02.mail 2019.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-16686
Tsiviilasi
OÜ Carlos hagi SIA LETA vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
51473,1 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Osaühing Carlos (registrikood 10731992, asukoht: Paavli tn 2a, 10412 Tallinn) Lepinguline esindaja I Julia Kisseljova (e-post: [email protected]) Lepinguline esindaja II Toomas Vaher (e-post: [email protected])
Kostja
SIA LETA (Läti registrikood 40003229349; asukoht: Marijas iela 2, LV 1050 Riia, Läti Vabariik) Lepinguline esindaja Tarmo Repp (e-post: [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista SIA-lt LETA (Läti registrikood 40003229349) Osaühing Carlos (registrikood 10731992) kasuks välja 41 198,07 eurot (nelikümmend üks tuhat ükssada üheksakümmend
kaheksa eurot ja seitse senti). Nimetatud summa koosneb põhivõlast 30 420,04 eurot ja kohtuotsuse tegemise ajaks kogunenud viivisest 10778,03 eurot.
Mõista SIA-lt LETA (Läti registrikood 40003229349) Osaühing Carlos (registrikood 10731992) kasuks välja välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt 30 400 eurot alates 03.05.2019 kuni võlgnevuse tasumiseni.
4.Jätta hagi rahuldamata põhivõla 1 600 eurot ja sellelt nõudelt arvestatava viivise väljamõistmise nõude osas.
5.Rahuldada osaliselt hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
6.Määrata menetluskulud 95% ulatuses SIA LETA (Läti registrikood 40003229349) kanda.
7.Mõista SIA-lt LETA (Läti registrikood 40003229349) Osaühing Carlos (registrikood 10731992) kasuks välja menetluskulude hüvitis 6 900,66 eurot (kuus tuhat üheksasada eurot ja kuuskümmend kuus senti).
8.Mõista SIA-lt LETA (Läti registrikood 40003229349) Osaühing Carlos (registrikood 10731992) kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja menetluse käik
1.OÜ Carlos (hageja) esitas 08.11.2017 hagi SIA LETA (kostja) vastu, nõudes 32 020,04 euro ja viivise väljamõistmist. Hageja nõue põhineb 04.02.2013 sõlmitud lepingul, mille alusel hageja tegi kostjale meediakajastusi ja uudislugusid. Kostjal tekkis hageja ees võlgnevus perioodi 01.03.2013 kuni 30.11.2015 osutatud teenuste eest. 02.11.2015 sõlmisid pooled kokkuleppe lepingu lõpetamise kohta seisuga 01.12.2015. Pooled leppisid samas kokku võlgnevuste väljaselgitamise ja nende tasumise maksegraafiku
kooskõlastamise. Pooled kooskõlastasid järgnevalt võlgnevuse kogusumma 35 020,4 eurot ja leppisid kokku selle tasumise 2016.a lõpuks igakuiste maksetega 3000 eurot. 04.12.2015 tegi kostja esimese kokkulepitud maksegraafiku järgse makse 3000 eurot. Rohkem makseid kostja ei teinud. Alates 16.06.2016 asus kostja võlgnevust eitama ning selle järgnenud suhtluse lõpetuseks teatas kostja 17.02.2017 võlgnevuse tasumisest keeldumisest. Hageja nõuab arvetest 13012, 13025, 13030, 13049, 13053, 13057, 13069, 13073, 13077, 15000, 15004, 15008, 15021, 15025, 15029, 15040, 15044, 15047, 15058, 15069 ja varasema makse valuutakursi vahest tuleneva põhivõla tasumist kogusummas 32 020,04 eurot. Lisaks sellele nõuab hageja viivise tasumist arvestatuna seadusjärgse määra järgi kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus hageja määrata kostja kanda.
2.07.09.2017 määrusega võttis Harju Maakohus hagi menetlusse.
3.Kostja vastas hagile 15.02.2018, paludes jätta hagi täielikult rahuldamata. Kostja vaidlustas Harju Maakohtu kohtualluvuse. Kostja tugines lepingu p-le 7.2, mille esimese lause kohaselt tuleb vaidlused lahendada Tallinna Linnakohtus ja teise lause kohaselt Läti kohtus.
4.Hageja põhjendas s 01.03.2018 esitatud avalduses kohtualluvust ja võla tunnistamist kostja poolt.
5.Kohus põhjendas 19.03.2018 määruses, et asi on õigesti võetud menetlusse.
6.Kostja esitas 18.04.2018 vastuväite kohtualluvuse määrusele. Hageja vastas 26.04.2018. Kohus jättis 03.05.2018 määrusega vastuväite rahuldamata.
7.13.11.2018 määrusega teatas kohus pooltele eelmenetluse lõpetamisest seisuga 18.12.2018.
8.Kostja vastas hagile täiendavalt 18.12.2018. Kostja väitel ei ole hageja tõendanud teenuste osutamist. Väidetava võlgnevuse tasumises ei ole kokku lepitud. Võlgnevust kinnitanud raamatupidajal puudus selleks volitus. Kostja tugines hagi aegumisele. Kuupäevale 10.11.2015 eelneva perioodi eest viivise nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna kostja hageja jättis arved esitamata ja kostja ei teadnud väidetavast võlgnevusest.
9.Hageja esitas oma täiendavad põhjendused 14.01.2019 avalduses.
10.27.02.2019 teatas kohus tõendamiskoormise jaotust.
pooltele
kohtukoosseisu
muutumisest
ja
selgitas
11.20.03.2019 esitas hageja täiendavad põhjendused ja tõendid. Hageja andis nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.
12.22.03.2019 esitas kostja täiendavad põhjendused ja tõendi. Kostja andis nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.
13.01.04.2019 teatas kohus asja lahendamisest kirjalikus menetluses, määras avalduste ja dokumentide esitamise lõpptähtpäevaks 15.04.2019 ja teatas kohtuotsuse teatavakstegemise aja.
14.12.04.2014 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja.
15.15.04.2019 esitas kostja tõendina tema endise juhatuse liikme e-kirja, mille kohaselt kostja vaidlusalusel perioodil hagejalt teenuseid ei tellinud. Samal päeval esitas kostja ka menetluskulude nimekirja.
16.23.04.2019 vaidles hageja vastu kostja 15.04.2019 esitatud tõendi menetlemisele. Otsuse põhjendused
17.Kohus leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
18.Kohtualluvuse küsimus on lahendatud Harju Maakohtu 19.03.2018 määrusega.
19.Pooled ei vaidle järgmiste hagi aluseks olevate asjaolude üle: 1) Pooled sõlmisid 04.02.2013 lepingu, mille alusel hageja pidi tegema kostjale meediakajastusi ja uudislugusid. Leping lõpetati poolte kokkuleppel seisuga 01.12.2015; 2) Lepingu lõpetamise kohta sõlmisid pooled 02.11.2015 kirjaliku lepingu. Selles lepiti kokku kostja kohustuste väljaselgitamine ja võimalike kohustuste täitmise tähtaja kooskõlastamine; 3) 03.11.2015 e-kirjaga küsis kostja raamatupidaja O M hageja pangakonto numbrit ja teatas selle konto numbri, millele kostja oli teinud viimase makse 2013; 4) 26.11.2015 saatis hageja kostjale arve november 2015 eest ja teatas, et varasema võlgnevuse saldo on 35 020,04 eurot. Kostja raamatupidaja O M vastas sellele ekirjale 27.11.2015. O.M teatas, et kõik on korras ja küsis hageja soovist maksegraafiku osas. 02.12.2015 e-kirjas teatas O.M, et arved saab tasuda igakuiste maksetega 3000 euro kaupa perioodil detsember 2015 kuni detsember 2016; 5) 04.12.2015 tasus kostja hagejale 3000 eurot arvete nr 12078, 13000 ja 13004 eest. Rohkem kostja hagejale makseid pole teinud.
20.Kohtule näib, et vaidlusaluse lepingu näol on tegemist käsunduslepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) 619 tähenduses, kuigi pooled on seda nimetanud töövõtulepinguks. Leping ei ole suunatud konkreetse tulemuse saavutamisele. Nimetatu ei oma aga vaidluse sisulise lahendamise seisukohalt tähendust, sest kohalduva õiguse
väljaselgitamisel pole vahet, kas tegemist oli käsunduse või töövõtuga. Mõlemal juhul tuleneb Rooma I määruse (17.06.2008 määrus EÜ nr 593/2008) artiklist 4 lg-st 1(b) see, et kohaldada tuleb teenuse osutaja (hageja) hariliku viibimiskoha õigust, antud juhul seega Eesti õigust.
21.Paljasõnaline ja ebamõistlik on kostja väide, et vaidlusaluse lepingu alusel teenuseid osutatud pole. Kostja pole vaidlustanud hageja faktiväidet, et ta on teinud lepingu alusel makseid ka enne lepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimist 2015.a novembris. See nähtub ka O.M 03.11.2015 e-kirjast (vt p 19 alapunkt 3 eespool). Vaidlusvälised on ka asjaolud, et vaidlusalune leping oli sõlmitud 04.02.2013 ning et kostja tasus hagejale 3000 eurot 04.12.2015. Teenuste eest tasumisega on kostja kinnitanud teenuste osutamist. Kostja pole esitanud kohtule mingeid selgitusi selle kohta, et teenuseid osutati tegelikkuses ainult sellises ulatuses, milles tema poolt on tasutud.
22.02.11.2015 lepingus on sõnaselgelt lepitud kokku võimalike võlgnevuste väljaselgitamine. Sellele järgnevalt hageja ja kostja raamatupidaja O M vahel vahetatud e-kirjade kui tõendite ehtsust pole kostja vaidlustanud, kuid eitab raamatupidaja pädevust võla kinnitamiseks. Samas pole kostja vaidlustanud 02.11.2015 lepingu kehtivust. Seda lepingut ei sõlminud kostja poolt raamatupidaja M ja raamatupidaja järgnev ekirjavahetus hagejaga on kokkulepitu täitmine. E-kirjavahetusest nähtuvalt on raamatupidaja M vahendusel selgitatud välja kostja võlgnevuse suurus ja lepitud kokku selle tasumise maksegraafik. Sõltumata kostja väidetest raamatupidaja M esindusõiguse puudumise kohta, tõendavad O.M 27.11.2015 vastus hageja 26.11.2015 e-kirjale ja tema 02.12.2015 e-kiri hagejale kogumis 02.11.2015 lepinguga, et kostja tunnistas oma võlgnevust hageja ees. Kohus märgib veel, et kostja poolt 23.05.2016 koostatud saldokinnitus on samuti allkirjastatud kostja raamatupidaja (A J) poolt ja pole mõistetav, miks peab kostja seda dokumenti usaldusväärsemaks avalduseks võrreldes raamatupidaja M poolt kohe pärast 02.11.2015 kokkuleppe sõlmimist tehtud avaldustega. 23.05.2016 saldokinnitusel puudub mõistetav loogiline seos 02.11.2015 kokkuleppega.
23.Kohus ei pea vajalikuks hinnata hageja poolt teenuste osutamise kohta esitatud tõendeid ega kostja vastuväiteid nendele tõenditele, sealhulgas kostja endise juhatuse liikme 26.03.2019 e-kirja teenuste väidetava mittetellimise kohta. Puudub vaidlus, et nõude aluseks olevad arved on esitatud perioodi eest, mil leping kehtis. Lepingu p 1.6-1.7 nägid ette teenuste osutamise igal tööpäeval ja leping ei seadnud nende teenuste osutamist sõltuvusse tellija täiendavatest tellimustest või muudest sarnastest tegudest. Arvestades eespool lepingu lõpetamise kokkuleppe ja võlgnevuse väljaselgitamise kohta tuvastatut (p 22), ei saa olla mõistlikku kahtlust selles, et hageja kostjale teenuseid osutas. Kui hageja oleks jätnud oma kohustused täitmata, oleks kostja ilmselt tuginenud lepingu rikkumisele. Seevastu soovis kostja lõpetada pikaajalise lepingu poolte kokkuleppel ja lubas teha koostööd võla väljaselgitamisel ja selle tasumisel.
24.Lepingus kokkulepitud igakuine tasu oli 2 200 eurot (p 5.1). Osa vaidlusalustest arvetest on sellest summast väiksemad, osa suuremad. Kumbki pool ei ole kohtule selgitanud nimetatud erinevusi ega väitnud, et oli sõlmitud täiendavaid kokkuleppeid tasu suuruse
kohta. Kuigi kohus on eespool käsitlenud kostja raamatupidaja kaudu peetud suhtlust võla tunnistamisena hageja poolt, ei pea kohus seetõttu tõendatuks hageja õigust nõuda tasu enam kui 2200 eurot ühe kuu teenuste eest. Kokkulepitud tasust suurema tasu nõudmist ei saa õigustada hageja põhjendus, et kogu vaidlusaluse perioodi eest kokku nõuab hageja tasu vähem, kui saadakse selle perioodi kuude arvu korrutamisel tasumääraga 2200 eurot kuus. Seetõttu jätab kohus rahuldamata 800 euro suuruse osa hageja nõudest arve nr 15044 alusel ja 800 euro suuruse osa arve nr 15058 alusel, kokku 1 600 eurot.
25.Teenuste eest hagejale maksmisele kuuluva tasu suurus ja sissenõutavus on lepingus reguleeritud (vt p 24 eespool). Seega ei oma vaidluse õige lahendamise seisukohalt tähendust see, kunas hageja on koostanud tasunõuet kajastavad arved.
26.Tasunõude väidetav mittekajastamine hageja raamatupidamises ei lükka ümber teisi käesolevas otsuses tuvastatud asjaolusid nõude olemasolu kohta.
27.Kostja pole vaidlustanud hageja faktiväidet, et varem lattides tasutud arve valuutakursi vahest tulenevalt võlgneb kostja hagejale 20,4 eurot. Seda võlgnevust on kostja kinnitanud ka raamatupidaja M 27.11.2015 vastuses hageja 26.11.2015 e-kirjale.
28.Kohus rahuldab hagi põhivõla summa 30 420,04 euro osas.
29.Kostja väide hagi aegumise kohta on alusetu. Kostja tunnustas oma võlgnevust raamatupidaja M poolt 27.11.2015 saadetud e-kirjas (vt p 22 eespool). Sellega katkes ja algas uuesti nõude aegumine (tsiviilseadustiku üldosa seadus [TsÜS] § 158 lg 1). Uuesti alanud aegumistähtaja pikkus oli 3 aastat (TsÜS § 146 lg 1). Hagi esitati 08.11.2017.
30.Hageja on palunud viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määra järgi. Lepingu järgi pidanuks kostja tasuma igakuise makse ettemaksuna eelneva kuu 25. kuupäevaks. Hageja on nõudnud viivist lähtuvalt arvetes märgitud maksetähtaegadest, mis on lepingus kokkulepituga võrreldes pikemad. Seega saab hageja viivisenõude rahuldamisel lähtuda arvetes märgitud maksetähtpäevadest. Valuutakursi vahest tekkinud nõudelt ei ole hageja viivist nõudnud. Võttes arvesse kahes arves kajastatud tasu väljamõistmist hageja poolt nõutust väiksemas ulatuses (vt p 24 eespool), rahuldab kohus viivisenõude alljärgneva arvestuse järgi:
Viivisenõude suurus kohtuotsuse tegemise seisuga 02.05.2019 on vastavalt 10778,03 eurot.
31.Kostja väide viivisenõude vastuolust hea usu põhimõttega on alusetu. Kostjale pidi lepingu alusel olema teada kohustus maksta lepingu kehtivuse perioodil hagejale lepingus fikseeritud igakuist tasu. Kostja pole esitanud ega tõendanud muid asjaolusid, mis võiksid anda aluse viivisenõude vähendamiseks. Selles küsimuses lasub tõendamiskoormis lasub kostjal.
32.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingujärgse tasu 30420,04 eurot ja kohtuotsuse tegemise kuupäevaks kogunenud viivise 10778,03 eurot, kokku 41 198,07 eurot. Alates 03.05.2019 kuni põhivõla 30400 eurot tasumiseni mõistab kohus kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367.
Menetluskulude jaotus
33.12.04.2019 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja hüvitise hagiavalduselt tasutud riigilõivu eest summas 1 100 eurot, tõendite kogumise kulu 37,9 eurot, tõlkekulu 510 eurot ja õigusabikulu 6019,5 eurot, kokku 7667,4 eurot. Hageja esitas üksikasjaliku nimekirja menetlustoiminguteks kasutatud õigusabi aja kohta. Kohtu arvates on tööaeg põhjendatud ja tunnitasu pole ebamõistlikult suur. Hageja lepingulise esindaja tasu on kokku 6019,5 eurot, kostjal 15.04.2019 menetluskulude nimekirja kohaselt 5 733,72 eurot. Kogukulu on peaaegu sama, kuigi hageja esindamiseks vajalik töö maht on kohtu hinnangul käesolevas asjas olnud suurem kostja esindamiseks vajalikuga võrreldes. Menetluskulud, mille hüvitamist hageja nõuab, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikud.
34.Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis võtab kohus seda arvesse menetluskulude jaotamisel.
35.Hageja põhinõue rahuldatakse 95% ulatuses nõutust. 5% hageja kuludest peaks seega jääma hüvitamata ja hageja peaks hüvitama 5% kostja kuludest. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 määrab kohus menetluskulud 95% ulatuses kostja kanda ja ülejäänud osas hageja kanda. Juhindudes § 173 lg-st 1, § 174 lg-st 1 ja § 175 lg-st 1 mõistab kohus kostjalt välja 90% hageja menetluskuludest ehk 6 900,66 eurot (7667,4 x 90%).
36.Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus hageja taotlusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/
Ants Mailend kohtunik osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.