Osaühing Järve Biopuhastus hagi V. V.i (V.) vastu 42, 83 euro ja lisanduva viivise nõudes
Hagihind
42,83 eurot, lihtmenetlus
Menetlus
kirjalik
Menetlusosalised
Hageja :
OÜ Järve Biopuhastus (RK 10854476, asukoht: Uus-Tehase 3, Kohtla-Järve; e-post: [email protected])
Hageja lepinguline esindaja:
R. K. (e-post: xxx)
Kostja:
V. V. (IK xxx, elukoht: xxx RR-s märgitud elukoht: xxx, e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada.
2.Välja mõista V. V.ilt OÜ Järve Biopuhastus kasuks 36 (kolmkümmend kuus) eurot 23 senti.
3.Välja mõista V. V.ilt OÜ Järve Biopuhasus kasuks viivis alates 31.12.2018 kuni põhinõude (30) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras
Menetluskulud jätta kostja V. V.i kanda.
Välja mõista V. V.ilt OÜ Järve Biopuhastus kasuks hageja menetluskulude katteks 75 (seitsekümmend viis) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
1.OÜ Järve Biopuhastus esitas 31.12.2018.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V. V.ilt 42,83 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule 24.01.2019.a. makseettepaneku. V. V. esitas OÜ Järve Biopuhastus nõudele vastuväite. 11.03.2019.a. määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis OÜ Järve Biopuhasts nõude üle Viru Maakohtule edasiseks menetlemiseks hagimenetluses.
2.Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja osutanud kostjale veevarustus- ja reovee ärajuhtimise teenust. Hageja on võimaldanud kostjal teenust perioodil 01.03.2016.a kuni 24.01.2017 tarbida ning esitanud selle eest arveid. Kostja on osutatud veevarus- ja reovee ärajuhtimise teenuse eest jätnud tasumata kokku 42,83 eurot (põhivõlgnevus 37,13 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 5,70 eurot perioodil 01.11.2016-31.12.2018). Hageja on kostjale saatnud korduvalt nõudekirju, kuid viimane ei ole vastanud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlg 37,13 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis 5,70 eurot ajavahemiku 01.11.2016-31.12.2018.a. eest; viivis alates 01.01.2019 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja menetluskulude katteks 75 eurot.
3.Kostja vastuses tooduga nõustub hageja esindaja osaliselt. Kostja on esitanud oma väidete tõenditena maksekorraldused, millest aga ei nähtu arve tasumisel märgitud viitenumber. Hageja on tasunud 14.03.2016.a, 01.07.2016.a ja 06.09.2016.a maksed, märkides maksekorralduste tegemisel pangas talle kuulunud ja tema poolt juhitud ettevõttele I. K. OÜ väljastatud arvetel toodud viitenumbri. Hageja on kandnud viitenumbrist lähtudes nimetatud maksed automaatselt I. K. OÜ võlgnevuse katteks. Kuna kostja ettevõttel I. K. OÜ on hageja ees võlgnevus, siis ei ole hagejal olnud põhjust seada kahtluse alla kostja soovi ettevõtte võlgnevust tasuda. Hageja on 05.10.2016, 19.11.2016 ja 14.04.2019 kostja poolt tasutud makse koheselt pärast maksmist kandnud kostja võlgnevuse katteks. Kuna 14.04.2019 makse summas 6,60 on tasutud pärast hagivalduse esitamist kohtule, on selle makse ulatuses kostja võlgnevus vähenenud. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ja tõendatud kostja väide, et ta on kõik hageja poolt esitatud arved tasunud.
Hageja vähendab kostjalt nõutavat võlgnevust 6,60 euro võrra s.h kuni 31.12.2018 tekkinud viivisevõlgnevuse 0 euroni ning põhivõlgnevuse 36,23 euroni ning palub kostjalt põhivõlgnevusena välja mõista 36,23 eurot. Muus osas jääb hageja oma hagiavalduses toodud nõuete juurde.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Kostja märgib maakohtule esitatud vastuses, et tema poolt näidatud e-mailil talle lepingut ei saadetud. Kostja poolt näidatud e-maili laekus ainult kolm arvet, nr 16050171, 16055912, 16066975. Vaatamata sellele, et arveid ei esitatud, tegi kostja avanssmakseid kahel korral, 20 eurot 01.07.2016 ja 10 eurot 06.09.2016, kasutades selleks eelmise maksja arvest saaja rekvisiite, kirjutades selgitusse, mille eest ja kellelt. Kokku tegi kostja ülekandeid summas 39.76 eurot 14.03.2016-24.01.2017 perioodi eest. Kliendiandmiku kohaselt väljastati kogu teenuse eest perioodil 01.04.2016-24.01.2017 arveid summas 46.36 eurot, arvestades kostja poolt teostatud makseid. Maksmata on jäänud summa 6.60 eurot, mis on tänaseks ka likvideeritud. Kostja leiab, et tal ei ole võlgnevust hageja ees. Kostja palub lugeda kohustused hageja ees tasutuks. Äriregistri andmetel I. K. OÜ on registrist kustutatud 18.09.2013.a Äriseadustiku § 60 lõike 3 alusel.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud asja materjalidega, hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud.
6.Hageja väitel on kostja jätnud tasumata tarbitud vee eest ajavahemikus 01.03.2016 – 24.01.2017.a. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.
7.Vaidlust ei ole selles, et lepingulised suhted viidatud ajavahemikus poolte vahel puudusid. Hageja nõue tuleneb käsundita asjaajamisest (VÕS § 1018 jj). Hageja osutas veevarustusteenust kostjale lepinguta ja esitas kostjale arveid, mida kostja ei tasunud nõuetekohaselt. Nõude saab kvalifitseerida VÕS § 1023 lg 2 alusel kui käsundita asjaajaja tasunõude. Kohus märgib, et lepingu puudumine perioodil, mille eest hageja nõude esitab, ei vabasta kostjat rahalise kohustuse täitmisest. Tarbitud teenuste eest ei saa jätta tasumata. Riigikohus on leidnud, et kui tarbitakse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid ja teisi vajalikke teenuseid lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab kinnistu v. korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 p 2 järgi (RKTKo 3-2-1-33-13 p 13). VÕS § 1023 lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikuks. Sama paragrahvi teise lõike
kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Lisaks märgib kohus, et hagejat saab pidada üldhuviteenuse osutajaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) järgi, mille § 5 lg 3 kohaselt on elutähtsat teenust osutav ettevõtja, seaduses sätestatud juhul ka muu ettevõtja, kes osutab riigi või kohaliku omavalitsuse valdava enamiku elanike kasutatavat teenust, sealhulgas gaasi-, elektri-, soojusenergia-, vee- ja kanalisatsiooni-, jäätmekäitlus-, ühistranspordi-, posti- ja sideteenust ning muud samalaadset teenust, üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja.
8.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ega tõendanud, et hageja ei ole talle eespoolviidatud ajavahemikul teenust osutanud. Toimiku materjalidest tulenevalt hageja on esitanud kostjale tasumiseks arved perioodil 01.03.2016 – 24.01.2017 kokku summas 42,83 eurot (sh põhivõlgnevus 37,13 eurot ja viivis 5,70 eurot). Kostja väidab, et tegi avanssmakseid kahel korral, 20 eurot 01.07.2016 ja 10 eurot 06.09.2016. Kokku tegi kostja ülekandeid summas 39.76 eurot 14.03.2016-24.01.2017 perioodi eest. Samuti on kostja tasunud 14.04.2019.a hagejale perioodi 14.03.201624.01.2017 võla katteks 6,60 eurot. Kostja leiab, et tal puudub võlgnevus hageja ees. Kostja ei ole tõendanud, et on esitatud arved tasunud just hagis viidatud võlgnevuse katteks. Kostja esitatud väljavõttest tuleneb, et ta on teinud ülekanded alljärgnevalt: 01.07.2016 selgitusega V. V. Ülase 19 aprill, mai, juuni – 20 eurot 06.09.2016 selgitusega V. V. Sompa Ülase 19 juuli, august – 10 eurot 05.10.2016 selgitusega 16050171 – 2,44 eurot 19.11.2016 selgitusega 16055912 – 4,88 eurot 09.02.2017 selgitusega 16066975 – 2, 44 euro 14.04.2019 selgitusega V. vaat Ulase 19, Sompa, vee tarbimine periood 14.03.201624.01.2017, jääk summa – 6,60 eurot. Hageja esindaja t esitatud väljavõttest tulenevalt on kostja poolt tasutud 14.03.2016.a, 01.07.2016.a ja 06.09.2016.a maksetes märgitud kostja poolt juhitud ettevõttele I. K. OÜ väljastatud arvetel toodud viitenumber 40455. Hageja esindaja esitatud K004045 I. K. OÜ kliendiandmiku kohaselt on 01.07.2016 tasutud summa 20 eurot ja 06.09.2016 tasutud summa 10 eurot arvestatud I. K. OÜ võlgnevuse katteks.
9.Kohustus tuleb täita vastavalt lepingu või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Kohus leiab, et kostjal on ajavahemikus 01.03.2016 – 24.01.2017 vee eest tasumata 36,23 eurot. Kostja on tasunud vee tarbimise eest 14.03.2016-24.01.2017 – 6,60 eurot 14.04.2019. Hageja esindaja esitatud K013346 V. V.i kliendiandmiku kohaselt on kostja põhivõlgnevus 36,60 eurot ja viivisevõlgnevus 6,23 eurot. Hageja vähendab kostjalt nõutavat võlgnevust 6,60 euro võrra sh kuni 31.12.2018 tekkinud viivisevõlgnevuse 0 euroni ning põhivõlgnevuse 36,23 euroni. Lähtudes eespool toodust, arvestades kostja poolt 6,60 tasutud summat ning hageja poolt nõude vähendamist, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks 36,23 eurot. Kuna makseid hagis viidatud ajavahemikus kostja ei teinud, on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks.
VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja vähendas viivisevõlgnevuse 0 euroni. Hageja nõuab kostjatelt viivist TsMS § 367 alusel (so viivist mis ei ole veel hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
10.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi. Arvestades hagihinda lahendas kohus nõude lihtmenetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
11.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Vastavalt TsMS 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus rahuldab hagi, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulu on nõude esitamise eest tasutud riigilõiv 75 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 75 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.