Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Liis Arrak ja Ele Liiv
Kohtuasi
Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali hagi XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.06.2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaal (registrikood 11193232), lepinguline esindaja Lea Pau Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 20.06.2017 määrus tühistada.
2.Teha uus määrus, millega rahuldada kaja Harju Maakohtu 26.02.2018 tagaseljaotsuse peale, taastada menetlus ja saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
Tagastada XX-le kajalt juba tasutud kautsjon ning peatada Harju Maakohtu poolt käesolevas tsiviilasjas 07.06.2018 tehtud määrusega määratud kautsjoni osamaksete tasumine.
5.Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
1(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-123670
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaal (hageja) esitas 08.11.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 02.11.2017 esitas XX (kostja) sellele vastuväite. 08.11.2017 tegi Pärnu Maakohus määruse, millega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 3099 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Harju Maakohus kohustas 10.11.2017 määrusega hagejat esitama nõude ja selle põhjendused hagiavaldusele ettenähtud vormis.
3.16.11.2017 esitas hageja hagi, milles palus kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 3099 eurot. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivise perioodil 21.10.2017– 16.11.2017 summas 18 eurot 34 senti ning viivise alates 17.11.2017 põhinõudelt 3099 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude lõpliku tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Esitatud hagiavalduse sissejuhatavas osas oli märgitud kostjaks XX.
4.Harju Maakohus võttis 11.12.2017 hageja esitatud hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastuse esitamiseks 30 päeva jooksul menetlusdokumentide kättetoimetamisest arvates.
5.Harju Maakohus tegi 26.02.2018 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hageja hagi kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Otsusega mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja sõidukiga põhjustatud liikluskahjust tuleneva põhivõlgnevuse summas 3099 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 21.10.2017–16.11.2017 eest 18 eurot 34 senti. Kohus mõistis kostjalt välja ka viivise alates 17.11.2017 kuni põhinõude summas 3099 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus tunnistas tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 468 lg 1 p 2).
6.22.03.2018 esitas kostja maakohtule taotluse tähtaja pikendamiseks ja riigi õigusabi saamiseks. 30.04.2018 rahuldas kohus kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks osaliselt ja andis praeguses tsiviilasjas kostjale riigi õigusabi isiku esindamiseks kohtus. Kostjale anti riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud igakuiselt osamaksetena pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist. Sama määrusega kohustas maakohus riigi õigusabi korras määratud advokaati esitama kohtule kaja 10 päeva jooksul alates esindajaks määramist.
7.14.05.2018 esitas kostja esindaja vastuse hagiavaldusele, milles palus jätta hagiavalduse rahuldamata ning võtta vastus menetlusse. Samal kuupäeval esitas kostja esindaja kaja, mille kohaselt palus kaja rahuldada ning taastada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-123670 täies ulatuses.
8.Kajas leidis kostja, et praegune tsiviilasi on alustatud vale isiku vastu. Kostjat ajas segadusse asjaolu, et hagi oli esitatud XX vastu. Kostja arvas, et hagimaterjalid on jätkuvalt
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-123670 koostatud XX vastu. Kostjal puuduvad õigusteadmised. Seetõttu ei suutnud ta teha vahet hagimaterjalide vahel ja asus seisukohale, et hagi on esitatud XX vastu, kellel on teine isikukood. Kostja arvates, kuna teda viidi hagimaterjalidega eksitusse ning see eksitus ei sõltunud temast, siis on menetluse taastamine põhjendatud. Kostja osundas, et temale ei ole keegi selgitanud, kuidas erinevad hagimaterjalid. Kostja ei valda eesti keelt sellises ulatuses, et hagiavaldusest aru saada. Kostja eesti keele oskuse tase ei võimalda temal aru saada hagimaterjalide pisierinevustest. Samuti ei ole kostja varem kohtumenetlusega kokku puutunud, mistõttu ei saanud ta aru, et peaks üldse midagi tegema. Kostja oma eesti keele oskusega ei saanud aru, et temal lasub kohustus vastata või koostada menetlusdokument. Vaidlustatud tagaseljaotsus ei vasta TsMS § 407 lg-s 1 toodud seaduse mõttele, kuna hagi ei ole rahuldatud õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagi rahuldamist ei saa pidada õiguslikult põhjendatuks olukorras, kus kostja ei olnud sõiduki roolis ning hageja ei ole sisuliselt ära toonud kostja vastutuse seaduslikku alust ega põhimõtteid. Välja on toodud vaid üldnorm, kuid erinorm on täpsustamata.
9.07.06.2018 määrusega rahuldas maakohus osaliselt kostja taotluse menetlusabi saamiseks ning lubas kostjal tasuda kajalt tasumisele kuuluva kautsjoni summas 110 eurot igakuiste 10euroste osamaksetena. Esimene osamakse tuli kostjal teha 16.07.2018. Sama määrusega vabastas maakohus kostja 115 euro ulatuses kautsjoni tasumisest.
Hageja on palunud jätta kaja rahuldamata ja menetlus taastamata.
MAAKOHTU MÄÄRUS
11.Harju Maakohus jättis kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Kajalt tasutava kautsjoni (osade kaupa tasutav kautsjon 110 eurot) arvas maakohus riigituludesse. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kostja menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalide kättesaamist kinnitanud e-posti XXX teel 03.01.2018. Nimetatud e-kirjas viitas kostja, et hagiavaldusel ei ole tema andmed. Maakohus selgitas 04.01.2018 e-kirjas, et maksekäsk on üle läinud hagimenetluseks ning hagi koos lisade ja kohtumäärusega on suunatud kostjale. Kohus nõustus hagejaga, et maksekäsu kiirmenetluse avalduses on kostja nimi ja isikukood õiged. Samuti olid kostja nimi ja kontaktid õiged 11.12.2017 menetlusse võtmise määruses. Hagiavalduses märgitud vale kostja eesnimi ja isikukood olid ilmselged trükivead. Samas oli hagiavalduses õige nii perekonnanimi kui ka aadress. Kohus leidis, et kuna hagiavalduse sisu ja nõue kattusid maksekäsu kiirmenetluses esitatud avaldusega ning samuti kinnitas kohus, et menetlus on algatatud kostja vastu, siis pidi kostja aru saama, et hageja on esitanud hagi tema vastu. Maakohtu hinnangul ei ole hagiavalduses ekslikult märgitud vale eesnimi ja isikukood mõjuvaks põhjuseks menetluse taastamiseks. Eesti keele mitteoskamine ja õigusteadmiste puudumine ei ole samuti käsitletavad mõjuva põhjusena. Kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub TsMS § 32 lg-e 1 kohaselt eesti keeles ja kohtumenetluses osalemise eelduseks ei ole õigusteadmiste olemasolu või varasem kohtumenetluses osalemise kogemus.
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-123670
Samuti ei esinenud maakohtu hinnangul TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud aluseid, millest tulenevalt ei võinud kohus tagaseljaotsust teha. Kostjale anti hagile vastamiseks 30 päeva, mida võis pidada tsiviilasja asjaolusid ja kohtupraktikat arvestades piisavaks ajaks. Menetlusse võtmise määruses hoiatati kostjat, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei taotlenud vastuse esitamise tähtaja jooksul riigi õigusabi andmist advokaadi vahendusel vastamiseks. Kohus ei võtnud hagi ebaõigesti menetlusse ning kostja ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest, miks kostja jättis hagile vastamata. Kohus leidis, et kaja rahuldamise eelduseks on vastavalt TsMS § 417 lg-le 2 ja § 415 lg-le 1 mõjuva põhjuse olemasolu, mis tingis hagiavaldusele tähtaegselt vastamata jätmise. Kajas ei ole kostja välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust, miks jäi hagile tähtaegselt vastamata. Kuna kostja hagiavaldusele kohtu määratud tähtaja jooksul ei vastanud ja vastamiseks puudusid objektiivsed takistused, oli kohtul õigus lugeda hageja esitatud faktilised asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ning teha asjas õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsus. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et hagi ei ole rahuldatud õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hageja oli maakohtu hinnangul hagiavalduses välja toonud nii asjaolud, nõude kui ka õigusliku aluse.
MÄÄRUSKAEBUS
12.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ning teha uue määruse, millega rahuldada kaja ja taastada menetlus praeguses tsiviilasjas täies ulatuses ning saata asi tagasi Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks. Kostja palus jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kostja on seisukohal, et maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Kohus on tõlgendanud valesti TsMS § 415 lg-t 1 ja on esitatud asjaolusid arvestades vääralt leidnud, et puudus kaja esitamise eelduseks olev mõjuv põhjus. Kostja leiab, et praegune tsiviilasi on alustatud vale isiku vastu. Määruskaebuse esitajat on segadusse ajanud asjaolu, et hagi oli esitatud XX vastu, mitte kostja vastu. Kostja arvas, et hagimaterjalid on jätkuvalt koostatud XX vastu. Kostjal ei ole õigusteadmisi, mistõttu ei osanud ta teha vahet hagimaterjalide vahel ja asus seisukohale, et hagi on esitatud XX vastu. XX-l on teine isikukood. Kostja leiab, et kuna ta viidi hagimaterjalidega eksitusse, ning see eksitus ei sõltunud temast, siis on menetluse taastamine põhjendatud. Kostja osundab, et talle ei ole keegi selgitanud, kuidas erinevad hagimaterjalid. Hageja kohustuseks on ära näidata kostja õiged rekvisiidid. Vale on kohtu seisukoht, et kostja pidi ise aru saama, et hagi on esitatud tema vastu. Sellist kohustust ei ole kostjale TsMS-is ette nähtud. Hageja kohustus märkida menetlusdokumenti kostja õiged andmed ei saa kanduda üle kostjale. Seda seetõttu, et hageja valib, kes on kostjaks. Kostjal on õigus saada vaid hagi, mis on suunatud ja esitatud tema vastu. Kostjal ei ole menetluslikku kohustust välja selgitada ja aru saada, kas hagi on esitatud tema vastu või teise isiku vastu. 4(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-123670
Eeltoodule tuginedes leiab kostja, et kohus rikkus menetlusnormi sellega, et jäi seisukohale, et kostja pidi aru saama, et hagi on esitatud tema vastu. Kui hagiavalduses on märgitud vale isikukood, siis ei saa pidada isikut õigeks kostjaks. Kui kostja andmed on vastuolulised, siis kohtul on õigus jätta hagi menetlusse vastuvõtmata TsMS § 371 lg 1 p 11 alusel. Ebaõige on tugineda asjaolule, et kostja pidi aru saama, et tegemist on tema kohta käiva dokumendiga. Nimelt ei saa kohus kohtudokumentides esinevate oluliste vigade eest vastutama panna kostjat. Kostja ei saanud eeltoodud veast lähtuvalt enda seaduslikke õigusi kaitsta. Seda arvestades oleks kohus pidanud menetluse taastama ja andma kostjale sellekohase võimaluse. Kostja ei valda eesti keelt sellises ulatuses, et aru saada hagiavaldusest. Seda eriti juhul, kui tuleb aru saada ja selgeks teha vigased kohad. Kostja eesti keele oskuse tase ei võimalda tal aru saada hagimaterjalide sellistest erinevustest, kui dokumendis märgitud kohustatud isikuks ei ole märgitud kostja. Kostja ei ole kohtumenetlusega varasemalt kokku puutunud, mistõttu ei saanud ta aru, et peaks üldse midagi tegema. Kostja eesti keele oskus ei võimaldanud temal aru saada, et tal lasub kohustus vastata või koostada mõni menetlusdokument. Maakohus ei ole kindlaks teinud tegelikke asjaolusid. Kostjalt võeti autovõtmed kostjalt luba küsimata ning autoga sõideti ilma tema nõusolekuta. Jääb ebaselgeks, kuidas on kohus võtnud vastusele isiku, kes ei olnud roolis ning kes pole lubanud sõidukit kasutada. Kohus ei ole selgitatud asjaolu ja esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks autovõtmed üle andnud vabatahtlikult. Tagaseljaotsus peab olema õige ja õiglane, kuid praegusel juhul otsus nendele põhimõtetele ei vasta. Seega ei vasta otsus seadusele. Kohus peab tagaseljaotsust põhjendama. Kohus seda teinud ei ole. Praegune tsiviilasi ei ole kohtu pool õigesti ega õiglaselt lahendatud. See on lahendatud asjaoludel ja alustel, mis on tõendamata ega seostu kostjaga. Kohus ei saa teha otsust asjaoludel, mida ei ole võimalik kontrollida tagaseljaotsuse tegemisel. Kohus ei ole kontrollinud hagi asjaolusid, nende tõendatust ega hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus oleks pidanud seda tegema. Kohus ei ole analüüsinud vastust hagiavaldusele. Arvestades kõiki asjaolusid ei saa pidada tagaseljaotsust õiguslikult põhjendatuks. Seadus ei sätesta, et kaja lahendamise määruste tegemisel ei pea maa- ja ringkonnakohus järgima TsMS § 465 lg-s 1 ja lg 2 p-s 8 sätestatut. Kaja lahendamise määruses peab maakohus mh kirjeldama tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ning esitama tagaseljaotsuse põhjendused. Juhul kui maakohus on TsMS § 465 lg-t 1 ja lg 2 p 8 rikkudes teinud kaja kohta määruse, mis ei sisalda tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa, peab ringkonnakohus selle määruse TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 667 lg 2 alusel tühistama. Vajadusel saab kohus saata asja uueks lahendamiseks maakohtule. Kui hagiavaldus on selles esitatud nõude ulatuses hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-123670 põhjendatud, võib ringkonnakohtus esitada tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osa oma määruses, mille ta teeb maakohtu määruse kohta, millega jäeti kaja rahuldamata. Olukorras, kus maakohus on TsMS § 465 lg-t 1 ja lg 2 p 8 rikkudes teinud kaja kohta määruse, millest ei nähtu tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa, ei saa ringkonnakohus tugineda TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatule, kui ta jätab maakohtu määruse muutmata ja järgib selle põhjendusi. Sellisel juhul puudub maakohtu määruses põhjendus, mida ringkonnakohtul oleks võimalik järgida. Kostja leiab, et praegusel juhul ei ole maakohus oma määruses kajastanud kirjeldavat ega põhjendavat osa, mistõttu tuleb määruskaebus rahuldada ja menetlus täies ulatuses taastada.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
13.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus see jätta rahuldamata.
14.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
15.Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 ning § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ning teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus. TsMS § 417 lg 2 alusel koosmõjus § 415 lg 1 p-ga 1 tuleb kaja rahuldada, asjas menetlus taastada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
16.Tagaseljaotsusega hagi rahuldamise eeldusteks on nii formaalsete eelduste täitmine kui ka hagi õiguslik põhjendatus. Riigikohtu kujundatud kohtupraktika järgi tuleb kohtul kaja saamisel kontrollida, kas esinevad TsMS § 415 lg-s 1 sätestatud menetluse taastamise alused. TsMS § 415 lg 1 p-s 1 toodud asjaolu on TsMS § 417 lg 2 teise lause järgi menetluse taastamise absoluutne alus ning kohtul on võimalik seda kontrollida, kuivõrd andmed hagi kättetoimetamise kohta peavad sisalduma toimikus (vt nt Riigikohtu 24.10.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-12, p 11). TsMS § 415 lg 1 p 1 sätestab, et kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Maakohus on leidnud, et praegusel juhul oli vastavalt TsMS § 417 lg-le 2 ja § 415 lg-le 1 kaja rahuldamise ja menetluse taastamise eelduseks mõjuva põhjuse olemasolu, mis tingis hagiavaldusele tähtaegselt vastamata jätmise. Kolleegium maakohtuga ei nõustu.
17.TsMS § 393 lg 1 kohaselt tuleb hagiavalduse ärakiri koos lisade ja asja menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte toimetada. Üldjuhul toimub elektrooniline kättetoimetamine selleks ettenähtud infosüsteemi (e-toimiku infosüsteemi) kaudu (TsMS § 3111 lg-d 1–2). Sellisel juhul loetakse kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-123670 vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt (TsMS § 3111 lg 3). Asja materjalidest nähtub, et hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega on kostjale praegusel juhul kohtu poolt kätte toimetatud mitte e-toimiku kaudu, vaid kohus on kasutanud kättetoimetamiseks TsMS § 3111 lg 4 kohast muud viisi, saates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse e-postiga aadressil XXX ning paludes viivitamatult saata elektroonilisel teel kinnitus dokumentide kättesaamise kohta e-posti aadressile [email protected] (tl-d 40 ja 41). TsMS § 3111 lg 5 järgi loetakse menetlusdokument lõikes 4 sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ning kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. Elektroonilise kinnituse võib kohtule saata elektronposti teel, kui saaja elektronpostiaadress on kohtule teada ning võib eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepääs, samuti juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronpostiaadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi.
18.Kolleegiumi hinnangul ei ole hagiavaldust, selle lisasid ja menetlusse võtmise määrust kostjale praegusel juhul TsMS § 3111 lg 4 alusel kohaselt elektrooniliselt kätte toimetatud, kuna ei ole täidetud kõik TsMS § 3111 lg-s 5 sätestatud eeldused, mis võimaldaksid menetlusdokumenti kätte toimetatuks lugeda.
18.1.Kolleegium märgib, et TsMS § 3111 lg 5 kohane kinnitus dokumendi kättesaamise kohta, sõltumata sellise kinnituse saatmise viisist, peab üldjuhul olema adressaadi poolt allkirjastatud. Kostja allkirjastatud (elektrooniline) kinnitus dokumentide kättesaamise kohta käesoleval juhul puudub (digitaalallkirja süsteemiga sarnast muud turvalist viisi kinnituse elektrooniliseks edastamiseks Eestis hetkel kasutusel ei ole).
18.2.TsMS § 3111 lg 5 kolmas lause võimaldab kohtul lugeda erandina piisavaks ka digitaalallkirjastamata kinnituse, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et selle on saatnud saaja või tema esindaja. See eeldus praegusel juhul kolleegiumi hinnangul täidetud ei olnud ning vaidlustatud määruses ei ole ka asjakohaseid põhjendusi esitatud. Ringkonnakohus leiab, et üksnes e-kirjaga saadetud vastuse põhjal ei saanud maakohus saatja isikut üheselt tuvastada.
18.3.TsMS § 3111 lg 5 neljas lause võimaldab teatud tingimustel lugeda dokumendi elektrooniliselt kätte toimetatuks ka tavaliste e-kirjade vahetamisega kohtu ja menetlusosalise vahel, kuid praegusel juhul ei olnud ka need eeldused täidetud. Enne hagimaterjalide ja menetlusse võtmise määruse saatmist ei olnud kohus asja materjalidest nähtuvalt aadressile XXX dokumente
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-123670 edastanud, samuti ei olnud kostja ise kohtule oma elektronpostiaadressi avaldanud. Asja materjalide põhjal ei saanud kohus kolleegiumi hinnangul ka veenduda, et volitamata isikutel puudus kõnealusele elektronpostiaadressile juurdepääs.
18.4.Lisaks leiab kolleegium, et kuigi TsMS § 3111 lg-s 5 ülalkäsitletud normid võimaldavad erandina lugeda dokumendi kätte toimetatuks ka siis, kui adressaat on saatnud kohtule ainult digitaalallkirjastamata elektroonilise kinnituse, ei saa nendel juhtudel lugeda hagi kostjale TsMS § 415 lg 1 p 1 mõttes elektrooniliselt kätte toimetatuks. Sellises olukorras võib maakohus tagaseljaotsuse küll teha, aga kaja esitamisel esineb ringkonnakohtu hinnangul menetluse taastamise absoluutne alus ning kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik.
19.Vastavalt TsMS § 417 lg-le 2 rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Eelmärgitust järeldub, et praegusel juhul ei olnud kaja esitamiseks mõjuv põhjus vajalik, kuna puuduvad andmed, et kostjale oleks hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt kätte toimetatud. Seega esineb TsMS § 415 lg 1 p 1 olukord ja maakohtu põhjendused hagile vastamata jätmise mõjuva põhjuse osas ei ole asjakohased. Kaja oli esitatud õiges vormis ja õigel ajal. Seega tuleb TsMS § 417 lg 2 alusel koosmõjus TsMS § 415 lg 1 p-ga 1 kaja rahuldada ning asjas menetlus taastada. TsMS § 418 lg 1 teise lause järgi jätkub taastatud menetlus vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist.
20.Kuna kaja ja määruskaebus kuuluvad ülalmärgitud põhjustel rahuldamisele, ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel vajalikuks käsitleda kõiki määruskaebuse väiteid. Kolleegium siiski märgib, et maakohtu määrus tuleks tühistada ka põhjendamiskohustuse (TsMS § 465 lg 1 ja lg 2 p 8) olulise rikkumise tõttu. Maakohus on teinud tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, nagu seda võimaldab TsMS § 444 lg 3. Samas ei ole õigusliku põhjendatuse kontrolli esitatud ka maakohtu määruses kaja rahuldamata jätmise kohta. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada (vt Riigikohtu 30.01.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 15). Eeltoodu ei tähenda aga seda, et tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa ei pea maakohus esitama kaja lahendamise määruses. TsMS § 465 lg 1 järgi peab kohtu tehtavast määrusest nähtuma, kelle kohta on määrus tehtud ja mis on määruse sisu. Kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, tuleb TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt märkida põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, ja õigusaktid, millest kohus juhindus. TsMS § 465 lg-s 1 ja lg 2 p-s 8 sätestatut tuleb järgida ka kaja lahendamise määruse tegemisel.
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-123670 Seega peab kaja lahendamise määruses maakohus kirjeldama ka tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ning esitama tagaseljaotsuse põhjendused. Juhul kui maakohus on TsMS § 465 lg-t 1 ja lg 2 p 8 rikkudes teinud kaja kohta määruse, mis ei sisalda tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa, peab ringkonnakohus selle määruse TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 667 lg 2 alusel tühistama (vt nt Riigikohtu 17.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11; 31.03.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-15, p 15).
21.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 417 lg 4 sätestab, et määruse peale, millega menetlus taastamata jäeti, võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, ei ole käesolev määrus vaidlustatav.
22.Tegemist ei ole asja menetlust lõpetava määrusega ja seetõttu ei määra ringkonnakohus kindlaks menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 1).
23.Kajalt juba tasutud kautsjon kuulub TsMS § 149 lg 5 esimese lause alusel tagastamisele. Kolleegiumi hinnangul ei takista TsMS § 149 lg 51 käesolevas asjas kautsjoni tagastamist juba seetõttu, et hagi nõuetekohane kättetoimetamine ei ole tuvastamist leidnud. Kostjal tuleb TsMS § 149 lg 8 kolmanda lause alusel kohtule teatada, millisele pangakontole kautsjon tagastada. Tasumata kautsjoni osamaksete tasumise kohustus tuleb TsMS § 149 lg 5 ja § 188 lg 1 p 1 alusel peatada.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak Ele Liiv
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.