2.Välja mõista M. P.ilt OÜ Järve Biopuhastus kasuks 165 (ükssada kuuskümmend viis) eurot 89 senti (millest põhinõue on 159, 32 eurot ja 01.12.201730.06.2018.a. eest sissenõutavaks muutunud viivis 6, 57 eurot).
3.Välja mõista M. P.ilt OÜ Järve Biopuhasus kasuks viivis alates 01.07.2018 kuni põhinõude (159, 32) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras
Menetluskulud jätta kostja M. P.i kanda.
Välja mõista M. P.ilt OÜ Järve Biopuhastus kasuks hageja menetluskulude katteks 75 (seitsekümmend viis) eurot.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
HAGEJA NÕUE
1.OÜ Järve Biopuhastus esitas 11.06.2018.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. P.ilt 164, 14 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule 20.06.2018.a. makseettepaneku. M. P. esitas OÜ Järve Biopuhastus nõudele vastuväite. 06.07.2018.a. määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis OÜ Järve Biopuhasts nõude üle Viru Maakohtule edasiseks menetlemiseks hagimenetluses.
2.Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja osutanud kostjale veevarustusteenust ning esitanud selle eest arveid. OÜ Järve Biopuhastus on xxx veeettevõtjaks ning teenuse hind on kehtestatud Konkurentsiameti poolt. Kostja on osutatud veevarustusteenuse eest jätnud tasumata kokku 159, 32 eurot. Ebaõiged ja tõendamata on kostja makseettepanekule esitatud vastuväited, et kostja ei ole 04.01.2017 kuni 24.10.2017.a. teenust tarbinud. Kostja hilisem tarbimine kinnitab, et kostja tarbibki teenust keskmiselt sellises mahus nagu mõõdetud ajavahemikul 04.01.2017 kuni 24.10.2017.a. Hageja on kostjale saatnud korduvalt nõudekirju, kuid viimane ei ole vastanud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlg 159, 32 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis 6, 57 eurot ajavahemiku 01.12.2017-30.06.2018.a. eest; viivis alates 01.07.2018 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja menetluskulude katteks 75 eurot.
3.Kohtuistungil 01.04.2019.a. selgitas hageja esindaja, et 2016.a oktoobrikuu lõpust tuli otsus hageja määramisest piirkonna vee-ettevõtjaks. Hageja saatis piirkonna klientidele välja kirjad ning alustati veearvestite paigaldamist. Kostjaga juhtus nii, et hageja töötajad sõitsid kohale, kostjat ennast kodus polnud. Helistati talle. Kostja ütles, et võib minna, kuna inimene on tema majas kodus. Lukksepad tegid töö ära ning võeti kohal olnud isikult allkiri. Kostja enda allkirjaga veearvesti paigaldamise akti ei ole. Pärast veearvestite paigaldamist alustati klientidele teenuse osutamist. Kuna kostja lepingut sõlmima ei tulnud, siis võeti 24.10.2017.a. kontrollnäit ja väljastati kostjale arve. Veearvesti kostjale kuuluvasse eramusse paigaldati jaanuaris 2017.a., kontrollnäit võeti oktoobris 2017.a. Pärast seda on kostja esitatud arved tasunud.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Kostja märgib maakohtule esitatud vastuses, et on korduvalt pöördunud OÜ Järve Biopuhastus poole palvega edastada talle leping, akt, kus on kostja allkiri, kust nähtuks kostja nõusolek hageja paigaldatud veemõõturi paigaldamise andmete ja näitudega. Järve Biopuhastus on esitanud ise hagiavalduse lisana dokumendi koopia, mille kohaselt on kinnistu omanik M. P.. Järve Biopuhastuse ja Lüganuse valla vahelisest lepingust ei nähtu luba hagejale omavoliliselt eramusse tungida ning sinna oma seadmeid paigaldada. Järve Biopuhastus on varastanud kostja isikliku veemõõturi, mille kostja ise ostis ja lasi paigaldada. Hageja väide, et kostja pole vee eest maksnud, ei vasta tõele. Kostja lisab oma vastusele pangakonto väljavõtte. Pärast seda kui kostja allkirjaga on dokument vormistatud, on kõik maksed korrapäraselt tasutud. Kostja palvele on hageja reageerinud nii palju, et vesi on kinni pandud. Ei ole aga tagastatud kostja veemõõturit, ega eemaldatud enda paigaldatud.
5.Kohtuistungil 01.04.2019.a. märkis M. P., et ei tea, kas tarbis vett ajavahemikus jaanuarist – oktoobrini 2017.a. Tal on ka oma vesi olemas, ostab poest.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud.
7.Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt veevarustusteenuse võla tasumist ning tasumisega viivitamise eest viivist. Hageja väitel on kostja jätnud tasumata tarbitud vee eest ajavahemikus 04.01.2017 – 24.10.2017.a.
8.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Vaidlust ei ole selles, et lepingulised suhted viidatud ajavahemikus poolte vahel puudusid. Lüganuse Vallavolikogu 27.10.2016.a. otsusega nr 360 määrati xxx tegevuspiirkonna veeettevõtjaks alates 01.11.2016.a. OÜ Järve Biopuhastus (tl 13) Hageja nõue tuleneb käsundita asjaajamisest (VÕS § 1018 jj). Hageja osutas veevarustusteenust kostjale lepinguta (kostja ei ilmunud lepingut sõlmima) ja esitas kostjale arveid, mida kostja ei tasunud nõuetekohaselt. Nõude saab kvalifitseerida VÕS § 1023 lg 2 alusel kui käsundita asjaajaja tasunõude. Kohus märgib, et lepingu puudumine perioodil, mille eest hageja nõude esitab, ei vabasta kostjat rahalise kohustuse täitmisest. Tarbitud teenuste eest ei saa jätta tasumata. Riigikohus on leidnud, et kui tarbitakse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid ja teisi vajalikke teenuseid lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab kinnistu v. korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 p 2 järgi (RKTKo 3-2-1-33-13 p 13).
VÕS § 1023 lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikuks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Lisaks märgib kohus, et hagejat saab pidada üldhuviteenuse osutajaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) järgi, mille § 5 lg 3 kohaselt on elutähtsat teenust osutav ettevõtja, seaduses sätestatud juhul ka muu ettevõtja, kes osutab riigi või kohaliku omavalitsuse valdava enamiku elanike kasutatavat teenust, sealhulgas gaasi-, elektri-, soojusenergia-, vee- ja kanalisatsiooni-, jäätmekäitlus-, ühistranspordi-, posti- ja sideteenust ning muud samalaadset teenust, üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja.
9.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ega tõendanud, et hageja ei ole talle eespoolviidatud ajavahemikul teenust osutanud. Kostja on väljendanud pahameelt selle üle, et hageja töötajad viibisid väidetavalt tema kinnistul ilma omaniku kohalolekuta, väidetavalt kadusid kostjal ehted ja trambiti aias puud /põõsad. Kohus möönab, et üldjuhul peaks mistahes seadmete paigaldamine toimuma eramu omaniku juuresolekul, koostatakse akt ning fikseeritakse näit. Samas ei ole kohtul alust kahelda selles, et hageja töötajad paigaldasid kostja eramus arvesti kostja teadmisel, kohal viibinud isiku juuresolekul ning teadmisel, et kui isik omab juurdepääsu kinnistul olevatele lukustatud hoonetele, avab uksed ja võimaldab arvesti paigaldada, on tal ka kinnistu omanikult ka vastavad volitused arvesti paigaldamise lubamiseks ja näitude fikseerimiseks.
10.Toimiku materjalidest tulenevalt paigaldas hageja 04.01.2017.a. kostja kinnistul veemõõtja nr 10300432 algnäiduga 00017 (tl 73) 24.10.2017.a on fikseeritud veearvesti nr 10300432 näit 00120 (tl 74). Lähtuvalt ÜVVKS § 14 1lg 1 ja Konkurentsiameti 01.12.2015 otsusega nr 9.1-3/15-015 oli vee hind 1, 289 EUR /m3 (tl 77 pöördel). Hageja on esitanud kostjale tasumiseks arve nr 170655259 summas 159, 32 eurot (tl 16) ja viivisearved (tl 17-22, tl 23). Kostja ei ole tõendanud, et on esitatud arve tasunud või tal puuduks kohustus seda tasuda.
11.Kohustus tuleb täita vastavalt lepingu või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kostja ajavahemikus 04.01.2017 – 24.10.2017 vee eest ei tasunud. Kostja on tasunud vee tarbimise eest 13.02.2018-11.07.2018 (tl 46) Kuna makseid hagis viidatud ajavahemikus kostja ei teinud, on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks. VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivise arvestus on toodud tl 17-22, 23. Hageja nõuab kostjatelt viivist TsMS § 367 alusel (so viivist mis ei ole veel hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
12.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi. Arvestades hagihinda lahendas kohus nõude lihtmenetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
13.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Vastavalt TsMS 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus rahuldab hagi, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulu on nõude esitamise eest tasutud riigilõiv 75 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 75 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.