14. mai 2019, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-18-19499
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M.-L. R. vastu põhivõlgnevuse 25,77 euro, viivise 19,79 euro, lisanduva viivise ja sissenõudekulude 25,00 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
77,14 eurot Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806; asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Tartu mnt 83) lepinguline esindaja Tarvo Ilves (e-post [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: M.-L. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht RR järgi xxxxx xxxxxx x-x, xxxxx xxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx; e-post xxx) Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M.-L. R. vastu osaliselt.
Välja mõista M.-L. R.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Elisa teenuste arvest nr 2014038504 tulenev põhivõlg summas 25,77 eurot ja viivis perioodi 19.12.201520.02.2019 eest summas 6,55 eurot.
Jätta rahuldamata Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M.-L. R. vastu viivise 6,55 eurot ületavas osas ja sissenõudekulude summas 25,00 euro nõudes.
Lugeda resolutsiooni punktis 2 Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja mõistetud põhivõlg summas 25,77 eurot ja viivis summas 6,55 eurot M.-L. R. poolt täidetuks.
Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord:
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest
Tsiviilasi nr 2-18-19499 (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid
1.Pärnu Maakohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M.-L. R. vastu põhivõlgnevuse 25,77 euro, viivise 19,79 euro, lisanduva viivise ja sissenõudekulude 25,00 euro väljamõistmiseks. Kohus menetleb asja lihtmenetluses. Hageja poolt esitatud asjaolud, väited ja tõendid
2.Elisa Eesti AS (edaspidi teenuse osutaja) ja Kostja vahel sõlmiti Liitumisleping, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja asus teenuse osutaja teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale perioodi 1. november kuni 30. november 2015 teenuste kasutamise eest 01.12.2015 arve nr: 2014038504 summas 27,0 eurot, mille eest kohustus kostja tasuma 18.12.2015. Kostja on arvet osaliselt tasunud summas 1,23 eurot. Lepingu sõlmimisel kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu(te) lahutamatuks lisaks oleva mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi (edaspidi nimetatud Üldtingimused). Kostja kohustus tasuma arved vastavalt arvetel osundatud maksetähtpäevaks (p.5.2.2). Vastavalt Üldtingimuste p-le 7.10 on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest viivist 0,07% päevas, mis on kolmekordne, kahele koma kohale ümardatud,seaduslik viivisemäär. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks on märgitud kostjale väljastatud arvel. Kostja on vastavalt lepingule arvetel märgitud ulatuses teenuseid kasutanud, kuid teenuste eest tasumata jätmisega on ta rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Oma allkirjaga lepingu sõlmimisel on kostja kinnitanud, et kohustub täitma lepingu lisaks oleva mobiilside kasutamise eeskirju. Kostja ei ole reageerinud võla tasumiseks kirjalikult väljastatud meeldetuletustele. Elisa Eesti AS on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018 hagejale. Kostjale teavitati nõude loovutamist kuid kostja võlga tasuma ei ole asunud. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhivõlgnevust 25,77 eurot ja viiviseid periood 18.12.2015 kuni 20.12.2018 summas 19,79 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista lisaks põhivõlgnevusele ja hagi esitamiseni arvestatud viivisele viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni ja sissenõudekulu vastavalt VÕS § 1132 lg. 2 summas 25,00 eurot. 2(6)
Tsiviilasi nr 2-18-19499 Sissenõudekulude sissenõudmise õigus ja kostja poolne tasumise kohustus tuleneb Lepingu üldtingimuste punktist 5.2.3. ja 6.1.7. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud kullerteenusena kolm võlateatist (s.o 15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018 hagiavalduse lisad nr 4.1 - 4.3) ning hagihoiatuse (lisa nr 5) kostja aadressile xxxxxxxxx xxxxx xx-xx, xxxxxxx. Seetõttu on hagejal õigus nõuda 15.03.2018 võlateatise eest 15 € ning 15.04.2018 ja 15.05.2018 kummagi võlateatise eest 5,00 €. Kokku on hagejal tekkinud kulud 25,00€ ulatuses seoses meeldetuletuskirjade edastamisega kostjale. Hageja on nõude tõendamiseks esitanud kostja ja Elisa Eesti AS 12.06.2015 liitumislepingu nr 3921913 koopia /tl 6/, Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimused /tl 8-16/, arve nr 2014038504 koopia /tl 17-18/, PlusPlus Capital AS 05.02.2018 nõude loovutamise teatise koopia /tl 19/, PlusPlus Capital AS 15.03.2018 nr 24637967/1 võlanõude koopia /tl 20/, PlusPlus Capital AS 15.04.2018 nr 24637967/2 võlanõude koopia /tl 21/, PlusPlus Capital AS 15.05.2018 nr 24637967/3 võlanõude koopia /tl 22/, PlusPlus Capital AS 01.07.2018 nr 24637967/4 hagihoiatuse koopia /tl 23/, Elisa Eesti AS 23.04.2019 kinnituskiri nõude loovutamise kohta /tl 58-59/. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja riigilõivu summas 75,00 eurot ja õigusabikulu summas 420,00 eurot. Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid
3.Kostja hagi õigeks ei võta, kuid võtab omaks, et on AS-le Elisa Eesti arve nr 2014038504 tasumata jätmise eest võlgu. Kostja on seisukohal, et ta ei ole AS-le Plusplus Capital midagi võlgu, ta ei ole hagejalt teenust küsinud ega raha laenanud. Kostja avaldab, et on oma võlgnevuse AS Elisa Eesti ees likvideerinud ning on esitanud maksekorraldused võlgnevuse tasumise kohta kokku summas 74,42 euro tasumise kohta /tl 44-45/ Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
4.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja esitas kostja vastu liitumislepingust nr 3921913 tulenevad nõuded. Hageja nõuab arve nr 2014038504 tasumata jätmisest tekkinud põhivõlgnevust summas 25,77 euro, viivist perioodi 18.12.2015 kuni 20.12.2018 eest summas 19,79 eurot, lisanduvat viivist alates hagi esitamisest kuni põhinõude (so 25,77 euro) tasumiseni ja sissenõudekulu summas 25,00 eurot.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
6.Võlaõigusseadus (VÕS) p 1 sätestab, et võlasuhe võib tekkida lepingust. Kohus tuvastab, et Eesti Elisa AS (võlausaldaja) ja kostja vahel on 12.06.2015 sõlmitud liitumisleping nr 3921913 /tl 6/. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Elisa Eesti AS on perioodil 1. november kuni 30. november 2015 osutatud teenuste eest väljastanud kostjale tasumiseks arve nr 2014038504 /tl 17-18/. Kostja on kirjalikus vastuses omaks võtnud, et tal oli Elisa Eesti AS ees võlgnevus /tl 42/. Kohus tuvastab, et kostjal oli hagi esitamise ajal liitumislepingust nr 3921913 ja arve nr 2014038504 alusel põhivõlgnevus summas 25,77 eurot. 3(6)
Tsiviilasi nr 2-18-19499
7.VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 7 ja 9 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud teatud kuupäeva, kellaaja või sündmuse toimumisega, saabub tähtpäev sellel kuupäeval, kellaajal või sündmuse toimumisel. Tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. TsÜS § 147 lg 2 sätestab, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kohus tuvastab, et arve nr 2014038504 maksetähtaeg saabus 18.12.2015 /tl 43/, arve tasuti 20.02.2019 /tl 45/ ja kostja oli arve nr 2014038504 osalise tasumisega (summas 25,77 eurot) viivituses 1160 päeva (periood 19.12.2015-20.02.2019).
8.Hageja on arvestanud viiviseid määralt 0,07% päevas vastavalt Üldtingimuste p-le 7.10 /tl 35 p 2, 14/. Kohus ei nõustu hagejaga, et viivise arvestamisel saab lähtuda ainult Üldtingimustest. Hagile lisatud ja hageja viivise arvestuseks olevad Üldtingimused on kinnitatud 29.11.2016 ja kehtivad punkt 10.8 kohaselt alates 01.01.2017 /tl 16/. Liitumisleping on sõlmitud 12.06.2015 /tl 6/ ja arve on koostatud 01.12.2015 /tl 17/, seega enne Üldtingimuste kinnitamist. Liitumislepingu lisatingimustest ja arvelt nähtub, et lepinguga kokkulepitud viivis oli 0,15% päevas. Vaidlust ei ole selles, et kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes.
9.VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär perioodil 01.01.2015 kuni 30.06.2016 oli 0,05% aastas ja alates 01.07.2016 kuni käesoleva hetkeni on 0,00%. Viivisesumma väljaarvutamise aluseks on VÕS § 113 lg 1 teise lause mõistes viivitusintressi aastane määr, mitte selle päevamäär. Seetõttu ei ole ka asjakohane hageja viide viivise ümardamisele 0,07%-ni päevas EMTA poolt välja toodud maksude arvestus- ja kontrollreeglitele.
10.Riigikohtu kujundatud kohtupraktika kohaselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus 4(6)
Tsiviilasi nr 2-18-19499 viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Lähtudes eeltoodust tuleb eelduslikult hinnata tühiseks selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab perioodil 01.01.2015 kuni 30.06.2016 intressimäära 24,15% (3 x 8,05%) ja alates 01.07.2016 intressimäära 24% (3 x 8%). Hageja nõuab viivist määras 25,55% aastas (0,07% x 365 päeva). Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Kohus tuvastas, et kostja oli arve nr 2014038504 osalise tasumisega (summas 25,77 eurot) viivituses 1160 päeva (periood 19.12.2015-20.02.2019) (vt punkt 7). Seadusjärgne viivis võlasummalt 25,77 eurot 1160 viivitatud päeva eest perioodil 19.12.2015-20.02.2019 on 6,55 eurot järgmiselt: võlaperiood 19.12.2015-31.12.2015 01.01.2016-30.06.2016 01.07.2016-31.12.2016 01.01.2017-30.06.2017 01.07.2017-31.12.2017 01.01.2018-30.06.2018 01.07.2018-31.12.2018 01.01.2019-20.02.2019
% aastas 8,05 8,05
% päevas 0,022055 0,021995 0,021918 0,021918 0,021918 0,021918 0,021918 0,021918
summa päevas 0,005684 0,005668 0,005648 0,005648 0,005648 0,005648 0,005648 0,005648
perioodis päevi
Kokku:
perioodi summa 0,07389 1,03157 1,03643 1,02233 1,03927 1,02233 1,03927 0,28806 6,55315
11.VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja tugineb Üldtingimuste punktile 5.2.3 ja 6.1.7., millised hakkasid kehtima 01.01.2017. a. Hageja väite kohaselt on PlusPlus Baltic OÜ toimetanud kullerteenusena kolm võlateatist (so 15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018) kostja aadressile xxxxxxxxx xxxxx xx-xx, xxxxxxx. Liitumislepingus on kostja aadressiks märgitud xxxxxxxx, xxxxxxxxx, xxxxx x-xx /tl 6/, võlanõuetes on kostja aadressiks märgitud xxxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxx, xxxxx xxxxxx x-x /tl 20-22/. Eeltoodu alusel on hageja sissenõudmiskulude nõue alusetu ning tuleb jätta rahuldamata.
12.VÕS § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Sätestatust tulenevalt ei ole nõude loovutamiseks kostja nõusolek vajalik. Seega on hagejal nõudeõigus kostja vastu.
13.Loovutamisest teatamist reguleerib VÕS § 170, mille kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Käesolevas tsiviilasjas on võlausaldaja nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi 23.04.2019, so pärast kostja poolt nõude täitmist /tl 58-59/. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et võlausaldaja oleks kostjale nõude loovutamisest teatanud. VÕS § 169 lg 1 järgi, kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud 5(6)
Tsiviilasi nr 2-18-19499 võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule. Kohus on seisukohal, et kostja on käesoleva menetluse jooksul täitnud kohustuse õigele isikule. Menetluskulud
14.TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Hageja on taotlenud menetluskulude jätmist kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna käesolevas asjas ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et kostjalt on enne kohtusse pöördumist võlgnevuse tasumist nõutud, oleks äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud kostja kanda, mistõttu jätab kohus poolte võimalikud menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.