Otsuse tegemise aeg ja koht 07.05.2019, Tallinn Tsiviilasja number
2-19-3373
Tsiviilasi
ERGO Insurance SE hagi XXX vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
1420,45 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: ERGO Insurance SE (registrikood 10017013, asukoht Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Kairi Freiberg (e-post: [email protected]); Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX); Kostja lepinguline esindaja: Olga Väina (Ramstor OÜ, e-post: [email protected]).
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 2.1 Jätta menetluskulud hageja ERGO Insurance SE kanda. 2.2 Välja mõista hagejalt ERGO Insurance SE kostja XXX kasuks menetluskulud summas 250 eurot. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse
2-19-3373 koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja ERGO Insurance SE esitas 04.03.2019 Harju Maakohtule hagi kostja XXX vastu kahju hüvitamise nõudes ja 14.03.2019 täiendatud hagiavalduse. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks varakahju 1420,45 eurot ja menetluskuluna hageja poolt tasutud riigilõivu 200 eurot.
2.10.09.2017 toimus XXX veekahju, mille kohta on XXX juhatuse esimees XXX selgitanud, et see sai alguse korterist 108. Veekahju tagajärjel sai veekahjustusi korter nr 100, mille omanik on antud juhtumiga seoses pöördunud hüvitise saamiseks hageja poole. Korter asukohaga XXX oli kahjujuhtumi toimumise hetkel kindlustatud ERGO Maksi kodukindlustuse lepinguga ning nimetatud lepingust tulenevalt tekkis hagejal kahju hüvitamise kohustus kindlustusvõtja ees. Korter aadressil XXX, kust sai alguse veekahju, kuulus kostjale. Antud asjaolu tõendab hageja väljavõttega kinnistusraamatust. Korteri nr 108 omanikuna vastutab kostja kannatanule tekitatud kahju eest.
3.Kahjujuhtumi toimumise hetkel kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) §-st 11 lg 1 p 1 tuleneb kostja kohustus hoida korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kostja korteriomanikuna vastutab teisele korteriomanikele tekitatud kahju eest riskivastutuse alusel. Seega hageja nõue kvalifitseerub KOS § 11 lg 1 p 1 rikkumisest tulenevaks kahju hüvitamise nõudeks võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel. Kostja eelnimetatud kohustuse täitmata jätmise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos, sest kui kostja oleks järginud oma kohustust tagada, et temale kuuluva korteri valdamisel ei tekiks veekahju, siis ei oleks ka kahjulik tagajärg saabunud. Korteriomanikul on üldine kohustus tagada, et korter oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju ning samuti ei tekitaks korterit kasutavad isikud kolmandatele isikutele kahju.
4.Hageja on hüvitanud kahju tulenevalt ERGO Maksi kodukindlustuse lepingust summas 1420,45 eurot. Tekkinud kahjustuste osas on hagejale esitatud hinnapakkumine Suur Vanker OÜ poolt summas 1800,51 eurot. Hageja selgitab, et kannatanu korteri nr 100 omanik soovis ise korraldada oma korteris remonti, mistõttu hageja hüvitas kokkuleppel kannatanuga rahalise hüvitise. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Eeltoodust tulenevalt esitas hageja pärast kindlustushüvitise välja maksmist kostjale pretensiooni nõudega summas 1420,45 eurot.
5.Hageja esitas 09.04.2019 seisukoha kostja vastusele. Kostja on palunud hagejal esitada tõendid, mis kinnitavad kahjukäsitluse käigus tuvastatud XXX, et tekkinud kahju põhjustas korteris nr 5 toimunud veeavarii. Hageja palub eeltoodud ettepanek jätta tähelepanuta, kuna kõnealune veekahju ei toimunud aadressil XXX, vaid hoopis aadressil XXX. Hageja on esitanud kohtule kaks vene keelset tõendit ja mõlemad tõendid on tõlgitud eesti keelde, mistõttu hageja leiab, et kostja on esitanud tõendite esitamise osas asjakohatuid väiteid. Hageja pöörab kostja tähelepanu hagiavalduse lisale nr 1, mille kohaselt on XXX juhatuse esimees fikseerinud asjaolu, et üleujutuse
2-19-3373 põhjustasid korteri nr 108 elanikud. Seega on hageja seisukohal, et kahju põhjus on fikseeritud. Antud juhul on tuvastatud ja tõendatud, et kahju sai alguse korterist nr 108. Korteri nr 108 omanik on rikkunud kohustust hoida oma korteri reaalosa korras ning selle rikkumise tagajärjel on tekkinud kahju korterile nr 100. Hageja on täitnud TsMS § 230 lg 1 toodud tõendamiskoormise, mistõttu hageja ei nõustu kostja seisukohtadega hageja puudulikus tõendamiskoormises.
6.Kostja on oma vastuse punktis 16 asunud seisukohale, et hageja ei ole tõendanud WC laele, põrandale, kahe koridori laele ja seinadele kahju tekkimist. Hageja esitab täiendavad tõendid kahju ulatuse fikseerimise kohta peale veekahju toimumist. Hageja esitab Suur Vanker OÜ poolt koostatud ülevaatuse akti ja skeemi, mille kohaselt on tuvastatud kahjustada saanud vara. Hageja selgitab täiendavalt, et korter nr 100 on saanud veekahjustusi juba ka eelnevalt ja kahju põhjuseks on olnud samuti korterist nr 108 tulnud vesi, mistõttu on osaliselt kannatanu korter juba hallitanud ning tapeet seetõttu seinast lahti läinud. Samas ei tähenda antud asjaolu, et peale 10.09.2017 toimunud veekahju, ei oleks kahju juurde tekkinud ja nimetatud kahju tekkimise eest ei vastutaks kostja.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostja esitas 01.04.2019 vastuse ja vastuväited hagiavaldusele, milles taotleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei pea põhjendatuks kõikide hageja väidete käsitlemist, kuid rõhutab, et ei võta antud juhul käsitlemata jäävaid hageja väiteid omaks.
8.Kostja palus kohtul teha hagejale ettepanek esitada kohtule tõendid, mis kinnitavad kahjukäsitlemise käigus tuvastatud XXX, et tekkinud kahju põhjustas korteris nr 5 toimunud veeavarii. Samuti tuleb hagejal põhjendada põhjuslikku seost kostja käitumise ja kahju vahel ning esitada kohtule tõendid, mis kinnitavad kahju suurust ja kohustada hagejat esitama kohtule kõik tõendid eesti keeles. Hageja pole selgitanud kohtule ega esitanud tõendeid, mis kinnitavad, et kahjukäsitlemise käigus tuvastatud XXX tekkinud kahju on põhjustatud korteris nr 108 toimunud veeavarii tõttu. Riigikohtu 06.02.2008. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07 p 13 kohaselt lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Kui aga hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. Hagejal on tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks. Kostja palub kohtul kohtuselgitamise kohustuse raames teha ettepanek hagejale edastada kohtule tõendid, mis kinnitavad, et kahjukäsitlemise käigus oli tuvastatud XXX tekkinud kahju, mille põhjustas korteris nr 108 toimunud veeavarii ning teha ettepanek hagejale põhjendada põhjusliku seose kostja käitumise ja kahju vahel.
9.Hageja ei ole õiguslikult põhjendanud, kuidas kostja oma kohustusi rikkus ning väidetavalt põhjustas kahju hagejale ehk siis hageja ei ole tõendanud ega põhjendanud, et käesolevas asjas on täidetud kahjunõude eeldused. Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad VÕS §-de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: hageja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); hageja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); hagejale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Hageja aga ei ole õiguslikult põhjendanud, kuidas kostja oma kohustusi rikkus ning väidetavalt põhjustas kahju hagejale. Hagiavalduses on sätestatud, et „kuna veeavarii toimus Kostja reaalosa pinnal....“, kuid hageja pole kohtule esitanud tõendid selle kohta. Hageja on esitanud fotod, millest pole arusaadav, millal nad tehtud on, millisest korterist, samuti on hageja poolt esitatud piltidelt näha hallitust. KOS § 11 lg 1 õigusnorm välistab korteriomaniku vastutust asjaolude korral, mis ei ole korteriomaniku
2-19-3373 mõjusfääris. Üldjuhul peab hageja tõendama oma nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Sellest tulenevalt peab kannatanu (hageja) tõendama põhjusliku seose olemasolu kõikide etappide ja tasandite osas.
10.Ka Riigikohtu praktika kinnitab eeltoodud üldist tõendamiskoormuse jaotust. Riigikohus on 25.02.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-159-09 leidnud, et kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab olema tuvastatud ühe tingimusena kahju tekitamine kannatanule, näiteks kannatanu asjade kahjustumine. Ei saa lugeda tõendatuks asjade kahjustamist neid tuvastamata. Hageja peab tõendama asjade olemasolu. Kostja on seisukohal, et kahju suuruse kindlakstegemisel tuleb lähtuda kahjustatud esemete seisundist enne ja pärast kahju tekitamist. Samuti tuleb arvestada kahjustatud esemete nelja amortisatsiooni astet. Hageja ei ole neid asjaolusid esile toonud ega tõendanud. Selletõttu ei ole praegusel juhul hagiavalduses toodud faktilised asjaolud, hageja põhjendused ja hagiavalduse tõendid küllaldased ega veenvad selleks, et kujundada seisukohta kahju olemasolu ja tõendatuse kohta. Seni kuni ei ole tõendatud vastupidist, on kostja seisukohal, et kahju ei ole tekkinud.
11.Hagiavalduse kohaselt on hageja hüvitanud kannatanule WC lae ja põranda remondi, kahe koridori lae ja seinade ning samuti nende ruumide põrandate remondi. Kahjuhüvitise kindlaksmääramisel ei ole oluline, mis põhjusel ja millise kindlustushüvitise summa on hageja ise välja maksnud. Kahjuhüvitise kindlaksmääramisel on oluline kahju olemasolu ja selle suuruse tuvastamine. Kahjuhüvitise suurus peab olema proportsionaalne kahju suurusele, mitte kindlustushüvitise suurusele. Seega on kostja seisukohal, et hageja ei ole tõendanud WC lae ja põranda, kahe koridori lae ja seinade ning samuti nende ruumide põrandate seisundit enne ja pärast kahju tekitamist ega ole tõendanud, et kirjeldatud kahjustused on tekkinud 10.09.2017 toimunud juhtumi tagajärjel. Kuna ei ole tehtud kindlaks kahju suurust, on kostja asunud seisukohale, et kahju ei ole tekkinud. Kostja leiab, et kahju suuruse kindlaksmääramisel ei ole hageja arvestanud kahju hüvitamise põhimõtteid. Sisuliselt ei ole hageja kahjuhüvitise nõuet põhjendanud. Praegusel juhul hagiavaldusest ei nähtu, mida hageja on teinud kahjuhüvitise kindlaksmääramiseks ja kuidas kahjuhüvitis on kujunenud.
12.Kostja esitas 18.04.2019 täiendavad seisukohad. Kostja hagi ei tunnista. Kostja arvab, et antud asjas on poolte vahel vaidlus selles, et korter asukohaga XXX, Tallinn sai 10.09.2017 kahjustatud veeuputuse tagajärjel. Vaidlus on eelkõige kahju suuruses ning selles, millest veeuputus on tekkinud ‒ kas kostja korteri reaalosast (kostja on kohustusi rikkunud) või muu asjaolu tõttu. Hageja väidab, et veeuputus on toimunud kostja WC-st. Kostja arvab, et WC-s olev pott ja torud on ühendatud ja nad kuuluvad kostja korteri reaalosa hulka, tegemist ei ole korteriomanike kaasomandiga. Korteriomanik ehk antud juhul kostja pidi hoolitsema kanalisatsioonitoru kui korteri reaalosa hulka kuuluva eseme korrasoleku eest KOS § 11 lg 1 p 1 alusel, sh kasutama seda nõuetekohaselt, kanalisatsioonitoru korrasoleku eest ja selle korrapärase kasutamise eest ei saa vastutada teised kaasomanikud, kanalisatsioonitoru on ainult kostja mõjusfääris. Hageja teavitas kostjat kindlustusjuhtumist 3 nädalat hiljem ja märkis, et kostja on süüdi alumiste naabrite uputamises ja peab kahju hüvitama. Kuid isegi 3 nädalat hiljem ei tulnud keegi kostja korterit üle vaatama. Kostja leiab, et hageja peab tõendama, et tekitatud kahju on põhjustanud korteris nr 100 toimunud veeavarii ja see sai aluse kostja korteri reaalosast.
13.Hagejale tuleb teha ettepanek ka tõendite esitamiseks, mis kinnitaksid kahju suurust. Tähtsust ei oma, millise kindlustushüvitise on hageja kannatanule maksnud, vaid kahjuhüvitis peab olema proportsionaalne kahju suurusele ehk tuleb tuvastada kahju olemasolu ja selle tegeliku suurust. Kostjale jääb arusaamatuks, miks hageja võttis oma tähelepanu alla kompensatsiooni väljamaksmisel ainult korteriühistu esimehe seletuskirja, kes tuli korterisse aadressil XXX. Sellejuures ei oma korteriühistu esimees mitte mingisugust vastavat haridust korteri 100 avarii põhjuse määramiseks. Kostjale jääb arusaamatuks, miks korteriühistu esimees ei tulnud korrus
2-19-3373 ülespoole korterisse 108, et veenduda, et just korter 108 on süüdi. Kostjale jääb samuti arusaamatuks, miks hageja ei saatnud enda kindlustusagenti selleks, et määrata avarii olemasolu korterites 108 ja 100 ning hinnata reaalset korteri 100 kahju tekke allikat. Kui hageja tegi akti, siis kostja palub esitada nimetatud ülevaatuse akt kohtule. Kostja leiab, et hagejal tuleb tõendada põhjuslikku seost, kahju olemasolu ja kahju suurust, kuna ei ole eluliselt usutav, et vee tilkumisest tekkis nii ulatuslik kahju. Kostja leiab, et hagejal tuleb selgitada, kuidas 10.09.2017 tehtud ülevaatus saab kajastada (peaaegu kuu varem) toimunud veeuputuse kahjustusi. Kostja juhib veelkord kohtu tähelepanu, et hageja poolt esitatud pildid ei tõenda, et kostja on tekitanud kahju korterile 100 ja samuti on võimalik hageja poolt esitatud piltidelt näha hallituse jälgi, mis tekkisid mitte paari tunniga ja ka mitte päev hiljem. Korteris 108 pole olnud avariisid 10.09.2017.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-123-16, p 16).
15.Kohus on võtnud kõik poolte esitatud tõendid asja materjalide juurde. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda kohtuotsuse järgnevates punktides.
16.Hageja nõue põhineb asjaolul, et 10.09.2017 toimus XXX veekahju, mille kohta on XXX juhatuse esimees XXX selgitanud, et see sai alguse korterist 108. Veekahju tagajärjel sai veekahjustusi korter nr 100, mille omanik on antud juhtumiga seoses pöördunud hüvitise saamiseks hageja poole. XXX korter oli kahjujuhtumi toimumise hetkel kindlustatud ERGO Maksi kodukindlustuse lepinguga ning nimetatud lepingust tulenevalt tekkis hagejal kahju hüvitamise kohustus kindlustusvõtja ees. Hageja hüvitas XXX korteri omanikule kahju tulenevalt kodukindlustuse lepingust summas 1420,45 eurot. Korter aadressil XXX, kust hageja väitel sai alguse veekahju, kuulus kostjale. Seetõttu leiab hageja, et kostja korteri nr 108 omanikuna vastutab kostja kannatanule tekitatud kahju eest.
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 on sätestatud, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Hageja tugineb sellele, et talle on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kahjustatud XXX korteri omaniku nõue isiku vastu, kes tema korteris tekkinud veekahju eest vastutab. Hageja leiab, et tekkinud kahjustuse eest vastutab XXX korteri omanik ehk kostja, kelle korterist olevat hageja arvates veekahju alguse saanud.
18.Riigikohtu 10.04.2019 määruse tsiviilasjas nr 2-17-13363 p-s 23 märgitakse, et VÕS § 164 lg 2 ja § 173 lg 2 järgi ei mõjuta nõude üleminek ei loovutamisega ega seaduse alusel selle identiteeti, st nõue läheb üle sellises seisundis, nagu see on (vt ka Riigikohtu 22. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 11). Kahju hüvitamise nõude esimeseks eelduseks on kahju tekkimine ehk varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes (vt nt Riigikohtu 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 21; 3. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 22). Seega ei saanud ka hageja käesolevas asjas omandada kostja vastu parematel tingimustel nõudeid võrrelduna sellega, millised nõuded saanuks kostja vastu esitada kindlustusvõtja. Samuti ei mõjuta
2-19-3373 nõude omandamine VÕS § 492 lg 1 alusel hageja kohustust oma nõuet kostja vastu tõendada.
19.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et hagi on kostja vastutust puudutavas osas piisavalt tõendamata. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid kostja poolse rikkumise ning väidetava rikkumise ja tekkinud kahju vahelise põhjusliku seose kohta. Hagi põhineb eeldusele, et kuna hageja arvates veekahju lähtus kostja korteriomandi reaalosast, siis saab omakorda eeldada, et kostja on rikkunud korrashoiukohustust (hoida korteri reaalosa ja kaasomandi ese sellises korras, mis välistaks vee lekkimise teise korterisse). Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud küll veekahjustuse XXX korteris, kuid mitte seda, et vaidlusalune veekahju oleks alguse saanud kostjale kuuluvast XXX korterist.
20.Ainuüksi asjaolu, et korteriühistu esindaja peab üleujutuse süüdlaseks „ülakorrusel asuva korteri elanikke“ (vt tl 4 pöördel) ei ole kohtu hinnangul piisavaks tõendiks kostjate rikkumise kohta olukorras, kus korteriühistu esindaja ise kostjale kuuluvas korteris ei käinud. Kohus ei pea võimalikuks hagi rahuldada ainuüksi tuginevalt hageja või korteriühistu esindaja versioonile sündmuste käigust. VÕS § 489 lg 1 kohaselt peab kindlustusandja viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on seda kohustust ümber sõnastatud nii, et „Teisiti öeldes peab kindlustusandja kindlaks tegema, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga ja missuguses ulatuses peab ta tekkinud kahju hüvitama.“
21.Kohtu arvates ei saa kindlustusandja kui oma kutsetegevuses tegutsev asjatundlik ettevõtja asendada kindlustusjuhtumi asjaolude kindlakstegemise kohustust (mis hõlmab kohtu hinnangul mh kindlustusjuhtumi eest vastutava isiku kindlakstegemist) asenda pelgalt korteriühistu esindaja subjektiivse arvamusega „üleujutuse süüdlase“ kohta. Kostja märgib õigustatult, et korteriühistu esimees ei oma vastavat haridust veeavarii põhjuste määramiseks, seda enam olukorras, kus korteriühistu esimees ise kostja korteris ei käinud (vt tl 47). Hageja pole kostja vastavat väidet ümber lükanud ega väida, nagu käinuks korteriühistu esindaja veekahju eest vastutava isiku kindlakstegemiseks ka kostja korteris. Tähtsust ei oma, et hageja on suhtes kindlustusvõtjaga pidanud ise piisavaks kahjujuhtumi tuvastamist korteriühistu esindaja arvamuse kaudu ja teostanud kindlustusvõtjale veekahju hüvitise ülekande (tl 8 pöördel). See, milliseid tõendamisstandardeid kasutab hageja oma sisemises asjaajamises, ei ole ülekantav tõendamiskohustuse standardile kohtumenetluses, kus kostja kahju tekitamist eitab (vt ka käesoleva kohtuotsuse p 18).
22.Seda, et veeleke oleks lähtunud just kostja korterist, ei saa tõendada ka hagiavaldusele lisatud fotod kahjustatud korterist (tl 10-14), sest need fotod ei ole tehtud kostja korteris. Kostja vastutust XXX korteris toimunud veelekke eest ei tõenda ka Suur Vanker OÜ poolt 3 nädalat pärast veekahjustuse tekkimist koostatud vara ülevaatuse akt, mille kohaselt on juhtumi arvatav süüdlane „kliendi väitel“ korter nr 108 (vt tl 42). See, mida hageja või XXX korteriomanik kliendina kellelegi väitis, ei ole kohtumenetluses tõendiks.
23.Kohus leiab, et isegi kui vastav asjaolu võib olla tõenäoline, siis veelekke lähtumist XXX korteri reaalosast ja kostja kohustuste rikkumist ei ole võimalik juriidilises mõttes eeldada. Kohus märgib, et veelekke põhjuseid võib olla väga erinevaid ja seadus ei sätesta eeldust, et kui ühes korteris on veeleke, siis on teine korter selle veelekke eest automaatselt vastutav sõltumata tegelikest asjaoludest. TsMS § 231 lg 1 kohaselt ei ole tõendada vaja üksnes asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Kohtu hinnangul ei saa lugeda üldtuntuks asjaolu, et kui ühes korteris on veeleke, siis on selle eest automaatselt vastutav teine kindlaksmääratud korter. Kostja märgib põhjendatult (hageja pole sellele vastu vaielnud), et hageja teavitas kostjat kindlustusjuhtumist 3 nädalat hiljem, et kostja on süüdi alumiste naabrite uputamises ja peab kahju hüvitama, kuid isegi 3 nädalat hiljem ei tulnud keegi kostja korterit üle vaatama. Samuti on kostja väljendanud õigustatult arusaamatust
2-19-3373 selle üle, miks ei tulnud veelekke asjaolude kindlakstegemiseks kostja korterisse korteriühistu esindaja ning miks ei saatnud hageja kedagi kostja korterisse veeavarii olemasolu tuvastamiseks (tl 46 pöördel - tl 47).
24.Hageja ei tugine sellele, nagu oleks veelekke põhjuse tuvastamiseks üritatud kostja korterisse pääseda; samuti ei väida hageja, et kostja oleks takistanud ligipääsu oma korterisse. Seega ei saa järeldada, nagu oleks kostja rikkunud oma asjaolude tuvastamisele kaasaitamise kohustust ning kohus leiab, et käesolevas asjas puudub alus kahju tekkepõhjuse tõendamiskoormuse kostja kahjuks ümberpööramiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks rikkunud hea usu põhimõtet või takistanud enda korterisse sisenemist.
25.Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja jättis täitmata oma tõendamiskoormise selles, nagu lähtunuks veeleke kostja korterist ning nagu esineks kostja väidetava rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Kohus nõustub kostjaga, et antud juhul pidi hageja kui kahju tekkimisele tuginev isik tõendama nii kostja poolse kohustuse rikkumise kui ka põhjusliku seose kostja kui väidetavate kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Seejuures andis kohus hagejale piisava võimaluse omapoolsete täiendavate tõendite esitamiseks ka pärast hagiavalduse esitamist. 02.04.2019 kirjaga küsis kohus hagejalt hagi vastuse kohta kirjalikku arvamust ning juhtis hageja tähelepanu sellele, et kui hagejal on täiendavaid tõendeid oma hagis esitatud väidete kinnitamiseks ja/või kostja väidete ümberlükkamiseks, siis tuleb sellised tõendid esitada hiljemalt 11.04.2019 (tl 38). 09.04.2019 esitatud vastuses jäi hageja oma seisukoha juurde, et üleujutuse põhjustamine kostja poolt fikseeritud korteriühistu esimehe kirjaga (tl 40 pöördel). Hageja leidis, et on oma tõendamiskoormuse sellega täitnud ega esitanud täiendavaid tõendeid kostja poolt kahju põhjustamise kohta, kuigi kohus selleks võimaluse andis. Samuti ei soovinud hageja vastata kostja 18.04.2019 vastuväidetele, kuigi kohus andis selleks võimaluse kuni 26.04.2019 (vt tl 43).
26.Kuna hageja pole tõendanud, nagu lähtunuks veeleke kostja korterist ning nagu esineks põhjuslik seos kostja poolse väidetava rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel, jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise osas (TsMS § 238 lg 5). Kohus märgib, et hageja esindaja oli teadlik kostja vastuväidetest hagiavaldusele, mis põhinesid suurel määral just asjaolule, et hagejal lasub tõendamiskoormis ning hageja pole tõendanud kahju hüvitamise eelduste esinemist (tl 31-33; tl 46-47), kuid hageja ei soovinud vaatamata sellele täiendavaid tõendeid kahju tekkepõhjuste kohta esitada, kuigi kohus selleks võimaluse andis (vt tl 38). Olukorras, kus asja materjalidest nähtuvalt keegi kostja korteris kahju tekkepõhjuste tuvastamiseks ei käinud, on tõenäoline, et hagejal selliseid täiendavaid tõendeid ei olegi. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) (Riigikohtu 20.06.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40). Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus nagu käesolevas asjas, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 02.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-123200, p 60).
27.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.
28.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostjate menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja õigusabikuludest 3,5 h eest kokku summas 350
2-19-3373 eurot (tl 50 ja pöördel). Hageja vastuväiteid kostja menetluskuludele ei esitanud. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) ei ole iseenesest ülemääraselt kõrge. Samas tuleb arvestada, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus leiab arvestades asja keerukust ja mahtu, samuti arvestades kostja seisukohtade kohatist korduvust, et kostja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ajalises mahus kokku 2,5 h, mis kostja lepingulise esindaja töö tunnihinda 100 eurot (käibemaksuta) arvestades vastab summale 250 eurot. Eelnevat arvestades mõistab kohus hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud summas 250 eurot. Kostja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jääb rahuldamata summas 100 eurot.
29.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.