Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
11.mail 2019.a, Tallinnas
Hagihind
2-18-12441 Advokaadibüroo LINDEBERG OÜ hagi I K vastu 20 119,76 euro ja viivise nõudes 21 729,34 eurot
nende Hageja: Advokaadibüroo LINDEBERG OÜ (registrikood 14354670, asukoht Kentmanni 6, 10116 Tallinn) Hageja esindaja advokaat Aldo Vassar (e- post: [email protected]) Kostja: I K (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostja esindaja Tanel Riivits (Themis Õigusbüroo, Narva mnt 5, 10117 Tallinn; e- post: [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 14.03.2019.a Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja advokaat Aldo Vassar Kostja I K Kostja esindaja Tanel Riivits
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista I K’ilt Advokaadibüroo LINDEBERG OÜ kasuks 16 053,14 eurot.
3.Välja mõista I K’ilt Advokaadibüroo LINDEBERG OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summalt 16 053,14 eurot alates 11.05.2019.a kuni nõude täitmiseni, kuid mitte üle nõude summa.
4.Jätta hageja menetluskulud 80 % ulatuses kostja I K’i kanda ja kostja menetluskulud 20 % ulatuses hageja Advokaadibüroo LINDEBERG OÜ kanda.
5.Välja mõista I K’ilt Advokaadibüroo LINDEBERG OÜ kasuks menetluskulu summas 2 282,40 eurot.
6.Välja mõista Advokaadibüroo LINDEBERG OÜ-lt I K’i kasuks menetluskulu summas 261,36 eurot.
7.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud (käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p. 5 ja 6) ning tasaarvestuse tagajärjel mõista I K’ilt Advokaadibüroo LINDEBERG OÜ kasuks välja menetluskulu summas 2 021,04 eurot.
8.Välja mõista I K’ilt Advokaadibüroo LINDEBERG OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 021,04 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.. Hageja nõue ja põhjendused
1.Advokaadibüroo LINDEBERG OÜ esitas 21.08.2018.a kohtule hagi I K vastu põhivõlgnevuse 13 850 euro ja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates esitatud hagi kättesaamisest kuni rahaliste kohususte täieliku täitmiseni nõudes. 11.02.2019.a suurendas hageja oma nõuet ning palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 20 119,76 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 11.02.2019.a menetlusdokumendi kättesaamisest kuni rahaliste kohususte täieliku tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Advokaadibüroo LMP OÜ ja kostja 31.08.2015.a kliendilepingu, mille kohaselt vandeadvokaat Keijo Lindeberg kohustus esindama kostjat viies esinevas tsiviilasjas, sh tsiviilasjas nr 2-15-5345. Pooled leppisid kokku tulemustasus ja kostja kohustus tasuma tulemustasu 30 % kõikidelt summadelt, mis kostjale tasutakse kohtuvaidluste tulemusena. Advokaadibüroo LMP OÜ ja Advokaadibüroo LINDEBERG OÜ sõlmisid 20.11.2017.a õiguste ja kohustuste loovutamise lepingu, mille kohaselt Advokaadibüroo LMP OÜ loovutas hagejale kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu. Kostja esindamist jätkas vandeadvokaat Keijo Lindeberg. Harju Maakohus tegi 07.12.2017.a lahendi tsiviilajas nr. 2-15-5345, mille kohaselt kostja kaasomandis olev kinnistu tuli müüa enampakkumisel ning lisaks pidi kostja tasuma teisele kaasomanikule 13 666,19 eurot. 22.06.2018.a tegi Harju Maakohus samas tsiviilasjas määruse, mille kohaselt pidi kostja hüvitama teise osapoole menetluskulud summas 424,42 eurot. Seega kohustus kostja tasuma tsiviilajas nr. 2-15-5345 tehtud lahendite tulemusena hagejale õigusteenuste eest summa, mis arvutatakse järgmise valemi järgi: ([Xxxx kinnistu müügihind] – [Xxxx kinnistu müügiga seotud kulud] - [kaasomanike poolt võetud laenu jääk]) ÷ 2 - 13 666,19 - 424,42 = hagejale tasutav tulemustasu. 14.08.2018.a e- kirjas teatas kostja, et on nõus tasuma hagejale tulemustasu summas 6 696,40 eurot, kuid see ei ole hagejale vastuvõetav. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 900 eurot ja esindajakulu summas 1 953 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ja hageja vahel oli õigusabiteenuse leping, kus teda esindas advokaat Keijo Lindeberg. Osutatud õigusteenus ei olnud piisava kvaliteediga tulenevalt asjaolust, et kostja pöördus konkreetse palvega/ juhisega esindaja poole kokku kolmel korral. Juhiseks oli kostja suhtes käimas oleva täitemenetluse peatamine. Ühelgi korral ei saanud kostja enda sellesisulisele e- kirjale hagejalt vastust. Hageja vastus kostja poolt saadetud juhistele saabus alles 55 päeva pärast kostjapoolset esmakordset pöördumist sellel teemal, so peaaegu 2 kuud hiljem. Advokaat ei olnud kostja jaoks piisavalt ega mõistliku aja jooksul
kättesaadav arvestades probleemi kriitilisust ning kostja soovi täitemenetlus vaidlustada õigeaegselt. Seesugune käitumine on selgelt advokaadi kutse-eetika vastane. Sellest tulenevalt rikkus see ka poolte vahel sõlmitud kliendilepingut. 30 % suurust tulemustasu ei saa pidada täidetud ülesande sisuga, arvestades lepingulise kohustuse ebakvaliteetsust ja lohakust, proportsioonis olevaks ega ka mõistlikuks määraks. See riivaks kostja õigustunnet oluliselt. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu summas 1 306,80 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 03.01.2019.a kohtumääruses (t/l 110).
5.Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale 31.08.2015.a kliendilepingu järgset tasu summas 20 119,76 eurot.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
7.Riigikohus on 13.04.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-181-15 punktis 40 selgitanud, et kui advokaadibüroo pidaja sõlmib kliendiga õigusteenuse osutamise lepingu, millega ei lepita kokku saavutatavas tulemuses, on tegemist käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes.
8.Riigikohus on 20.02.2019.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-16-12587 punktis 10 märkinud, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) (Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-57-11, p 40). TsMS § 436 lg-te 2, 4 ja 7 järgi saab kohus esitatud nõude õigusliku aluse kindlaksmääramisel tugineda üldjuhul üksnes poolte esitatud faktilistele asjaoludele ja tõenditele (vt Riigikohtu 24. septembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-08, p 11).
9.Vaidlust ei ole selle üle, et Advokaadibüroo LMP OÜ ja kostja vahel on sõlmitud kliendileping nr. 00817-II, millise punkt 1 kohaselt osutab büroo alates 01.09.2015.a järgmisi kvaliteetseid õigusabiteenuseid: esindab klienti tsiviilasjas nr. 2-14-62929, esindab klienti tsiviilasjas nr. 2-14-30107, esindab klienti tsiviilasjas nr. 2-15-5345, esindab klienti tsiviilasjas nr. 2-15-11896 ja esindab klienti tsiviilasjas, milles klient nõuab C T’ult 35 000 eurot (põhinõue) 02.11.2012.a notariaalse lepingu alusel (t/l 7-9). Advokaadibüroo LMP OÜ on eelpool viidatud kliendilepingu loovutanud 20.11.2017.a hagejale (t/l 5-6).
10.VÕS § 628 lg 1 kohaselt kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab käsundiandja käsundisaajale hüvitama
mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata.
11.Eelpool viidatud kliendilepingu nr. 00817-II punkti 5.1 kohaselt tasub klient büroole õigusabiteenuste eest tulemustasu, mille suuruseks on 30 % (koos käibemaksuga) kõikidelt summadelt, mida C T tasub kliendile pärast lepingu punktis 1 nimetatud tsiviilasjades hagi esitamisest kohtulahendi (sealhulgas, kuid mitte ainult, kohtuotsus, kompromissi kinnitav kohtumäärus vms) alusel või kohtuvälise kokkuleppe alusel või omaalgatuslikult. Tulemustasu tuleb tasuda 15 tööpäeva jooksul arvates raha tasumisest või kohtulahendi jõustumisest (lähtudes varasemast) ja punkti 5.2 kohaselt juhul, kui lepingu punktis 1.3 nimetatud tsiviilasja lõppedes jääb kliendi ainuomandisse xxxx asuv kinnistu (registriossa nr. xxxx), tasub klient büroole õigusabiteenuste eest täiendavalt tulemustasu summas 2 500 eurot (koos käibemaksuga). Tulemustasu tuleb tasuda 15 päeva jooksul arvates tsiviilasja lõppemisest (t/l 7).
12.Hageja on kohtule esitanud 11.02.2019.a arvutuskäigu, millisest nähtub, et kostja on saanud erinevate tsiviilasjade tulemusena kokku 67 065,86 eurot ning sellest summast 30 % moodustab 20 119,76 eurot (t/l 122 pöördel). Kostja osundatud hageja arvutuskäigule vastuväiteid esitanud ei ole.
13.Harju Maakohus on 02.01.2019.a kohtumäärusega rahuldanud hageja taotluse tõendite kogumiseks ning kohustanud kohtutäiturit esitama kohtule andmed kostjale täitemenetluses tasutud summa kohta (t/l 107).
14.Kohtutäitur K Pi poolt kohtule esitatud vastusest tuleneb, et kohtutäitur võõrandas Harju Maakohtu 07.12.2017.a otsuse nr. 2-15-534 alusel I Ki ja C Tu kaasomandisse kuulunud kinnisasja 28.06.2018.a hinnaga 235 000 eurot. I Kile oli 16.07.2018.a koostanud tulemi jaotuskava kohaselt määratud väljamakstavaks summaks 72 674,95 eurot, millest kuulusid täiendavalt kinnipidamisele mitmed võlanõuded võlgniku suhtes ning I Kile teostati väljamaksed täitemenetluses peale võlanõuete täitmisi 10.08.2018.a summas 52 889,91 eurot ja 17.08.2018.a summas 620,55 eurot (t/l 114-119). Seega teostati kohtutäituri poolt kostjale väljamakseid kokku summas 53 510,46 eurot.
15.Kostja leiab, et hagejal ei ole õigust saada kostjalt 30 % ulatuses tulemustasu, kuivõrd esindaja ei olnud esindatava jaoks kättesaadav ning ei esitanud vaatamata korduvatele palvetele taotlust täitemenetluse peatamiseks. Kostja arvates täitis hageja oma lepingulisi kohustusi ebakvaliteetselt ja lohakalt (t/l 61 pöördel - 62). Kohtuistungil nõustus kostja tasuma hagejale tulemustasu summas 10 000 eurot (t/l 156 pöördel).
16.Kohus leiab, et käesoleval juhul on kostja etteheited hagejale põhjendamatud, kuivõrd kohtu ette toodud asjaoludest ei tulene, et poolte vahel on sõlmitud leping esinduseks täitemenetluses. Kliendilepingust nr. 00817-II nähtub üheselt, et kostjale on osutatud õigusabiteenust seoses viie erineva tsiviilasjaga (t/l 7).
17.Ka nähtub kohtule esitatud 31.05.2018.a e- kirjavahetusest, et kostja on kohtutäiturile avaldanud, et vandeadvokaat Keijo Lindeberg teda ei esinda (t/l 94 pöördel). 01.08.2018.a. e-kirja kohaselt ei ole kostja lubanud kohtutäituril hagejale dokumente täitemenetluses edastada (t/l 38). Seega on kohtu hinnangul kostja etteheited hagejale seoses täitmenetluses esindamata jätmisega käesoleval juhtumil põhjendamatud. Lisaks on hageja 16.07.2018.a e-kirjas kostjale selgitanud kaebaja nõuete perspektiviitust (t/l 66).
18.Kohtule esitatud Advokatuuri Aukohtu 15.11.2018.a otsusest nähtub samuti, et vandeadvokaat Keijo Lindebergi tegevuse suhtes on jäetud algatamata aukohtumenetlus seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega (t/l 151-154). Osundatud otsuses on
selgitatud, et advokaadil puudus kohustus lepingu piiridest väljuvaid ning viimase hinnangul perspektiivituid nõudeid täita. Lisaks on selgitatud, et tasuvaidlused on võimalik lahendada maakohtus.
19.Pooled on eelpool viidatud kliendilepingus leppinud kokku tulemustasu maksmises ja aluseid, mis vabastaksid kostja nimetatud tasu maksmisest antud juhtumil kohtu ette toodud ei ole. Kostja pole esitanud hagejale ühtegi pretensiooni, mis oleks seotud poolte vahel sõlmitud kliendilepingus sätestatud tsiviilasjades esindamisega.
20.Samas ei nõustu kohus hagejaga selles, et tulemustasu 30 % tuleb arvutada summalt 67 065,86 eurot (t/l 122 pöördel). Kohus on seisukohal, et antud juhtumil tuleb lähtuda kohtutäituri poolt kohtule esitatud andmetest. Kohtule esitatu kohaselt on kostjale teostatud täitemenetluses väljamakseid kokku summas 53 510,46 eurot (t/l 114, 116, 118). Nimetatud summalt moodustab tulemustasu 16 053,14 eurot (53 510,46 - 30 %).
21.Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuivõrd kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et kohtu ette toodud asjaolud ei ole sellised, mis vabastaksid kostja hagejale tulemustasu maksmisest, siis on hagejal õigus kokkulepitud tasu saada. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista tulemustasu summas 16 053,14 eurot.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 11.02.2019.a menetlusdokumendi kättesaamisest kuni rahaliste kohustuste täieliku täitmiseni (t/l 123).
23.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
24.Kostja sisulisi vastuväiteid hageja viivisenõudele esitanud ei ole.
25.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
26.Kohus leiab, et hageja taotlus kostjalt viivise väljamõistmiseks TsMS § 367 alusel kuulub rahuldamisele selliselt, et viivise arvestus algab käesoleva kohtuotsuse tegemisest, kuivõrd pooltel on vaidlus tulemustasu suuruses ning antud juhtumil ei ole pooled kokkuleppinud konkreetse rahasumma tasumises, vaid protsendi määras (t/l 7).
27.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele tulemustasu summas 16 053,14 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 16 053,14 eurolt alates 11.05.2019.a kuni nõude täitmiseni, kuid mitte üle nõude summa.
28.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
29.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 21 729,34 eurot.
Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
30.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
31.Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, siis peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud 80 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 20 % ulatuses jätta hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
32.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 900 eurot ja esindajakulu summas 1 953 eurot (t/l 50, 97, 123, 149, 158-159). Kostja vaidleb hageja esindajakulude suurusele vastu ning palub menetluskulusid vähendada (t/l 164-165).
33.Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu summas 900 eurot (t/l 50, 123). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuluga kooskõlas TsMS § 138 lg 2, millisest summast tuleb kostjal hagejale hüvitada 720 eurot (900 – 80 %).
34.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 140 eurot. Kostja vaidleb antud tunnitasu määrale vastu ja leiab, et põhjendatud tunnitasu määr on 120 eurot (t/l 164 pöördel). Kohus leiab, et tunnitasu määr 140 eurot on põhjendatud, kuivõrd hagejat on antud vaidluses esindanud advokaat ning nimetatud tasumäär on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14). Lisaks märgib kohus, et kuivõrd kostja esindaja, kes ei ole advokaat, tunnitasu on 132 eurot, siis ei ole antud juhtumil põhjendatud kostja vastuväited advokaadi tunnitasu määrale 140 eurot (t/l 161).
35.Hageja esindaja poolt kohtule esitatud spetsifikatsioonidest nähtub, et esindaja on 21.08.2018.a pidanud nõu kliendiga, koostanud hagiavalduse ja esitanud selle kohtule, komplekteerinud lisad 4 tundi 39 minutit, 14.09.2018.a tutvunud menetlusdokumentidega ja pidanud kirjavahetust vastaspoolega 9 minutit, 18.09.2018.a tutvunud kliendi poolt antud lisatõenditega ja koostanud seisukoha 4 tundi 22 minutit, 16.11.2018.a pidanud kirjavahetust kohtuga 10 minutit, 03.01.2019.a tutvunud kohtumäärusega 9 minutit, 07.01.2019.a kohtukutse 5 minutit, 15.01.2019.a võtnud vastu kohtumääruse 2 minutit, 31.01.2019.a pidanud kirjavahetust kohtuga, tutvunud menetlusdokumendiga ja koostanud kompromissettepaneku 1 tund 4 minutit, 11.02.2019.a analüüsinud lisatõendeid ja koostanud seisukoha 1 tund 48 minutit, ettevalmistunud ja osalenud 14.03.2019.a kohtuistungil 1 tund 26 minutit. Kokku on hageja esindaja ajakulu 13 tundi 57 minutit ehk 1 953 eurot. Kostja leiab, et põhjendatud ajakulu on 8 tundi ja 7 minutit (t/l 164 pöördel).
36.Kostja vastuväited hageja esindajakulu suurusele põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele ja seega on põhjendatud hageja esindajakulu summas 1 953 eurot, millisest kostjal tuleb hagejale hüvitada 1 562,40 eurot (1 953 – 80 %).
37.Kohus arvestab menetluskulude kindlaksmääramisel ka asjaoluga, et hageja on teinud 31.01.2019.a kostjale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks summas 17 000 eurot, et vältida muuhulgas menetluskulude suurenemist (t/l 120-121, 125 pöördel). Kostja hageja ettepanekule ei vastanud.
38.Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 2 282,40 eurot, millest riigilõiv 720 eurot ja esindajatasu 1 562,40 eurot.
39.Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 1 306,80 eurot (t/l 161). Kostja esindaja tunnitasu määr on 132 eurot ning hageja seda vaidlustanud ei ole.
40.Kostja esindaja poolt kohtule esitatud spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on analüüsinud hagiavaldust, konsulteerinud kliendiga 1,5 tundi, koostanud vastuse hagiavaldusele 2,5 tundi, esitanud Advokatuuri aukohtule kaebuse 2,5 tundi, ettevalmistunud kohtuistungiks, konsulteerinud kliendiga 2 tundi, osalenud istungil 0,75 tundi ja esitanud hageja menetluskuludele vastuväite 0,65 tundi, kõik kokku summas 1 306,80 eurot.
41.Kohus leiab, et kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele ja seega on põhjendatud kostja esindaja kulu summas 1 306,80 eurot, millisest hagejal tuleb kostjale hüvitada 261,36 eurot (1 306,80 - 20 %).
42.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 2 021,04 eurot (2 282,40 - 261,36).
43.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.