lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-123670/76

Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 10.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-123670/76
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1207
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Akciné draudimo bendrové "Gjensidige " Eesti filiaal11193232(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 10. mail 2019 tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja e-toimikus

Tsiviilasja number

2-17-123670

Kohtuasi

Akciné draudimo bendrové "Gjensidige " Eesti filiaali hagi J Su vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3365,26 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Akciné draudimo bendrové "Gjensidige " Eesti filiaali (registrikood 11193232, asukoht Sõpruse pst 145, Tallinn, 13417); volitatud esindaja L P Kostja: J S (isikukood xxx, elukoht xxx; e-post xxx) riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Kohtuistung toimimise aeg

01.04.2019

Resolutsioon

1.Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali hagi J Su vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldada
2.Välja mõista J Sult võlgnevus 3099 (kolm tuhat üheksakümmend üheksa) eurot Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali kasuks
3.Välja mõista J Sult Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali kasuks viivis perioodil 21.10.2017-16.11.2017 summas 18,34 eurot ning viivis alates 17.11.2017 põhinõudelt 3099 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni
1.Menetluskulud jätta J Su kanda

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord

2.Välja mõista J Sult riigilõiv 300 (kolmsada) eurot Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali kasuks Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest Hagiavalduse asjaolud

1.Hagiavalduse ja täiendatud hagiavalduse kohaselt põhjustas A I 09.04.2015 kostjale kuuluva sõidukiga xxx registrimärgiga xxx Tallinnas, xxx ja xxx ristmiku juures liiklusõnnetuse, tekitades kahju sõidukile xxx registrimärgiga xxx. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel puudus kostja sõidukil kehtiv liikluskindlustuse leping. Enne liiklusõnnetust oli sõiduki suhtes sõlmitud liikluskindlustuse leping xxx kindlustusperioodiks on 26.09.2014-25.12.2014, liiklusõnnetuse toimumise kuupäeva 09.04.2015 seisuga oli poliis lõppenud. Kindlustusvõtjaks on sõiduki eelmine omanik H N. Liiklusõnnetus toimus 3,5 kuud pärast viimase liikluskindlustuse lepingu kehtivuse lõppu ning ajal, kui liiklusregistri järgne omanik oli kostja.
2.Liiklusõnnetuses sai oluliselt kahjustada kannatanu sõiduk xxx registrimärgiga xxx, mille taastusremont ei olnud majanduslikult otstarbekas, mistõttu kuulus hüvitamisele sõiduki liiklusõnnetuse eelne väärtus. Hageja on hüvitanud liikluskahjuna sõidukis olnud invavarustuse 850 eurot, sõiduki liiklusõnnetuse eelse väärtuse summas 4000 eurot, jäänuki utiliseerimisega seotud kulu 199 eurot. Jäänuki müügist on hageja saanud tulu 1950 eurot. Seega on kokku hageja kulu selle liikluskahju hüvitamisel olnud 3099 eurot (s.o 850+4000+199–1950). Hageja esitas 03.10.2017 kostjale tagasinõude väljamakstud kindlustushüvitise 3099 euro tagasinõudes, tasumise maksetähtpäevaga 17.10.2017. Kostja ei tasunud tagasinõuet tähtaegselt ega ole seda tänaseni tasunud.
3.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 3099 eurot, viivise perioodil 21.10.2017-16.11.2017 summas 18,34 eurot ning viivise alates 17.11.2017 põhinõudelt 3099 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude lõpliku tasumiseni. Kostja vastuväited
4.Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja ise ei kasutanud sõidukit ega teinud kindlustust, kuna sõiduk oli müügis. Kostja ei olnud sõiduki roolis. Kostja elas A.Iiga koos. Kostja ei andnud A Iile auto võtmeid. Kostja hoidis auto võtit kodus ning läks lapsega jalutama, pannes korteriukse lukku. Kostja leiab, et tema autovõtme hoidmise kohustus on täidetud, kuna autovõti oli jäetud suletud korteriomandisse. Tagasi tulles koju avastas kostja, et autovõti oli kadunud. Samuti ei olnud näha hoovis sõidukit. Kostja ei ole lubanud A. Iile autovõtit ega sõidukit võtta või kasutada. Kostja ei ole teinud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks seoses autovõtmete ja sõiduki vargusega otstarbekuse kaalutlustel, kuna kostja elas koos A. Iiga, neil on ühine laps ja kostja üritas lahendada kõik rahumeelselt.
5.Kostja on seisukohal, et kuna on tõendatud, et kostja ei ole soodustanud sõiduki kasutamist ning ei ole ise seda kasutanud, siis kostja ei pea vastutama teise isiku poolt toime pandud liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud varalise kahju eest hageja ees. Kohtuotsuse põhjendused
6.Pooltel ei ole vaidlust, et 09.04.2015 toimus Tallinnas, xxx ja xxx ristmiku juures liiklusõnnetus, mille põhjustas A I kostjale kuuluva sõidukiga, liiklusõnnetus toimus 3,5 kuud pärast viimase liikluskindlustuse lepingu kehtivuse lõppu, liiklusõnnetuse toimumise ajal oli liiklusregistri järgne sõiduki xxx registrimärgiga xxx omanik kostja, hageja on viimase liikluskindlustusandjana hüvitanud kannatanule liikluskahju 3099 eurot, 03.10.2017 esitas hageja kostjale tagasinõude tasumise maksetähtpäevaga 17.10.2017 ning, et kostja ei ole kahju hüvitanud.
7.Pooltel on vaidlus selles, kas kostja peaks hüvitama auto omanikuna teise isiku tekitatud liikluskahju.
8.Liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 3 lg 2 kohaselt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. LKindlS § 6 lg 1 kohaselt liikluskindlustuse kohustust ei ole lepingu lõppemisele järgneva 12 kalendrikuu jooksul tingimusel, et sellel ajavahemikul ei osaleta sõidukiga liikluses ega kasutata sõidukit muul viisil, mis võib põhjustada kindlustusjuhtumi. LKindlS § 7 lg 1 kohaselt on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul.
9.Väljavõttega MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmebaasist sõiduki kehtiva kindlustuskaitse otsingu kohta (lk 154) on tõendatud, et liikluskahju põhjustanud sõiduki viimane kohustuslik liikluskindlustusleping oli sõlmitud hageja poolt ning see kehtis alates 26.09.2014 kuni 25.12.2015. Seega puudus liiklusõnnetuse hetkel kostja sõidukil kehtiv liikluskindlustuse leping. Liiklusõnnetuse põhjustamine A Ii poolt liiklusõnnetuse ajal kostjale kuulunud sõidukiga xxx registrimärgiga xxx on tõendatud sõidukikahju hüvitise taotluse ja S K seletuskirjaga (lk 23-26).
10.LKindlS § 24 kohaselt hüvitab kindlustusandja kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes LKindlS-s sätestatud alustel ja korras. LKindlS § 36 lg 2 kohaselt peab kahju põhjustaja viimase lepingu järgne kindlustusandja hüvitama kahjustatud isikule tekitatud kahju. LKindlS § 26 lg 1 kohaselt asja kahjustamise või hävimise korral kohaldatakse VÕS § 132 lg-tes 1-3 sätestatud käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega. LKindlS § 55 kohaselt on kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust.
11.Seega oli hageja kohustatud hüvitama sõidukiga tekitatud kahju liikluskindlustuse tavalepingu alusel kannatanud sõiduki xxx registrimärgiga xxx omanikule. Hageja kantud liikluskahju kulud summas 3099 on tõendatud järgmiste tõenditega: kindlustusjuhtumiks tunnistamise ja kahju hüvitamise otsusega, xxx OÜ hinnapakkumise, xxx OÜ taotlusega, xxx OÜ arve ja maksekorraldustega (lk 27, 29-34, 157). LKindlS § 3 lg 2 ja § 55 mõistes ei oma tähtsust asjaolu, kes konkreetselt ei pidanud kinni sõidukiga liikluses osalemise keelust, vaid tagasinõude tingimused on täidetud juba üksnes siis, kui sõiduk osales liikluses ja selle sõidukiga põhjustati kindlustusjuhtum. LKindlS § 55 koosmõjus § 7 lg-ga 1 ei välista hageja

õigust esitada tagasinõue registrisse kantud sõiduki omaniku vastu, kuigi tegelik liiklusõnnetuse põhjustaja oli sõiduki omaniku elukaaslane A I.

12.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole oma vastuväiteid, et liiklusõnnetuse põhjustanud A I võttis autovõtmed ja sõiduki kostja tahte vastaselt, tõendanud. Seega tuleb kostjalt liiklusõnnetusega põhjustatud kahju 3099 eurot hageja kasuks välja mõista.
13.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, mistõttu on hageja viivise nõue alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest seadusjärgses määras põhjendatud. Menetluskulude jaotus
14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on hageja kohtukuluks riigilõiv. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 ja 2 tuleb menetluskulu riigilõiv 300 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja