Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Angelina Abol
Määruse tegemise aeg ja koht
03. mai 2019, Narva
Tsiviilasja number
2-19-5317
Tsiviilasi
Narva linna avaldus M M pärandvara pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemisega
Menetlusosalised
Avaldaja: Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu, Peetri plats 5, 20308 Narva; e-post [email protected]) Avaldaja lepinguline esindaja: advokaat Andrei Matvejev (e-post [email protected]) Võlgnik: M M (isikukood XXX, surnud XXX) pärandvara Ajutine pankrotihaldur: Robert Sprengk (Advokaadibüroo Barrister Narva osakond, Võidu prospekt 2, Narva; e-post [email protected], tel 51 66 303) 23. aprill 2019
Kohtuistungi toimumise aeg
Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
Asjaolud ja avaldus Viru Maakohtule on esitatud Narva linna avaldus M M pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja võlgniku pärija. Pärandvara inventuuri viis läbi Narva kohtutäitur Andrei Krek. Pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvelt. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 08.04.2019 määrusega nimetas kohus M M pärandvara ajutiseks halduriks Robert Sprengk. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud tõenditega ning kuulanud ära ajutise halduri ja avaldaja esindaja, leiab, et M M pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku kohustused kokku vähemalt summas 487.71 eurot. Võlgniku pärandvara koosseisu kuulub Swedbank AS-i kontol olev raha summas 0.70 eurot. Muu vara võlgnikul puudub. Võlgnik oli abielus V M alates 23.07.1954. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud avalike registrite baasil, et V M nimel oleks vara, mis võib kuuluda abikaasade ühisvarasse. Pärandvara arvelt ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kohustuste maht ja võlgniku surm, s.o muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Haldur kuriteo tunnustega tegusid ei tuvastanud. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu summas 360.00 eurot (lisandub käibemaks 72.00 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri tasunõue on põhjendatud ning vastavuses halduri tehtud töö mahu ja keerukusega. Kohus mõistab ajutise halduri tasu ja kulutused pärandvara arvelt. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397.00 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Haldur on palunud ajutise pankrotihalduri tasu määrata hüvitamisele riigi vahenditest. Kohus on seisukohal, et kuivõrd pärandvara puudub, on halduri taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Riigi vahenditest kuulub hüvitamisele ajutise halduri tasu summas 360.00 eurot
(lisandub käibemaks 72.00 eurot)
/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.