Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Määruse tegemise aeg ja koht
15.05.2019, Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-5041
Tsiviilasi
SIA Kultes kartons avaldus K-Wooden Production Grupp OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoimingud
Menetluse lõpetamine avaldusest loobumisega
Menetlusosalised ja nende esindajad
SIA Kultes kartons, rk 40103225593, lepinguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe
K-Wooden Production Grupp OÜ, rk 12966765
Resolutsioon
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-5041 – SIA Kultes kartons avaldus K-Wooden Production Grupp OÜ pankroti väljakuulutamiseks - avaldusest loobumise vastuvõtmisega.
Tagastada- SIA Kultes kartons kontole nr LV18HABA0551025032968- võlausaldaja poolt kohtu deposiitkontole menetluskulude ettemaksuks tasutud 1000 eurot.
SIA-l Kultes kartons on õigus esitada taotlus talle riigivahenditest poole riigilõivu katteks tasutud summa ehk 150 euro tagastamiseks.
Jätta muud menetluskulud avaldaja/võlausaldaja SIA-l Kultes kartons enda kanda.
Saata kohtumääruse pooltele.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, kohtumääruse kättetoimetamisest
01.04.2019 esitas SIA Kultes kartons avalduse K-Wooden Production Grupp OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis avalduse 11.04.2019 määrusega menetlusse ja määras eelistungi 08.05.2019. 07.05.2019 esitas võlgnik kolm maksekorraldust pankrotiavalduse aluseks olnud nõude täitmise kinnitusena ning taotluse menetluse lõpetamiseks istungit pidamata. 07.05.2019 esitas avaldaja avalduse menetluse lõpetamiseks ja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. 14.05.2019 esitatud seisukohas menetluskulude taotlusele leiab võlgnik, et PankrS § 10 lg 6 sätestab, et võlausaldaja, kes on esitanud pankrotiavalduse, kuigi ta teadis või pidi teadma, et pankrotiavalduse esitamiseks puudub alus, peab hüvitama võlgnikule sellega tekitatud kahju. Kuna võlgnik vaidles algusest saadik pankrotihoiatusele vastu, sh kirjalikult ning teatas, et talle ei ole tekkinud selline maksejõuetus, mis ei ole oma olemuselt ajutine, mistõttu puudus oluline PankrS § 1 lg-s 2 nimetatud eeldus. Seetõttu puudus ka alus esitada võlausaldaja pankrotiavaldus. Võlgniku alalise maksejõuetuse puudumist tõendab võlgnik vastuväitega võlausaldaja pankrotihoiatusele ja asjaoluga, et ta 06.05.19 tasus võlausaldajale kogu viimase nõutud summa. Võlgnik on seisukohal, et võlausaldaja esitas kohtule pankrotiavalduse eelkõige kulude, sh riigilõivu kokkuhoidmise eesmärgil, samuti võlgniku tugevaks survestamiseks. Informatsioon K-Wooden Production Grupp OÜ pankroti väljakuulutamise istungi toimumise kohta on avalik ja lihtsasti leitav internetis. Ainuüksi antud informatsiooni tõttu on K-Wooden Production Grupp OÜ kannatanud olulist kahju kuna muutus tarnijate silmis ebausaldusväärseks. Piisava usaldusväärsuse puudumise tõttu ei võimaldanud tarnijad K-Wooden Production Grupp OÜ-le tavatingimustel krediidilepinguid, mis on vajalik konkurentsis püsimiseks. Käesolev informatsioon on esialgu paljasõnaline, kuid kui K-Wooden Production Grupp OÜ peab tasuma sissenõudjale alusetult esitatud pankrotiavalduse menetluskulud, suureneb tekkinud kahju veelgi ning K-Wooden Production Grupp OÜ on sunnitud nõudma sisse kogu tekkinud kahju. Seega, palub K-Wooden Production Grupp OÜ kohtul jätta rahuldamata sissenõudja menetluskulude nõue eelkõige nõude aluse puudumise tõttu.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Võlgnik on tasunud pankrotiavalduse ja pankrotihoiatuse aluseks olnud nõude. Avaldaja on loobunud oma avaldusest. Kuna loobumine ei ole vastuolus seadusega, ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis võtab kohus avaldusest loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab pooltele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 177 lg 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud avaldaja. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt kui avaldaja nõudest loobub, tagastatakse talle pool tasutud riigilõivust, kuid seda tehakse üksnes vastava avalduse alusel. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt, palub ta mõista võlgnikult välja menetluskulud summas 1020 eurot ja mõista menetluskuludelt välja viivis. Avaldaja kulud koosnevad riigilõivust summas 300 eurot ning õigusabikuludest summas 720 eurot. Õigusabikulud koosnevad 5 tunni ajakulust, tunnitasuga 120 eurot, ehk kokku 600 eurot+ käibemaks. Ajakulu on kliendiga kohtumine ja suhtlemine, kliendi materjalidega tutvumine ja õiguslik analüüs, pankrotiavalduse koostamine, kliendiga suhtlemine, lisade selekteerimine, võlgniku avaldusega tutvumine, kliendiga suhtlemine ja avalduse koostamine. Kohus leiab, et avaldaja taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus ei arvesta võlgniku vastuväiteid. Võlgniku sisuline vastuväide selles osas, et ta pole maksejõuetu, tulnuks esitada pankrotimenetluses määratud eelistungiks. Pankrotihoiatusele eelnenud soov saada maksegraafikut talle sobival viisil ei ole võlausaldajale siduv ehk et võlausaldaja ei pea nõustuma võlgniku pakkumisega. Võlausaldaja on pakkumisega mittenõustumist ka selgelt väljendanud koos kinnitusega, et esitab pankrotiavalduse. Võlausaldajale ei saa ette heita oma seadusliku õigusena pankrotiavalduse esitamist, kui võlgnik ei olnud täitnud hoiatuses märgitud tähtajaks oma kohustusi. Menetluskulude rahalise suuruse osas võlgnik seisukohta esitanud ei ole. Võimaliku mainekahjuga seotud asjaolusid käesolevas asjas kohus ei käsitle. Tulenevalt pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 kolmandast lausest lahendatakse pankroti väljakuulutamine hagita menetluses. PankrS § 150 lg 3 kohaselt kui kohus lõpetab menetluse seetõttu, et võlausaldaja loobub oma pankrotiavaldusest, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Pankrotimenetluses kohalduvad TsMS sätted, niivõrd kuni pankrotiseadus ei sätesta teisiti. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hagita menetluse asjas, milleks on ka käesolev asi, on aga pankrotiseaduses kulude jaotuse osas erinormid võrreldes TsMSga. PankrS § 15 lg 6 kohaselt kuni ajutise halduri nimetamiseni tekkinud avalduse läbivaatamisega seotud kulud kannab võlausaldaja. Õiguskirjanduses (TsMS komm. I osa, § 172 komm 3.3.3.2, lk 810) kohaselt kui pankrotimenetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma avaldusest loobub, siis hüvitab pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 lg 3 kohaselt võlausaldaja. Sellisel juhul TsMS § 168 lg 5 ei kohaldu, ehk pankrotimenetluses pole kulude jaotuse aspektist oluline, miks avaldusest loobutakse. Ehkki eeltoodust tulenevalt- võlausaldaja kulud jäävad tema enda kanda- ei oleks vaja kulude rahalist suurust analüüsida, leiab kohus siiski, et kulud on ka mõnevõrra ülepaisutatud.
Õigusabikulude osas loeb kohus põhjendatud ajakuluks maksimaalselt kaks tundi. Kliendiga kohtumised ja suhtlemised leiavad väljundi kohtule koostatavas menetlusdokumendis, mistõttu eraldi kohtumiste-suhtlemiste ajakulu hüvitamist ei ole alust eeldada. Koostatud on kaks menetlusdokumenti- pankrotiavaldus ja loobumise avaldus. Mõlemad on õiguslikult lihtsad dokumendid. Avalduses pole vaja rohkem esile tuua, kui nõude aluseks olevad raamatupidamislikud tõendid ning asjaolu, kas ja millal on võlgnikule kätte toimetatud pankrotihoiatus. Sellise avalduse koostamine ei nõua professionaalsete õigusteadmistega isikult ehk advokaadilt ülemäärast ajakulu. Ajakulusse toiminguna märgitud lisade selekteerimine ei saa samuti olla mahukas töö, sest tegemist on avaldaja raamatupidamisest kergesti ülesvõetavate, eraldi koostamist mittevajavate ja olemasolevate dokumentidega. Kuna võlausaldajal on seoses avaldusest loobumisega seadusest tulenevalt õigus nõuda poole riigilõivu hüvitamist/tagastamist riigivahenditest, siis ei oleks alust seda välja mõista võlgnikult ka siis kui seda võimaldaks kohtu seisukoht kulude jaotuse osas. Võlausaldaja on riigilõivu osas esitanud taotluse selle väljamõistmiseks võlgnikult, seega puudub taotlus pooles ulatuses lõivu tagastamiseks riigivahenditest. Võlausaldajal on võimalik vastav avaldus esitada. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 428 lg 1 p 3, § 432, § 463 lg 1, § 465, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.