14. september 2018. a, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-6960
Tsiviilasi
OÜ Linna Haldus hagi solidaarselt SmartExpert OÜ ja A A vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
6256, 50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Linna Haldus (registrikood 11159608, asukoht Sõpruse pst 29 10615 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: advokaat Raiko Paas, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, e-post [email protected] Kostja 1: SmartExpert OÜ (registrikood 12948342, asukoht A. Adamsoni tn 32-3 10137 Tallinn, e-post [email protected] Kostja 2: A A (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostjate lepinguline [email protected]
esindaja:
Erki
Casar,
e-post:
Kohtuistungil 31.05.2018, edasi kirjalikus menetluses Menetlusliik
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Linna Haldus hagi solidaarselt SmartExpert OÜ ja A A vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud OÜ Linna Haldus kanda.
3.Välja mõista OÜ-lt Linna Haldus SmartExpert OÜ ja A A menetluskulu 1300 eurot solidaarselt SmartExpert OÜ ja A A kasuks. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.OÜ Linna Haldus (hageja) esitas Harju Maakohtusse 03.05.2017 hagi solidaarselt SmartExpert OÜ ja A A (kostjad) vastu kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel, mida täpsustas 16.06.2017 ja täiendavalt 09.01.2018. Hagiavalduse ja täpsustuste kohaselt 09.09.2010 sõlmisid hageja ja kostja 2 töölepingu nr 010910/312, millega kostja 2 asus hageja juures tööle kinnisvarahalduri ametikohal. 2015 detsembris sai hageja juhuslikult teada, et kostja 2 on teinud ajal, kui ta töötas hageja juures, oma ettevõtte SmartExpert OÜ (edaspidi nimetatud kui kostja 1), kelle juhatuse liikmeks kostja 2 ühtlasi on. Hagejale on saanud teatavaks ka asjaolu, et kostja 1 tegutseb samal tegevusalal, mis hageja. Hageja on kostjaga 2 töölepingu eeltoodud põhjusel koheselt lõpetanud. Hagejale on lisaks saanud teatavaks, et kostja 2 on kostja 1 nimel teinud hageja koostööpartneritele pakkumisi eesmärgiga, et koostööpartnerid sõlmiksid uued lepingud hageja asemel kostjaga 1. Kostja 2 töötas hageja juures kinnisvarahaldurina, teenindas hageja kliente ja teadis, et teeb pakkumisi isikutele, kellel on kehtiv koostööleping hagejaga. Hageja on palunud kostjal 1 esitada hageja klientidele tehtud pakkumised ja sõlmitud koostöölepingud järgmiste klientide osas: xxx. Kostja 1 hageja palvele ei reageerinud ja pakkumusi ning lepinguid hagejale tutvumiseks ei esitanud. Hageja on seisukohal, et kostjad on tekitanud hagejale teadlikult kahju sellega, et on teinud pakkumisi hageja klientidele ning saavutanud selle, et hageja kliendid või koostööpartnerid on sõlminud hageja asemel lepingud kostjaga 1 (millist ettevõtet omab ja juhib kostja 2 ise). Eeltoodud tegevus on vastuolus heade kommete ja tavadega ning on kõlvatuks konkurentsiks. Hageja leiab, et kostjate tegevuses on kõlvatu konkurentsi tunnuseid, mis kinnituse saamisel annab aluse kahju tekitajate vastu solidaarselt kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Hageja esitab kostjate vastu kahju hüvitamise nõude KonkS § 50 ning VÕS § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel. Hageja on välja arvestanud, et kolm eespoolnimetatud klienti oleks hagejale kolme aasta kohta toonud eelduslikult sisse 6256, 50 eurot, millises suuruses võiks olla hagejale kostjate tegevuse tulemusel prognoositav kahju. Hageja palub siiski kahju täpne suurus otsustada kohtul. Kostjate vastus hagile
2.Kostjad hageja nõuet ei tunnista. Kostjad leiavad, et puuduvad alused hagi rahuldamiseks, mistõttu paluvad jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Kostjad leiavad, et hageja nõude eeldused on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud kohustuse rikkumist, kahju, ega põhjuslikku seost kahju ja kohustuse rikkumise vahel. Hageja nõude arvestuses ei ole toodud välja kuidas on toimunud kasumi, st saamata jäänud tulu arvestus. Samuti on tõendamata, mis alusel võtab hageja nõude arvestamisel aluseks 3 aastat. Kostjad märgivad, et pöördumised kostja 1 poole tulid hageja lepingupartneritelt, kes kasutasid õigust valida ise isik, kellega nad koostööd teevad. Hageja endised lepingupartnerid pöördusid kostja 1 poole, sest nad ei olnud rahul hageja poolt pakutava teenusega ja/või soovisid, et nende koostöö jätkuks selliselt, et vahetut teenust osutaks
kostja 2. On oluline märkida, et kostja 1 ja hageja endiste lepingupartnerite vahel sõlmiti lepingud peale seda, kui töösuhe hageja ja kostja 2 vahel oli lõpetatud. Lähtudes eeltoodust on arusaamatu ja alusetu hageja väide, et kostjad on pannud toime KonkS § 50 lg 1 p 2 rikkumise. Kohtu põhjendused
3.Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi rahuldamisele ei kuulu.
4.Hageja on käesolevas menetluses jäänud selle juurde, et on mõlema kostja vastu esitanud nõude konkurentsiseaduse (KonkS) § 50 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel. Kohtuistungil on hageja veelkord täpsustanud, et hageja nõue tugineb VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 (KonkS § 50) ja 8 (tl 117). Seega on hageja tuginenud oma nõude alusena VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-dele 7 ja 8, leides, et kostjad on osutanud hagejale kõlvatut konkurentsi, so kostjate tegevus on olnud ebaaus äritegevus ning heade kommete ja tavadega vastuolus. Hageja leiab, et KonkS mõttega poleks kooskõlas see, kui kostja 2 kostja 1 juhatuse liikmena vabaneb vastutusest ainuüksi seetõttu, et pole ise füüsilise isikuna sõnaselgelt ettevõtjaks äriseadustiku (ÄS) tähenduses või teistpidi, et kostja 1 vabaneb vastutusest, kuna just kostja 2 on vahetult etteheidetavad teod toime pannud. Kostja 2 on nii kostja 1 juhatuse liikmeks kui ka ainuosanikuks ning on tegutsenud kostja 1 huvides. Kostja 1 tegutseb kostja 2 kaudu. Esmalt märgib kohus, et vaidlustamata asjaolu kohaselt oli kostja 2 hageja töötaja ning töötas hageja juures kinnisvarahalduri ametikohal alates 01.09.2010 (kohtuistungil, tl 82, tõend, tl 5-7, sama tl 110-114). Hageja kostja vastu nõuet töölepingu alusel ei ole esitanud (hageja kinnitus, tl 85-86). Pooled ei ole soovinud töölepingule kui tõendile ka tugineda (kohtuistungil, tl 119). Seetõttu ei analüüsi kohus vaidluse lahendamiseks poolte menetluses varem esitatud seisukohti seonduvalt töölepinguga ning ei hinda töölepingut tõendina. Tuvastatud on, et hageja ja kostja 2 vahel lõppes töösuhe poolte kokkuleppel 03.12.2015 (kostja kinnitus, tl 82p, tõendid, tl 61p-62, 64-64p). Vaidlustamata asjaolu kohaselt on kostja 2 kostja 1 ainuosanik ja juhatuse liige. Kostja 1 on registrisse kantud 17.11.2015 ning kostja 1 tegevusalaks on: hoonete ja üürimajade haldus (korteriühistud, elamuühistud, hooneühistud jms) (äriregistri elektrooniline väljavõte, tl 48, 49). Tuvastatud on, et kostja 2 tegi kostja 1 nimel toiminguid (hinnapakkumised, tl 8-13) ja sõlmis lepinguid vähemalt kolme korteriühistuga, so xxx (tl 14-20). Nimetatut on kinnitanud ka asjas üle kuulatud tunnistajad (tl 117-118). Pooled ei ole esitanud ja kohus ei ole asjas olemasolevate materjalide alusel tuvastanud, et kostja 2 pakuks iseseisvalt teenust. KonkS § 2 lg 1 kohaselt on ettevõtja konkurentsiseaduse tähenduses äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-103-08 p-s 13 leidnud, et KonkS § 2 lg 1 lõpuosa loeb ettevõtjaks konkurentsiseaduse tähenduses ka muu isiku, kes tegutseb ettevõtja huvides. Kolleegium näeb nimetatud võrdsustamise eesmärgina muu hulgas soovi vältida olukorda, mil ettevõtja kasutab teisele ettevõtjale kõlvatu konkurentsi osutamiseks isikut, kes ei ole ise ettevõtja selle mõiste tavatähenduses (eelkõige äriseadustiku (ÄS) § 1), kuid tegutseb siiski kõlvatut konkurentsi osutada sooviva ettevõtja huvides. Sellise tõlgenduse juures arvestab kolleegium ka KonkS §-s 1 väljendatud konkurentsiseaduse reguleerimisala ja sellest tulenevat seaduse eesmärki. Äriühingu juhatuse liikme puhul tuleb KonkS § 2 lg 1 tähenduses käsitada ettevõtja huvides
tegutsemisena ka tegevust juhatuse liikmena, sh seda, kui rikutakse seadust või käsunduslepingut juriidilise isikuga. Eeloleva alusel, asub kohus seisukohale, et kostja 2 vastab KonkS § 2 lg 1 tähenduses isiku tunnustele, kes tegutseb ettevõtja ehk kostja 1 huvides. Tuvastatud on ka, et kostja 1 tegutseb kostja 2 kaudu. VÕS § 137 lg 1 kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal alusel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt.
5.Hageja on nõude esitanud KonkS § 50 ning VÕS § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel. Hageja on hagi alusena esile toonud, et kostjate õigusvastaseks tegevuseks on ebaaus äritegevus, mis on väljendunud selles, et kostjad (sh kostja 2 olles ise hageja klientide juures vaidlusaluste klientide haldur) on teadvalt hageja olemasolevatele lepingulistele klientidele (so xxx, xxx ning xxx) esitanud konkreetsed hinnapakkumised ning on mõjutanud hageja koostööpartnereid sõlmima lepinguid hageja asemel kostjaga 1. Eeltoodud tegevus on kõlvatuks konkurentsiks ning vastuolus heade kommete ja tavadega. Ühtlasi on hageja klientidele pakkumiste saatmise puhul tegu konfidentsiaalse teabe kuritarvitamisega, kuna andmed hageja klientide ja kliendilepingute kohta on hageja ärisaladus, millest kostja 2 teadis, kuid millest hoolimata on kostja neid andmeid pakkumiste tegemisel kasutanud. Kostjate suhtes vastutuse kohaldamiseks tuleb kohtul tuvastada, kas kostjate tegevus on õigusvastane. Seega, tuleb järgnevalt tuvastada, kas kostjad on osutanud hagejale kõlvatut konkurentsi (KonkS § 50, VÕS § 1045 lg 1 p 7, lg 3 mõttes) ja/või kas kostjad on käitunud heade kommete vastaselt (VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes). Kohus märgib, et saab sel viisil hageja nõudest aru, kuna hageja on jäänud ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 juurde ning kaitsenormina esitanud KonkS § 50 VÕS § 1045 lg 1 p 7 osas, kuigi kostjatele etteheidetavad teod on hageja määratlenud ühtselt kõlvatuks konkurentsiks.
6.VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1045 lg 3 kohaselt ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Seega, VÕS § 1045 lg 1 p 7 (koosmõjus VÕS § 1045 lg-ga 3) alusel on õigusvastane seaduses sätestatud kohustuse (nn kaitsenormi) rikkumine, välja arvatud, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Seaduse all tuleb siinjuures mõista õigusnormi, millest tuleneb kahju tekitanud isikule kohustus käituda teatud viisil, see tähendab teha teatud tegu või hoiduda teatava teo tegemisest (nn kaitsenorm). Kaitsenormi rikkumisel ei pruugi tekkida vajadust hinnata, kas isik on rikkunud käibekohustust, sest teo õigusvastasuse tuvastamiseks piisab sellest, kui on rikutud kaitsenormi (RKTKo 3-2-1-35-14, p 15). Hageja nõue tugineb kostjate poolt KonkS § 50, täpsemalt KonkS § 50 lg 1 p 2, § 52 lg 1 rikkumisele. See on kaitsenorm VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes. KonkS § 50 lg 1 p 2 kohaselt on kõlvatuks konkurentsiks ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sh konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine. KonkS § 52 lg 1 kohaselt on konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine konkurendi konfidentsiaalse teabe kasutamine, kui vastavad andmed on saadud seadusevastaselt. KonkS § 50 lg 2 kohaselt on kõlvatu konkurents keelatud.
7.Käesoleval juhul on hageja hagi alusena esile toonud, et kostjate ebaaus äritegevus on väljendunud selles, et kostjad on teadvalt hageja olemasolevatele lepingulistele klientidele (so xxx) esitanud konkreetsed hinnapakkumised ning on mõjutanud hageja koostööpartnereid sõlmima lepinguid hageja asemel kostjaga 1. Ühtlasi on hageja klientidele pakkumiste saatmise puhul tegu konfidentsiaalse teabe kuritarvitamisega, kuna andmed hageja klientide ja kliendilepingute kohta on hageja ärisaladus, millest kostja 2 teadis, kuid millest hoolimata on kostja neid andmeid pakkumiste tegemisel kasutanud. Hageja leiab ka, et lepinguvabadus ei ole piiramatu ning on piiratud heade kommete ja tavadega. Isegi juhul kui hageja kliendid olid osutatud teenuse suhtes rahulolematud, ei õigustaks see kostjate tegevust. Kostjad on jäänud seisukoha juurde, et kostjate tegevus põhineb ausal konkurentsil ning ettevõtlus- ning lepinguvabadusel, mistõttu kostjad ei vastuta KonkS § 50 lg 1 p 2 alusel ning kostjad ei ole käitunud ka heade kommete vastaselt. Tuvastatud on, et hageja ja kostja 2 vahel lõppes töösuhe poolte kokkuleppel 03.12.2015 (kostja kinnitus, tl 82p, tõendid, tl 61p-62, 64-64p). Vaidlust ei ole selles, et kostja 2 on kostja 1 ainuosanik ja juhatuse liige. Kostja 1 on registrisse kantud 17.11.2015 ning kostja 1 tegevusalaks on: hoonete ja üürimajade haldus (korteriühistud, elamuühistud, hooneühistud jms) (äriregistri elektrooniline väljavõte, tl 48, 49). Vaidlust ei ole selles, et samal tegevusalal tegutseb ka hageja. Seega on tuvastatav, et kostja 1 tegevusala kattub hageja omaga ning kostja 1 loodi ajal, kui kostja 2 töösuhe hagejaga veel lõppenud ei olnud. Kohtu hinnangul, ei saa sellest veel järeldada rikkumist KonkS § 50 lg 1 p 2 mõttes. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal olid tähtajatud haldus-ja hoolduslepingud käesolevas vaidluses esile toodud korteriühistutega, so xxx, xxx ja xxx (poolte kinnitus kohtuistungil, tl 118p, lepingud, tl 21-30). Tuvastatud on, et lepingud on KÜ-de poolt hagejaga lõpetatud samal ajal, kui on sõlmitud lepingud kostjaga 1, keda esindas juhatuse liige, so kostja 2, vastavalt 01.04.2016 ja 01.05.2016 (tl 14-20, 31-32). Tuvastatud on, et kostja 1, keda esindas kostja 2 on nimetatud KÜ-le teinud hinnapakkumised, so KÜ-le xxx on hinnapakkumine tehtud 07.01.2016; KÜ-le xxx 14.01.2016 ja KÜ-le xxx 11.02.2016 (tl 8-13). Dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et nii hinnapakkumised kui ka lepingud on tehtud/sõlmitud peale seda, kui kostjal 2 enam puutumust hagejaga ei olnud. Lisaks on tunnistajate ütlustega kohtu hinnangul tuvastatud, et kostja poolt on hinnapakkumised tehtud korteriühistute poolt esitatud päringute tulemusel, millele ühistute initsiatiivil järgnesid lepingute sõlmimised. Korteriühistute vastav tegevus ja valik oli tingitud sellest, et korteriühistud ei olnud rahul hageja tööga, eeskätt hageja juhatuse tegevuse ja otsustega (tl 117-118pöördel). Täiendavalt nähtub nimetatud asjaolu ka KÜ xxx e-kirjast, milles KÜ xxx on märkinud et lepingu lõpetamise põhjuseks on rahuolematus hageja poolt pakutava teenusega (tl 31p). Kohus märgib et, kuigi asjas on tõenditena hinnatavad kahe tunnistaja ütlused, so kahe vaidluses esitatud KÜ juhatuse liikme ütlused, on võimalik teha nende ütlustest järeldused ka kolmanda KÜ osas koostoimes teiste asjas olemasolevate tõenditega. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole oluline see, et kostjad on esitanud pakkumised ajal, kui hageja ja tema klientide lepingud kehtisid, vaid see, et kostja tegutses sel ajal iseseisva ettevõtjana ning tegi hinnapakkumisi ja sõlmis hiljem lepingud hageja klientide päringute ja initsiatiivi tulemusena, mitte enda algatusel. Kohtu hinnangul, ei ole KonkS § 50 lg 1 p 2 mõte selles, et rikkumiseks on võimalik pidada ka seda, kui ühes ettevõttes varem töötanud isiku hallatavad kliendid ise soovivad lepinguliste suhete lõpetamist endise lepinguparteriga ning lepinguliste suhete alustamist uue ettevõtjaga. Asjaolu, mis on tuvastatud, et kostja 2 asutas hagejaga samal tegevusalal tegutseva ettevõtte, ei tähenda, et kostjad oleksid osutanud hagejale kõlvatut konkurentsi. Kohus nõustub siinkohal kostjatega, et käesoleval juhul on tegemist ettevõtlusvabadusega ja igapäevase majandustegevusega, mis ei ole väljunud ka heade kommete ja tavade raamest. Tuvastatud on, pöördumised kostja poole tulid hageja lepingupartneritelt, kes kasutasid õigust valida ise, kellega nad koostööd teevad. Hageja väited, et kostjad on mõjutanud hageja kliente lepinguid sõlmima ei ole tuvastamist leidnud.
Ka ei saa asuda käesolevas asjas seisukohale, et kostjad on saanud hageja kohta käivat konfidentsiaalset teavet seadusevastaselt. Kostjaid ei saa panna vastutama KonkS § 50 lg 1 p 2 alusel ainuüksi seetõttu, et kostjale 2 olid seonduvalt tema tööga hageja juures kliendilepingute andmed teatavad. Kohus ei ole tuvastanud hagi asjaoludes esile toodud hageja konfidentsiaalse teabe kuritarvitamist kostjate poolt, so hageja kliendid võtsid kostjaga ise ühendust, avaldades kostjale oma andmed, sh ka kliendilepingutega seonduvad andmed. Asjaolu, et kostja on kasutanud varem väljatöötatud põhju lepingute sõlmimiseks, ei muuda kostjate tegevust rikkumiseks KonkS § 52 lg 1 mõttes. Kohus märgib ka seda, et konfidentsiaalse teabe mõiste ei ole konkurentsiseaduses selgelt sisustatud. Konfidentsiaalse teabe mõiste sisustamisel saab kasutada intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-leping) artiklit 39 (teabe kaubanduslik väärtus, detailide teatavaks saamine vaid oma tööalaste suhete tulemusena ning teabele juurdepääs vaid oma asutuse töötajatel, kusjuures kõik tingimused peavad esinema samaaegselt). Eelolevalt märgitud tunnuseid ei ole käesolevas asjas samaaegselt esinenud. Kokkuvõtvalt, leiab kohus, et käesolevas vaidluses on tuvastamist leidnud asjaolud, so kostja 2, kes töötas hageja juures, otsustas asutada enda eriala arvestades enda ettevõtte, kuid ei osutanud sellega hagejale kõlvatut konkurentsi, vaatamata asjaolule, et kostja 1 ja hageja tegevusalad kattuvad. Sarnaste tegevusaladega ettevõtteid on turul mitmeid ning asjaolu, et ühe ettevõtte töötaja lahkudes töölt asutab enda eriala arvestades enda ettevõtte, ei tähenda kõlvatut konkurentsi KonkS § 50 mõttes. Tegemist on kohtu hinnangul lepinguvabadusega. Hageja on küll leidnud, et lepinguvabadus ei ole piiramatu ning on piiratud heade kommete ja tavadega, mis iseenesest on asjakohane, kuid kohus käesoleval juhul ei leia, et kostjad oleksid käitunud heade kommete ja tavadega vastuolus olevalt. Seega ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kostjad panid toime rikkumise KonkS § 50 lg 1 p 2 (§ 52 lg 1) mõttes, mistõttu hageja nõue kostjate vastu VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel tuleb jätta rahuldamata.
8.Kostja käitumine võib olla vastuolus heade kommetega teise isiku tahtliku kahjustamise eesmärgi tõttu. Hagejal on õigus nõuda õigusvastase ja süülise käitumisega põhjustatud kahju hüvitamist, mille ärahoidmine on VÕS § 127 lg 2 järgi hõlmatud heade kommete vastase käitumise keelu kaitse-eesmärgiga. VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane ka siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-132-16 selgitanud, et isiku käitumise õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel eeldab, et isikule saab ette heita tahtlikku heade kommete vastast käitumist. Käitumine on heade kommete vastane siis, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine, seejuures peab olema tõendatud, et isikul oli algusest peale tahe teist isikut kahjustada (RKTKo nr 3-2-1-62-13, p 17; RKTKo nr 3-2-1-18-15, p 10). Hea usu põhimõte ei ole VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes kaitsenorm. Kuivõrd hageja on käesolevas asjas esitanud kohtu hinnangul samad asjaolud ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaldamise alustena, siis kohus olles eelnevalt asunud seisukohale, et kostjad ei ole õigusvastast tegu toime pannud, leiab, et kostjate puhul ei ole tegemist ka heade kommete vastase käitumisega VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes. Seega, kohus jätab hageja nõude kostjate vastu ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel rahuldamata. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud kostjate käitumises õigusvastasust, ei saa hagejal olla kostjate vastu ka kahju hüvitamise nõuet, mistõttu jätab kohus sel põhjusel hagi rahuldamata ning ei analüüsi muid kahju nõude eeldusi, võimalikke õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist ja/või süü puudumist ning kahju (saamata jäänud tulu) arvestust ja suurust.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (lg 8). Kostjate menetluskuluks on vastavalt kostjate poolt esitatud menetluskulude nimekirjale (tl 123124) kostjate lepingulise esindaja õigusabikulu summas 1000 eurot kostja 1 osas ja 1560 eurot kostja 2 osas, millest solidaarselt 1300 eurot. Kohus märgib esmalt, et selline arvutuskäik on kohtule arusaamatu, kuid vaatamata sellele, saab kohus siiski kostjate kasuks välja mõistetavad menetluskulud kindlaks määrata ning seda lähtuvalt TsMS § 174 lg-st 1 ja 8. Kostjate menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjatele õigusabi osutatud 13 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on õigusabi raames osutatud tegevused vajalikud ja põhjendatud ning neile kulunud aeg ehk tööühiku hind on samuti põhjendatud. Kostjad on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega, milles kohtul põhjust kahelda ei ole. Samas ei ole kostjad andnud kinnitust selle kohta, et kostja 1 ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10), mistõttu ei kuulu menetluskuludelt arvestatav käibemaks hüvitamisele. Kohus kontrollis täiendavalt nimetatud asjaolu ka elektroonilisest äriregistrist ning tuvastas, et kostja 1 on alates 01.02.2016 käibemaksukohustuslane. Kohus ei pea käesoleval juhul menetluskulude mõttes põhjendatuks eristada kostjat 2 kostjast 1 ning seetõttu mõistab hagejalt välja kostjate menetluskulu, milleks on 1300 eurot (13x100 eurot) solidaarselt kostjate kasuks. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.