OÜ RTS Infraehitus hagi AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.11.2018.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) apellatsioonkaebus 113 865,89 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): OÜ RTS Infraehitus (registrikood 11716322), tehingulised esindajad esindajad vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper ja vandeadvokaadi abi Mark Uska Kolmas isik hageja poolel: Eesti Vabariik (Maanteeameti kaudu, registrikood 70001490), tehinguline esindaja Kaidi Sulg Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu, registrikood 11223507), tehinguline esindaja töötaja Andrus Reidi Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Kinnitada poolte vahel kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) tasub OÜ-le RTS Infraehitus hiljemalt 3 kalendripäeva jooksul käesoleva määruse tegemisest 140 000 eurot kandes nimetatud summa üle OÜ RTS Infraehitus arvelduskontole 1(6)
AS-s LHV Pank (IBAN) EE487700771001048840 selgitusega „Kompromiss tsiviilasjas nr 2-15-5678 seoses Kurna viadukti kindlustusjuhtumiga (kahjuhüvitis, viivised ja osaliselt menetluskulud).“ Tasumisega viivitamisel kohustub AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) tasuma OÜ-le RTS Infraehitus viivist 1% viivitatud summast iga viivitatud kalendripäeva eest.
1.2.OÜ RTS Infraehitus ja AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) kõik menetlusvälised kulud ja menetluskulud (sh õigusabitasu, kohtuliku ekspertiisi tasu jne) (osas, mida AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) ei tasu OÜ-le RTS Infraehitus kompromissi p-i 1 alusel) seonduvalt tsiviilasjaga 2-15-5678 jäävad vastava kulu teinud poole enda kanda. Tühistada Harju Maakohtu 28.11.2018.a otsus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2019.a otsus. Lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad kompromissis reguleerimata osas menetlusosaliste endi kanda. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 1 tööpäeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas Harju Maakohtusse hagi, milles palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 85 426,16 eurot, viivis 28 439,73 eurot ning viivis alates 09.10.2018.a VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt ehitas hageja Maanteeametiga riigihanke tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel Kurna viadukti. 04.09.2014.a põhjustas veoauto Scania põhimaanteel nr 11 liiklusõnnetuse, mille tagajärjel muutus ehitusjärgus Kurna viadukti raketise konstruktsioon varisemisohtlikuks ning see tuli täielikult demonteerida. Veoauto valdaja tsiviilvastutus oli kindlustatud kostja poolt. 25.09.2014.a otsusega tunnistas kostja liiklusõnnetusega tekitatud kahju liikluskahjuks, mis kuulub hüvitamisele, kannatanu Maanteeamet. 13.10.2014.a loovutas Maanteeamet hagejale kostja vastu tekkinud kahju hüvitamise nõude summas 53 290,90 eurot. 14.10.2014.a e-kirjaga teatas kostja, et hüvitab hageja poolt kantud põhjendatud kulud kokku summas 53 290,90 eurot. Kostja kandis viidatud summa hagejale üle 17.10.2014.a. 21.10.2014.a edastas hageja kostjale teate, mille kohaselt oli tegelik vajalik kulu viadukti konstruktsiooni taastusremondiks ligikaudu 250 000 eurot. Seoses kahjustatud raketise Kurna viadukti ehitusplatsilt äraviimisega kostja volitatud ettevõtte poolt 27.10.2014.a esitas Raunopol AS hagejale arve tornkraana kasutamise, troppimise ja laadimise eest 249 eurot. Kostja hüvitas vastava kulu 04.11.2014.a. 31.10.2014.a edastas Maanteeamet kostjale kirja, milles rõhutas ohtu, mis kaasneb viadukti valmimise tähtaja pikenemisega. Nimelt selgitas Maanteeamet, et projekti rahastatakse Euroopa Ühtekuuluvusfondist, mille rahastamisperiood lõpeb 2015.a septembris ning mille järgselt tuleb kanda ehitustööde kulud siseriiklikest vahenditest. Samuti tõi Maanteeamet esile asjaolu, et Kurna viadukti ehitamisest sõltub
2(6)
Tsiviilasi nr 2-15-5678 liikluskorralduslikel põhjustel otseselt järgnevate suuremahuliste ehitustööde teostamine, mille rahastamise võimalused võivad ehitustööde venimisest tulenevalt ära langeda. Kostja vastas nimetatud hageja 21.10.2014.a teatele, kuid jättis hageja teate sisuliselt käsitlemata. Hageja vastas omakorda kostja teatele, milles lükkas ümber kostja vastuses sisalduvad faktivead ning esitas seisukohad eeldatava kahjuhüvitise lõpliku maksumuse ja täiendavalt hüvitamisele kuuluva summa osas. Hageja tugines kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel alltöövõtjatele tasutud ja tasumisele kuuluvatele summadele (161 674,84 eurot ilma käibemaksuta) ja sellest tulenevatele arvestuslikele üldkuludele (12% alltöövõtjatele tasutud summast) ning mõistlikule kasumile (5% eeltoodud summadest). Kokkuvõttes kulus seega viadukti konstruktsioonide taastamistöödele 190 129,61 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades kostja poolt juba tasutud summasid, pidi kostja hagejale täiendavalt hüvitama 136589,71 eurot. Samas esitas hageja ka viivisenõude 1 860 eurot. 30.12.2014.a edastas kostja „Kahju hüvitamise otsuse nr. 2 kahjus nr C01141984“, mis tugines ekspert TS 23.12.2014.a ekspertarvamusele ning mille kohaselt oli kahju kõrvaldamise põhjendatud kogumaksumus 100 911,44 eurot. Nimetatud otsuse alusel teostas kostja samal kuupäeval makse 47 620,54 eurot. Kostja edastas nimetatud ekspertarvamuse ka hagejale ja teatas, et loeb viidatule tuginedes vaidlusaluse juhtumiga tekkinud kahjud hüvitatuks. Hageja hinnangul oli nimetatud TS ekspertarvamus sobimatu. Arvamuses rakendati ebasobivaid analüüsimeetodeid, see sisaldas ebaõigeid faktiväiteid, pealiskaudseid ja sisutuid etteheiteid, järelduste tegemist ebapiisava lähtematerjali pinnalt ning ehitussektori käibetõdedega arvestamata jätmist. Valdavas osas põhinesid ekspert TS seisukohad tema subjektiivsel hinnangul, mitte aga objektiivsetel ja kontrollitavatel arvutustel või mõõtmistel. Hageja leidis lisaks, et lammutus- ja taastamistööde mõistlikest kuludest on põhjendamatu maha arvata taastamistööde seisakust tingitud kulud, samuti olid alusetud vastuväited üldkuludele ning mõistlikule kasumile. 28.01.2015.a loovutas Maanteeamet hagejale liiklusõnnetuse tagajärjel kostja vastu tekkinud kahju hüvitamise nõude summas 136 838,71 eurot (ilma käibemaksuta). 25.03.2015.a edastas hageja kostjale taotluse põhjendatud kahjuhüvitise vabatahtlikuks tasumiseks hiljemalt 31.03.2015.a ning informeeris kostjat nõude loovutamisest. Samuti edastas hageja kostjale riiklikult tunnustatud eksperdi TS ekspertarvamuse, mille kohaselt oli viadukti konstruktsioonide taastusremondi põhjendatud ja tõendatud maksumus 189 979,08 eurot (ilma käibemaksuta). Tulenevalt nimetatud arvamusest, nõudis hageja kostjalt täiendavat kahjuhüvitist 88 818,63 eurot. Ühtlasi taotles hageja seisuga 25.03.2015.a viivist summas 3370,85 eurot. Hageja andis kostjale kahjusumma tasumiseks aega kuni 31.05.2015.a. Lisaks väitis hageja, et kostja viivitas ebamõistlikult kahjuhüvitise aluseks olevate asjaolude kindlakstegemisega. Hageja leidis, et viivituse põhjustas osaliselt kostja otsus viia läbi ekspertiis ja määrata eksperdiks TS. TS viivitas põhjendamatult eksperdiarvamuse koostamisega. Hageja leidis, et kostja sattus kahju hüvitamisega viivitusse alates 08.10.2015.a, kuivõrd liikluskindlustusseaduse (LKindlS) § 45 lg-s 1 sätestatud 30-päevane tähtaeg liikluskahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse tegemiseks möödus 06.10.2014.a ja hüvitis tuli LKindlS § 45 lg 4 alusel välja maksta otsuse tegemisele järgneval tööpäeval ehk hiljemalt 07.10.2014.a. Hageja esitas kirjalikult viivisenõude esmakordselt 05.12.2014.a ning andis kostjale rahaliste kohustuste täitmiseks aega kuni 12.12.2014.a. Hageja viivisenõue oli tasumata kahjuhüvitiselt alates 13.12.2014.a kuni hagiavalduse esitamiseni 14.04.2015.a 2605,44 eurot.
3(6)
Tsiviilasi nr 2-15-5678 Hageja nõustus kohtu poolt määratud riikliku eksperdi KS poolt koostatud ekspertiisiaktiga, leides, et see on äärmiselt põhjalik, asjaolude analüüs igakülgne ning vastus kohtu küsimusele ühemõtteline. Hageja hinnangul omas ekspert KS kõige kõrgema taseme kutset ning kompetentsi Kurna viadukti lammutus- ja taastamistööde mõistlike kulude kindlakstegemiseks. Nimetatud ekspert ei nõustunud enda ekspertarvamuses hageja määratud üldkulude määraga, leidis, et 12% asemel peaks see olema 10%. Sellest tulenevalt vähendas hageja enda kahjuhüvitise nõuet vastavalt ning nõudis kostjalt 85 426,16 eurot. Hageja leidis, et ekspert põhistas jälgitavalt ja arusaadavalt enda seisukohti. Eksperdi hinnangust tulenes, et kasutatud tehnilised vahendid ja materjalid olid kohased ehitustööde tegemiseks, ehitusööde üle teostas järelevalvet insener, kes aktsepteeris kõik tööde liigid ja mahud. Ekspert välistas selle, et liiklusavarii tagajärgede kõrvaldamine oleks saanud toimuda kuidagi teisiti. Muu hulgas tõi ekspert välja, et kui avarii järgselt poleks teostatud lammutustöid koos ajutise liikluskorraldusega, vaid liiklus oleks suunatud ajutisele ümbersõidule, oleks kaasnenud erinevate hinnangute kohaselt lisakulu kuni 100 000 eurot. Ekspert märkis, et olukorras, kus viadukt sai kahjustada, oli hageja õigustatud veelgi enam materjali välja vahetama, s.o suuremas osas lammutama ja uuesti ehitama ja siis oleksid kulud olnud veelgi suuremad. Ekspert selgitas, et tulenevalt nii mitmekordsest alltöövõtust kui ka piiratud ajaressursist ja teostamisele kuuluvate tööde olemusest, oli välistatud hageja poolt konkureerivate või alternatiivsete hinnapakkumuste taotlemine. Samuti rõhutas ekspert, et puudub alus väita, et tegelike kulude suurus pole tõendatud. Kolmanda isiku (hageja poolel) seisukohad
2.Kolmas isik hageja poolel, Eesti Vabariik (Maanteeameti kaudu), leidis, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kolmanda isiku hinnangul rikkus kostja täitmise kohustust. 04.09.2014.a toimunud liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud LKindlS redaktsiooni § 45 lg 4 kohaselt tuli kannatanule hüvitise väljamaksmisel hüvitis üle kanda hüvitamise otsuse tegemisele järgneval tööpäeval või asjakohase pangaarve numbri saamisele järgneval tööpäeval, kui see ei ole hüvitamise otsuse tegemise ajal teada. Kostja tegi otsuse 04.09.2014.a toimunud liiklusõnnetuse tekitatud kahju tunnistamise kohta liikluskahjuks 25.09.2014.a, kuid nimetatud otsuse alusel tasumisele kuuluva summa kandis kostja üle alles 17.10.2014.a. LKindlS § 45 lg 1 kohaselt tuleb liikluskahju hüvitamise või sellest keeldumise otsus teha kohe, kui selleks on vajalik teave, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul, arvates hüvitamiseks kohustatud kindlustusandjale nõude esitamisest; lg 2 lause 2 kohaselt pikeneb nimetatud tähtaeg, kui hüvitamise otsustamine või hüvitamine viibib hüvitise taotlejast sõltuva asjaolu tõttu. Kostja põhjendas otsuse tegemist alles 30.12.2014.a materjali suure mahu ja hagejapoolse soovimatusega koostööd teha. Kostjal ei olnud lubatud otsuse tegemist viivitada materjali suurest hulgast tulenevalt. Samuti ei olnud kostjal alust tugineda hagejast tulenevatele asjaoludele, kuivõrd ekspert TS soovis hagejalt täiendavat teavet alles rohkem kui kaks kuud pärast liikluskahju põhjustanud liiklusõnnetuse toimumist. Kolmas isik on seisukohal, et kahju kannatanud isik on käesolevas asjas hoopis hageja ning mitte kolmas isik. VÕS § 640 lg 2 kohaselt kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riski kuni töö valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riski kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni. Hageja teostas ehitustöid ning enne, kui hageja jõudis töö kolmandale isikule üle anda, töö kahjustus. Sellest tulenevalt ei saanud hageja lepingutasu nõuda, vaid pidi töö eelnevalt parandama, kusjuures parandamisega seonduvad lisakulud kandis hageja.
4(6)
Tsiviilasi nr 2-15-5678 Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja selgitas, et poolte vahel oli vaidlus kahju suuruse üle. Hageja esitas esialgu meelevaldselt suure kahjuhüvitise nõude ning nõudis selle kohest hüvitamist. Kahju hüvitamise otsuse tegemisel tugines kostja riiklikult tunnustatud ekspert TS arvamusele ja hüvitas hagejale 100 911,44 eurot. Kuna kahjujuhtumi käsitluse käigus vähenesid hageja nõutavad summad, järeldas kostja, et hageja käitus kogu kahjujuhtumi käsitluse ajal pahauskselt ja tema eesmärk oli ilmselgelt kostja arvel alusetult rikastuda. Kostja ei nõustu hageja väitega, et ekspert TS viivitas põhjendamatult arvamuse koostamisega. Ekspertiisi tegemise protsessi pikkuse tingis materjali suur maht ning hagejapoolne soovimatus teha koostööd. Nimelt ei esitanud hageja kõiki dokumente, mille esitamist ekspert TS taotles. Samuti taotles kostja eksperdilt TS, et viimane hindaks hageja eksperdi TS arvamust. Ekspert TS leidis, et eksperdi TS arvamuses ei esitatud ühtegi arvutust, võrdlevat hinnapakkumist või allikat, mis tõendaks, et tehtud kulud olid vajalikud, optimaalsed ja kontrollitavad. Tema hinnangul oli arvamus sisutühi ja paljasõnaline. Kostja ei nõustu kohtu poolt määratud riikliku eksperdi KS ekspertarvamusega. Nimetatud ekspertarvamus võrdles ekspertide TS ja TS arvamusi. Kõikides positsioonides asus ekspert seisukohale, et ekspert TS esitatud seisukohad on õiged. Ekspert KS ei teostanud aga ise kulude analüüsi, vaid oli seisukohal, et kuna arved on koostatud ja väidetavalt ka nende eest tasutud, siis selline on kahju suurus. Vastavalt sellele leidis ekspert, et kahju suurus on 186 586,60 eurot. Kostja on seisukohal, et viidatud ekspertiis ei ole täitnud oma eesmärki. Ekspert KS ei tuvastanud, millised olid Kurna viadukti kahjude likvideerimise mõistlikud ja põhjendatud kulud. Kostja hinnangul ei ole viivisenõue põhjendatud. Kostja tegi otsuse juhtumi kindlustusjuhtumiks tunnistamise ja kahju hüvitamise kohta vastavalt LKindlS § 45 lõike 1 kohaselt 30 päeva jooksul, s.o 25.09.2014.a. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt aga, kui liikluskahju suurust ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aja jooksul võimalik selgitada, tehakse otsus osa kohta, mille suurus on teada. Seetõttu hüvitas kostja 17.10.2014.a esimese osa kontrollitud ja põhjendatud kuludest hagejale. Esimese astme kohtu otsus
4.Harju Maakohus tegi otsuse, millega rahuldas hagi. Apellatsioonkaebus
5.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata või vähendatakse esitatud kahjunõuet. Vastustaja seisukoht
6.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Menetluse käik
7.04.04.2019.a tegi Tallinna Ringkonnakohus otsuse, millega jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. 03.05.2019.a avaldasid hageja ja kostja Tallinna Ringkonnakohtule, et nad on
5(6)
Tsiviilasi nr 2-15-5678 saavutanud ülaltoodud tingimustega kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja mille kinnitamise korral paluvad nad maakohtu otsuse tühistada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Samuti tuleb tühistada ka Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2019.a otsus, mis ei olnud veel kompromissi esitamise ajaks jõustunud. TsMS § 430 kohaselt võivad hageja ja kostja käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1).
9.Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3). Käesoleval juhul leppisid pooled kokku teisiti selliselt nagu see on kajastatud ülaltoodud kompromissi tingimustes. Seega jäävad kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
10.Kuna pooled lühendasid kokkuleppeliselt kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega, saab käesoleva kohtumääruse peale esitada määruskaebuse 1 tööpäeva jooksul määruse kättesaamisest alates.
Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.