3.Välja mõista ProTek OÜ-lt Cleanmanagement OÜ kasuks menetluskulud summas 2437,50 eurot.
4.Menetluskuludelt tuleb ProTek OÜ-l tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et
ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (I kd tl 2-9)
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti ProTek OÜ (hageja) ja Cleanmanagement OÜ (kostja) vahel mais 2014. a tähtajatu üürileping, millega hageja andis sõiduki Opel Vivaro (registreerimisnumber xxxxxx) kostjale tasu eest kasutada. Hageja andis sõiduki valduse kostjale üle 02.05.2014. a.
2.Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale sõiduki kasutamise eest üüri 250 eurot kuus, millele pidi lisanduma käibemaks. Samuti pidi kostja kandma sõiduki ekspluatatsiooni, hooldamise ja remondiga seotud kulud. 19.01.2015. a edastas hageja kostjale sõiduki üüri arve nr 15001 summas 2400 eurot perioodi mai kuni detsember 2014. a eest. Kostja tasus nimetatud summast 2000 eurot. Arvest nr 15001 on hagejale tänaseni tasumata 400 eurot. Kuna kostja keeldus kandmast sõiduki hooldamisega seotud kulutusi, nõudis hageja kostjalt alates 01.01.2015. a sõiduki kasutamise eest üüri 500 eurot kuus, millele lisandus käibemaks. Alates 2015. a jaanuarist esitas hageja kostjale arveid igakuiselt.
3.Kokku esitas hageja kostjale 2015. aastal sõiduki kasutamise eest üüriarveid summas 6564 eurot. Kostja ei esitanud arvete osas mingeid vastuväiteid. Perioodi 22.05.2015. a kuni 21.06.2015. a eest ei nõudnud hageja kostjalt üüri, sest sõidukil esines rikkeid ning kostja ei saanud sõidukit kasutada. Hageja soovis 2015. a detsembris, et kostja tagastaks talle sõiduki nii, et see vaadatakse autoteeninduses üle ja fikseeritakse selle seisund. Kostja ei olnud nõus sõidukit selliselt üle andma ja sõiduk jäi jätkuvalt kostja kasutusse.
4.26.04.2017. a edastas hageja lepinguline esindaja kostjale avalduse, milles nõudis kostjalt tekkinud võlgnevuse tasumist. Nimetatud avaldusega ütles hageja poolte vahel sõlmitud sõiduki üürilepingu üles ja palus sõiduk tagastada hiljemalt 04.05.2017. a Opeli esindusse. Kostja ei tagastanud sõidukit hageja poolt nõutud ajal ja kohas. Samuti vaidles kostja vastu hageja rahalisele nõudele. 16.06.2017. a andis kostja lepinguline esindaja hageja juhatuse liikmele E.X-ile üle sõiduki võtme. Kostja sai sõiduki kätte Fortuuna tn 10, Tartu asuvast parklast.
5.Vaatamata sellele, et kostja pidi alates 2015. aasta jaanuarist tasuma üüri koos käibemaksuga 600 eurot kuus, nõuab hageja kostjalt kogu sõiduki kasutamise aja eest üüri 300 eurot kuus koos käibemaksuga.
6.Kostjal on tasumata perioodil mai 2014. a kuni detsember 2014. a arvest nr 15001 sõiduki kasutamise eest üür summas 400 eurot. Kostja võlgnevus 2015. a eest on 3282 eurot, 2016. a eest 3600 eurot, 2017. a eest 1650 eurot. Kokku on kostja võlgnevus hageja ees 8932 eurot.
7.Hageja nõuab seadusjärgset viivist 2014. a üürimaksete tasumisega viivitamise eest alates 01.02.2015. a, 2015. a üürimaksete tasumisega viivitamise eest alates 01.02.2016. a, 2016. a. üürimaksete tasumisega viivitamise eest alates 01.02.2017. a. ja 2017. a üürimaksete tasumisega viivitamise eest alates 17.06.2017. a kokku 1497,08 eurot ning täiendavalt viivist 8 % aastas alates 17.10.2018. a.
8.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 8932 eurot, viivised 1497,08 eurot ja viivise alates hagi esitamisest 8% aastas põhinõudelt summas 8932 eurot kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS (I kd tl 52-59)
9.Kostja hagi ei tunnista ja palub hagi jätta täies ulatuses rahuldamata.
10.Kostja on seisukohal, et poolte vahel puudub igasugune õiguslik suhe sõiduki Opel Vivaro kasutamiseks ning selle eest üüritasu maksmiseks. Kostja on järjepidevalt sellise õigussuhte olemasolule vastu vaielnud ja ei ole mitte kunagi tunnistanud hageja ees või nõustunud tema väitega, et on kasutanud hageja sõidukit ja võtnud kohustuse selle eest hagejale tasuda.
11.Hageja juhatuse liige E.X liisis sõiduki kevadel 2014. a hageja nimele selleks, et anda sõiduk isiklikel ja perekondlikel eesmärkidel kasutamiseks oma endisele elukaaslasele ja poja Rxxxx E.X-i emale K.F Jxxxxxxxe (endine K.F). L. xxxxxxxvõttis sõiduki kasutusele, kuna E.X ei leppinud, et L. xxxxxv kasutab oma sõitudeks endise abikaasa Txxx K.F sõidukit. Reaalne vajadus L. Jxxxxxxx uue sõiduki kasutamiseks puudus. E.X andis sõiduki üle L. Jxxxxxxxe, et viimane saaks seda kasutada omal äranägemisel. Sõiduki tehnilisse passi kanti vastutavaks kasutajaks L. Jxxxxx füüsilise isikuna, mitte kostja või kostja juhatuse liige. L. Jxxxxxxxxja E.X-il puudus kokkulepe, et kostja ja/või L. Jxxxxx peavad hakkama sõiduki kasutamise eest hagejale tasu maksma.
12.E.X esitas 2015. a jaanuaris, 8 kuud pärast sõiduki üleandmist arve sõiduki kasutamise eest kostjale seetõttu, et E.X-i ja L. Juxxxxx isiklikud suhted olid muutunud konfliktseks. L. Juxxxx tasus arve osaliselt, et E.X ei esitaks L. Jxxxxxx endise abikaasa T. K.F vastu kohtusse kaebust/hagi ning nõudis, et E.X võtaks sõiduki enda valdusse tagasi ja paneks sõiduki müüki. Arve osalise tasumisega ei võtnud L. Jxxxxx ega kostja omaks väidetava kokkuleppe olemasolu sõiduki kasutamise eest tasu maksmiseks.
13.L. Jxxxxx kordas oma soovi sõiduki kasutamisest loobumiseks E.X-i ees korduvalt ning keeldus seetõttu maksmast ka edaspidi kostja poolt väljastatud arveid sõiduki väidetava kasutamise kohta. E.X ei nõustnud sõidukit müüki panema ega ka selle valdust L. Jxxxxxxxt tagasi võtma. Sellest lähtuvalt seisis sõiduk alates 2015. a kevad-suvest, ilma et L. Juxxxx oleks seda kordagi kasutanud.
14.L. Juxxxxxsaatis 30.11.2015. a Swedbank K.Fing AS-le kui sõiduki omanikule avalduse, milles teatas soovist sõiduki valdus üle anda. Swedbank K.Fing AS teatas 02.12.2015. a vastuses, et L. Jxxxxx saab sõiduki valduse üle anda vaid hagejale, kes ei olnud sellest huvitatud. L. Jxxxxxx esindaja vandeadvokaat Alo Noormets saatis 07.12.2015. a E.X-ile kui ProTek OÜ juhatuse liikmele teate sõiduki valduse tagasivõtmise kohta. E.X reageeris 07.12.2015. a teatele ning asus L. Jurjeviga Opeli esinduses sõiduki diagnostika ja üleandmise aega kooskõlastama. Pärast seda, kui kostja lepinguline esindaja palus 11.12.2015. a E.X-il täpsustada sõidukile tehtava diagnostika põhjuseid, ei vastanud E.X enam kostja ega tema lepingulise esindaja pöördumistele.
15.30.05.2016. a toimus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas E.X-i ja L. Jxxxxxi vahelises õigusvaidluses (tsiviilasjas nr 2-16-2609) kohtuistung, millele eelnevalt teatas kostja lepnguline esindaja oma 26.05.2016. a e-kirjas E.X-ile, et L. Jxxxxx toob sõiduki vahetult enne kohtuistungit Tartu kohtumaja parklasse ning annab selle valduse koos võtmega seal E.X-ile üle. Kui kostja lepinguline esindaja soovis kohtumajas E.X-ile üle anda sõiduki võtit, siis E.X keeldus võtit vastu võtmast. Pärast kohtuistungit toimetas L. Jxxxxx sõiduki avalikku tasuta parklasse asukohaga Paju tn T1 / Fortuuna 10 kinnistul Tartus. Kostja lepinguline esindaja teavitas sõiduki täpsest asukohast 01.06.2016. a ka E.X-i ning teatas veelkord, et E.X-il on võimalik sõiduk igal hetkel kätte saada. Kuivõrd E.X ei reageerinud kirjale, saatis kostja lepinguline esindaja E.X-ile korduvteated 29.08.2016. a ja 02.11.2016. a.
16.Kostja on seisukohal, et hageja andis sõiduki L. Jxxxxxx kasutusse suuliselt sõlmitud tasuta kasutamise lepingu alusel, mille L. Jxxxxx ütles üles hiljemalt 07.12.2015. a. avaldusega. L. Jxxxxx nõudis hagejalt sõiduki valduse tagasivõtmist, kuid hageja keeldus sõiduki valduse tagasivõtmisest, millega sattus hageja alates 08.12.2015. a vastuvõtuviivitusse ning hagejal puudub õiguslik alus nõuda kostjalt sõiduki kasutamise eest tasu.
HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE (I kd tl 110, 162-169)
17.Hageja on seisukohal, et tegemist on üürilepinguga. Hageja liisis sõiduki kostja soovil ja tellimusel kostja majandustegevuseks. Hageja andis kostja kasutusse sõiduki ja kostja osaliselt ka tasus sõiduki kasutamise eest.
18.Hageja esitas esimese arve 8 kuud pärast lepingu sõlmimist L. Jxxxxxx palvel, sest alles tegevust alustanud Cleanmanagement OÜ ei olnud teeninud piisavalt vahendeid, et esimese 8 kuu jooksul üürimakseid tasuda ja palus esialgset maksepuhkust. Alates 2015. a jaanuarist esitas hageja kostjale arveid igakuiselt ning neid arveid kostja ei tasunud ja ei esitanud ka vastuväiteid. Kui hageja oleks sõiduki andnud L. Juxxxxx kui füüsilise isiku kasutusse, siis ei oleks hageja sõiduki üüriarveid esitanud mitte kostjale, vaid L. Jxxxxxxxe. Arve tasumine kostja poolt tõendab lepingulist suhet hageja ja kostja vahel.
19.Kostja lasi korduvalt teha sõidukile hageja kulul hooldus- ja remonttöid, viimati 2015. a juuni lõpus, pärast mida jätkas kostja sõiduki kasutamist. Kui kostja ei oleks sõidukit enam kasutanud ega seda kasutada soovinud, siis ei oleks kostja sõidukit pärast remonttööde teostamist enam oma valdusesse võtnud. Kostja võttis sõiduki enda valdusse, mis osundab sellele, et kostjal oli vähemalt 2015. a juunis soov ja huvi sõidukit edasi kasutada. Isegi kui kostja ei kasutanud mingil ajal sõidukit, siis üürilepingu puhul ei sõltu üüri tasumine sellest, kas üürilepingu esemeks olevat asja kasutatakse või mitte. Seni, kuni üürileping kehtib ja üürilepingu esemeks olevat asja ei ole üürileandjale üle antud, lasub üürnikul kohustus üüri tasuda.
20.Kuigi kostja väljendas alates 2015. a detsembrist sõnadega soovi sõiduk tagastada, ei olnud kostja teod sõnaliselt väljendatuga kooskõlas. Kostja ei võtnud faktiliselt ette samme selleks, et sõiduk tagastada. Hageja andis kostjale korduvalt teada, et sõiduki üleandmine toimub AS-i Carring autoteeninduses, kus oleks võimalik sõiduk koheselt üle vaadata ning seisukord fikseerida. Kostja eiras hageja ettepanekut.
21.Kostja lepingulise esindaja väidetavalt saadetud teated perioodil detsember 2015. a kuni mai 2016. a ei ole hagejani jõudnud. Hageja ei nõustu kostja väitega, et 07.12.2015. a tehtud ettepanek sõiduki üleandmiseks on käsitletav lepingu ülesütlemisena. Kostja ei edastanud hagejale lepingu ülesütlemisavaldust, mistõttu lepingu ülesütlemist ei toimunud.
KOHTU SEISUKOHT
22.Kohus, arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid ja hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
23.Poolte vahel on vaidlus selle üle kas ja kelle vahel oli sõlmitud leping sõiduki Opel Vivaro kasutamiseks ning kui poolte vahel oli sõlmitud leping, siis kas tegemist oli üürivõi tasuta kasutamise lepinguga.
24.Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslik esindaja E.X andis sõiduki mais 2014. a K.F Jxxxxxx (endise nimega K.F) kasutusse.
25.Rahalise nõude esitamiseks teise isiku vastu peab olema õiguslik alus. Põhiline õiguslik alus raha nõudmiseks tuleneb sellest, et poolte vahel on võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes. VÕS § 3 lg järgi võib võlasuhe tekkida 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest.
26.VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
27.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt
avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 2). Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3). VÕS § 9 lg 3 järgi, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 16 lgs 1 sätestatakse, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg-s 1 sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
28.Hageja sõiduki Opel Vivaro liisinguvõtjana (28.04.2014. a liisinguleping ja kindlustuslepe, I kd tl 10-17) on esitanud kostjale sõiduki Opel Vivaro kasutustasu arved 2015. aasta ja 2016. a jaanuari kohta (I kd tl 21-31) ning esimesel s.o 19.01.2015. a esitatud arvel nr 15001 (I kd tl 21) on käsikirjaliselt märgitud, et 2000 eurot makstud.
29.Kohus ei nõustu hagejaga, et arvete esitamine ja ühe arve osaline tasumine tõendab poolte vahelist lepingulist suhet. Ainuüksi e-kiri (I kd tl 132) sisuga „tee mu firmale arve“ ilma mingi viiteta, mis äriühingule ja mille alusel tuleb arve esitada ning kostjale edastatud arvele käsikirjaliselt (I kd tl 21) märgitud „2000 eurot makstud“ ei tähenda veel seda, et poolte vahel oleks lepinguline suhe.
30.Selleks, et hinnata, kas poolte vahel on sõlmitud leping või kas saaks lugeda lepingu sõlmituks mingi teoga (nt arve osalise tasumisega) tuleb tahteavaldust lepingu sõlmimiseks tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele. Ehk siis tuleb hinnata kas pooltel (juriidilistel isikutel) oli tahe sõlmida leping sõiduki kasutamiseks.
31.Kohtule esitatud e-kirjavahetustest (I kd tl 60, 64) teemal „Koolitusele Opel Vivaro, v. hea pere + tööauto“ nähtuvalt on poolte seaduslikud esindajad E.X ja L. Jxxxxx (K.F) pidanud aprillis 2014. a läbirääkimisi, millist sõidukit soetada perele ja töö tegemiseks ning samas e-kirjas on arutletud ka sõiduki Koolitusele (võimalik, et OÜ Eesti Koolitus, mille juhatuse liige E.X sel ajal oli) liisingusse võtmisest ning kuumaksest. Ka jaanuari 2015. a e-kirjavahetusest (I kd tl 144) teemal „arvepidamine elatisraha ja auto suhtes“ nähtuvalt on E.X ja L. Juxxxxxarutlenud sõiduki (bussi) liisingumakse tasumisest ja lapse elatiseraha tasaarvestamisest. Nimelt on E.X kirjutanud L. Jxxxxxxxe, et „buss läheb müüki ja senikaua tasaarveldamine nii, et elatisraha 250 euro asemel maksan igakuiselt bussi liisingut 300 eurot edasi. Ja 50 euro tagasikandmist pole sult vaja, las see jääb Rxxxxx elatisrahale lihtsalt lisaks“.
32.21.01.2015. a 17:15x aadressilt E.X-i e-postile saadetud e-kirjavahetused (I kd tl 132, 144) on oma sisult erinevad, kuivõrd ühes (I kd tl 132) on kirjas, et „kandsin üle 2000 euri, makse kinnitus lisas“ ning teises (I kd tl 144) täiendavalt, et „ülejäänud osa panen teele siis, kui olen saanud kirja kinnitusega, et auto läheb müüki ja liisingu katteks läheb Rxxxxx elatisraha ja kannan igakuiselt 50 lisaks kuni auto müüdud“.
33.Kuigi kostja seadusliku esindaja väitel on E.X e-kirja sisu muutnud ning ei ole teada, kes kandis üle 2000 eurot, on ta samas kinnitanud, et on arve osaliselt tasunud, kuna isiklikud suhted E.X-iga muutusid keeruliseks. Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid, millest nähtuks kes (kas kostja või L. Jxxxxx isiklikult) selle arve tasus. Lisaks on L. Jxxxxx väitnud, et e-posti aadress [email protected] ei ole tema e-posti aadress ning tal puudub sellele ligipääs. Tõendeid millest nähtuks, kes eelnimetatud e-posti haldab ja kellel on sellele ligipääs, kohtule esitatud ei ole.
34.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on enne sõiduki soetamist kui ka pärast selle L. Jxxxxxxxe kasutusse andmist kogu kirjavahetus toimunud ainult L. Juxxxxxxx sealhulgas tema isikliku e-posti aadressi ja kaudu ning üheski e-kirjas ei ole viidet kostjale kui äriühingule. Ka E.X-i ja L. Juxxxxx varasemast kirjavahetusest (I kd tl 60),
kus räägitakse sõiduki soetamisest ning on ka arutletud, et „buss on ideaalne töötegemiseks“, ei nähtu, kellele või millise töö tegemiseks sõidukit võiks vaja minna.
35.Ka sõiduki võtme üleandmise aktis (I kd tl 41), millele on allakirjutanud L. Juxxxxx lepinguline esindaja (mitte kostja lepinguline esindaja) ja E.X ei ole ühtegi viidet kostjale. Ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostja oleks sõidukit vajanud või soovinud kasutada oma majandustegevuses, kohtule esitatud ei ole. L. Juxxxxxon isiklikult soovinud sõidukit tagastada Swedbank K.Fing AS-ile (I kd tl 70-71), kui ka hagejale (I kd tl 74, 77-80).
36.Arvestades asjaolu, et hageja seaduslik esindaja E.X ja kostja seaduslik esindaja L. Jxxxxx (K.F) on endised elukaaslased ning neil on ühine laps Rxxxx E.X, kelle hooldusõiguse üle käis ka 2015, 2016. a kohtuvaidlus (I kd tl 66-69, 146-153) on kohus seisukohal, et kohtule esitatud tõenditega kogumis on leidnud tõendamist asjaolu, et hageja seadusliku esindaja E.X-i tahe oli anda liisitud sõiduk perekondlikes huvides L. Jxxxxxx isiklikku kasutusse ning selliselt sai tema tahteavaldusest aru ka L. Jxxxxx ning kohtus ei leidnud tõendamist, et äriühingute vahel oleks sõlmitud leping sõiduki kasutamiseks VÕS § 8 lg 1, § 9 lg 2 ja TsÜS § 68 lg 3 mõttes.
37.Arvestades eeltoodud põhjendusi jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
38.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
39.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
40.TsMS § 174 lõike 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
41.Kostja esitatud menetluskulude nimekirja (II kd tl 13-15, 26-29) kohaselt on tema kantud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud summas 2437,50 eurot (ilma käibemaksuta), mille kostja palub hagejalt välja mõista.
42.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
43.Kostja esindaja vandeadvokaat Alo Noormets on osutanud kohtumenetluses õigusabi tunnihinnaga 125 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 19,5 tundi.
44.Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, keerukust, nõude olemust, asjas toimunud kohtuistungeid ning kostja esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu, leiab, et kostja lepingulise esindaja kulud summas 2437,50 eurot on vajalikud ja põhjendatud.
45.Kuivõrd kostja ei taotle menetluskuludelt käibemaksu arvestamist on põhjendatud hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja kantud lepingulise esindaja kulu summas 2437,50 eurot ilma käibemaksuta.
46.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda viivist kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.