2.Välja mõista T. S.ilt Kohtla-Järve linn, Paate tn 12 Korteriühistu kasuks 4 149 (neli tuhat ükssada nelikümmend üheksa) eurot 34 senti (millest põhinõue on 4 042, 14 eurot ja 107, 20 eurot viivis ajavahemiku eest 26.06.2018 kuni 24.10.2018) ja viivis alates 25.10.2018.a VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
3.1 Välja mõista T. S.ilt Kohtla-Järve linn, Paate tn 12 KÜ kasuks hageja menetluskulude katteks 760 eurot (millest 400 eurot on riigilõiv ja 360 eurot õigusabikulu). 3.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni.
4.Kohtuotsusega väljamõistetud summad tuleb kostjal tasuda Condor Finance OÜ arveldusarvele nr EE367700771002344200 LHV pangas.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.T. S. on Kohtla-Järvel xxx xx-xx asuva korteri omanikuna kantud kinnistusraamatusse. Paate 12 korteriomanikud on moodustanud maja haldamiseks korteriühistu, mis on väljastanud ja väljastab korteriomanikele majandamiskulude arveid ning arveldab teenusepakkujatega. Kostja on talle väljastatud arved osalised või täielikult jätnud tasumata ning võlg on tekkinud ajavahemikus 01.01.2013 – 08.06.2018.a. Korteriühistu põhikirja p 4.2.6 järgi on ühistu liikmed kohustatud tasuma kord kuus elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid tegema üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Asjaolu, et kostja oli teadlik olemasolevast võlgnevusest tõendavad tema perioodilised maksed, mida ta teostas isegi vastavalt talle väljastatud arvetel kajastatud summadele. Kostjal on olnud võimalik kõigi ühistu tegevust ja majandamist puudutavate dokumentidega tutvuda ühistu juhatuse kaudu.
Kulude jaotust korteriomanike vahel selgitab hageja järgnevalt:
2.1 Soojustariifi arvestus: soojusteenuse pakkuja esitab ühise arve KÜ-le vastavalt soojusarvesti näitudele; arvetus korteriomandite vael toimub arve ühtse summa jagamisega köetava pinnaga; KÜ üldkoosoleku otsusega on otsustatud, et korterid, milles puudub küte, kuid on alles püstakud, tasuvad küttekulude katteks 15% korteri üldpinnalt; KÜ üldkoosoleku otsusega on otsustatud, et korterid, milles puudub küte täielikult, tasuvad üttekulude katteks 5% korteri üldpinnast. 2.2 Veetarbimise arvestus: Vee tarbimise eest tasu arvestus toimub vastavalt veemõõturi näitudele, millised on paigaldatud igasse korterisse; Üldine veetarbimine korterites summeeritakse ning võrreldakse üldarvestiga, vastavalt millele teenuse osutaja väljastab KÜ-le üldarve
Korterites, kus puuduvad veemõõturid, toimub arvestus vastavalt inimeste arvule antud korteris (vee tarbimine üldise mõõturi järgi – vee tarbimine vastavalt korterisse paigaldatud veemõõturitele / inimeste arv korteris kus puuduvad veemõõturid). 2.3 KÜ üldkoosoleku otsuse kohaselt on sätestatud maja teenindamise tasu 1 euro / m2. Selle eest tasutakse prügivedu üldarve alusel, trepikodade elekter (üldelekter); konsultatsiooniteenused seonduvalt KÜ juhtimisega; riigilõivud ja juriidilised teenused; Pangalaen + intressid (katuse renoveerimine); Maja kindlustus (kohustuslik elamulaenu võtmisel); Raamatupidamisprogrammi kasutamise teenustasu; Korstnapühkijate väljakutse, torulukkseppade väljakutse, torude avariiremont, kontoritarbed: mapid, paber, tooner, Samast summast kaetakse ka soojusenergia- ja veevõlgnevusi teenuse osutajate ees; Samast sumast planeeritakse soojustada küttetorusid ja renoveerida hoonefassaadi (seda juhul kui võlgnikud tasuvad oma arved).
3.Kostja põhisosa võlg on hagi esitamise seisuga 24.10.2018 .a 4 042, 14 eurot. Jooksvaid viiviseid korteriühistu ei arvestanud, kuid hageja leiab, et eeltoodu ei tähenda nagu ei võiks seda nõuda käesolevas tsiviilasjas. Hageja arvestab viivist alates 26.06.2018.a. -24.10.2018.a. põhivõlalt 4042, 14 eurot viivitatud päevade 121 päeva määraga 8% aastas. Edaspidi nõuab hageja viiviseid põhinõudelt 4042, 14 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 25.10.2018 seadusjärgses määras. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks Põhivõlg perioodi eest 01.01.2013-08.06.2018; Seisuga 24.10.2018 sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis 107, 20 eurot (perioodi eest 26.06.2018-24.10.2018) Viivis alates 25.10.2018 VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses määras (käesoleval ajal 8% aastas) tasumisele kuuluvalt põhinõudelt 4042, 14 eurot kuni põhinõude tasumiseni; Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja menetluskuude katteks riigilõiv 400 eurot ja õigusabikulu 360 eurot.
4.Hageja vaidleb vastu kostja esitatud aegumise vastuväidetele. Hageja leiab, et nõue, mis on tekkinud perioodil 01.01.2013 – 08.06.2018 ei ole aegunud. Aegumine katkes, kui kostja teostas maksed (tl 130-132).
KOSTJA VASTUS
5.Kostja leiab, et nõue on ebaselge, iga nõude arve rea kujunemine põhjendamata ja tõendamata. Tõendite osas ei ole viidatud, mida nende tõenditega tõendada soovitakse, nõude arvestus on puudu, seda enam, et hageja kinnitusel on kostja osaliselt arveid tasunud. Kostja tunnistab nõuet osaliselt ja möönab, et ei ole tasunud kõiki korterühistu esitatud arveid. Samas ei saa kostja märkida omaks võetava võlasumma suurust kuna hageja nõue on arvestuse puudumise tõttu ebaselge.
Kostja tugineb nõude aegumisele leides, et hageja arvetest 2013-2014 aasta eest on aegunud tuginedes TsÜS § 146 lg 1 ja TsÜS § 147 lg 3. Kostja leiab, et kuivõrd põhinõue viidatud osas on aegunud, on aegunud ka 2013 a arvetest tulenev viivisenõue.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et korteriühistu esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.Hageja tugineb nõudes asjaolule, et kostja korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud hageja liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et kostjal oleks kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine hageja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. T. S. (S.) xxx xx-xx on korteri omanik (tl 8-9)
8.Vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrTS) § 12 lg 1 teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja kohustusi korteriühistu kaudu. Tulenevalt KrTS § 40 teevad korteriomanikud ühistu majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele ning korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha § 40 lg 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra kui see on asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta korteriomanike huve. Põhikirjaga võib ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist, kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis sisaldab muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotust majandamiskulude kandmisel (KrTS § 41 lg 1 p 3). Majanduskava kehtestab korteriomanike üldkoosolek (§ 41 lg 3). KrTS § 43 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
9.Hageja nõuab kostjalt viimasele esitatud arvetele (tl 10-63) ja kostja laekumiste väljavõttele (tl 64-66) tuginedes ajavahemiku eest võlgnevuse 4042, 14 euro + viivise 26.06.2018 24.10.2018 (so alates arve nr 05188 sissenõutavaks muutumisest) 107, 20 euro väljamõistmist. Kostja tunnistab nõuet osaliselt, kuid märgib, et ei saa märkida omaks võetava võlasumma suurust, kuivõrd hageja nõue on tõendamata ja ebaselge (tl 114-115). Kostja leiab, et hageja esitatud 2013-2014.a arvetest tulenev nõue (sh viivisenõue) on aegunud TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 3 järgi. Hageja kostja aegumise vastuväitega ei nõustu ja märgib, et aegumine katkes arvete ebaregulaarse tasumisega kostja poolt. Eeltoodut kinnitab ka hageja esitatud kostja laekumiste väljatrükk (tl 64-66, 130-132).
10.Kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143).
Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisest ning nõue muutub sissenõutavaks ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 1 ja 2). TsÜS § 147 lg 3 järgi algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Tulenevalt TsÜS § 158 lg 1 ja 2 aegumine katkeb ja algab uuesti nõude tunnustamisega ning nõude tunnustamine võib seisneda muuhulgas õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises. Kohus on seisukohal, et võlgnevuse osaline tasumine kostja poolt on käsitletav nõude tunnustamisena. Kohtule esitatud laekumiste väljatrükist (tl 64-66, 130-132) nähtub, et kostja on võlgnevuse katteks makseid teinud 2013, 2014.a, 2016.a, 2017, 2018.a. Eeltoodust tulenevalt on aegumistähtaeg katkenud ja alanud uuesti ning hageja nõue kostja vastu ei ole aegunud.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja pidi tõendama, et kostjal oli/on kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse. Ainuuksi arve esitamisega ei saa tõendada kohustuse suurust. Hageja pidi tõendama kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse ning nende kulude jaotuse korteriomanike vahel. Eeltoodut saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel (vt Riigikohtu 16.01.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 p 14).
12.Hagiavalduse ja sellele lisatud arvete kohaselt on kostja jätnud tasumata kütte, hooldustasu, vee- ja kanalisatsiooni ja remondifondi maksete eest. Võlaperiood, mille vältel tasumata summade väljamõistmist hageja hagis taotleb, on 01.01.2013.a - 08.06.2018.a (tl 3). Kommunaalteenuste osas on hageja maakohtule esitanud teenuse osutajate ja korterühistu vahel sõlmitud lepingud ning selgitanud kulude jaotamise põhimõtteid korteriomanike vahel. Hageja selgitab soojustariifi arvestust: soojusteenuse pakkuja esitab ühise arve KÜ-le vastavalt soojusarvesti näitudele; arvetus korteriomandite vahel toimub arve ühtse summa jagamisega köetava pinnaga (KÜ Paate 12 põhikirja p 4.2.6.1 ja OÜ Kukruse Maja ja KÜ Paate 12 vahel sõlmitud ostu-müügilepingu p 5.6 jj (tl 93-97)) Vee tarbimise arvestus toimub vastavalt veemõõturi näitudele, millised on paigaldatud igasse korterisse; üldine veetarbimine korterites summeeritakse ning võrreldakse üldarvestiga, vastavalt millele teenuse osutaja väljastab KÜ-le üldarve (vt KÜ põhikirja p 4.2.6.3 ja OÜ Järve Biopuhastus ning KÜ Paate 12 veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse müügilepingule nr 5079 p 4, tl 98-99) Korteriühistu kulud /kohustused teenuse osutajate ees teenuste lõikes aastatel 2018 -2018 (jaanuar-juuni) on toodud tl 151.
Põhjendatud ja tõendatud on haginõue ka hooldustasu (alates 01.06.2017.a. maja teenindamise tasu) ja remondifondi makse osas (KÜ 08.08.2008 üldkoosoleku protokoll tl 153, 07.09.2008 protokoll tl 155, 21.10.2014 protokoll tl 161, KÜ kiri tl 167-168, 11.06.2017.a. üldkoosoleku protokoll tl 164).
13.Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta hagis toodud ajavahemikul hagiavalduses nimetatud teenuseid ei ole tarbinud. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et kohustus korteriühistu ees oleks korrektselt täidetud või puuduks kohustus tarbitud teenuste eest tasuda. Kostja tunnistab väidetavalt nõuet osaliselt, kuid millises osas, täpsustanud ei ole. Seega on kostja omaks võtnud, et on liikmelisusest tulenevat kohutust hageja ees rikkunud.
14.Kohus lähtub asja lahendamisel hagiavaldusele lisatud arvelduste seisust /laekumiste väljatrükist (tl 64-66 ), kostjale tasumiseks esitatud arvetest (tl 10-63). Arvelduste seisust tulenevalt on ajavahemikus jaanuar 2013 – juuni 2018 esitatud tasumiseks arveid kommunaalteenuste eest 5732, 58 eurot, millest on tasutud 1690, 44 eurot, tasumata seega 4042, 42 eurot (tl 64-66, tl 50)
15.KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses Viivise arvestus on toodud hagiavalduses (tl 6). Hageja arvestab viivist alates 26.06.2018.a. (so arve nr 0518/8 (tl 50) sissenõutavaks muutumisest kuni 24.10.2018.a. põhivõlalt 4042, 14 eurot (viivitatud päevade arv 121, viivise määr 8, 00% aastas) so 107, 20 eurot (vt otsusele lisatud viiviseraport). Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, välja mõistmist täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb hagis kostjalt viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel alates 25.10.2018.a. kuni põhinõude tasumiseni.
16.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi. Menetluskulude jaotus
17.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses, menetluskulud jäävad seega kostja kanda. Hageja menetluskulu on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 400 eurot ja õigusabikulu 360 eurot (arvestusega 3 h x tunnihind 120 eurot). Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 760 eurot.
18.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.