Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-19-4417 1) Ajutise halduri tasu summas 9 (üheksa) eurot 60 senti (sh käibemaks) maksta halduri tasu katteks välja A. R.i pankrotivarast Advokaadibüroo Heringson GLO (registrikood 12150756) arveldusarvele nr EE082200221053124673 AS-s Swedbank. 2) Ajutise halduri tasu summas 476 (nelisada seitsekümmend kuus) eurot 40 senti (sh käibemaks summas 79,40 eurot) maksta välja riigieelarvelistest vahenditest Advokaadibüroo Heringson GLO (registrikood 12150756) arveldusarvele nr EE082200221053124673 AS-s Swedbank.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on A. R.i avaldus pankroti väljakuulutamiseks. 27.03.2019. a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selbergi.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

22.04.2019. a esitatud aruande kohaselt, võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks on haldur esitanud järelepärimised krediidiasutustele, riiklikele registritele, maksu- ja tolliametile. Aruande koostamise kuupäevaks on ametiasutustelt vastused saabunud. Aruande koostamisel kasutas ajutine pankrotihaldur ka avalikult kättesaadavat informatsiooni. Andmed võlgniku vara kohta: A. R. omab järgmisi arvelduskontosid:

2-19-4417 Maanteeameti vastusest ajutise halduri päringule selgub, et võlgnikule kuulub alljärgnev sõiduk, mille registrikanne on vastavalt liiklusseaduse §-le 77 peatatud:  Sõiduauto Volkswagen Golf (esmane reg. aasta 1997, Vin-kood: xxxxxxxxxxxxxx). Sõiduki registrikanne peatati 04.07.2018. Võlgnik selgitas ajutisele haldurile, et antud sõidukit võlgnikul enam ei ole. Võlgnik on alates 24.08.2018 arvel Eesti Töötukassas ning osaleb aktiivselt töökoha otsingutel. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on käesoleval ajal Sotsiaalkindlustusmetilt sotsiaaltoetus 51,65 eurot kuus ja Eesti Töötukassalt töövõimetoetus 380 eurot, mida TMS § 132 alusel ei saa arestida. Võlgniku nimele ei ole väärtpaberikontot avatud, mistõttu tema nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Muu kinnis- või vallasvara puudumist on võlgnik kohtule esitatud pankrotiavalduses kinnitanud. Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul likviidne vara puudub. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töövõimetoetus 380 eurot ja sotsiaaltoetus 51,65 eurot. Võlgniku võlad Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes käesoleval hetkel menetluses alljärgnevad täitemenetlused: 1) Kohtutäitur Kaire Põlts nõue summas 2 114,51 eurot, sissenõudja Aktiva Finants OÜ; 2) Kohtutäitur Kaire Põlts nõue summas 3 106,80 eurot, sissenõudja Aktiva Finants OÜ; 3) Kohtutäitur Kaire Põlts nõue summas 1 201,88 eurot, sissenõudja Koduliising OÜ; 4) Kohtutäitur Elin Vilippus nõue summas 120 eurot, sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet; 5) Kohtutäitur Elin Vilippus nõue summas 665 eurot, sissenõudja BIGBANK AS; 6) Kohtutäitur Marek Laanemets nõue summas 507,56 eurot, sissenõudja Tallink Takso AS; 7) Kohtutäitur Kaire Põlts (kohtutäitur Urmas Tärno asemel) nõue summas 57,60 eurot, sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet. Kokku on täitemenetluse toimikute kohaselt võlgniku suhtes menetluses 7 täitemenetlust nõuete summaga 7 773,35 eurot. Võlgniku poolt esitatud vara ja võlgade nimekirjas on võlgadena samuti välja toodud menetluses olevad täitemenetlused. Muud kohustused võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Ajutisele haldurile teadaolevalt moodustavad võlgniku kohustused kokku 7 773,35 eurot, millele lisanduvad võimalikud täitemenetluse kulud ning kohtutäiturite tasud. Hinnang võlgniku varalisele seisundile A. R.i kohustused moodustavad kokku summas 7 773,35 eurot, millele lisanduvad võimalikud täitemenetluse kulud ning kohtutäiturite tasud. Võlgnikul kohustuste katteks vara puudub, Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töövõimetushüvitis ja sotsiaaltoetus. Võlgnikul on alaealine tütar. Eeltoodust tulenevalt vajadus täiendavale finantsanalüüsile puudub. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Tuginedes eelpoolnimetatule, hindab ajutine pankrotihaldur A. R.i maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Võlgnik on pankrotiavalduses välja toonud, et on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Vastavalt avaldusele ei suuda võlgnik täita kohustusi võlausaldajate ees. Maksejõuetuse põhjuseks loeb võlgnik töö kaotamist ning pärast seda tekkinud terviseprobleeme, mille tõttu määrati töövõimetushüvitis.

2-19-4417 Võlgnikul on kohustused ja vara puudub, võlgnikul puuduvad reaalsed võimalused majandusliku seisundi parandamiseks. Võlgniku töövõimetus segab tema tööotsinguid, Võlgnik on Eesti Töötukassas arvel alates 24.08.2018, võlgnik läheb töötukassa poolt pakutavatele eesti keele kursustele. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua töö kaotuse ning pärast seda tekkinud terviseprobleeme, mis ei ole võlgnikul võimaldanud uut töökohta leida ning võetud kohustusi tasuda. Ajutine pankrotihaldur leiab, et A. R.i maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi A. R.i pankrotimenetluses. Kokkuvõte PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks ning esineb PankrS § 29 lg 1 alus menetluse raugemiseks. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. A. R. on esitanud kohustusest vabastamise avalduse. Juhindudes eeltoodust ja PankrS §-dest 1,31 ja 171 lg 11 ajutine haldur palus:

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada A. R.i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Eve Selbergi. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt PankrS § 31 lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei

2-19-4417 kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 91 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 7 773,35 eurot, vara võlgnikul puudub. Kohus jõuab järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Primaarseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on töö kaotus ning pärast seda tekkinud terviseprobleemid, mis ei ole võlgnikul võimaldanud uut töökohta leida ning võetud kohustusi tasuda. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihaldur Eve Selberg on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Eve Selberg vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Eve Selbergi A. R.i pankrotimenetluses pankrotihalduriks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 29. mail 2019 kell 12.30 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud A. R.i pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 4,5 tundi. Kokku moodustab ajutise halduri 486 eurot (sh käibemaks). Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu ja kulutuste suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Seega leiab kohus põhjendatud olevat määrata ajutise halduri tasu suuruseks 486 eurot (sh käibemaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.