Võlgade ümberkujundamise menetlus › Võlgade ümberkujundamise menetlus

2(5)

2-19-1659

S. I. igakuiseks sissetulekuks on töötasu 1289.50 eurot (neto). Võlgnikule kuulub korteriomand asukohaga xxx. Korteriomandi väärtuseks hindab võlgnik 90 000 eurot. Võlgnikule kuulub sõiduauto Mercedes-Benz, mille väärtuseks hindab võlgnik 1000 eurot (sõiduk ei ole sõidukorras). Samuti kuuluvad võlgnikule osalused D Oy-s (50%), mille väärtuseks hindab võlgnik 1250 eurot ja osalus M OÜ-s, mille väärtuseks on 2500 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist last. Kohus võttis 04.02.2019 määrusega avalduse menetlusse ja edastas ümberkujundamiskava võlausaldajatele seisukoha esitamiseks. Kohus on 04.02.2019 määruses võlausaldajatele selgitanud, et juhul, kui võlausaldaja kohtu määratud tähtajaks oma seisukohta ümberkujundamiskava kohta ei esita, loetakse võlausaldaja nõude suurusega nõustunuks. Võlausaldajate seisukoht Võlausaldajad BV Design Grupp OÜ, M. A., kohtutäitur Hille Kudu ja A. L. ei esitanud ümberkujundamiskavale vastuväiteid. Kohtutäitur Risto Sepp teatas oma 13.02.2019 vastuses, et nõustub võlgade ümberkujundamiskavaga ja võlgniku poolt esitatud summa 225.27 eurot ümberkujundamisega juhul, kui kohtutäituri nõue tasutakse viivitamatult. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu teatas oma 21.02.2019 vastuses, et nõustub võlgade ümberkujundamiskavaga võlgniku poolt taotletud viisil. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 24 lg 1 kohaselt kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. VÕVS § 24 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. VÕVS § 26 lg 1 kohaselt määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastatakse nõustajale. Ümberkujundamiskava kinnitamise määrus tehakse ka avalikult teatavaks ja avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. S. I. esitas 31.01.2019 Harju Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Võlgnik leiab, et võlgade ümberkujundamisega on võimalik ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Võlgnikul on püsiv sissetulek igakuise töötasu (1289.50 eurot neto) näol. Võlgnikule kuulub ka korteriomand asukohaga xxx. Korteriomandi väärtuseks hindab võlgnik 90 000 eurot. Võlgnikule kuulub sõiduauto Mercedes-Benz, mille väärtuseks hindab võlgnik

3(5)

2-19-1659 1000 eurot (sõiduk ei ole sõidukorras). Samuti kuuluvad võlgnikule osalused D Oy-s (50%), mille väärtuseks hindab võlgnik 1250 eurot ja osalus M OÜ-s, mille väärtuseks on 2500 eurot. Käesoleval juhul ei ole ükski võlausaldaja võlgade ümberkujundamisele vastuväiteid esitanud. Võlausaldaja kohtutäitur Risto Sepp on teatanud, et nõustub võlgade ümberkujundamiskavaga tingimusel, et võlgnik tasub summa 225.27 eurot viivitamatult. Maksu- ja Tolliamet on kohtule teatanud, et nõustub võlgade ümberkujundamiskavaga võlgniku poolt taotletud viisil. Võlausaldajad BV Design Grupp OÜ, M. A., kohtutäitur Hille Kudu ja A. L. ümberkujundamiskava osas oma seisukohta esitanud.

ei ole

VÕVS § 2 lg 1 sätestab ümberkujundamisabinõud ja selle kohaselt võimaldatakse võlgade ümberkujundamise menetluses võlgnikule rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Võlgnik soovis nõuete ümberkujundamist nii kohustuste vähendamise kui ka osadena täitmise teel. Mõlemad ümberkujundamisabinõud on seaduse järgi lubatud. Samuti pole ükski võlausaldaja kohtule teatanud, et võlgniku poolt võlgade ümberkujundamiskavas märgitud võla summa on ebaõigesti kajastatud ja tegelikult on võlasumma suurem. Kohus peab oluliseks anda võlgnikule võimalus oma kohustuste täitmiseks väljaspool pankrotimenetlust. Võlgade ümberkujundamise menetlus on loodud alternatiivina pankrotimenetlusele. Sellise võimaluse andmise tingimus on, et isik peab suutma selle menetluse tulemusena vähemalt osaliselt oma võlad tasuda. Käesoleval juhul on võlgnik hinnanud oma majanduslikku seisu selliseks, et tal on 36 kuu jooksul võimalik oma kohustused võlausaldajate ees 28% ulatuses täita. Võlgnik on selgitanud, et ümberkujundamiskava koostamisel lähtus ta enda reaalsetest võimalustest, et tagada kava täitmine. Käesoleval ajal ei ole kohtul alust arvata, et ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgnikule jõukohane. Eeltoodust tulenevalt on kava kinnitamine kohtu hinnangul poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtegi võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. VÕVS § 24 lg 10 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse osas, samuti kohustada teda kohtu või nõustajaga kooskõlastama teatud tehinguid. Vastavalt VÕVS § 34 lg 1 teostab järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle kohus. VÕVS § 34 lg 3 kohaselt võlgnik või nõustaja esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajatele aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus võib küsida võlgnikult või nõustajalt ka muul ajal aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ja lasta seda võlgniku arvel kontrollida nõustajal või eksperdil. Eeltoodust tulenevalt on võlgnikul kohustus esitada iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajatele aruanne võlgnike varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Aruanded tuleb esitada käesoleva määruse resolutsioonis märgitud tähtaegadeks.

4(5)

2-19-1659

Kohus selgitab, et VÕVS § 37 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses. VÕVS § 35 lg 1 järgi võlgnik, nõustaja või võlausaldaja võib asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta lähtuvalt sellest, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse osas on tehtud kohtulahend. VÕVS § 26 lg 2 järgi määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). VÕVS § 8 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.