Marker Holding OÜ hagi Seesam Insurance AS vastu kindlustushüvitise ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
28 420 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Marker Holding OÜ (registrikood 11384647)
Kostja
Seesam Insurance AS (registrikood 10055752)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista Seesam Insurance AS-lt (registrikood 10055752) Marker Holding OÜ (registrikood 11384647) kasuks välja 20 016,16 eurot (kakskümmend tuhat kuusteist eurot ja kuusteist senti). Nimetatud summa koosneb põhivõlast 17 500 eurot ja kohtuotsuse tegemise ajaks kogunenud viivisest 2 516,16 eurot.
3.Jätta hagi rahuldamata põhivõla 7 000 eurot ja sellelt nõudelt arvestatava viivise väljamõistmise nõude osas.
Rahuldada osaliselt hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
5.Määrata menetluskulud 70% ulatuses Seesam Insurance AS-i kanda.
6.Mõista Seesam Insurance AS-lt (registrikood 10055752) Marker Holding OÜ (registrikood 11384647) kasuks välja menetluskulude hüvitis 4 606 eurot (neli tuhat kuussada kuus eurot).
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Marker Holding OÜ (hageja) esitas 23.07.2017 Seesam Insurance AS-i (kostja) vastu hagi, nõudes 24500 euro ja viivise väljamõistmist. Hageja nõue põhineb masinakindlustusepingul nr MM00976-2484/1, mille alusel oli kindlustatud traktor VALTRA 6850 HITECH registreerimismärgiga xxx. Kindlustus hõlmas tulekahjust ja vandalismist põhjustatud kahju. Kindlakstegemata isik süütas 17.06.2016 öösel traktori, mille tulemusel masin hävis. Kostja hüvitas poole traktori turuväärtusest ilma käibemaksuta, lahutades sellest eelnevalt omavastutus. Kostja hüvitas kokku 17 185 eurot (35 000 / 2 = 17 500 – 315 = 17 185). Kostja keeldus hüvitamast traktori turuväärtuse käibemaksu osa. Kostja hüvitas aktsepteeritud kahju ja omavastutuse vahe 50% ulatuses põhjendusega, et hageja oli rikkunud kindlustuslepingu tingimusi ja mõjutanud sellega kahju tekkimist. Hageja nõuab kindlustushüvitise väljamaksmist tervikuna. Hageja nõuab ka käibemaksu hinnakomponendi hüvitamist. Hageja põhivõlanõue on kokku 24 500 eurot. Hageja nõuab ka viivise väljamõistmist sellelt summalt seadusjärgses määras, arvestatuna kohtuotsuse tegemise päeva seisuga alates 29.07.2017. Menetluskulud palus hageja määrata kostja kanda.
2.16.08.2017 määrusega võttis Harju Maakohus hagi menetlusse.
3.Kostja vastas hagile 31.08.2017, paludes jätta hagi täielikult rahuldamata. Kostja põhjendas kahju 50% ulatuses hüvitamata jätmist kindlustuslepingu tingimuste rikkumisega. Hageja ei taganud traktori nõuetekohast valvet, millel oli otsene mõju kindlustusjuhtumi toimumisele. Tulenevalt lepingu osaks olevate üldiste lepingutingimuste p-st 20.1.3 oli kostjal õigus hüvitist vähendada. Tulenevalt lepingu osaks olevate masinakindlustuslepingu tingimuste p-st 8.5.3 ei ole hagejal õigust nõuda
käibemaksule vastava summa hüvitamist. Hageja viivisenõudele vaidles kostja vastu perioodi 05.11.2016 kuni 23.07.2017 osas. Nimetatud perioodil on hageja kostja arvates viivitanud hagi esitamisega. Kostja andis nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Menetluskulud palus kostja määrata hageja kanda.
4.Hageja vastas kostjale 24.09.2017. Hageja selgitas valvekaamerate olemasolu ning palus kuulata selles osas üle tunnistajad. Hageja selgitas muid traktori valvamist puudutavaid asjaolusid ning leidis, et kostja poolt etteheidetud puudused traktori valvamisel ei saanud käesolevalt juhul kuidagi hoida ära kahju teket. Traktori süttimist märkas koheselt naaberkinnistul patrullinud firma x mehitatud valve, kes teavitas sellest päästekeskust.
5.Kostja nõudis 03.10.2017 avalduses valvekaamera salvestise esitamist ning taotles tingimuslikult tunnistaja ülekuulamist.
6.16.10.201 esitas hageja andmeid turvakaamerate kohta ja tegi kättesaadavaks turvakaamera videosalvestise. Hageja esitas ka politseiametniku poolt 22.06.2016 tehtud asitõendi vaatlusprotokolli videosalvestise kohta. Protokolli kohaselt on salvestatud tuvastamata isiku liikumine traktori läheduses kl 1:46:30. Kl 1:49:40 traktor süttis suure leegiga ja väga intensiivselt ning süütaja jooksis minema. Protokollis märgitu kohaselt ei pruukinud kaamera kell olla õige. Hageja esitas ka Päästeameti 18.07.2017 tõendi selle kohta, et Häirekeskusele teatati tulekahjust kl 1:08, esimene päästemeeskond jõudis kohale kl 01:14 ja tuli kustutati kl 01:52.
7.23.10.2017 avaldusega loobus kostja valvekaamera nõuetekohasust puudutavatest vastuväidetest ja tunnistaja ülekuulamise taotlusest.
8.01.11.2017 avaldusega võttis hageja tagasi oma taotluse tunnistajate ülekuulamiseks.
9.Kohus lõpetas 12.11.2018 määrusega eelmenetluse seisuga 14.12.2018.
10.01.03.2019 teatas tõendamiskoormist.
kohus
pooltele
kohtukoosseisu
muutumisest
ja
selgitas
11.Hageja andis 10.03.2019 avaldusega nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.
12.Kostja esitas 13.03.2019 avaldusega oma täiendavad põhjendused ja taotles hagejalt uut ligipääsu videosalvestisele.
13.Hageja teatas 19.03.2019 avalduses uue lingi videosalvestise kättesaamiseks. Tehnilistel põhjustel ei ole kohtul võimalik seda laadida avalikku e-toimikusse.
14.Kohus teatas 01.04.2019 pooltele asja lahendamisest kirjalikus menetluses, määras tähtpäeva avalduste, dokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamiseks ja teatas otsuse teatavakstegemise aja.
15.Kostja esitas 10.04.2019 avaldusega oma täiendavad põhjendused.
16.Hageja esitas 15.04.2019 kohtule menetluskulude nimekirja.
17.Kostja vaidles 17.04.2019 avalduses vastu hageja menetluskuludele. Kostja arvates on mõistlik tunnitasu 75 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja põhjendatud esindajakulu käesolevas asjas on kostja arvates 1000 eurot, millele lisandub käibemaks.
Otsuse põhjendused
18.Kohus leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
19.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja vahel oli sõlmitud masinakindlustusepingu nr MM00976-2484/1, mille alusel oli kindlustatud traktor VALTRA 6850 HITECH registreerimismärgiga x. Kindlustus hõlmas tulekahjust ja vandalismist põhjustatud kahju. 2) kindlakstegemata isik süütas 17.06.2016 öösel traktori, mille tulemusel masin hävis. Sündmuse kaamerasalvestise kohaselt ilmus tundmatu isik kaamera vaatevälja kl 1:46:30. Kolm minutit hiljem traktor süttis suure leegiga ja väga intensiivselt ning süütaja jooksis minema. Süttimist märkas koheselt naaberkinnistul patrullinud mehitatud valve, kes teatas sellest päästekeskusele. Esimene päästemeeskond jõudis sündmuskohale kuus minutit pärast teate saamist ja tuli kustutati pool tundi hiljem; 3) eespool kirjeldatud sündmus oli kindlustusjuhtum; 4) kindlustushüvitise arvestamisel hindas kostja traktori turuväärtuseks 35 000 eurot käibemaksuta. Kostja hüvitas poole traktori turuväärtusest ilma käibemaksuta, lahutades sellest eelnevalt omavastutuse, kokku 17 185 eurot (35 000 / 2 = 17 500 – 315 = 17 185).
20.Kostja väitel rikkus hageja kindlustuslepingu osaks olevate masinakindlustuse tingimuste 1/2015 (hagiavalduse lisa 1, digitoimiku dokument [DTD] nr 1, edaspidi eritingimused) p-i 5.2.1, mille sõnastus on järgmine: „Töövälisel ajal peab masin olema valvatud. Tööorganid ning haakeseadmed peavad olema valvatud või hoiustatud hoiupaigas (p 5.3.5).“ Eritingimuste p 5.3.5 paikneb varguse ohu vähendamise nõuete all ja sisaldab hoiupaiga definitsiooni. Sellest järeldub, et traktori suhtes kohaldus ainult p 5.2.1 esimene lause, mille kohaselt see pidi olema valvatud (p 5.2.1 teine lause pole asjakohane). Valvamise definitsioon sisaldub eritingimuste p-s 5.2.2, mille sõnastus on järgmine: „Kindlustatud ese loetakse valvatuks juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) kindlustatud ese on hoiustatud hoones või territooriumil, mille suhtes on sõlmitud turvaettevõtte ja/või valvuriga valve leping ning valvatav territoorium on valve alla antud ja turvaettevõtte ja/või valvuri poolt valve alla võetud; 2) kindlustatud ese on hoiustatud lukustatud hoones või territooriumil, mis asub kindlustatud isiku elu- või asukoha vahetus läheduses (näiteks taluhoov) ja mis on valvatud (p 5.3.7) kindlustatud isiku poolt.“ P 5.3.7 sõnastus on järgmine: „Valve on tegevus valvatava hoone, territooriumi, nende ümbruse ja nendes asuva vara jälgimiseks ohuolukorra või ründe avastamiseks ja kõrvaldamiseks ning kindlustatud eseme puutumatuse tagamiseks turvaettevõtte, valvuri, kindlustatud isiku ja/või valveseadme abil.“ Valveseadme definitsiooni vandalismi ja tulekahju ohu vähendamise nõuete (p 5.2) all otseselt ega viiteliselt esitatud pole. Varguse ohu vähendamise nõuete all olevas p-s 5.3.9 esitatud definitsioon on järgmine: „Valveseade on valveobjektile paigaldatud tehniliste seadmete kogum (näiteks infrapuna-, liikumise-, mahu-, magnetandurid, videovalveseadmed) varale suunatud ohu või ründe avastamiseks ja häiresignaali edastamiseks turvaettevõttele.“
21.Kostja vähendas kindlustushüvitist kindlustuslepingu osaks olevate üldiste lepingutingimuste 1/2008 (hagiavalduse lisa 2, digitoimiku dokument [DTD] nr 1, edaspidi üldtingimused) p-i 20.1.3 alusel, mille kohaselt: „[kindlustusandjal] on õigus kindlustushüvitist vähendada või sellest keelduda, kui kindlustusvõtja [] on rikkunud lepingus nimetatud kohustust (sh ohutusnõuete täitmine) ning rikkumine on mõjutanud kahju tekkimist või kahju suurust [].“
22.Vaidluse õigeks lahendamiseks tuleb seega teha kindlaks, kas hageja rikkus kindlustuslepingut ja kas see rikkumine põhjustas kahju tekkimise või mõjutas kahju suurust. Kohus selgitab alljärgnevalt, et kostja väited hageja kohustuste rikkumise kohta on vähemasti vaieldavad ning et põhjuslik seos väidetavate rikkumiste ja kahju vahel puudub. Seejuures tuleb arvestada, et tõendamiskoormis hageja poolsete rikkumiste ning rikkumiste ja kahju põhjusliku seose osas lasub kostjal, mida kohus kostjale selgitas juba 01.03.2019 määruses. Samuti tuleb arvestada, et vaidlusalune kindlustusjuhtum oli vandalism, mitte vargus. Varguse ohu vähendamise nõuded (eritingimuste p 5.3) saavad seega kohalduda ainult juhul, kui see kindlustuslepingust selgesti järeldub.
23.Hageja väitel oli vaidlusalune territoorium ümbritsetud kolmest küljest piirdeaiaga ja ühest küljest pinnasevalliga. Valvekaamera salvestusest nähtuvalt paiknes põlema pandud traktor piirdeaia ja pinnasevalli vahel. Kostja on vaidlustanud piirdeaia olemasolu selles küljes, kust süütaja territooriumile sisenes ja väljus.
Kriminaalmenetluses tehtud vaatlusprotokolli (hageja 16.10.2017 avalduse lisa 1, DTD nr 9) kohaselt liikus süütaja traktori juurde ja tagasi väravate suunalt, mis viitab piirdeaia olemasolule ka seal. Tõendeid kogumis hinnates peab kohus ebausutavaks kostja väidet, et sündmuskoht oli süütaja liikumistrajektooril täiesti piiramata. Samas pole kindlustuslepingus vandalismi ohu vähendamiseks mingeid nõudeid territooriumi piirete kohta, mistõttu rikkumise esinemine on vähemalt vaieldav. Põhjuslik seos territooriumi piirete ja kahju osas on aga välistatud, sest vaidlusvälistest asjaoludest järelduvalt tegutses süütaja kiiresti ja planeeritult. Piirdeaia olemasolu poleks tõenäoliselt takistanud süütamist ega oleks saanud tuua kaasa süütamise kiiremat avastamist ja tule kiiremat kustutamist. Kostja pole vastupidist põhjendanud.
24.On vaieldav, kas varguse ohu vähendamise nõuete all sisalduv valveseadme definitsioon (eritingimuste p 5.3.9) kohaldub vandalismi ohu vähendamise nõuetele. Ebaselge on ka see, kas nimetatud punktis käsitletud ohu avastamise ja häiresignaali turvaettevõttele edastamise eesmärk oli käesoleval juhul täitmata. Vaidlust pole, et hageja poolt paigaldatud kaamera salvestas kindlustusjuhtumi sündmuse. Salvestatud infot oli võimalik ja kasutatigi juhtumi lahendamiseks, kaamera ei olnud paigaldatud muul eesmärgil. Põhjuslik seos kaamera nõuetekohasuse ja kahju vahel on aga välistatud, sest faktiliselt avastati süütamine lähikonnas viibinud mehitatud valve poolt koheselt, sellest teatati häirekeskusele koheselt ja esimene päästemeeskond jõudis sündmuskohale kuus minutit pärast häirekeskusele teate edastamist. Sellele vaatamata polnud võimalik traktori hävinemist ära hoida.
25.Eespool (p 24) kirjeldatud asjaoludest järeldub ühtlasi, et kindlustatud ese oli faktiliselt valvatud eritingimuste p 5.2.2 tähenduses nii mehitatud valve kui ka kaamerajälgimise kaudu.
26.Kohus ei näe hagejale kindlustuslepinguga pandud kohustuste hulgas ühtegi sellist meedet, mis oleks võinud hoida ära öisel ajal sihipärase ja ettevalmistatud tegevusega piiratud territooriumil kolme minuti jooksul toime pandud süütamise või aidata kaasa selle tagajärgede kiiremale likvideerimisele. Süütamist oleks saanud neil asjaoludel vältida vaid konkreetse traktori valvamisele pühendunud valvuri pidev viibimine traktori vahetus läheduses ja kustutamist oleks saanud kiirendada vaid kustusmeeskonna pidev kohalolek sealsamas, mis mõlemad oleksid selgelt ebarealistlikud meetmed 35 000 eurot maksva masina kahjustamise vältimiseks. See ongi põhjus, miks vandalismi vastu kindlustusteenust ostetakse.
27.Põhjusliku seose olemasolu väidetavate rikkumiste ja kahju vahel pole kostja seostanud konkreetse kindlustusjuhtumi asjaoludega ega esitanud vastavaid tõendeid. Kostja on pelgalt tuginenud teiste kindlustusandjate väidetele tavalise praktika kohta (kostja 31.08.2017 vastus, DTD nr 4). Kohus ei nõustu sellise kaudse põhjendamise asjakohasusega, mille eest kohus hoiatas kostjat juba 01.03.2019 määruses. Kostja pole esitanud ühtegi selgitust, miks ei ole põhjusliku seose olemasolu selgitatav ja tõendatav vaidlusaluse juhtumi asjaoludega. Tuleb ka arvestada, et hageja esitas vastuväitena andmeid kostja väiteid ümberlükkavate juhtumite kohta (hageja 24.09.2017 avalduse lisa nr 3, DTD nr 6).
28.Kuna hageja pole oma tegevusetusega aidanud kaasa kindlustusjuhtumi toimumisele ega mõjutanud tekkinud kahju suurust, on kostja alusetult tuginenud üldtingimuste p-le
20.1.3.Kostjal polnud õigust vähendada kindlustushüvitist.
29.Hageja nõue hävinenud masina väärtuse käibemaksukomponendi hüvitamiseks on kohtu arvates alusetu. Eritingimuste p-i 8.5.3 kaudu on pooled leppinud kokku, et käibemaksukohustuslasele ei hüvitata sisendkäibemaksuna arvestatavat osa kahjust. Hageja on käibemaksukohustuslane ja pole vaidlustanud kostja väidet, et traktori väärtuse käibemaksu osa on hageja saanud arvestada oma sisendkäibemaksuks. Kostja on põhjendatult väitnud, et selles osas hagejale kahju sisuliselt pole tekkinud. Tagasi arvestatud käibemaksule vastava summa väljamõistmine kostjalt viiks õigustamatu rikastumiseni. Kohus nõustub kostjaga, et hageja nõue on vastuolus ka VÕS §-s 477 sätestatugaa. Kohtule pole selge, kuidas saaks hageja poolt viidatud Riigikohtu lahendit kohtuasjas 3-2-1-133-12 järgides jõuda õiguspäraselt teistsugusele järeldusele. Hageja poolt viidatud Finantsinspektsiooni 20.12.2012 märgukiri nr 4.11-3.3/3647 pelgalt kirjeldab eelnimetatud Riigikohtu lahendit ega sisalda lisateavet.
30.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja põhinõude summas 17500 eurot (pool kostja poolt arvestatud traktori turuväärtusest ilma käibemaksuta) ja jätab rahuldamata hageja nõude traktori turuväärtuse käibemaksule vastava summa 7000 eurot osas.
31.Hageja on palunud viivise väljamõistmist seadusjärgses määras alates 29.07.2017 kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kostja pole vaidlustanud viivise arvestamise alguspäeva, kuid peab viivisenõuet põhjendamatuks perioodi 05.11.2016 kuni 23.07.2017 eest põhjendusega, et hageja oleks võinud kohtusse pöörduda varem. Kostja on jätnud alusetult hagejale maksmata põhivõla osa, mille kohus käesoleva otsusega välja mõistab. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult VÕS § 113 lg 1 kohaselt viivist. Nimetatud õigus ei sõltu kuidagi sellest, millisel viisil võlausaldaja oma nõude täitmise saavutab. Kostja pidi ise hindama nõude rahuldamisest keeldumise tagajärgi ja kannab sellega seotud riske. Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja hagiavalduse kohtule juba 23.07.2017 ja kostja pole tänaseni nõuet vabatahtlikult rahuldanud. Kohtusse pöördumise aeg ei ole seega mõjutanud vaidlusaluse kohustuse täitmist.
32.Kohus mõistab viivise välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määra alates 30.07.2017 (kaasaarvatud) kuni kohtuotsuse tegemise kuupäevani 16.05.2019. Rahuldatava põhinõude suurus on 17500 eurot (vt p 28 eespool). Kohtuotsuse tegemise seisuga on viivisenõude suurus 2516,16 eurot (17 500 x 8% aastas ehk 0,021918% päevas x 656 päeva). Hageja ei ole nõudnud viivise väljamõistmist põhivõla tasumiseni.
Menetluskulude jaotus
26.15.04.2019 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja hüvitise hagiavalduselt tasutud riigilõivu eest summas 1 000 eurot ja õigusabikulu
5580 eurot, kokku 6580 eurot. Hageja esitas üksikasjaliku nimekirja menetlustoiminguteks kasutatud õigusabi aja kohta. Kohtu arvates on tööaeg põhjendatud ja tunnitasu pole ebamõistlikult suur. Kostja seisukohad, et põhjendatud tunnitasumäär on 75 eurot ja põhjendatud kogukulu õigusabile on 1000 eurot, on meelevaldsed ja põhistamata. Kostja pole selgitanud, millised konkreetsed hageja esindaja tegevused on olnud ebamõistlikult ajamahukad. Tuleb ka arvestada, et kostja on ise põhjustanud menetluses asjatut töökoormust näiteks valvekaamera kohta esitatud väidetega, millele tuginemisest kostja ise hiljem loobus, samuti asjakohatute andmetega vandalismijuhtumite tavalise praktika kohta. Menetluskulud, mille hüvitamist hageja nõuab, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikud.
27.Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis võtab kohus seda arvesse menetluskulude jaotamisel.
28.Hageja põhinõue rahuldatakse ca 70% ulatuses nõutust. 30% hageja kuludest peaks seega jääma hüvitamata ja hageja peaks hüvitama 30% kostja kuludest. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 määrab kohus menetluskulud 70% ulatuses kostja kanda ja ülejäänud osas hageja kanda. Kostja pole kohtule oma menetluskulude kohta andmeid esitanud. Juhindudes § 173 lg-st 1, § 174 lg-st 1 ja § 175 lg-st 1 mõistab kohus kostjalt välja 70% hageja menetluskuludest ehk 4 606 eurot (6 580 x 70%). /allkirjastatud digitaalselt/
Ants Mailend kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.