29. aprill 2019. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-129554
Tsiviilasi
U S ( S ) hagiavaldus K V ( V ) vastu raha tasumise nõudes
Hagihind
1853,24 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
U S (isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Leino Biin
Kostja
K V (isikukood XXX , aadress XXX)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 13.03.2019.a.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada U S (isikukood XXX ) hagiavaldus K V ( V , isikukood XXX ) vastu.
2.Välja mõista K V ( V , isikukood XXX ) U S (isikukood XXX ) kasuks 1853,24 (üks tuhat kaheksasada viiskümmend kolm koma kakskümmend neli) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud K V ( V , isikukood XXX ) kanda.
4.Rahuldada U S (isikukood XXX ) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus K V ( V , isikukood XXX ) vastu
5.Välja mõista K V ( V , isikukood XXX ) U S (isikukood XXX ) kasuks menetluskulud 949,50 (üheksasada nelikümmend üheksa koma viiskümmend) eurot. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. 1 (5)
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.U S (hageja) esitas 08.12.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K V (kostja) vastu 1985,42 euro nõudes. Pärnu Maakohus lõpetas 09.03.2018 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (tl 12). Hageja esitas 27.04.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu 1853,24 euro tasumise nõudes ning täiendas hagiavaldust 10.05.2018 ja 14.05.2018 menetlusdokumentidega (tl-d 18-20, 39, 43). Kohus võttis hagi 16.05.2018 menetlusse (tl 50). Kostja vastas hagile 16.07.2018 (tl-d 58-59). Eelistung toimus 04.12.2018 (tl-d 65-68). Kohtuistung toimus 13.03.2019 (tl-d 88-93).
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Hageja andis 17.05.2017 sõlmitud üürilepinguga kostjale üürile XXX asuva kahetoalise korteri koos sisutusega ja tähtajaga üks aasta. Lepingu kohaselt kohustus üürnik tasuma üüri 350 eurot kuus. Lisaks üürile kohustus üürnik tasuma kaasnevate kommunaalteenuste ehk kõrvalkulude eest vastavalt üürileandja poolt esitatavatele arvetele. Lepingu sõlmimisel tasus üürnik tagatisraha ühe kuu üürisumma ulatuses ehk 350 eurot ja juuni kuu üüri 350 eurot. Korteri valdus läks üürnikule üle 01.06.2017 ja märgitud päevast algas üüriarvestus. Üürisuhe kostjaga lõppes ja kostja tagastas korteri valduse 31.01.2018. Probleemid üüri ja kõrvalkulude maksmisega tekkisid kostjal alates juulist 2017. Juulis, augustis ja septembris ei maksnud kostja ei üüri ega kõrvalkulude eest, oktoobris maksis 134,12 eurot, novembris üüri 416,40 eurot ja 04.01.2018 350 eurot. 19.06.2017 tekkis probleem korteri veevarustusega. Korteriühistust sõltuvatel põhjustel katkestati veevarustus üürilepingu objektiks oleva korteri köögi püstakus. Korteri WC-s ja vannitoas veevarustus säilis. Hageja suhtles veekatkestuse teemal üürnikuga ja viimane väitis, et vee katkestus köögikraanist ei ole temale probleemiks. Hageja tegi omalt poolt ettepaneku, et veekatkestuse aja eest ta kõrvakulude, välja arvatud elekter, arvete tasumist ei nõua. Hageja sai kostja suulisest vastusest ettepanekule aru selliselt, et kostja aktsepteerib ettepanekut. Kirjalikult sõlmitud üürilepingu tingimusi pooled ei muutnud. Veekatkestus korteri köögi püstakus kestis kuni 20.08.2017. Hageja nõuab kostjalt üüri ja kõrvalkulude tasumist ajavahemiku 01.06.2017 kuni 31.01.2018 eest summas 1853,24 eurot. Kostja oleks pidanud ajavahemiku 01.06.2017 kuni 31.01.2018 eest tasuma kokku 3565,73 eurot, kuid on tasunud 1600,52 eurot. Hageja ei nõua 2017.a juuli ja augusti eest kõrvalkulude (välja arvatud elekter) 112,97 eurot tasumist (tl-d 18-20).
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid ja vaidleb hagile vastu. Kostja sõlmis hagejaga üürilepingu 17.05.2017. Kostja asus korteriomandit kasutama alates 01.06.2017. Hageja esitles lepingu sõlmimisel korteriomandit ideaalses korras oleva kinnisvarana. Hageja oli teadlik korteriomandi köögi kanalisatsiooni avariilisest seisukorrast. Hageja viibis XXX KÜ koosolekutel 18.04.2017 ja 08.05.2017, kus seda olukorda arutati. Hageja keeldus avariiolukorra lahendamisest ja keelast spetsialistidele juurdepääsu korteriomandi kanalisatsioonile. Korteriomandi köögis keerati vesi kinni. Kostja ei saanud köögis vett kasutada juba alates 01.06.2017, sest alumistel naabritel olid veekahjustused. Kostja nõudis hagejalt puuduste kõrvaldamist. Hageja keeldus. Pooled leppisid kokku, et kostja maksab üüri pooles ulatuses ja kommunaalmakseid ei maksa. Hageja väide, et kostja oli nõus vee puudumisega, on ebaõige. Kostja taastas ise veevarustuse 10.09.2017. Kostjal 2 (5)
on hageja vastu maakleritasu 300 eurot tagastamise nõue, sest hageja kasutas ebaausaid kauplemisvõtteid, varjates kinnisvara puudusi. Kostjal on hageja vastu mittevaralise kahju 700 eurot tasumise nõue, sest hageja süülise tegevuse tulemusel terroriseerisid naabrid kostjat ja tema abikaasat vaimselt. Kostjal on hageja vastu elukoha vahetamisega seonduvate kolimiskulude 400 euro tasumise nõue. Kostja tasaarvestab oma nõude hageja nõudega. Kostja kasutas asja ajavahemikus 01.06.2017 kuni 31.01.2018 (tl-d 58-59, 65). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
5.Hageja nõuab kostjalt üüri ja kõrvalkulude tasumist ajavahemiku 01.06.2017 kuni 31.01.2018 eest summas 1853,24 eurot. Hageja põhjendab nõude suurust sellega, et ajavahemiku eest oleks kostja pidanud tasuma kokku 3565,73 eurot, kuid tasus 1600,52 eurot. Hageja avaldab, et lisaks ei nõua ta 2017.a juuli ja augusti eest kõrvalkulude (välja arvatud elekter) 112,97 eurot tasumist. Kostja vaidleb hagile vastu põhjendusega, et hageja ja kostja leppisid kokku selles, et kostja maksab üüri pooles ulatuses ja kommunaalmakseid ei maksa. Tunnistaja K V ütlustest nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja suulise kokkuleppe, mille kohaselt hageja garanteerib kommunaalkulude tasumise ja nõuab üüri pooles ulatuses sellel ajal, kui vett ei ole (tl-d 88, kohtuistungi salvestis, ajavahemik 00:19:19 kuni 00:21:30). Tunnistaja K V ütlustest nähtuvalt sõlmiti kokkulepe 2017.a juunis (tl 88, kohtuistungi helisalvestis, ajavahemik 00:27:18 kuni 00:27:50). Kostja saatis hagejale 20.08.2017 e-kirja, milles kostja kirjutas järgmist: „13. augustil üritasin Teiega arutada ja üürihinna alandamise teemadel ja olukorra lahendamise teemadel, aga Te jooksite selle peale kohe minema“ (tl 75). Kostja on e-kirjas märkinud, et ta nõuab üürihinna alandamist 50% alates juunist 2017 kuni puuduste likvideerimiseni (tl 75). Kohus hindab tõendeid kogumis. Kohtu hinnangul ei kinnita kostja 20.08.2017 e-kiri tunnistaja K V ütlustes sisalduvat teavet. Tunnistaja ütluste kohaselt leppisid pooled üürihinna alandamises ja kommunaalkulude mittemaksmises suuliselt kokku 2017.a juunis. Kostja 2017.a augustis saadetud ekirjas sellisele kokkuleppele ei tugine ega sellise kokkuleppe olemasolule ei viita. Kohtu hinnangul kinnitab kostja enda saadetud e-kiri, et vähemalt 20.08.2017 seisuga ei olnud pooled kokku leppinud üürihinna alandamises ja kõrvalkulude mittetasumises ajaks, millal korteris vesi puudub. Kui poolte vahel oleks olnud selline kokkulepe, oleks kostja mõistlikult käituva isikuna sellisele kokkuleppele 20.08.2017 e-kirjas tuginenud või sellele vähemalt viidanud. Kohus arvestab, et 20.08.2017 e-kirja allikaks on kostja ise, kes eelduslikult omab terviklikku informatsiooni selle kohta, millised kokkulepped tal teiste isikutega on. Elektronkiri on jäädvustanud dokumentaalse tõendina teabe ajast, millal pooled pidasid õigusvaidlust. Tunnistaja ütlused on antud aga umbes 21 kuud pärast väidetava kokkuleppe sõlmimist, mistõttu ajaline distants võib moonutada tunnistaja mälestusi tegelike asjaolude kohta. Kohus leiab seetõttu, et tunnistaja K V ütlused on ilmselt ebausaldusväärsed ja jätab need arvestamata. Kostja ei ole esitanud väidetava kokkuleppe kohta muid tõendeid, mistõttu on kostja väide kokkuleppelise üüri alandamise ja kõrvalkulude mittetasumise kohta tõendamata. Kostja vastuväide ei anna seetõttu alust hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja tunnistajate K L ja O P ütlused ei lükka iseenesest ümber kostja väiteid kokkuleppe sõlmimise kohta (tl 88, kohtuistungi helisalvestis, ajavahemik 00:39:18 kuni 00:57:19). See ei mõjuta siiski asja lahendamist, sest kostja ei ole vaatamata tõendamiskoormusele tõendanud hageja ja kostja vahel sõlmitud väidetava kokkuleppe olemasolu ja sisu.
6.Kostja esitas hageja nõudele tasaarvestuse vastuväite. Kostja põhjendab vastuväidet järgmiselt: kostjal on hageja vastu maakleritasu 300 eurot tagastamise nõue, sest hageja kasutas ebaausaid kauplemisvõtteid, varjates kinnisvara puudusi; kostjal on hageja vastu mittevaralise kahju 3 (5)
700 eurot tasumise nõue, sest hageja süülise tegevuse tulemusel terroriseerisid naabrid kostjat ja tema abikaasat vaimselt; kostjal on hageja vastu elukoha vahetamisega seonduvate kolimiskulude 400 euro tasumise nõue. VÕS § 297 lg 1 sätestab, et elu- või äriruumi üürnik võib talle kuuluva nõude tasaarvestada üürileandja üürinõudega või seaduses sätestatud alusel keelduda üüri maksmisest, kui ta on sellest kavatsusest teatanud üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva saabumist. VÕS § 296 lg 2 sätestab, et kui asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus on käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu üksnes vähenenud, võib üürnik alandada üüri puudusele vastaval määral puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest. VÕS § 278 p-d 3 ja 4 sätestavad, et kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik: [---] 3) nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist; 4) alandada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 296 sätestatule [---]. Kostja on ise avaldanud, et ta taastas veevarustuse 10.09.2017 (tl 59). VÕS § 296 lg 2 järgi saab üüri alandada ajavahemiku 01.06.2017 kuni 10.09.2017 eest. Pooled leppisid kokku, et jooksva kuu üür tasutakse sama kuu esimeseks päevaks (tl 22, p 4.2). Seega saabus 2017.a septembri üüri tasumise tähtpäev 01.09.2017. Seega pidi kostja oma nõuete tasaarvestamise või üüri alandamise kavatsusest hagejale teatama hiljemalt 01.08.2017. Kostja saatis 20.08.2017 hagejale e-kirja, milles nõudis üürihinna alandamist poole võrra, majandusliku kahju hüvitamist 400 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamist 200 eurot (tl 75). E-kirjast ei nähtu kostja kavatsust hageja nõuet tasaarvestada. Samuti on e-kiri saadetud pärast VÕS § 297 lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja üürilepingu kehtivuse ajal ühepoolse tahteavaldusega üüri alandanud ega tasaarvestanud oma nõuet hageja nõudega. Kostja leiab, et tal on hageja vastu maakleritasu 300 eurot tagastamise nõue. Kohus on seisukohal, et VÕS § 14 lõikes 1 sätestatud kohustus ei anna üürnikule õigust nõuda kahju hüvitamist selle eest, et lepingueelsete läbirääkimiste tulemusel sõlmitud üürilepingu ese ei vasta lepingutingimustele. Seetõttu ei vastuta hageja VÕS § 14 lg 1 ja 127 lg 2 järgi kulutuse eest, mille kostja on maakleritasu makstes teinud. Kohus leiab, et VÕS § 297 lõikes 1 sätestatud piirang ei keela kostjal tasaarvestada oma nõudeid hageja nõuetega, kui nii hageja kui ka kostja nõuded on muutunud sissenõutavaks. Kohus on seisukohal, et kostja avaldatud asjaoludel ei ole kostjal hageja vastu nõudeid. Üürilepingust tulenev üürileandja kohustus anda üürnikule üle puudusteta (st lepingutingimustele vastav) asi ei ole suunatud mittevaralise huvi järgmisele. Seetõttu ei vastuta hageja VÕS § 134 lg 1 ja 127 lg 2 järgi võimaliku mittevaralise kahju eest, mis kostjale tekkis. Kohus leiab, et kostja avaldatud asjaoludel ei ole tal 400 euro tasumise nõudeõigust hageja vastu. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuvalt on ta kasutanud üürilepingu ülesütlemist õiguskaitsevahendina hageja lepingurikkumise suhtes. Kohus on seisukohal, et arvestades kostja poolt hagejale etteheidetavat rikkumise aega (kostja tugineb veevarustuse taastumisele alates 10.09.2017) ja korteriomandi valduse vabastamise aega 31.01.2018, ei ole üürilepingu ülesütlemine kostja poolt õiguskaitsevahendina toimunud mõistliku aja jooksul. Seetõttu ei ole kostjale tekkinud kulutuste põhjuseks hageja kohustuse rikkumine, vaid hageja enda tegevus. Seetõttu puudub kostjale tekkinud kulutuste ja hageja kohustuse rikkumise vahel põhjuslik seos ning kostjal ei ole õigus nimetatud kulutuse tasumist hagejalt nõuda. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kostja esitatud tasaarvestuse vastuväide ei ole põhjendatud. Kostja ei ole üürilepingu kehtivuse ajal oma nõudeid hageja nõuetega kehtivalt tasaarvestanud. Hageja ei vastuta kostja osundatud kulutuste ja mittevaralise kahju hüvitamise eest, mistõttu ei lõpeta kohtumenetluses esitatud tasaarvestuse vastuväide hageja nõudeid. 4 (5)
7.Kostja ei ole tõendanud, et tal oli kohustus tasuda üüri ja kõrvalkulusid väiksemas ulatuses kui üürilepinguga kokku lepiti. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta on kehtivalt üüri alandanud või oma nõudega tasaarvestanud hageja nõuded. Seejuures ei saa kostja avaldatud asjaoludel kostjal olla hageja vastu nõudeid. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1853,24 eurot.
8.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse ja jätab seetõttu menetluskulud kostja kanda. Hageja on avaldanud oma menetluskuludeks riigilõivu 225 eurot ja lepingulise esindaja kulu 724,50 eurot. Kohus leiab, et riigilõiv on vältimatu menetluskulu. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks riigilõivu osas 225 eurot. Hageja on avaldanud, et talle on õigusabi osutatud kokku 5,25 tunni ulatuses tasumääraga 138 eurot tunnis (sealhulgas käibemaks). Kohus leiab, et hageja poolt menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud (tl 97). Toimingutele kulunud aeg 5,25 tundi ei ole ülemäärane ning on kooskõlas toimingute mahuga, samuti asja keerukuse ja mahuga. Tunnitasu määr ei ole ülemäärane ega ületa sarnase teenuse turuhinda. Kohus määrab hageja lepingulise esindaja tasu suuruse osas kindlaks menetluskulude rahalise suuruse 724,50 eurot (5,25*138= 724,50). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 949,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.