OÜ Linna Haldus hagi solidaarselt SmartExpert OÜ ja XX vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.09.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Linna Haldus apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Apellatsioonkaebuse hind 6256,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Linna Haldus (registrikood 11159608), lepinguline esindaja advokaat Raiko Paas Kostja I SmartExpert OÜ (registrikood 12948342) Kostja II: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja: Erki Casar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 14.09.2018 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, kuid täiendada selle põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud maakohtu ja apellatsioonimenetluses jäävad OÜ Linna Haldus kanda.
Välja mõista OÜ-lt Linna Haldus menetluskulu 250 eurot solidaarselt SmartExpert OÜ ja XX kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab
1(9)
seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus
1.OÜ Linna Haldus (hageja, Linna Haldus) esitas Harju Maakohtusse 03.05.2017 hagi solidaarselt SmartExpert OÜ (kostja I või SmartExpert) ja XX (kostja II) vastu kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel, mida täpsustas 16.06.2017 ja 09.01.2018. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja II 09.09.2010 töölepingu nr 010910/312, millega kostja II asus hageja juures tööle kinnisvarahalduri ametikohal. 2015 detsembris sai hageja juhuslikult teada, et kostja II on teinud ajal, kui ta töötas hageja juures, oma ettevõtte kostja I, mille juhatuse liikmeks kostja II ühtlasi on. Kostja I tegutseb hagejaga samal tegevusalal. Hageja on kostjaga II töölepingu eeltoodu tõttu lõpetanud. Kostja II on kostja I nimel teinud hageja koostööpartneritele pakkumisi eesmärgiga, et koostööpartnerid sõlmiksid uued lepingud hageja asemel kostjaga I. Kostja II töötas hageja juures kinnisvarahaldurina, teenindas hageja kliente ja teadis, et teeb pakkumisi isikutele, kellel on kehtiv koostööleping hagejaga. Eelnimetatud pakkumiste tulemusel on kõik kolm klienti hagejaga sõlmitud lepingud lõpetanud. Kostja I esitatud pakkumistes on kasutatud hageja lepingutest ja pakkumistest saadud andmeid hageja teenuste sisu ja hindade kohta; kostja II on kostja nimel teinud teadlikult hageja kolmele eespoolnimetatud kliendile koostööpakkumisi teades, et neil on hagejaga kehtiv lepinguline suhe; saadetud pakkumistest ja sõlmitud lepingutest nähtub, et eelnimetatud pakkumiste tulemusel on kõik kolm hageja klienti hagejaga sõlmitud lepingud lõpetanud ning hageja on lepingute lõpetamisega seotult kandnud kahju. Õigusvastaseks tegevuseks on ebaaus äritegevus, mis on väljendunud selles, et kostjad on teadvalt just hageja olemasolevatele lepingupartneritele esitanud konkreetsed hinnapakkumised ning mõjutanud viimaseid sõlmima lepinguid hageja asemel kostjaga I. Hageja on seisukohal, et kostjad on tekitanud hagejale teadlikult kahju sellega, et on teinud pakkumisi hageja olemasolevatele klientidele ning saavutanud selle, et hageja kliendid või koostööpartnerid on sõlminud hageja asemel lepingud kostjaga I (millist ettevõtet omab ja juhib kostja II ise). Eeltoodud tegevus on vastuolus heade kommete ja tavadega ning on kõlvatuks konkurentsiks. See annab aluse kahju tekitajate vastu solidaarselt kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Kostja II töölepingu p-s 5.2. on kirjas, et hageja klientidega seotud andmed on ärisaladuseks ja töölepingu p 5.1. kohaselt ei tohi ärisaladust avaldada kolmandatele isikutele või neid kasutada muul viisil enda huvides. Kostja II on rikkunud eeltoodud kokkulepet avaldades hageja kliendiandmeid kostjale I (n.ö kolmandale isikule) ning kasutades kliendiandmeid enda ettevõtte huvides. Ausa äritegevuse või heade kommete ja tavadega ei ole kooskõlas olukord, kus ettevõtte endine töötaja, olles töötanud ise eelnevalt vahetult ettevõtte klientide haldurina ning omades sellest kliendisuhte detailide täit ülevaadet, teeb hiljem oma ettevõtte kaudu just samadele klientidele (mitte teistele isikutele) samas tegevusvaldkonnas pakkumise eesmärgiga, et kliendid lõpetaksid koostöö olemasoleva partneriga ja teeks koostööd hoopis temaga. Esitatud pakkumiste mõte ei saa olla muu, kui teise ettevõtte klientide endale saamine.
2(9)
Hageja esitab kostjate vastu kahju hüvitamise nõude KonkS § 50 ning VÕS § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel. Hageja on välja arvestanud, et kolm eespoolnimetatud klienti oleks hagejale kolme aasta kohta toonud eelduslikult sisse 6256,50 eurot, mis on hageja prognoositav kahju. Hageja palub siiski kahju täpne suurus otsustada kohtul. Kostjate vastuväited
2.Kostjad hagi ei tunnista. Hageja nõude eeldused on tõendamata. Tõele ei vasta ja hageja ei ole ka tõendanud, et kostjad on mõjutanud hageja koostööpartnereid sõlmima lepinguid hageja asemel kostjaga I. Pöördumised kostja I poole tulid hageja lepingupartneritelt, kes kasutasid õigust valida ise isik, kellega nad koostööd teevad. Hageja endised lepingupartnerid pöördusid kostja I poole, sest nad ei olnud rahul hageja poolt pakutava teenusega ja/või soovisid, et nende koostöö jätkuks selliselt, et vahetut teenust osutaks kostja II. Kostja I esitas hinnapakkumised hageja poolt märgitud isikutele siis, kui nad olid lõpetanud oma lepingud hagejaga. Seega polnud tegemist enam hageja olemasolevate klientidega. Lepingud kostja I ja hageja endiste lepingupartnerite vahel sõlmiti pärast seda, kui töösuhe hageja ja kostja II vahel oli lõpetatud. Kostjate ja hageja vahel ei ole konfidentsiaalse teabe hoidmise kokkulepet, samuti kokkulepet, et viimane ei või tegutseda samal tegevusalal. Hageja kunagistele klientidele teenuste osutamine ei ole kõlvatu konkurents olukorras, kus leping on varasemalt lõpetatud või kui see lõpetatakse hageja tegevuse tõttu või kui hageja ja kliendi vahel ei ole tähtajalist lepingut või kui kostja I teenus on kvaliteetsem. Teise äriühingu klientide endale saamine ei ole iseenesest kõlvatu konkurents, vaid igapäevane äritegevus. Hageja nõude arvestuses ei ole toodud välja, kuidas on toimunud kasumi, st saamata jäänud tulu arvestus (VÕS § 128 lg 4). Hageja kohustuseks on tuua välja ja tõendada kasu arvestus, mida hageja teinud ei ole. Jääb arusaamatuks, mis alusel võtab hageja nõude arvestamisel aluseks 3 aastat. Lähtudes eeltoodust on arusaamatu ja alusetu hageja väide, et kostjad on pannud toime KonkS § 50 lg 1 p 2 rikkumise. Maakohtu otsus
3.Maakohus jättis hageja nõude rahuldamata, poolte menetluskulud hageja kanda, määraks kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse ja mõistis need hagejalt kostjate kasuks solidaarselt välja. Vaidlustamata asjaolu kohaselt oli kostja II hageja töötaja ning töötas hageja juures kinnisvarahalduri ametikohal alates 01.09.2010. Hageja kostja vastu nõuet töölepingu alusel ei ole esitanud (hageja kinnitus, tl 85-86). Pooled ei ole soovinud töölepingule kui tõendile ka tugineda (kohtuistungil, tl 119). Seetõttu ei analüüsi kohus vaidluse lahendamiseks poolte menetluses varem esitatud seisukohti seonduvalt töölepinguga ning ei hinda töölepingut tõendina. Hageja ja kostja II vahel lõppes töösuhe poolte kokkuleppel 03.12.2015. Kostja II on kostja I ainuosanik ja juhatuse liige. Kostja I on registrisse kantud 17.11.2015 ning kostja I tegevusalaks on hoonete ja üürimajade haldus (korteriühistud, elamuühistud, hooneühistud jms). Hageja ja kostja I tegevusalad kattuvad. Kostja I loodi ajal, kui kostja II töösuhe hagejaga veel lõppenud ei olnud.
3(9)
Kostja II tegi kostja I nimel toiminguid (hinnapakkumised) ja sõlmis lepinguid vähemalt kolme korteriühistuga, so KÜ Paldiski mnt 24, Paldiski mnt 13 ja Raua 20. Nimetatut on kinnitanud ka asjas üle kuulatud tunnistajad. Kostja II ei paku iseseisvalt teenust. Kostja II vastab KonkS § 2 lg 1 tähenduses isiku tunnustele, kes tegutseb ettevõtja ehk kostja I huvides (vt RKTKo 3-2-1-103-08, p 13). Kostja I tegutseb kostja II kaudu. Kostjate suhtes vastutuse kohaldamiseks tuleb kohtul tuvastada, kas kostjate tegevus on õigusvastane. Seega, tuleb järgnevalt tuvastada, kas kostjad on osutanud hagejale kõlvatut konkurentsi (KonkS § 50, VÕS § 1045 lg 1 p 7, lg 3 mõttes) ja/või kas kostjad on käitunud heade kommete vastaselt (VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes). Hageja nõue tugineb kostjate poolt KonkS § 50, täpsemalt KonkS § 50 lg 1 p 2, § 52 lg 1 rikkumisele. See on kaitsenorm VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes. KonkS § 50 lg 1 p 2 kohaselt on kõlvatuks konkurentsiks ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sh konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine. KonkS § 52 lg 1 kohaselt on konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine konkurendi konfidentsiaalse teabe kasutamine, kui vastavad andmed on saadud seadusevastaselt. KonkS § 50 lg 2 kohaselt on kõlvatu konkurents keelatud. Pooled ei vaidle, et hagejal olid tähtajatud haldus-ja hoolduslepingud käesolevas vaidluses esile toodud kolme korteriühistuga. Lepingud on KÜ-de poolt hagejaga lõpetatud samal ajal, kui on sõlmitud lepingud kostjaga I, keda esindas juhatuse liige, s.o kostja II, vastavalt 01.04.2016 ja 01.05.2016. Kostja I, keda esindas kostja II on nimetatud KÜ-le teinud hinnapakkumised, s.o KÜ-le Paldiski mnt 13 on hinnapakkumine tehtud 07.01.2016; KÜ-le Raua 20 14.01.2016 ja KÜ-le Paldiski mnt 24 11.02.2016. Dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et nii hinnapakkumised kui ka lepingud on tehtud/sõlmitud peale seda, kui kostjal II enam puutumust hagejaga ei olnud. Lisaks on tunnistajate ütlustega tuvastatud, et kostja poolt on hinnapakkumised tehtud korteriühistute poolt esitatud päringute tulemusel, millele ühistute initsiatiivil järgnesid lepingute sõlmimised. Korteriühistute vastav tegevus ja valik oli tingitud sellest, et korteriühistud ei olnud rahul hageja tööga, eeskätt hageja juhatuse tegevuse ja otsustega (tl 117-118pöördel). Täiendavalt nähtub nimetatud asjaolu ka KÜ Raua 20 e-kirjast, milles KÜ Raua 20 on märkinud et lepingu lõpetamise põhjuseks on rahuolematus hageja poolt pakutava teenusega (tl 31 p). Kuigi asjas on tõenditena hinnatavad vaidluses esitatud KÜ juhatuse liikme ütlused, on võimalik teha nende ütlustest järeldused ka kolmanda KÜ osas, koostoimes teiste asjas olemasolevate tõenditega. Käesoleval juhul ei ole oluline see, et kostjad on esitanud pakkumised ajal, kui hageja ja tema klientide lepingud kehtisid, vaid see, et kostja tegutses sel ajal iseseisva ettevõtjana ning tegi hinnapakkumisi ja sõlmis hiljem lepingud hageja klientide päringute ja initsiatiivi tulemusena, mitte enda algatusel. KonkS § 50 lg 1 p 2 mõte ei ole selles, et rikkumiseks on võimalik pidada seda, kui ühes ettevõttes varem töötanud isiku hallatavad kliendid ise soovivad lepinguliste suhete lõpetamist endise lepinguparteriga ning lepinguliste suhete alustamist uue ettevõtjaga. Kostja II asutas hagejaga samal tegevusalal tegutseva ettevõtte, kuid see ei tähenda, et kostjad oleksid osutanud hagejale kõlvatut konkurentsi. Tegemist on ettevõtlusvabadusega ja igapäevase majandustegevusega, mis ei ole väljunud heade kommete ja tavade raamest. Tuvastatud on, pöördumised kostja poole tulid hageja lepingupartneritelt, kes kasutasid õigust valida ise,
4(9)
kellega nad koostööd teevad. Hageja väited, et kostjad on mõjutanud hageja kliente lepinguid sõlmima ei ole tuvastamist leidnud. Kostjad ei ole saanud hageja kohta käivat konfidentsiaalset teavet seadusevastaselt. Kostjaid ei saa panna vastutama KonkS § 50 lg 1 p 2 alusel ainuüksi seetõttu, et kostjale II olid seonduvalt tema tööga hageja juures kliendilepingute andmed teatavad. Kostjad ei kuritarvitanud hageja konfidentsiaalset teave. Hageja kliendid võtsid kostjaga ise ühendust, avaldades kostjale oma andmed, sh ka kliendilepingutega seonduvad andmed. Asjaolu, et kostja on kasutanud varem väljatöötatud põhju lepingute sõlmimiseks, ei muuda kostjate tegevust rikkumiseks KonkS § 52 lg 1 mõttes. Konfidentsiaalse teabe mõiste ei ole konkurentsiseaduses selgelt sisustatud. Konfidentsiaalse teabe mõiste sisustamisel saab kasutada intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-leping) artiklit 39 (teabe kaubanduslik väärtus, detailide teatavaks saamine vaid oma tööalaste suhete tulemusena ning teabele juurdepääs vaid oma asutuse töötajatel, kusjuures kõik tingimused peavad esinema samaaegselt). Eelolevalt märgitud tunnuseid ei ole käesolevas asjas samaaegselt esinenud. Sarnaste tegevusaladega ettevõtteid on turul mitmeid ning asjaolu, et ühe ettevõtte töötaja lahkudes töölt asutab enda eriala arvestades enda ettevõtte, ei tähenda kõlvatut konkurentsi KonkS § 50 mõttes. Tegemist on lepinguvabadusega. Hageja on küll leidnud, et lepinguvabadus ei ole piiramatu ning on piiratud heade kommete ja tavadega, kuid kostjad ei käitunud heade kommete ja tavadega vastuolus olevalt. Seetõttu jäi hageja nõue kostjate vastu VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel rahuldamata. Kostja käitumine võib olla vastuolus heade kommetega teise isiku tahtliku kahjustamise eesmärgi tõttu. Hagejal on õigus nõuda õigusvastase ja süülise käitumisega põhjustatud kahju hüvitamist, mille ärahoidmine on VÕS § 127 lg 2 järgi hõlmatud heade kommete vastase käitumise keelu kaitse-eesmärgiga. VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane ka siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Isiku käitumise õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel eeldab, et isikule saab ette heita tahtlikku heade kommete vastast käitumist (RKTKo 3-2-1-132-16). Käitumine on heade kommete vastane siis, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine, seejuures peab olema tõendatud, et isikul oli algusest peale tahe teist isikut kahjustada (RKTKo nr 3-2-1-62-13, p 17; RKTKo nr 3-2-1-18-15, p 10). Hea usu põhimõte ei ole VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes kaitsenorm. Kuivõrd hageja on käesolevas asjas esitanud kohtu hinnangul samad asjaolud ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaldamise alustena, ja kuna kostjad ei ole õigusvastast tegu toime pannud, ei ole kostjate puhul tegemist ka heade kommete vastase käitumisega VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes. Seega, kohus jätab hageja nõude kostjate vastu ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel rahuldamata. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud kostjate käitumises õigusvastasust, ei saa hagejal olla kostjate vastu ka kahju hüvitamise nõuet, mistõttu jätab kohus sel põhjusel hagi rahuldamata ning ei analüüsi muid kahju nõude eeldusi, võimalikke õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist ja/või süü puudumist ning kahju (saamata jäänud tulu) arvestust ja suurust. Apellatsioonkaebus
4.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
5(9)
Maakohus on asja lahendamisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja tõendeid ebaõigesti hinnanud. Kohus on ebaõigesti leidnud, et uued lepingud apellandi klientidega (korteriühistud) on sõlmitud klientide enda initsiatiivil, mitte vastustaja initsiatiivil. Ükski tunnistaja pole seda öelnud ega ükski teine tõend seda ei kinnita, et hinnapakkumised tehti vastuseks korteriühistu päringutele. Tunnistajad on vastuseks apellandi esindaja küsimustele hoopis vastanud, et vastustaja I olemasolust saadi teadlikuks just vastustaja II öeldu kaudu ja see toimus ajal, kui apellandil olid kehtivad lepingud korteriühistutega. Nimetatud on ka eluliselt usutav, kuna selleks, et vastustaja II poole haldusteenuse saamiseks pöörduda, pidid korteriühistud eelnevalt teadma vastustaja I olemasolust ja tegevusvaldkonnast. Nimetatud info laekus tunnistajate ütluste kohaselt vastustajalt II. Pole tähtis, kelle soovil allkirjastati lõpuks koostööleping vastustajatega. Apellant on vastustajatele ette heitnud, et vastustajad teadsid, et korteriühistud on apellandi kauaaegsed kliendid ja nende vahel on kehtivad lepingud, kuid koostasid lepingu sõlmimiseks hinnapakkumised just nendele korteriühistutele. Tunnistajate ütlustega leidis kinnitust, et vastustajad on esitanud pakkumised ajal, kui apellantide ja korteriühistute lepingud kehtisid. Maakohus pole sellise väidetes esineva vastuolu kohta midagi öelnud. Kahe korteriühistuga seotud tunnistajate ütlustest ei saa teha järeldusi kolmanda korteriühistu lepingu ja selle sõlmimise asjaolude kohta. Apellant on maakohtus selgitanud, et kohtul tuleb võtta asja lahendamisel eetiline hinnang, kas hagis väidetud vastustajate äritegevus on aus ja headele kommetele vastav. Kliendid on äriühingu kõige suurem vara. Vastustajate poolt saadeti pakkumisi teadlikult korraga kolmele apellandi kliendile (isikuid, kellele pakkumisi saadeti võib olla veel). Saatja teadis, et need on apellandi pikaaegsed kliendid. Seetõttu on tegu teadliku ja süsteemse tegevusega, mille eesmärgiks on saada apellandi kliendid endale ja tekitada apellandile kahju. Konkurentsiseaduse § 50 ei saa pidada ausaks ja headele kommetele vastavaks selliseid olukordi, kus ettevõtte endine töötaja saadab süsteemselt mitmetele endise tööandja klientidele koostööpakkumisi, kasutades ära kontakte ja kliendiandmeid, mis ta on hankinud töösuhte ajal sellest ettevõttest. Tallinnas on korteriühistuid registri andmetel ligikaudu 10 000, mistõttu polnud vastustajatel vajadust pöörduda just nende korteriühistute poole, kel on apellandiga sõlmitud lepingud. Asjaolu, et vastustaja ei saa pöörduda 3 korteriühistu poole 10 000-st ei piira vastustajate ettevõtlusvabadust. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid muuta tuleb osaliselt selle põhjendusi. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alus puudub. I
7.Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled järgmiste maakohtu poolt tuvastatud asjaolude üle, mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel:
6(9)
- kostja II oli hageja töötaja ning töötas hageja juures kinnisvarahalduri ametikohal alates 01.09.2010-03.12.2015, pooled lõpetasid töösuhte kokkuleppel; - kostja I kanti registrisse 17.11.2015; - kostja II on nii kostja I juhatuse liikmeks kui ka ainuosanikuks; - kostja I loodi ajal, kui kostja II töösuhe hagejaga kestis; - kostja I tegevusalaks on hoonete ja üürimajade haldus (korteriühistud, elamuühistud, hooneühistud jms), see kattub hageja tegevusalaga; - hagejal olid tähtajatud haldus-ja hoolduslepingud käesolevas vaidluses esile toodud kolme korteriühistuga; - kostja II ei paku iseseisvalt teenust, kuid tegutses kostja I huvides; - korteriühistud ütlesid hagejaga sõlmitud lepingud üles samal ajal kui sõlmisid lepingud kostjaga I (vastavalt 01.04.2016 ja 01.05.2016); - kostja II esitas kostja I nimel hinnapakkumised ja sõlmis lepingud korteriühistutega peale seda, kui kostjal II enam hagejaga töölepingulistes suhetes ei olnud; - korteriühistud ei olnud rahul hageja tööga, eeskätt hageja juhatuse tegevuse ja otsustega.
8.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas hinnapakkumised hagis märgitud korteriühistutele tehti viimaste päringute tulemusel või kostja II initsiatiivil töölepingulise suhte kehtivuse ajal; kas kolmanda korteriühistuga lepingu sõlmimise asjaolude kohta saab teha järeldusi kahe esimese suhtes esitatud tõendite (tunnistajate ütluste) põhjal ja kas kostjate äritegevus on aus ning kooskõlas heade kommetega. II
9.Põhjendatud on apellandi väide, et tunnistajad ei ole andnud ütlusi selle kohta, kelle initsiatiivil kostja I neile hinnapakkumised tegi.
9.1.Tunnistaja LL ütluste kohaselt (tl 117 pöördel, 118), kes on Paldiski mnt 24 korteriühistu juhatuse liige, sai ta teada kostja I olemasolust nii, et „võtsin ise ühendust XX-ga, see oli mingi varasem tehnilisem asi, kus oli vaja infot küsida, mis haldur teadis. Selgus, et XX enam Linna Haldus OÜ-s ei ole, küsisin, millega tegeleb ja sain teada, et tegeleb uue haldusfirmaga ja sellega teema lõppes. /.../ oli korteriühistu üldkoosoleku otsus haldusfirma vahetamiseks ja seejärel tuli info SmartExpert olemasolust. SmartExperdist sain teada enne Linna Haldusega lepingu lõpetamist.“ Küsimusele, kas kostja I hinnapakkumine oli saadetud enne lepingu lõpetamist, on tunnistaja vastanud, et ta arvab küll. Tunnistaja ütlustest saab järeldada, et tunnistaja sai teada kostja II tegutsemisest kostja I ettevõttes juhuslikult, kui helistas mingi tehnilise probleemi tõttu kostjale II. Kostja II informeeris teda kostja I loomisest, kuid ütlustest ei saa järeldada, millal või kelle initsiatiivil pöördus korteriühistu kostja I poole, et viimane esitaks hinnapakkumise.
9.2.Tunnistaja AA ütluste kohaselt (tl 118), kes on Paldiski mnt 13 juhatuse liige, sai ta teada kostja I olemasolust järgmiselt: „See tuli välja juhuslikult, teadsime, et XX on Linna Haldusest lahkunud ja hiljem saime juhuslikult teada, et ta on asutanud oma haldusfirma. Keegi [korteriühistu] juhatuse liikmetest sai teada, täpselt ei mäleta, keegi ülejäänud kahest ütles, et A-l on ka haldusfirma. [Kui lõpetasime lepingu Linna Haldusega, siis teadsime, et] jätkab SmartExpert. /.../ [Hinnapakkumine saadeti enne, kui leping Linnahaldusega lõpetati], sest teenuse pakkumine ei saa katkeda. /.../ otsisime erinevatest firmadest ja alustasime uue teenusepakkuja otsimist varem, kui XX veel Linna Halduses töötas.“ Tunnistaja ütlustest ei ole võimalik järeldada, millal või kelle initsiatiivil pöördus korteriühistu kostja I poole hinnapäringu saamiseks.
7(9)
9.3.Seega ei tulene tunnistajate ütlustest maakohtu järeldus, et hinnapakkumised esitati korteriühistute päringute tulemusena. Asjaolu, et kostja I tehtud hinnapakkumised esitati ajal, kui apellandi ja korteriühistute vahelised lepingud kehtisid, on loogiline, sest teenuste osutamine ei saanud katkeda. Nimetatut kinnitavad ka tunnistajate ütlused. Samas ei tulene tunnistajate ütlustest ka asjaolu, et kostja II oleks neile teinud ettepaneku hagejaga teenuste osutamise lepingud lõpetada ja kostja I-ga lepingud sõlmida.
9.4.On õige, et kolmanda korteriühistu tunnistaja puudumise tõttu ei saanud maakohus teha järeldusi selle korteriühistu ja kostja I sõlmitud lepingute sõlmimise asjaolude kohta. Samas pidi hageja tõendama, et kostja II mõjutas hageja kliente kostja I juurde üle tulema (tegi hageja koostööpartneritele pakkumisi eesmärgiga, et need sõlmiksid uued lepingud hageja asemel kostjaga I, vt hageja 29.04.2017 menetlusdokumendi p 1.3.). Kumbki pool peab tõendama oma väiteid ja nimetatu oli hageja hagiavalduse väide. Kostjad loobusid kohtuistungil tunnistaja ülekuulamisest ja hageja ei ole seda taotlenud. Seega ei ole kostja II poolt hageja klientide mõjutamine tõendatud.
10.Nagu maakohus õigesti tuvastas tunnistajate ütluste põhjal, tingis lepingute lõpetamise hagejaga korteriühistute rahulolematus hageja juhatuse tegevusega ja otsustega, laiemas mõttes hageja tööga. Samas tuleneb kaudselt tunnistajate ütlustest, et kostja II hageja kinnisvarahaldurina oli neile jätnud hea mulje. Nii on tunnistaja LL andnud ütlusi, mille kohaselt on ta hinnanud halduri tegevust tähtsaks, 90% suhtlusest toimus läbi halduri ja küsimusele, kes oli hageja halduriks, vastab tunnistaja järgmiselt: „alguses [oli hageja halduriks] XX, siis määrati keegi teine härra, kelle nime ma ei tea ja siis muutusid suhted ka problemaatilisemaks.“ Nimetatut kinnitavad ka tunnistaja AA ütlused, mille kohaselt räägib tunnistaja kostja II lahkumisest hageja juurest töölt ja enda haldusfirma asutamisest. On loogiline eeldada, et ükski korteriühistu ei lõpetaks lepingut vana teenuse pakkujaga ja ei sõlmiks lepingut uuega, kui ta ei usuks sellesse, et uus on parem kasvõi näiteks teeninduskultuuri poolest. Seda enam, et mõlema tunnistaja ütlustest tuleneb, et lepingu hind on „võrdväärses suurusjärgus“, „hinnas ei olnud suurt erinevust“. III
11.Hageja soovib, et kohus annaks hinnangu, kas aus ja headele kommetele vastav on olukord, kus ettevõtte endine töötaja saadab süsteemselt mitmetele endise tööandja klientidele koostööpakkumisi, kasutades ära kontakte ja kliendiandmeid, mis ta on hankinud töösuhte ajal sellest ettevõttest.
11.1.Hageja on väljendanud selgelt, et ei soovi tugineda konkurentsikokkuleppele ega ärisaladuse hoidmise kokkuleppele, mis tuleneb kostjaga II sõlmitud lepingust. Ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumise tuvastamise eelduseks olnuks aga hageja poolt selle määratlemine, mis oli hageja ettevõttes ärisaladus ning et selle hoidmises kostjaga II lepiti kokku. Kuivõrd hageja nendele asjaoludele ei ole soovinud tugineda, ei ole võimalik ka väita, et kostja kasutas ära hageja kontakte ja kliendiandmeid. Hageja väited kliendiandmete ärakasutamise kohta on üldsõnalised ja ei võimalda teha järeldust, mida kostjad hageja arvates klientide kohta teadsid. Korteriühistute nimed ja kontaktid on leitavad kerge vaevaga äriregistrist, seega nende andmete kasutamist ei saa kostjatele ette heita.
11.2.Hinnapakkumiste tegemisel korteriühistutele ja lepingute sõlmimisel korteriühistutega ei kehtinud hageja ja kostja II vahel enam töölepingust tulenevad suhted. Seega ei saa kostjale II ette heita lojaalsuskohustuse või muu töölepinguseadusest tuleneva kohustuse rikkumist.
8(9)
12.Isegi kui eeldada, et kostjad mõjutasid korteriühistuid enda juurde üle tulema, ei ole hageja tõendanud, et kostjad oleksid oma käitumisega soovinud tahtlikult kahjustada hagejat.
12.1.Tahtlust kohustuse täitmata jätmisel on Riigikohus sisustanud oma TsÜS § 146 lg 4 kohaldamist käsitlevas lahendis 3-2-1-79-09. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega on kohustuse tahtliku rikkumise eelduseks õigusvastase tagajärje soovimine. Kohustuse rikkumise õigusvastane tagajärg võib olla kahju tekkimine või muu õigusvastane tulemus (vt Riigikohtu 17. märtsi 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-09).
12.2.VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi on kahju tekitamine lepinguvälises suhtes õigusvastane mh eelkõige siis, kui kahju tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Seega on seadusest tuleneva kohustuse tahtliku rikkumisega tegemist juhul, kui isik soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. Kostjate tegevus oleks tahtlikult heade kommete vastane, kui kostjad soovinuks hageja klientide „ülevõtmisel“ õigusvastase tagajärje saabumist, s.o hagejale kahju tekkimist. Ainuüksi seadusest tuleneva kohustuse või keelu mitte kuritarvitada konfidentsiaalset teavet, ära kasutada konkurendi töötjat või esindajat (hageja viidatud KonkS § 50 lg 1 p 2) täitmata jätmine (ka teadlikult) ei ole VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaldamiseks piisav. Nimetatud sätte kohaldamine eeldab, et kostjate tegevuse eesmärk oli hageja tahtlik kahjustamine, seejuures peab olema tõendatud, et isikul oli algusest peale tahe teist isikut kahjustada. Nimetatut ei ole hageja maakohtu menetluses väitnud ega ka tõendanud, mistõttu ei ole hagi rahuldamiseks alust. IV
13.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).
14.Vastavalt TsMS § 174 lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud apellatsiooniastmes.
14.1.Kostjad on esitanud oma menetluskulude nimekirja, milles taotleb hagejalt lepingulise esindaja kulude katteks 250 euro (koos käibemaksuga) väljamõistmist.
14.2.Vastustajatele osutatud õigusabiteenuse sisuks on olnud apellatsioonkaebusega tutvumine 1,5h ja kaebusele vastuse koostamine 1h. Kostjad on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
15.Apellant ei ole esitanud vastustajate menetluskulude taotlusele vastuväited.
16.Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja selle vastuse mahtu peab ringkonnakohus esindaja poolt tehtud kulusid vajalikuks ja põhjendatuks 2h 30min ulatuses. Tunnihind 100 eurot, millele lisandub käibemaks, on asjaolusid arvestades mõistlik. Kostja ei ole menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga taotlenud. Seega kuulub hagejalt kostjate kasuks solidaarselt väljamõistmisele apellatsioonimenetluse kulu 250 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.