Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud ja taotlused AS ERST Finance (hageja) esitas 24.01.2019 Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus (kostja) vastu hagiavalduse, milles palub kohtul tuvastada, et kostja ei vabane 28.12.2018 ülesütlemisavaldusega KREDEXi Lühiajaliste tehingute krediidikindlustuse üldtingimuste punkti 3.1.6 alusel kindlustuslepingu nr xxx täitmise kohustusest kindlustusjuhtumite suhtes, mis toimusid enne 28.12.2018. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et kuivõrd hageja on kostja ja xxx OÜ vahel sõlmitud kindlustuslepingu alusel soodustatud isik, on hagejal õigus saada kindlustusjuhtumi korral kindlustushüvitis. Seega on hagejal õiguslik huvi selle tuvastamiseks, et kuni 28.12.2018 kindlustuslepingust tekkinud õigused ja kohustused on kehtivad. Hageja peab ratsionaalseks vaielda selgeks väidetava kindlustuslepingu ülesütlemise õiguslikud tagajärjed (küsimuses, kas ülesütlemine vabastab lepingu poole enda kohustuste täitmisest lepingu sõlmimisest alates või alates ülesütlemisest). Pooled vaidlevad, kas kindlustuslepingu ülesütlemine vabastab kindlustusandja ka sellistest kohustustest, mis on juba tekkinud enne ajahetke kui kostja kindlustuslepingu üles ütles ehk perioodil kui kindlustuskaitse oli kehtiv. Kostja leiab 21.02.2019 vastuses hagile, et esitatud hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Hageja on esitanud tuvastushagi, mille järgi soovib tuvastada, et kostja ei vabanenud ülesütlemisega kindlustuslepingu nr xxx täitmise kohustusest. Kostja hinnangul ei ole selline tuvastushagi esitamine põhjendatud, kuna ei aita hagejal saavutada tema poolt soovitud eesmärki ehk kindlustushüvitise väljamaksmist. Ainuüksi kostja abstraktse kohustuste olemasolu tuvastamine ei kohusta kostjat väljamakset tegema. Kostja ja xxx OÜ vahel sõlmitud krediidikindlustusleping on leping kolmanda isiku kasuks VÕS § 80 lg 1 mõttes. Hageja on viidanud VÕS § 425 lg-le 1, mille kohaselt soodustatud isik on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule. Hageja on sellest järeldanud, et kuna hageja on kindlustuslepingu järgi soodustatud isik, on hagejal õigus saada kindlustusjuhtumi korral kindlustushüvitis. Seega on hageja eesmärgiks saada kindlustuslepingust tulenevat kindlustushüvitist. Seda eesmärki ei saa aga hageja poolt esitatud tuvastushagiga saavutada. Hagi rahuldamise korral tuvastab kohus vaid asjaolu, et kindlustuslepingu ülesütlemisega ei vabanenud kostja kindlustuslepingu täitmise kohustusest. Sellega ei tuvasta kohus aga kindlustushüvitise väljamakse kohustuse olemasolu ega suurust ega mõista hüvitist kostjalt välja. Samuti ei tuvasta kohus nende kohustuste sisu. Kindlustushüvitise väljamaksmise nõudeõiguse tekkeks peavad olema täidetud kõik kindlustuslepingus kokku lepitud tingimused üldtingimuste p 4.5.2 järgi: 1) lootusetuks muutnud krediitidest tulenev kahju; 2) kahju on kindlustuskaitsega kaetud; 3) kindlustusjuhtumi toimumine; 4) kahju aluseks olev nõue ei ole vaidlustatud. Neid asjaolusid pole hageja palunud tuvastada, samuti pole hageja hagi alusena välja toonud asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada kindlustushüvitise maksmise kohustuse olemasolu. Selles kontekstis ei ole hageja millegagi põhjendanud, miks ta on esitanud just tuvastushagi. TsMS § 368 lg 1 alusel on tuvastushagi lubatav üksnes juhul, kui isikul on eraldiseisev huvi mingi õigusliku asjaolu tuvastamise suhtes. Kui hageja eesmärk on saada kindlustushüvitist, siis on asjakohane esitada just sooritushagi, mitte abstraktne nõue kindlustuslepingust tulenevate kohustuste kehtima jäämise tuvastamise suhtes. Tuvastushagi ei anna nendel asjaoludel hagejale võrreldes sooritushagiga mitte midagi juurde. Hagejal ei ole võimalik valida, kas esitada sooritus- või tuvastusnõue, kui hagejal ei ole võimalik tuvastusnõude kaudu saada paremat õiguslikku positsiooni kui sooritusnõude kaudu (vt 3-2-1-129-16, p 13 ja 13.3). Tuvastusnõue ilma eraldiseisva õigusliku huvita sellise tuvastamise suhtes ei vääri TsMS § 368 lg 1 mõttes õiguskaitset ja seetõttu tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

2 (3)

Hageja 27.03.2019 vastuses kostja vastusele leiab, et tuvastushagi esitamine on lubatud ja vajalik, sest seadus otsesõnu võimaldab antud olukorras tuvastushagi esitamist. Kostja teatas 11.01.2019 kirjaga, et kostja on enda hinnangul ülesütlemisavaldusega vabanenud tagasiulatuvalt kõikidest kindlustuslepingust tekkinud kohustustest, sh juba sissenõutavaks muutunud kohustustest. Kostja on seega keeldunud kindlustushüvitise maksmisest ja isegi kindlustusjuhtumite käsitlemisest väitega, et poolte vahel olnud õigussuhe (kõik kostja kohustused) on lõppenud. Kuivõrd hageja on kindlustuslepingu alusel soodustatud isikuks, on hagejal õiguslik huvi fakti tuvastamiseks, kas õigussuhe on olemas või puudub. Puudub vaidlus, et hageja on soodustatud isikuks kindlustuslepingus, mis on sõlmitud xxx OÜ ja kostja vahel. Seega on hageja isikuks, kellel on kindlustusjuhtumi korral õigus saada kindlustushüvitis. Hageja jaoks on oluline teada, kas ta saab kostjalt nõuda kindlustuslepingu täitmist (mh kindlustusjuhtumite käsitlemist) kindlustusjuhtumite osas, mis leidsid aset enne 28.12.2018, st kas poolte vahel oli enne seda kehtiv võlasuhe. Kindlustusjuhtumi käsitlemine on aja- ja dokumendimahukas protsess ning seega on mõistlik tuvastada õigussuhte olemasolu tuvastushagiga. Hagi ese on üksnes tuvastada, et kostja ei vabanenud ülesütlemisavaldusega alates 28.12.2018 tagasiulatuvalt kindlustuslepingu täitmise kohustusest ning et kostja peab täitma kindlustuslepingut kõikide selliste kindlustusjuhtumite osas, mis leidsid aset enne 28.12.2018. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Käesoleval juhul on hageja esitanud kostja vastu hagiavalduse, milles palub kohtul tuvastada, et kostja ei vabane ülesütlemisavaldusega kindlustuslepingu täitmise kohustusest kindlustusjuhtumite suhtes, mis toimusid enne 28.12.2018. Kohus on seisukohal, et esitatud tuvastushagi ei aita hagejal saavutada kindlustushüvitise väljamaksmist. Kuigi hageja on selgitanud, et tema jaoks on oluline teada, kas ta saab kostjalt nõuda kindlustuslepingu täitmist (mh kindlustusjuhtumite käsitlemist) kindlustusjuhtumite osas, mis leidsid aset enne 28.12.2018, on lepingu täitmise kohustuse tuvastamise lõppeesmärk siiski kindlustushüvitise väljamakse hagejale kui soodustatud isikule. Hageja eesmärgiks on saada kindlustuslepingust tulenevat kindlustushüvitist (hagiavalduse p 22). Kui hageja eesmärk on saada kindlustushüvitist, oleks olnud vajalik esitada sooritusnõue kindlustushüvitise väljamakseks. Kui hageja eesmärk on saavutada kindlustusjuhtumi käsitlemine, oleks olnud vajalik esitada sooritusnõue lepingu täitmise kohustamiseks. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, sest hageja ei saavuta esitatud tuvastushagiga soovitud eesmärki, mistõttu tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik 3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.