Rainer Vaitmaa ja Birgit Valdaru hagi Jaanus Siru ja Marika Siru vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
Apellatsioonkaebuse hind 34 409,88 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 5969,43 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 31. detsembri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jaanus Siru ja Marika Siru apellatsioonkaebus Rainer Vaitmaa ja Birgit Valdaru vastuapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellandid (kostjad): Jaanus Siru (ik: XXX) ja Marika Siru (ik: XXX), esindaja Jaanek Pahka Vastuapellatsioonkaebuse esitajad (hagejad): Rainer Vaitmaa (ik: XXX) ja Birgit Valdaru (ik: XXX), esindaja advokaat Erki Siht
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 31. detsembri 2018 otsus Jaanus Sirult ja Marika Sirult solidaarselt Rainer Vaitmaa ja Birgit Valdaru kasuks välja mõistetud hüvitise ja viivise
suuruse, samuti menetluskulude jaotuse ning Jaanus Sirult ja Marika Sirult solidaarselt Rainer Vaitmaa ja Birgit Valdaru kasuks väljamõistetud menetluskulude ja menetluskuludelt viivise osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Jaanus Sirult ja Marika Sirult solidaarselt Rainer Vaitmaa ja Birgit Valdaru kasuks võlgnevus 33 004 eurot, viivis võlgnevuselt 33 004 eurot alates 09.11.2017 kuni 03.05.2019 3913,46 eurot ja alates 04.05.2019 võlgnetavalt summalt kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, jätta menetluskuludest 9,5% solidaarselt Rainer Vaitmaa ja Birgit Valdaru kanda ning 90,5% solidaarselt Jaanus Siru ja Marika Siru kanda ning jätta menetluskulude rahaline suurus maakohtule kindlaksmääramiseks.
3.1.Rahuldada hagi osaliselt ning mõista Jaanus Sirult ja Marika Sirult solidaarselt Rainer Vaitmaa ja Birgit Valdaru kasuks välja võlgnevus 33 004 eurot, viivis võlgnevuselt 33 004 eurot alates 09.11.2017 kuni 03.05.2019 3913,46 eurot ja viivis võlgnetavalt summalt alates 04.05.2019 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.2.Jätta menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus 9,5% solidaarselt Rainer Vaitmaa ja Birgit Valdaru kanda ning 90,5% solidaarselt Jaanus Siru ja Marika Siru kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras.
4.Jätta Jaanus Siru ja Marika Siru apellatsioonkaebus rahuldamata ning rahuldada Rainer Vaitmaa ja Birgit Valdaru vastuapellatsioonkaebus osaliselt.
5.Jätta jõusse Viru Maakohtu 18. jaanuari 2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
6.Tagastada Jaanus Sirule ja Marika Sirule koos vastusega vastuapellatsioonkaebusele lisatud allkirjastamata hinnapakkumine ning Rainer Vaitmaale ja Birgit Valdarule koos vastusega apellatsioonkaebusele lisatud väljavõtted ajalehtedest Postimees ja Äripäev. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Rainer Vaitmaa esitas 01.02.2018 Jaanus Siru vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna J. Siru esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 02.04.2018 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis R. Vaitmaa nõude J. Siru vastu 6400 euro saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 16.04.2018 maakohtule esitatud hagiavalduses palusid Rainer Vaitmaa ja Birgit Valdaru (hagejad) mõista Jaanus Sirult ja Marika Sirult (kostjad) solidaarselt välja kahjuhüvitis 21 000 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 764,05 eurot ja seadusjärgses määras viivis kuni kohustuse täitmiseni. 06.12.2018 kohtuistungil suurendasid
hagejad põhinõuet 36 470 euroni, sh seenetõrje ja ehitustöödega seoses kantud kulud 5882 eurot, kohtueelne õigusabikulu 588 eurot ning tulevikus tekkivad kulud 30 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt omandasid hagejad 24.08.2016 sõlmitud lepingu alusel kostjatelt IdaViru maakonnas Lüganuse vallas Lüganuse alevikus XX kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr X). Lepingueseme koosseisu kuulub kahekorruseline elamu. Valduse üleandmine toimus 2016. a septembris. Hagejad kolisid majja 2017. a ning peagi hakkasid hagejad tundma, et elamu laminaatparketiga kaetud põrandad vetruvad. Kuna põrandate vetruvus magamistoas suurenes, kontrollisid hagejad olukorda ja selgus, et parketialune on seenkahjustatud. Seeneproovi eksperthinnangu järgi on tegemist majavammi niidistiku ja viljakehadega (Serpula lacrymans). Kostjad müüsid elamu varjatud puudustega ning elamu ei vasta lepingutingimustele. Kostjad olid majavammist teadlikud. Hagejatele teadaolevalt käidi umbes 11 aastat enne maja müümist elektri- ja andmesidetöid teostamas ning kostjad ei lubanud 7. toas teatud kohtadesse astuda, kuna põrandad olid pehmed ja vetruvad. Kostjad teostasid vahetult enne müüki remonttöid ning avasid maja seinad akende alt kuni vundamendini. Elamut ei ole majavammi tõttu võimalik kasutada. Hagejad on pidanud eemaldama põrandad, avama seinad, eemaldama kahjustatud konstruktsioonid ja teostama tõrje ning peavad hoone taastama.
2.Kostjad hagi ei tunnistanud. Kostjad andsid hagejatele üle puudusteta elamu. Kostjad vahetasid põrandad välja 2002. aastal ja möödunud 14 aasta jooksul ei viidanud miski majavammile. Probleem avastati kuue kuu möödumisel lepingu sõlmimisest, mis on soodsatel tingimustel majavammi arenguks piisav aeg. Majavammi arengule lõid soodsad tingimused hagejad. Peale valduse ülevõtmist toimus hagejatel kanalisatsiooniummistus ja vannituba sai olulisi veekahjustusi. Hagejad ei ole tõendanud ka kahju suurust.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 31. detsembri 2018 otsusega hagi osaliselt ning mõistis J. Sirult ja M. Sirult solidaarselt välja R. Vaitmaa ja B. Valdaru kasuks 31 861 eurot ja viivise põhinõudelt (31 861 eurot) alates 27. veebruarist 2018 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus jättis hagejate menetluskuludest 79,35% kostjate ja 20,65% hagejate endi kanda ning kostjate menetluskulud nende endi kanda ning mõistis kostjatelt solidaarselt välja hagejate kasuks menetluskulud 2185,92 eurot ja viivise menetluskuludelt (2185,92 eurot) lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on elamu seenkahjustuse puhul tegemist varjatud puudusega (asja lepingutingimustele mittevastavusega) VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi. Varjatud puudused esinesid juba elamu üleandmisel hagejatele 2016. a septembris. Hagejad on väitnud, et avastasid põrandate vetruvuse samal aastal. Majaseente Tõrje OÜ selgituste kohaselt tuvastati 08.04.2018 majavamm kahes toas ja sealt koguti seeneproovid, mis viidi laborisse. Majaseente Tõrje OÜ selgituste järgi võib seene vanuseks lugeda 1,5–2 aastat. Seeneproovi eksperthinnangus on välja toodud, et majavamm võib soodsatel tingimustel laieneda ühe aasta jooksul kuni 4 m. Elamu esimese korruse plaanist tuleneb, et tubade, kust kahjustused leiti (nr 6, 7), pindalad on neli– viis korda suuremad, millest järeldub, et majavamm ei saanud sellise lühikese aja jooksul nii ulatuslikult laieneda. Lisaks on hagejad väitnud, et majavamm oli ka seintel, mida tõendab asjaolu, et lahti on võetud seinte siseviimistlus, kus samuti tehti tõrjetöid. Puuduste esinemist valduse üleandmisel ei tee olematuks see, et kostjate väitel elasid nad majas 16 aastat, põrandad renoveerisid nad ca 10 aastat tagasi ja miski ei viidanud majavammile. Samas on kostjad istungil väitnud ka seda, et viimati võeti põrandad üles 2012. aastal. Müüjal tuleb arvestada, et eelkõige vastutab puuduste eest VÕS § 218 lg 1 järgi tema.
Hagejad suurendasid kohtuistungil nõuet ja palusid kostjatelt välja mõista 36 470 eurot. Osa nõudest saab kvalifitseerida VÕS § 222 lg 5 järgi kulutuste hüvitamise nõudena ja osa VÕS § 115 lg-te 2 ja 3 järgi kahju hüvitamise nõudena. Kantud kulutuste hüvitamise nõue on põhjendatud osaliselt. Hagejad pole selgelt välja toonud tõrjetööde maksumust. Tõendatud on 1273 euro tasumine tõrjetööde eest. Ehitustöödele tehtud kulutused (2466 eurot + 500 eurot + 500 eurot) ei ole tõendatud, kuna arvetest ei selgu, millise kauba ja materjalidega on tegemist ning kas neid on kasutatud puuduste kõrvaldamiseks vajalike tööde teostamiseks. Lisaks on hagejad kolmest arvest tasunud kaks (nr 1002 ja 1006). Kohtuvälise õigusabikulu nõude aluseks on VÕS § 115 lg 1. Kahjuhüvitise (edaspidi tekkivad kulud) suurus on 30 000 eurot. Hagejad on lähtunud puuduste kõrvaldamiseks vajalike materjalide ja tööde osas Majaseente Tõrje OÜ hinnapakkumisest summas 44 618 eurot. Vastuväiteid tööde ja nende maksumuse osas kostjad ei esitanud. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja mõista 31 861 eurot, sh tõrjetööd 1273 eurot, kohtuväline õigusabikulu 588 eurot ja kahjuhüvitis 30 000 eurot. Hagejad on arvestanud viivist alates 01.11.2017. Tõendit selle kohta, et kostjad on hagejate 24.10.2017 kahjunõude kätte saanud, esitatud ei ole. Seega saavad hagejad VÕS § 113 lg 2 järgi nõuda viivist alates ajast, mil kostjad said kätte maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis sisaldas majaga seotud kahju hüvitamise nõuet. Eeltoodu alusel tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 27.02.2018 kuni põhinõude tasumiseni. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, s.o 79,35% ulatuses, jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel hagejate menetluskuludest 79,35% solidaarselt kostjate kanda ja 20,65% hagejate kanda ning kostjate menetluskulud nende endi kanda. Kohus luges hagejate menetluskulud põhjendatuks summas 2754,78 eurot, sh riigilõiv 1000 eurot, õigusabikulu 1740 eurot koos käibemaksuga ja sõidukulu 14,78 eurot. Kuna hagejate menetluskuludest 79,35% jääb kostjate kanda, mõistis kohus kostjatelt välja 2185,92 eurot.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.J. Siru ja M. Siru esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Viru Maakohtu
31.detsembri 2018 otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) asus kohus ebaõigesti seisukohale, et varjatud puudused esinesid juba elamu hagejatele üleandmisel ja kostjad teadsid puudustest. Ainuüksi selgitusest, et seene vanuseks võib pidada 1,5–2 aastat, ei piisa. Eksperthinnangust ei nähtu, millal seenkahjustus tekkida võis. Seene leviku osas on eksperthinnangus ja arvamuses tegu oletustega. Kohus on andnud hinnangu majavammi leviku osas, omamata eriteadmisi. Kohus ei ole ka välja selgitanud, kas vamm oli nimetatud kahes toas terves ulatuses või ainult mõningates osades. Ekslik on kohtu seisukoht, et majavamm oli ka tubade seintel. Tõendeid selle kohta, kas tõrjet tehti ka seintele, ei ole. Kohus on jätnud arvestamata kostjate väite, et majavammi tekke võis tingida hagejate tegevus. Hagejatel oli vahetult peale valduse ülevõtmist kanalisatsiooniummistus ja vannituba (mille kõrval on magamistuba, kus majavamm avastati) sai olulisi veekahjustusi. Samas on kohus arvestanud hagejate paljasõnalisi väiteid elektriku kohta, keda teatud kohtadele põrandal astuda ei lubatud, ning on nõustunud hagejate arvamusega, et majavamm oli majas juba siis. Kohus on jätnud VÕS §-st 221 tulenevalt välja selgitamata, kas asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüjate tahtluse või raske hooletuse tõttu ning kas müüjad teadsid või pidid teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Viimati võeti põrand üles 2002. aastal (mitte 2012. aastal nagu kohus
on ekslikult märkinud). Kuna puudused ei olnud visuaalsel vaatlusel tuvastatavad, puudub alus väita, et kostjad majavammi olemasolust teadsid või pidid teadma ja seda varjasid; 2) saatis hageja 23.04.2017 kostjale Majaseente Tõrje OÜ 12.03.2017 hinnapakkumise tõrje- ja ehitustöödeks nr 0072/17, mis kehtis kuni 15.05.2017 ning milles tööde maksumus on 28 250 eurot (koos käibemaksuga). Arusaamatuks jääb, miks on kohus lähtunud Majaseente Tõrje OÜ 09.05.2017 hinnapakkumisest nr 0078/17, milles on tööde maksumus 44 618 eurot (koos käibemaksuga). Kohus ei ole selgitanud, miks ei ole arvestatud, et hagejad on teostanud enamiku töödest ise, sh lammutustööd, mille maksumus on hinnapakkumises 6576 eurot. Tegemist ei ole tulevikus tekkiva kuluga. Kohus on ületanud nõude piire. Hagi kohaselt oli kahjustus ruumides nr 6 ja 7. Hinnapakkumine nr 0078/17 on tehtud ruumide nr 1, 2, 4 ja 5 lammutus-, tõrje- ja taastustööde kohta, mille hüvitamist hagejad nõudnud ei ole. Samuti ei nähtu Majaseente Tõrje OÜ arvetest, mitmes toas on tõrjet tehtud ja millistele pindadele; 3) ei ole kohus arvestanud, et lepinguese on 1920-ndatel ehitatud puumaja, mille põrandad renoveeriti 2002. aastal. Kostjad on pandud ebaõiglaselt olukorda, kus nad peavad hüvitama hagejatele kogu maja põrandate renoveerimise. Hagejad ehitavad kostjate kulul puitpõrandate asemel välja oluliselt kallima vesiküttega betoonpõranda.
5.R. Vaitmaa ja B. Valdaru esitasid vastuapellatsioonkaebuse, milles taotlevad Viru Maakohtu
31.detsembri 2018 otsuse tühistamist osas, milles maakohus jättis hagejate kasuks välja mõistmata kahjuhüvitise summas 4609 eurot ja viivise põhinõudelt 36 470 eurot täies ulatuses alates 1. novembrist 2017 kuni põhinõude täitmiseni, ning osas, milles maakohus jättis hagejate menetluskulud 20,65% ulatuses hagejate kanda ning kostjatelt väljamõistmata hagejate menetluskulud 568 euro ulatuses ja viivise nimetatud summalt. Vastuapellandid paluvad teha tühistatud osas uue otsuse, millega hagi rahuldada ning mõista kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja põhinõue 36 470 eurot ja viivis põhinõudelt (36 470 eurot) alates
1.novembrist 2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud paluvad vastuapellandid jätta kostjate kanda. Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on hagejad tõendanud seenetõrjega seoses kantud kahju summas 2416 eurot (1143 + 1143 + 130), mitte 1273 eurot nagu leidis kohus. Kohus on jätnud arvestamata Majaseente Tõrje OÜ 02.08.2017 arve nr 97 summas 1143 eurot, mis on tasutud 03.08.2017 maksekorraldusega summas 1143 eurot (arve selgitusse on ekslikult märgitud arve nr 91), ja 24.07.2017 arve nr 91 summas 981 eurot, mis on tasutud 26.07.2017 maksekorraldusega summas 1143 eurot (selle maksekorraldusega tasuti ka arve nr 92 summas 162 eurot). Lisaks on 14.04.2017 tasutud Majaseente Tõrje OÜ-le 130 eurot konsultatsiooni ja seeneproovi määramise eest; 2) hindas kohus ehitustöödele tehtud kulutusi vääralt. Hagi lisa 15 on maksekorraldus, mis tõendab arve nr 1007 tasumist. Nõuet ei saa jätta rahuldamata põhjusel, et ehitusettevõte ei märkinud arvetele piisavalt andmeid. Kohus saanuks kohaldada ka TsMS § 233 lg-t 1 ja VÕS § 127 lg-t 6. Kohus on kohaldanud materiaalõigust vääralt, kvalifitseerides nõude kitsalt VÕS § 222 lg 5 järgi. Hagejad on ka juba kantud kahju nõude esitanud VÕS § 115 lg 1 järgse nõudena. Kohus saanuks kahju ulatuse määramisel arvesse võtta ka ehitustööde hinnapakkumisi. Hagi lisast 19 nähtub lammutustööde maksumus koos käibemaksuga 6576 eurot ja lisast 20 lammutustööde käibemaksuta hind 4830 eurot (koos käibemaksuga 5796 eurot). Lisaks taotlesid hagejad kohtuistungil ekspertiisi läbiviimist mh kahju suuruse kindlaksmääramiseks. Jättes kantud kahju nõude osaliselt rahuldamata tõendamatuse tõttu, tegi kohus üllatusliku ja vastuolulise lahendi. Ühtlasi puudub õiguslik alus kahju vähendamiseks põhjusel, et üks hagejatest on oma isikliku aja arvel tegelenud hoone taastamisega; 3) nähtub kirjavahetusest, et kostjad on saanud hagejate nõuded kätte 25.04.2017 ja 13.06.2017.
6.R. Vaitmaa ja B. Valdaru vaidlevad kostjate apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on hagejad tõendanud, et elamu oli puudustega. Kostjad avaldasid müügikuulutuses, et tegemist on täielikult renoveeritud elamuga. Kui proovide võtmise ajal oli majavammi vanus 1,5–2 aastat ja hagejad olid elamus elanud pool aastat, on selge, et majavamm oli olemas enne lepingu sõlmimist ja elamu üleandmist. Hinnapakkumisest nr 10072/17 nähtub, et tööpiirkond tõrjetöödel oli esimene korrus. Teostatud tööde loetelus on märgitud, et töid teostati nii kivikui ka puitpindadel ning ruumide õhku töödeldi udutamise meetodil. Ka seinu töödeldi seenetõrjevahendiga. Nõustuda ei saa väitega, et majavammi tekke võis tingida hagejate tegevus. Kanalisatsiooniummistus tekkis seetõttu, et väljalasketoru kalle oli vale. Kuna kostjad elasid elamus 16 aastat, on eeldatavalt ka neil esinenud ummistusi, mille käigus tekkisid soodsad tingimused majavammi arenguks. Kostjad ei ole oma vastuväidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit; 2) märkasid hagejad, et põrandad on pehmed ja vetruvad, maja tavapärase kasutamise käigus. Seega ei ole eluliselt usutav, et kostjad majas elades seda ei märganud. Tulenevalt Riigikohtu selgitustest (3-2-1-53-17, p 14) tuleb pikka aega kinnistut omanud müüja puhul eeldada, et ta peab teadma vähemalt sellest, et kinnistul asuv elamu ei vasta elementaarsetele elamistingimustele. Kostjad ei vaielnud 25.04.2017 e-kirjas vastu asjaolule, et majas on majavamm, ning nõustusid tasuma poole majavammi likvideerimise kuludest; 3) olid selleks ajaks, kui Majaseente Tõrje OÜ tegi hinnapakkumise, hagejatel 6. ja 7. tuba lammutatud. Seetõttu on hinnapakkumises lammutustööde osas märgitud toad nr 1, 2, 4 ja 5. Taastustööd (selgelt on märgitud, et ehitatakse puitpõrandad) hõlmavad nii neid põrandaid, mis Majaseente Tõrje OÜ lammutas, kui ka neid põrandaid, mis hagejad lammutasid. Asja kahjustamise korral võidakse juhul, kui asi on korda tegemata, võtta VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi välja mõistetava hüvitise suuruse kindlakstegemisel arvesse ka asja kordategemise kulude suurus asja kahjustamisest hilisemal ajal (3-2-1-169-10, p 16). Arvestades ehitushindade tõusu (20% võrreldes 2017. aastaga), on kahjunõue põhjendatud. Alusetu on väide, justkui saaksid hagejad kahju hüvitamisel endale uue elamu. Riigikohtu määrusega (mitte menetleda) jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-4094 on leitud, et majavammi tekitatud kahju tuleb ostjale hüvitada ulatuses, mis on vajalik eluhoone elamiskõlbulikuks viimiseks.
7.J. Siru ja M. Siru vaidlevad hagejate vastuapellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole hagejate nõue selge. Hagejad on tõendanud ainult 1273 euro tasumise tõrjetööde eest. Arvetest nr 1002, 1006 ja 1007 ei selgu, millise kauba ja materjalidega on tegemist ning kas neid on kasutatud puuduste kõrvaldamiseks. Hagejad selgitasid kohtuistungil, et on kandnud seenetõrje ja ehitustööde kulu 5882 eurot ning kohtueelselt õigusabikulu 588 eurot, kokku 6470 eurot. Need on näha hagi lisas 19. Kulud, mis veel tekivad, on 30 000 eurot. Viidatud hinnapakkumisest nähtub, et lammutustööde maksumus on 6576 eurot ja tõrjetööde maksumus 1962 eurot, kokku 8538 eurot. Arved on koostatud vastavalt hinnapakkumisele nr 0072/17, mille järgi on tööde maksumus 28 250 eurot. Kahju ulatust ei tõenda hinnapakkumised. Hinnapakkumistes on hulgaliselt töid, mis ei seondu majavammi tõrjega. Tööde maksumus on ülepaisutatud. Seda tõendab nt samas piirkonnas asuva maja renoveerimistöödele 2017. aastal tehtud hinnapakkumine. Isegi kui ehitushinnad on tõusnud 20%, ei ületa tööde maksumus 12 000 eurot. Hagejad ei ole kantud kahju nõuet esitanud VÕS § 115 lg 1 alusel. Kahjunõudes ja hagiavalduses soovisid hagejad kahju hüvitamist summas 21 000 eurot. Samade tööde maksumust on tõstetud praeguseks ligi 45 000 euroni.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada J. Sirult ja M. Sirult solidaarselt R. Vaitmaa ja B. Valdaru kasuks väljamõistetud hüvitise ja viivise suuruse (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3), samuti menetluskulude jaotuse ning J. Sirult ja M. Sirult solidaarselt R. Vaitmaa ja B. Valdaru kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4, 5 ja 6). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab J. Sirult ja M. Sirult solidaarselt R. Vaitmaa ja B. Valdauru kasuks välja hüvitise 33 004 eurot, viivise 33 004 eurolt alates 09.11.2017 kuni 03.05.2019 3913,46 eurot ja viivise alates 04.05.2019 võlgnetavalt summalt kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, jätab menetluskuludest maakohtus 90,5% kostjate ja 9,5% hagejate kanda ning menetluskulude rahalise suuruse maakohtule kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohus rahuldab R. Vaitmaa ja B. Valdaru vastuapellatsioonkaebuse osaliselt ning jätab J. Siru ja M. Siru apellatsioonkaebuse rahuldamata. R. Vaitmaa ja B. Valdaru vastuapellatsioonkaebus
9.Hagejad esitasid VÕS § 222 lg 5 alusel kantud kulutuste hüvitamise nõude summas 5882 eurot, sh 2416 eurot seonduvalt majavammi tõrjetöödega ja 3466 eurot seonduvalt tehtud ehitustöödega ning VÕS § 128 lg 3 alusel kohtueelsete õigusabikulude nõude summas 588 eurot, samuti kahjunõude edaspidi tehtavatele kulutustele summas 30 000 eurot.
9.1.Maakohus leidis, et hagejad on tõendanud majavammi tõrjetööd 1273 euro ulatuses. Ringkonnakohus nõustub vastuapellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et maakohus on hinnanud hagejate esitatud tõendeid ebaõigesti ning põhjendamatult jätnud kostjatelt välja mõistmata tõrjetööde maksumuse 1143 eurot. Majaseente Tõrje OÜ 02.08.2017 arve nr 97 summas 1143 eurot (I kd, tl 52) on hagejate poolt tasutud 03.08.2017 (I kd, tl 56). Arvestades arve ja maksekorralduse kuupäevi on usutav hagejate selgitus, et maksekorraldusel on selgitusse ekslikult märgitud arve nr 91 arve nr 97 asemel. Majaseente Tõrje OÜ 24.07.2017 arve nr 91 summas 981 eurot (I kd, tl 53) ja 26.07.2017 arve nr 92 summas 162 eurot (I kd, tl 54) on hagejate poolt tasutud 26.07.2017 (I kd, tl 57) kokku summas 1143 eurot (981+162). Lisaks on hagejad tasunud Majaseente Tõrje OÜ-le 14.04.2017 maksekorraldusega 130 eurot (I kd, tl 55) seonduvalt seeneproovi ekspertiisi ja konsultatsiooniga (I kd, tl 42-43). Seega on hagejad tasunud Majaseente Tõrje OÜ-le kokku 2416 eurot (1143+1143+130) ning maakohus on põhjendamatult rahuldanud hagejate nõude selles osas vaid 1273 euro ulatuses. Tegemist on mõistlike kulutustega VÕS § 222 lg 5 tähenduses. Kuigi kostjad on maakohtu otsuse täies ulatuses vaidlustanud, ei ole nad esitanud apellatsioonkaebuses ülalmärgitud kulutustele ühtegi sisulist vastuväidet. Vastuapellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud.
9.2.Tehtud remonditööde kulutuste osas esitasid hagejad Mteam OÜ arved nr 1002, 1006 ja 1007 (I kd, tl 58, 59 ja 60), millised on nad tasunud. Arvete kirjelduste kohaselt on Mteam OÜ müünud hageja R. Vaitmaale kaupa ja materjali. Maakohus on õigesti leidnud, et arvetest ei nähtu, millise kauba ja materjaliga on tegemist. Samas ei ole hageja ka esile toonud, kas ja milliseid materjale ta kasutas vaidlusaluse elamu puuduste kõrvaldamiseks. Seetõttu ei ole esitatud arved materjalide ostu kohta seostatavad vaidlusaluse elamu puuduste kõrvaldamisega. Hagiavalduses on hageja kinnitanud, et eelnimetatud arved tõendavad hoopis remonditööde
tegemist. Seega jättis maakohus hageja nõude remonditööde eest kulutuste nõudes rahuldamata tõendamatuse tõttu ning ükski vastuapellatsioonkaebuses esitatud väide ei kinnita vastupidist. Põhjendatud ei ole vastuapellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et esitatud arveid tuleb hinnata koos hinnapakkumuse (I kd, tl 78) p-des1.1-1.8 märgitud töödega. Nimetatud hinnapakkumine tõendab edaspidi tehtavate kulutuste (tasu tööde eest) nõuet VÕS § 115 lg 1 alusel, mitte tehtud kulutusi kaubale ja materjalile, mis ei ole seostatavad vaidlusaluse elamuga. Vastuapellatsioonkaebuses esitatud väide, et tegelikult nähtub Mteam OÜ arvetest ehitustööde tegemine, on ebaõige. Ringkonnakohus märgib siinjuures, et kuna kostjad vaidlustasid Mteam OÜ arvete alusel esitatud nõude, oli hagejatel võimalus esitatud selles osas täiendavaid tõendeid. Maakohtu 06.12.2018 istungi protokollist nähtuvalt hagejad täiendavaid taotlusi ei esitanud, samuti ei esitanud hagejad sellekohaseid taotlusi vastuapellatsioonkaebuses. Seetõttu tuleb vastuapellatsioonkaebus 3466 euro väljamõistmiseks jätta rahuldamata.
9.3.Hagejate kohtueelsete õigusabikulude nõue summas 588 eurot on tõendatud AB Arvo Junti poolt koostatud kahju hüvitamise nõude (I kd, tl 81-83), arve (I kd, tl 88) ja maksekorraldusega (I kd, tl 90) 588 euro tasumise kohta. Ringkonnakohus märgib siinjuures, et tegemist oli mõistliku ja vajaliku kuluga ning seda kululiigi väljamõistmist ei ole kostjad apellatsioonkaebuses eraldi ka vaidlustanud. Kokku on hagejate kantud kulutuste hüvitamise nõue tõendatud 3004 euro ulatuses (2416+588) ning koos edaspidi tehtavate kulutustega 30 000 eurot moodustab hüvitise nõue kokku 33 004 eurot.
9.4.Põhjendatud on vastuapellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et maakohus arvestas ebaõigesti viivist alates 27.02.2018. VÕS § 113 lg 2 esimesest lausest tuleneb, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 24.10.2017 esitasid hagejad advokaadi vahendusel kostjatele kahjunõude ning palusid kahjusumma kanda R. Vaitmaa pangakontole hiljemalt 08.11.2017 (I kd, tl 81-85). Kahjunõue on saadetud samadele kostjate elektronposti aadressidele, milledele saadeti hagiavaldus ning mis nähtub ka kostjate vastusest hagiavaldusele (I kd, tl 99). Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjad esitanud ka vastuväidet, et nad pole 24.10.2017 kahjunõuet kätte saanud. Eeltoodu kinnitab, et kostjad on hagejate 24.10.2017 kahjunõude kätte saanud ning maakohtu vastupidine seisukoht ei ole õige. Seetõttu tuleb hagejate viivisenõue rahuldada alates 09.11.2017 (mitte vastuapellatsioonkaebuses märgitud 01.11.2017) ning viivis kahjunõudelt 33 004 eurot on alates 09.11.2017 kuni 03.05.2019 3913,46 eurot (vt viivisekalkulaator.ee). Vastuapellatsioonkaebus on selles osas osaliselt põhjendatud.
9.5.Hagejate nõue oli 36 470 eurot ning see rahuldati 33 004 euro, s.o 90,5% ulatuses. Seetõttu jäävad menetluskuludest maakohtus 90,5% kostjate ja 9,5% hagejate kanda. Maakohtu otsus, millega jäeti menetluskuludest hagejate kanda 20,65%, on ebaõige. Vastuapellatsioonkaebus tuleb ka selles osas rahuldada. J. Siru ja M. Siru apellatsioonkaebus
10.Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et müügilepingu esemeks olnud elamuga kinnistu ei vastanud lepingu tingimustele (oli varjatud puudustega) ning kostjad müüjatena vastutavad
puuduste eest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid kõiki käesolevas otsuses.
11.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
11.1.Põhjendatud ei ole apellantide seisukoht, et asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid varjatud puuduste esinemist juba elamu üleandmise ajal hagejatele. Hagejate esitatud seeneproovi eksperthinnang nr 201724 (I kd tl 42-43) ja Majaseente Tõrje OÜ selgituskiri (I kd, tl 137-138) tõendavad, et elamust leiti majavammi niidistik ning viljakeha. Seeneproovid võeti 08.04.2017, seeneproovide määramine teostati Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi mükoloogia õppetooli laboris ning kahjustuse ulatust arvestades võib seente vanuseks lugeda 1,5-2 aastat. Seega oli majavamm olemas juba elamu valduse hagejatele üleandmise ajal 2016. a septembris ning kostjate poolt eksperthinnangu kahtluse alla seadmine on põhjendamatu. Õige on siinkohal hagejate seisukoht, et kostjad ei ole oma vastuväidete tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud ning seetõttu on kõik kostjate vastuväited oletuslikud. Maakohtu järeldused majaseene olemasolu ja leviku ulatuse kohta põhinevad hagejate esitatud tõenditel (sh Majaseente Tõrje OÜ hinnapakkumusel) ning apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine väide on alusetu. Paljasõnaline on ka see apellantide väide, mille kohaselt majavammi areng on saanud alguse hagejate tegevusest.
11.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hagejad teatasid kostjatele ilmnenud puudustest mõistliku asja jooksul pärast puudustest teadasaamist (VÕS § 220 lg 1). Kuigi kostjad on vaidlustanud maakohtu otsuse täies ulatuses, ei nähtu apellatsioonkaebuse põhjendustest, et maakohtu nimetatud seisukoht oleks ebaõige. Ringkonnakohus peab sellegipoolest rõhutama, et esitatud tõenditest nähtuvalt teatasid hagejad kostjatele puudustest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui nad puudustest teada said. Hagejad kinnitasid 06.12.2018 kohtuistungil, et 2017. a märtsis avastasid nad, et elamu põrandad vetruvad, kutsusid seejärel kohale eksperdi ning 2017. a aprillis teavitasid elamu puudustest kostjaid. Kostja J. Siru 25.04.2017 e-kiri (I kd, tl 184) kinnitab hagejate väidet, et kostjaid oli enne 25.04.2017 elamu puudustest teavitatud. Nimetatud faktilisi asjaolusid ei ole kostjad vaidlustanud ega esitanud ka tõendeid, millest nähtuks hagejate poolt VÕS § 220 lg-s 1 sätestatu rikkumine. Seetõttu ei ole asjakohane apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus on jätnud välja selgitamata VÕS § 221 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud asjaolud. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 221 lg 1 kohaldub juhul, kui ostjad ei ole asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjat õigeaegselt teavitanud. Praegusel juhul teavitasid hagejad kostjaid ilmnenud puudustest mõistliku aja jooksul pärast puudustest ning maakohtul puudus vajadus anda hinnangut sellele, kas asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kas müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest.
11.3.Edaspidi tehtavate kulude väljamõistmisel on maakohus põhjendatult juhindunud Majaseente Tõrje OÜ hinnapakkumusest nr 0078/17 (I kd, tl 78-79). Nimetatud hinnapakkumuse p 3 käsitleb taastustöid ning hageja nõue 30 000 eurot on selle tõendi p-s 3 märgitud maksumusega vastavuses. Majaseente Tõrje OÜ eelmärgitud hinnapakkumuse usaldusväärsust ei vähenda selles märgitud pakkumuse kehtivuse aeg, s.o kuni 09.08.2017. Hinnapakkumuse p-s 3 on märgitud taastustööde loetelu ning selles ei ole märgitud, millistes elamu ruumides on vajalik taastustöid teha. Kuna hagejad on kinnitanud, et lammutustööd tehti kõikides ruumides (ruumid 1-7) ning osaliselt hagejate endi poolt, siis on selge, et uued puitpõrandad tuleb ehitada kõikidesse
ruumidesse. Apellantide väide, et majavamm esines ainult ruumides 6 ja 7, on tõendamata. Samuti on tõendamata ja vastuolus hagejate esitatud hinnapakkumusega apellantide väide, justkui sisaldaks hagejate 30 000 euro suurune nõue lammutustöid ning uute põrandakütte torustikuga betoonpõrandate ehitamist. Ringkonnakohus nõustub siinkohal hagejate seisukohaga, et kõik apellantide vastuväited on paljasõnalised ning erinevalt hagejatest ei ole kostjad ühtegi tõendit esitanud. Apellantide viidatud hinnapakkumust nr 0072/17 asja materjalide juures ei ole. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Ringkonnakohus leiab, et hagejate taastustööde nõue 30 000 eurot on kooskõlas kahju hüvitamise eesmärgiga, kuna majavammist tekitatud kahju tuleb hüvitada ulatuses, mis on vajalik elamu elamiskõlblikuks viimiseks. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, ei ole kostjad esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid, et majavammist tekitatud kahju on võimalik hüvitada väiksemate kuludega. Samuti leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul ei ole võimalik kohaldada VÕS § 127 lg-t 5, st kahjuhüvitisest kasu maha arvamist. Arvestades elamu puuduste iseloomu ja ulatust, ei ole hagejatel võimalik hinnapakkumuses nr 0078/17 märgitud kulutuste suurust vältida, kuna ilma hinnapakkumuse p-des 3.1-3.6 märgitud töödeta ei ole elamu puuduste kõrvaldamine objektiivselt võimalik.
12.Kuna hagejate nõue rahuldati ringkonnakohtu otsusega 90,5% ulatuses, siis jäävad ka ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 90,5% kostjate ja 9,5% hagejate kanda. Ringkonnakohtu otsusega muudeti maakohtu otsust määral, mis tõi kaasa ka menetluskulude jaotuse muutmise. Seetõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise tervikuna maakohtu otsustada TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras (vt Riigikohtu 20.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15).
13.TsMS § 445 lg 2 alusel jätab ringkonnakohus otsuse täitmist tagava abinõuna jõusse Viru Maakohtu 18.01.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
14.TsMS § 652 lg 4 alusel jätab ringkonnakohus tähelepanuta ja tagastab kostjatele koos vastusega vastuapellatsioonkaebusele esitatud allkirjastamata hinnapakkumise. Samuti jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta ja tagastab hagejatele vastuses apellatsioonkaebusele lisatud väljavõtted ajalehest Postimees ja Äripäev.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.