lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-1157/17

Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-1157/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
30.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1886
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 23 lg 2, 5Täitmisavalduse ja täitedokumendi esitamineTMS § 48 lg 1Täitemenetluse lõpetamise alusedTMS § 53 lg 2Vara arestimise ulatusTMS § 111Sissenõude pööramine nõudeleTMS § 132 lg 12Sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörataTMS § 217 lg 3Kaebus kohtutäituri otsuse ja tegevuse pealeTMS § 24Täitmisteate võlgnikule kättetoimetamineTMS § 37 lg 1Täitekulud

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Riigi Tugiteenuste Keskus70007340(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-1157

Tsiviilasi

Aadu Jaansoo kaebus kohtutäitur Tatjana Afanasieva

13.jaanuari 2019 otsuse peale täiteasjas nr 197/2018/1050

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 21. veebruari 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aadu Jaansoo määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindaja

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Aadu Jaansoo (isikukood XXX) Puudutatud isikud: Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva Sissenõudja Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340), esindaja Elen Eigo Aunbaum

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 21. veebruari 2019 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebemenetluse kulud Aadu Jaansoo kanda.
3.Määrata, et kohtutäitur Tatjana Afanasieval ja Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus

ASJAOLUD

1.Aadu Jaansoo (avaldaja) esitas 23. jaanuari 2019 Viru Maakohtule kaebuse kohtutäitur Tatjana Afanasieva (kohtutäitur) 13. jaanuari 2019 otsuse peale täiteasjas nr 197/2018/1050, milles palus: 1) tühistada nimetatud otsus; 2) kohustada kohtutäiturit täitemenetluse lõpetama, sh ka kohtutäituri tasu otsuse osas; 3) kohustada kohtutäiturit tühistama täitemenetluse raames tehtud piirangud (26. novembril 2018 koostatud aktid); 4) kohustada kohtutäiturit tagastama kinnipeetud raha summas 59 eurot 6 senti. Kaebuse kohaselt esitas avaldaja 5. detsembril 2018 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäitur jättis 20. detsembri 2018 otsusega avalduse rahuldamata. Avaldaja esitas 28. detsembril 2018 kohtutäituri otsuse peale kaebuse, mille kohtutäitur jättis 13. jaanuari 2019 otsusega (kohtutäituri otsus) rahuldamata. Avaldaja suhtes on 12. oktoobril 2018 algatatud täitemenetlus. Täitedokumendiks on Viru Maakohtu 14. septembri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-2857 ja sissenõudjaks Riigi Tugiteenuste Keskus (sissenõudja). Kohtutäitur on arestinud võlgniku kontod, ettemaksu konto ning pensioni. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäituri esitatud täitmisavaldus ei vastanud seaduse nõuetele ning selles ei olnud kõiki vajalikke andmeid. Nimelt ei ole täitmisavalduses järgmisi andmeid: 1) kohtutäituri nimi; 2) võlgniku sidevahendi number; 3) sissenõudja esindaja esindusõiguse õiguslik alus; 4) andmed võlgniku vara kohta (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg 2 p-d 1, 2 ja 4). Samuti ei saa täitemenetluse alustamiseks aluseks olla Viru Maakohtu 14. septembri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-2857, sest see ei ole kajastatud täitmisavalduses ega sellele lisatud. Nõude sisuks on märgitud „riigilõiv“, märkimata on aga nõude alus. Kuna täitemenetlus on algatatud TMS § 48 lg 1 p-i 7 rikkudes, siis esineb samas sättes märgitud alus menetluse lõpetamiseks. Samuti keelab seadus arestida vara, mis nõuab müüki, kui müügist saadud tulemist piisab ainult müügiga seotud täitekulude katteks. Viru Maakohtu 14. septembri 2018 määruses on maakohus tuvastanud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Täitmisavaldus vastab seaduse nõuetele ning sisaldab kõiki kohustuslikke andmeid. Nõude liigi märkimine ei ole seaduse kohaselt kohustuslik. Täitemenetluse lõpetamiseks puuduvad seaduslikud alused. Sellega seoses puudub ka alus võlgniku vara vabastamiseks. Võlgniku vara on arestitud vastavalt seadusele. Seadusega on keelatud võlgniku vara realiseerimine (müük) üksnes müügiga kaasnenud täitekulude katmise eesmärgiga. Arestitud võlgniku konto, pension ja ettemaksu konto ei nõua müüki ning seega ei teki müügiga kaasnevaid täitekulusid. 13. jaanuari 2019 seisuga ei ole täitemenetluses täitekulusid.

Pensionist kinnipeetud summast piisab, et osaliselt rahuldada nii sissenõudja nõue kui ka kohtutäituri tasu nõue seadusega ettenähtud ulatuses.

3.Sissenõudja vaidles kaebusele vastu. Täitmisavalduses ei ole kohtutäituri nime, kuna riik on kohustatud nõudeid täitmisele edastama E-Täitis süsteemi vahendusel. Süsteem ise määrab avaldusele kohtutäituri, tagamaks avalduste ühtlase ja õiglase jaotuse. Ilma täitedokumendita ei saa avaldus elektroonilise süsteemi kaudu esitada. TMS §-s 23 toodud loetelu on kohandatud pigem eraõiguslikele sissenõudjatele ning neile, kellel ei ole kohustust esitada avaldus elektrooniliselt süsteemi vahendusel. Nõude alus ei ole täitmisavalduse kohustuslikuks osaks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4.Viru Maakohus jättis 21. veebruari 2019 määrusega kaebuse rahuldamata. Maakohus jättis kaebuse läbi vaatamata osas, milles avaldaja palus tagastada kinnipeetud raha summas 59 eurot 6 senti. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ja määras, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Maakohtu põhjenduste kohaselt on sissenõudja õigesti märkinud, et riik on kohustatud oma nõudeid täitmisele edastama E-Täitis süsteemi vahendusel. Süsteem määrab ise kohtutäituri, tagamaks avalduste ühtlase ja õiglase jaotuse. Avaldust esitades ei ole riigil kui sissenõudjal võimalik teada, milline täitur täitemenetluse algatab. Seega ei ole võimalik märkida ka täituri nime. Ilma täitedokumendita ei saa avaldust elektroonilise süsteem kaudu esitada. Süsteemi kaudu ei ole ka võimalik sisestada andmeid isikul, kellel puudub esindusõigus. Esindusõiguseta isikul puuduks juurdepääsuõigus. Kohtutäituril on võimalik elektrooniliselt kontrollida esindusõiguse olemasolu. Esinduse kohta eraldi dokumendi lisamine ei ole TMS § 23 lg 5 alusel vajalik. Samuti ei kohusta TMS § 23 lg 2 märkima täitmisavalduses nõude liiki. Eelneva tõttu asus maakohus seisukohale, et esitatud täitmisavaldus vastas seaduse nõuetele. Formaliseerituse põhimõttest tulenevalt oli kohtutäitur kohustatud täitemenetluse algatama. Praegusel juhul puudub alus menetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 7 alusel ja kohtutäitur ei vabasta aresti alt ka võlgniku vara. Maakohus märkis, et võlgnik ei ole tuginenud arestimise ebaseaduslikkusele. Kohtutäitur on selgitanud, et võlgniku ettemaksu konto on arestitud TMS § 111 alusel. Alates 1. aprillist 2018 on kehtiva rahvapensioni määr 189 eurot 31 senti. Võlgnikule jääb pärast raha arestimist sissetulek summas 444 eurot 9 senti, mis ületab arvestusliku elatusmiinimumi (207 eurot 23 senti). Sellega on täidetud TMS § 132 lg 12 teise lause nõue. Võlgnikule jääv sissetulek pärast vara arestimist ületab ka 50% rahvapensioni määrast. Sellega on täidetud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 47 lg 3 nõue. Maakohus leidis, et kohtutäituri toodud arvestused on seaduslikud ja põhjendatud. Kontode arestimine vastab seaduse nõuetele. Pensioni arestimise akti tühistamiseks puudub seaduslik alus. Maakohus selgitas, et kui kinnipeetud raha on sissenõudjale edasi kantud, võib võlgnikul olla nõue sissenõudja vastu alusetu rikastumise sätete alusel. Kaebus kohtutäituri otsuse peale ei ole õige õiguskaitsevahend. Selles osas on võlgniku kaebus perspektiivitu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Maakohus leidis, et võlgniku vara arest on proportsionaalne ja seadusega kooskõlas. Võlgniku sissetulek on arestitud ka sissenõudja nõude katteks, mitte vaid täitekulude sissenõudmiseks. Samuti ei plaani kohtutäitur müüa mistahes võlgnikule kuuluvat vara. Võlgniku viide TMS § 53 lg-le 2 ei ole asjakohane. Iseenesest õige on võlgniku väide, et kohus on juba pankrotimenetluses tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara ja seetõttu lõpetas võlgniku pankrotimenetluse raugemisega. Samas nähtub Viru

Maakohtu 14. septembri 2018 määrusest, et maakohus jättis võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Seega ei saa sissenõudja oma nõuet rahuldada kohustustest vabastamise menetluse käigus. Kuna määrus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamiseks on täitedokument, pöördus sissenõudja kohtutäituri poole võlgnevuse sissenõudmiseks.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5.Avaldaja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega tühistada täiteasi ja selle asja raames tehtud kõik otsused ja arestimise aktid, või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule. Menetluskulud palub avaldaja jätta sissenõudja kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on kohtutäitur jätnud tähelepanuta täitmisavalduses esinenud puudused (TMS § 23 lg-d 2 ja 4). Seega ei ole täidetud TMS § 24 lg-te 3 ja 4 nõuded. Seda tuleb käsitleda kohtutäituri õigusvastase tegevusena, mis peaks tooma kaasa kohtutäituri otsuse tühistamise. See, kuidas täitmisavaldus esitatakse (paberil, e-postiga või muul viisil) ei ole oluline. Küll peab täitmisvaldus vastama täitemenetluse seadustiku nõuetele. Praegusel juhul see nii ei ole. Sissenõudja selgitust selle kohta, et ta ei teadnud kohtutäituri nime, ei saa tõsiselt võtta. Avaldaja viitab sissenõudja 30. novembri 2018 ja 3. detsembri 2018 selgitustele. Kuna kohtutäiturile oli selge, et võlgnikul vara ei ole ja kohtutäituril täitekulusid ei ole, jääb arusaamatuks, milleks kulub kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega väljamõistetud 1392 eurot. Arestimine ei ole õiglane ja tuleks kõik tühistada. Kohtutäitur peaks saatma sissenõudjale õiendi, mille sisuks oleks selgitus, et sissenõudja nõuet ei ole võimalik täita. Vaidlustatud määruses ei ole tuginetud kõikidele asjaoludele. Maakohus üksnes õigustab sissenõudja ja kohtutäituri õigusvastast tegevust. Maakohus on ebaõigesti märkinud otsuse kuupäevaks 30. august 2018.
6.Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
7.Sissenõudja jääb oma varasema seisukoha juurde ja nõustus ka kohtutäituri seisukohaga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
9.Esmalt analüüsib ringkonnakohus seda, kas sissenõudja esitatud täitmisavaldus vastab TMS §-s 23 sätestatud nõuetele. TMS § 23 lg 2 kohaselt esitatakse täitmisavaldus kohtutäiturile kirjalikult ja selles märgitakse: 1) kohtutäituri nimi; 2) nii sissenõudja kui ka võlgniku nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht ja sidevahendite numbrid, juriidilise isiku puhul registrikood, selle puudumise korral viide juriidilise isiku õiguslikule alusele, asukoht ja sidevahendite numbrid; 3) kui sissenõudjat esindab avalduse esitamisel esindaja, siis tema nimi ja esindusõiguse õiguslik alus; 4) võimaluse korral andmed võlgniku vara kohta.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et avaldust esitades ei ole riigil kui sissenõudjal võimalik teada, milline kohtutäitur täitemenetluse algatab. Seetõttu ei ole täitmisavalduses

võimalik kohtutäituri nime märkida. Avaldaja viited sissenõudja 30. novembri 2018 ja

3.detsembri 2018 selgitustele, kus on märgitud kohtutäituri nimi, ei ole asjakohased. Asja materjalidest nähtuvalt on täitmisavaldus esitatud kohtutäiturile 11. oktoobril 2018 (tl 6). Täitemenetlus on algatatud 12. oktoobril 2018. Pärast täitemenetluse algatamist sai sissenõudja teada, milline kohtutäitur nõuet täidab. Seetõttu saigi sissenõudja märkida kohtutäituri nime hilisemates selgitustes.
11.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Kui sissenõudjaks ei oleks riik, kes on kohustatud edastama oma nõuded täitmisele E-Täitis süsteemi vahendusel, ei tähendaks täitmisavalduses kohtutäituri nime märkimata jätmine veel seda, et täitemenetlus on algatatud ebaseaduslikult.
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga täitedokumendi olemasolu ja esindusõiguse osas. Samuti on maakohus põhjendatult leidnud, et TMS § 23 lg 2 ei kohusta märkima täitmisavalduses nõude liiki. Nõustudes maakohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid korrata.
13.Eelneva tõttu on ringkonnakohus seisukohal, et sissenõudja esitatud täitmisavaldus vastab TMS §-s 23 sätestatud nõuetele.
14.Ülearestimise keeld TMS §-s 53 keelab arestida rohkem vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulud katteks, samuti ei ole lubatud arestida vara ainult täitekulude katteks. Siinkohal ei saa nõustuda kohtutäituriga selles, et täitemenetluses täitekulusid ei ole. Ka kohtutäituri tasu on TMS § 37 lg 1 kohaselt osa täitekuludest. Asja materjalidest kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust ei nähtu, kuid määruskaebusest nähtuvalt on kohtutäituri tasuna välja mõistetud 1392 eurot. Nõustuda saab sellega, et kuna praegusel juhul on arestitud võlgniku kontod, pension ja ettemaksu, mis ei nõua müüki, ei teki müügiga kaasnevaid täitekulusid. Kohtutäitur on selgitanud, et võlgniku arestitud 20% pensionist piisab sissenõudja nõude ja täitekulude osaliseks rahuldamiseks. Järelikult ei ole tegemist TMS § 53 lg-s 2 sätetatud olukorraga.
15.Ringkonnakohus nõustub avaldaja selles, et määruse põhjendavas osas on maakohus ekslikult märkinud, et avaldaja kaebus kohtutäituri 30. augusti 2018 otsuse peale ei ole põhjendatud. Tegelikult on kohtutäituri otsus tehtud 13. jaanuaril 2019. See ei anna aga alust maakohtu määruse tühistamiseks.
16.Eelneva tõttu jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
17.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Määruskaebemenetluses ei olnud kohtutäituril esindajat ja sissenõudjat esindas riiginõuete osakonna jurist. Eelneva tõttu tuleb eeldada, et kohtutäituril ja sissenõudjal ei ole menetluskulusid tekkinud, ning määrata, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
18.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TMS § 217 lg 3 teise lause alusel saab käesoleva määruse peale edasi kaevata Riigikohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium