Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasi nr 2-15-5678
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
Tsiviilasi 2-15-5678
Määruse tegemise aeg ja koht
07.05.2018.a, Tallinn
Kohtukoosseis
Kaija Kaijanen, Kaupo Paal, Ande Tänav
Kohtuasi
OÜ RTS Infraehitus hagi AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.11.2018.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) apellatsioonkaebus 113 865,89 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): OÜ RTS Infraehitus (registrikood 11716322), tehingulised esindajad esindajad vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper ja vandeadvokaadi abi Mark Uska Kolmas isik hageja poolel: Eesti Vabariik (Maanteeameti kaudu, registrikood 70001490), tehinguline esindaja Kaidi Sulg Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu, registrikood 11223507), tehinguline esindaja töötaja Andrus Reidi Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
Tsiviilasi nr 2-15-5678
AS-s LHV Pank (IBAN) EE487700771001048840 selgitusega „Kompromiss tsiviilasjas nr 2-15-5678 seoses Kurna viadukti kindlustusjuhtumiga (kahjuhüvitis, viivised ja osaliselt menetluskulud).“ Tasumisega viivitamisel kohustub AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) tasuma OÜ-le RTS Infraehitus viivist 1% viivitatud summast iga viivitatud kalendripäeva eest.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
2(6)
Tsiviilasi nr 2-15-5678 liikluskorralduslikel põhjustel otseselt järgnevate suuremahuliste ehitustööde teostamine, mille rahastamise võimalused võivad ehitustööde venimisest tulenevalt ära langeda. Kostja vastas nimetatud hageja 21.10.2014.a teatele, kuid jättis hageja teate sisuliselt käsitlemata. Hageja vastas omakorda kostja teatele, milles lükkas ümber kostja vastuses sisalduvad faktivead ning esitas seisukohad eeldatava kahjuhüvitise lõpliku maksumuse ja täiendavalt hüvitamisele kuuluva summa osas. Hageja tugines kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel alltöövõtjatele tasutud ja tasumisele kuuluvatele summadele (161 674,84 eurot ilma käibemaksuta) ja sellest tulenevatele arvestuslikele üldkuludele (12% alltöövõtjatele tasutud summast) ning mõistlikule kasumile (5% eeltoodud summadest). Kokkuvõttes kulus seega viadukti konstruktsioonide taastamistöödele 190 129,61 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades kostja poolt juba tasutud summasid, pidi kostja hagejale täiendavalt hüvitama 136589,71 eurot. Samas esitas hageja ka viivisenõude 1 860 eurot. 30.12.2014.a edastas kostja „Kahju hüvitamise otsuse nr. 2 kahjus nr C01141984“, mis tugines ekspert TS 23.12.2014.a ekspertarvamusele ning mille kohaselt oli kahju kõrvaldamise põhjendatud kogumaksumus 100 911,44 eurot. Nimetatud otsuse alusel teostas kostja samal kuupäeval makse 47 620,54 eurot. Kostja edastas nimetatud ekspertarvamuse ka hagejale ja teatas, et loeb viidatule tuginedes vaidlusaluse juhtumiga tekkinud kahjud hüvitatuks. Hageja hinnangul oli nimetatud TS ekspertarvamus sobimatu. Arvamuses rakendati ebasobivaid analüüsimeetodeid, see sisaldas ebaõigeid faktiväiteid, pealiskaudseid ja sisutuid etteheiteid, järelduste tegemist ebapiisava lähtematerjali pinnalt ning ehitussektori käibetõdedega arvestamata jätmist. Valdavas osas põhinesid ekspert TS seisukohad tema subjektiivsel hinnangul, mitte aga objektiivsetel ja kontrollitavatel arvutustel või mõõtmistel. Hageja leidis lisaks, et lammutus- ja taastamistööde mõistlikest kuludest on põhjendamatu maha arvata taastamistööde seisakust tingitud kulud, samuti olid alusetud vastuväited üldkuludele ning mõistlikule kasumile. 28.01.2015.a loovutas Maanteeamet hagejale liiklusõnnetuse tagajärjel kostja vastu tekkinud kahju hüvitamise nõude summas 136 838,71 eurot (ilma käibemaksuta). 25.03.2015.a edastas hageja kostjale taotluse põhjendatud kahjuhüvitise vabatahtlikuks tasumiseks hiljemalt 31.03.2015.a ning informeeris kostjat nõude loovutamisest. Samuti edastas hageja kostjale riiklikult tunnustatud eksperdi TS ekspertarvamuse, mille kohaselt oli viadukti konstruktsioonide taastusremondi põhjendatud ja tõendatud maksumus 189 979,08 eurot (ilma käibemaksuta). Tulenevalt nimetatud arvamusest, nõudis hageja kostjalt täiendavat kahjuhüvitist 88 818,63 eurot. Ühtlasi taotles hageja seisuga 25.03.2015.a viivist summas 3370,85 eurot. Hageja andis kostjale kahjusumma tasumiseks aega kuni 31.05.2015.a. Lisaks väitis hageja, et kostja viivitas ebamõistlikult kahjuhüvitise aluseks olevate asjaolude kindlakstegemisega. Hageja leidis, et viivituse põhjustas osaliselt kostja otsus viia läbi ekspertiis ja määrata eksperdiks TS. TS viivitas põhjendamatult eksperdiarvamuse koostamisega. Hageja leidis, et kostja sattus kahju hüvitamisega viivitusse alates 08.10.2015.a, kuivõrd liikluskindlustusseaduse (LKindlS) § 45 lg-s 1 sätestatud 30-päevane tähtaeg liikluskahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse tegemiseks möödus 06.10.2014.a ja hüvitis tuli LKindlS § 45 lg 4 alusel välja maksta otsuse tegemisele järgneval tööpäeval ehk hiljemalt 07.10.2014.a. Hageja esitas kirjalikult viivisenõude esmakordselt 05.12.2014.a ning andis kostjale rahaliste kohustuste täitmiseks aega kuni 12.12.2014.a. Hageja viivisenõue oli tasumata kahjuhüvitiselt alates 13.12.2014.a kuni hagiavalduse esitamiseni 14.04.2015.a 2605,44 eurot.
3(6)
Tsiviilasi nr 2-15-5678 Hageja nõustus kohtu poolt määratud riikliku eksperdi KS poolt koostatud ekspertiisiaktiga, leides, et see on äärmiselt põhjalik, asjaolude analüüs igakülgne ning vastus kohtu küsimusele ühemõtteline. Hageja hinnangul omas ekspert KS kõige kõrgema taseme kutset ning kompetentsi Kurna viadukti lammutus- ja taastamistööde mõistlike kulude kindlakstegemiseks. Nimetatud ekspert ei nõustunud enda ekspertarvamuses hageja määratud üldkulude määraga, leidis, et 12% asemel peaks see olema 10%. Sellest tulenevalt vähendas hageja enda kahjuhüvitise nõuet vastavalt ning nõudis kostjalt 85 426,16 eurot. Hageja leidis, et ekspert põhistas jälgitavalt ja arusaadavalt enda seisukohti. Eksperdi hinnangust tulenes, et kasutatud tehnilised vahendid ja materjalid olid kohased ehitustööde tegemiseks, ehitusööde üle teostas järelevalvet insener, kes aktsepteeris kõik tööde liigid ja mahud. Ekspert välistas selle, et liiklusavarii tagajärgede kõrvaldamine oleks saanud toimuda kuidagi teisiti. Muu hulgas tõi ekspert välja, et kui avarii järgselt poleks teostatud lammutustöid koos ajutise liikluskorraldusega, vaid liiklus oleks suunatud ajutisele ümbersõidule, oleks kaasnenud erinevate hinnangute kohaselt lisakulu kuni 100 000 eurot. Ekspert märkis, et olukorras, kus viadukt sai kahjustada, oli hageja õigustatud veelgi enam materjali välja vahetama, s.o suuremas osas lammutama ja uuesti ehitama ja siis oleksid kulud olnud veelgi suuremad. Ekspert selgitas, et tulenevalt nii mitmekordsest alltöövõtust kui ka piiratud ajaressursist ja teostamisele kuuluvate tööde olemusest, oli välistatud hageja poolt konkureerivate või alternatiivsete hinnapakkumuste taotlemine. Samuti rõhutas ekspert, et puudub alus väita, et tegelike kulude suurus pole tõendatud. Kolmanda isiku (hageja poolel) seisukohad
4(6)
Tsiviilasi nr 2-15-5678 Kostja vastuväited
5(6)
Tsiviilasi nr 2-15-5678 saavutanud ülaltoodud tingimustega kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja mille kinnitamise korral paluvad nad maakohtu otsuse tühistada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.