Väljaotsa OÜ hagi OÜ KROMOTEK HOLDING vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2024/7426
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 5. veebruari 2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Väljaotsa OÜ määruskaebus
Menetlus
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindaja
Määruskaebuse esitaja (hageja) Väljaotsa OÜ (registrikood 11618708), lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret Kergandberg Kostja OÜ KROMOTEK HOLDING (registrikood 10982955), lepingulised esindajad vandeadvokaat Annika Vait ja advokaat Kristiina Padu
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 5. veebruari 2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-24-18956 osaliselt p-de 3 ja 4 osas, milles maakohus määras kindlaks ja mõistis Väljaotsa OÜlt OÜ KROMOTEK HOLDING kasuks välja OÜ KROMOTEK HOLDING menetluskulud suuremas summas kui 990 eurot (st 217 euro 80 sendi osas) ja mõistis välja viivise 990 eurot ületavalt summalt. Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata kindlaks OÜ KROMOTEK HOLDING menetluskulud 990 eurot ning mõista Väljaotsa OÜ-lt OÜ KROMOTEK HOLDING kasuks välja menetluskulud 990 eurot ja viivise menetluskuludelt 990 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
2.Jätta muus osas Tartu Maakohtu 5. veebruari 2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-2418956 muutmata.
4.Jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud, mis seonduvad menetluskulude jaotuse vaidlustamisega, Väljaotsa OÜ kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega seotud menetluskulud jätta poolte endi kanda ning neid ei hüvitata.
Määrata OÜ KROMOTEK HOLDING määruskaebemenetluses hüvitatavateks menetluskuludeks 495 eurot ja mõista need Väljaotsa OÜ-lt OÜ KROMOTEK HOLDING kasuks välja. Mõista Väljaotsa OÜ-lt OÜ KROMOTEK HOLDING kasuks välja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (495 eurot) alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtumääruse kehtiv resolutsioon on järgmine:
7.1.Jätta Väljaotsa OÜ 13.12.2024 hagi OÜ KROMOTEK HOLDING vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2024/7426 menetlusse võtmata, sest Väljaotsa OÜ on hagiavalduse tagasi võtnud.
7.2.Jätta rahuldamata OÜ KROMOTEK HOLDING 29.01.2025 taotlus liita tsiviilasjades nr 2-24-18956 ja nr 2-25-512 esitatud hagid ühte menetlusse.
7.3.Jätta menetluskulud Väljaotsa OÜ kanda ning mõista Väljaotsa OÜ-lt OÜ KROMOTEK HOLDING kasuks välja 990 eurot.
7.4.Mõista Väljaotsa OÜ-lt OÜ KROMOTEK HOLDING kasuks välja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (990 eurot) alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
7.5.Tagastada hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 595 eurot Mai Toominga (Tooming) pangakontole nr EE881010010020423016 (SEB Pank) selgitusega „riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-24-18956“.
7.6.Toimetada määrus kätte Väljaotsa OÜ ja OÜ KROMOTEK HOLDING lepingulistele esindajatele.
7.7.Jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud, mis seonduvad menetluskulude jaotuse vaidlustamisega, Väljaotsa OÜ kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega seotud menetluskulud jätta poolte endi kanda ning neid ei hüvitata.
7.8.Määrata OÜ KROMOTEK HOLDING määruskaebemenetluses hüvitatavateks menetluskuludeks 495 eurot ja mõista need Väljaotsa OÜ-lt OÜ KROMOTEK HOLDING kasuks välja.
7.9.Mõista Väljaotsa OÜ-lt OÜ KROMOTEK HOLDING kasuks välja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (495 eurot) alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
2
ASJAOLUD
1.Väljaotsa OÜ (hageja) esitas 13. detsembril 2024 Tartu Maakohtule hagi OÜ KROMOTEK HOLDING (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2024/7426. Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses täiteasi nr 084/2024/7426. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 22. novembril 2017 tsiviilasjas nr 2-17-14495 tehtud tagaseljaotsus, millega mõisteti hagejalt ja Tiit Roonelt (kolmas isik) solidaarselt kostja kasuks välja põhivõlg 10 000 eurot, leppetrahv 5000 eurot, kahjuhüvitis 401 eurot 90 senti, menetluskulud 2054 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1642 eurot ja edasiulatuv viivis 0,2% päevas põhinõudelt (10 000 eurot) alates 29. septembrist 2017 kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Tagaseljaotsus on jõustunud. Hageja leiab, et sundtäitmine tuleb lubamatuks tunnistada, sest kostja nõue hageja ja kolmanda isiku vastu on täidetud tsiviilasjas nr 2-21-16681 kompromissi sõlmimise tagajärjel. Harju Maakohus kinnitas 9. detsembril 2021 tsiviilasjas nr 2-21-16681 kompromissi hageja, Risto Tamme, Mai Toominga ja OÜ PROKTER, vahel, millega esimesed kolm kohustusid tasuma solidaarselt OÜ-le PROKTER 150 000 eurot maksegraafiku alusel, sest OÜ PROKTER oli andnud 17. märtsil 2017 sõlmitud laenulepingu nr 1/2017 kohaselt hagejale laenu 300 000 eurot, hageja oli jäänud võlgu ning teised (Risto Tamme ja Mai Tooming) vastutasid käendajatena. Hageja selgitas, et kostja juhatuse liikmel, Daniel Tuusisel oli kaks äriühingut, mille kaudu ta tegutses. Kostja juhatuse liige oli varem ka OÜ PROKTER ainuosanik ja juhatuse liige. Hageja sõlmis kompromissi OÜ-ga PROKTER ning selle tagajärjel pidid lõppema ka täitedokumendi (tagaseljaotsuse) aluseks olevad kostja nõuded hageja vastu, olgugi, et selle kompromissilepingu pool ei olnud kostja, vaid tema teine äriühing. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise avalduse, milles palus kuni käesoleva kohtumenetluse lõppemiseni peatada hagi tagamise korras täitemenetlus täiteasjas nr 084/2024/7426.
2.Maakohus küsis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 384 lg 1 teise lause alusel kostja seisukohta hagi tagamise avalduse osas.
3.Kostja palus jätta hagi tagamise taotluse rahuldamata, sest täitedokumendiks oleval tagaseljaotsusel ja kompromissil puudub igasugune omavaheline õiguslik seos. Hageja on kohut ebaõigete faktiväidetega eksitanud. Tõele ei vasta hageja väited, justkui oleks tema kohustused tsiviilasjas nr 2-21-16681 sõlmitud kompromissiga või selle läbirääkimistel lõpetatud. Kostja ei olnud viidatud kompromissi ega sellele eelnenud läbirääkimiste pool.
4.Maakohus jättis 14. jaanuari 2025 määrusega hagiavalduse käiguta ja hagi tagamise taotluse rahuldamata ning hageja 7. jaanuari 2025. a vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. Kohus leidis, et kuivõrd kostja ei olnud kompromissilepingu pool, kompromissis ei olnud ühtegi viidet sellele, et hõlmatud peaksid olema ka kostja nõuded hageja vastu ning omavahelises arvelduses on tagaseljaotsuse ja kompromissi aluseks olevaid nõudeid läbivalt eraldi käsitletud, ei olnud hageja kohtule usutavalt põhistanud hagiavalduse aluseks olevat väidet, et kostja nõue tema vastu täideti kolmandate isikutega sõlmitud kompromissi käigus. Kohus andis hagejale tähtaja 14 päeva hagiavalduse täiendavaks põhjendamiseks ja hoiatas, et kui hageja ei kõrvalda puudusi kohtu määratud tähtaja jooksul, võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata.
3
5.Hageja esitas 15. jaanuaril 2025 kohtule vastuse, milles andis teada, et ta ei soovi, et kohus hagiavaldust menetleks. Hageja avaldas soovi hagiavaldus tagasi võtta ning palus talle hagiavalduselt tasutud riigilõiv tagastada.
6.Kostja esitas 29. jaanuaril 2025 menetluskulude nimekirja ning taotluse liita tsiviilasjades nr 2-24-18956 ja 2-25-512 esitatud hagid ühte menetlusse. Oluline on arvestada, et hageja esitas praegusega samasisuline hagi ka Pärnu Maakohtule (tsiviilasi nr 2-25-740) ning ka hagejaga solidaarselt vastutav kolmas isik esitas praegusega analoogse hagi Pärnu Maakohtule (tsiviilasi nr 2-25-512). Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud 2421 eurot ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise menetluskuludelt (2421 eurot) alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja lepingulistel esindajatel kulus toimingutele 13 tundi 45 minutit. Tunnitasu oli 180 eurot tunnis. Kostja kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslane ja taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta.
7.Hageja palus jätta kostja menetluste liitmise taotluse rahuldamata ja kostja menetluskulud kostja enda kanda. Kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud menetluskulud ei olnud põhjendatud ega vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kostja menetluskulusid ei saa jätta hageja kanda. Kostja menetlustoimingud olid ka ebavajalikud, sest kohus küsis hagi tagamise avalduse kohta põhjendamatult kostja seisukohta. Hageja selgitas, et tema avalduse tagasivõtmise avaldus oli seotud sellega, et tema hinnangul oli asja läbivaatamiseks pädev kohus kostja asukohajärgselt Pärnu kohus.
MAAKOHTU MÄÄRUS
8.Maakohus jättis 5. veebruari 2025. a määrusega hagi menetlusse võtmata, sest hageja on hagiavalduse tagasi võtnud (määruse p 1). Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse liita tsiviilasjades nr 2-24-18956 ja 2-25-512 esitatud hagid ühte menetlusse (määruse p 2). Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 1207 eurot 80 senti (sh käibemaks) ja sellelt viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni (määruse p 3 ja 4). Maakohus rahuldas hageja riigilõivu tagastamise taotluse (määruse p 5). Maakohus selgitas, et hageja võib hagi TsMS § 424 kohaselt kuni eelmenetluse lõpuni kostja nõusolekuta tagasi võtta. Hageja esitas 15. jaanuaril 2025, päev pärast määrust, millega jäeti hagiavaldus käiguta ja hagi tagamata, avalduse, milles märkis, et ta ei soovi avalduse menetlemist, mh võttes arvesse, et antud juhul ei ole erandlikku kohtualluvust TMS § 222 alusel ning ta on esitanud hagi TMS § 221 alusel, mis erandlikku kohtualluvust ette ei näe. Kohtule 5. veebruaril 2025 esitatud seisukohas tõi hageja eraldi välja, et tema avalduse tagasivõtmise avaldus 15. jaanuaril 2025 oli seotud sellega, et tema hinnangul oli asja läbivaatamiseks pädev kohus kostja asukohajärgne Pärnu Maakohus. Eelmisest lausest nähtuvalt hageja täpsustas, et tema soov, et avaldust enam ei menetletaks, tähendab soovi avaldus TsMS § 424 mõttes tagasi võtta. Maakohus rahuldas hageja taotluse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda TsMS § 168 lg 4 alusel, mille kohaselt kannab hageja kostja menetluskulud, kui ta võtab hagi tagasi. Maakohus pidas kostja menetluskulusid TsMS § 175 lg 1 mõttes vajalikeks ja põhjendatuks osaliselt. Maakohus leidis, et kostja lepinguliste esindajate tunnitasu 180 (lisandub käibemaks) ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda. Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleks arvestada hageja väidetava pahatahtlikkusega kohtusse pöördumisel. Kohus ei saa väidetava 4
pahatahtlikkuse tõttu mõista hagejalt kostja kasuks välja ebamõistlikke või põhjendamatuid menetluskulusid. Maakohus leidis, et TsMS § 175 lg 1 mõttes on põhjendatud ja vajalik ajakulu hagi tagamise taotluse kohta seisukoha esitamiseks ja selle jaoks informatsiooni kogumiseks ja suhtluseks neli tundi ning muude dokumentide, sh menetluskulude nimekirja koostamiseks üks tund. Põhjendatud ajakulu seisukohtade kooskõlastamiseks ja esitamiseks on pool tundi. Eeltoodust lähtudes mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 990 eurot (5,5 h × 180 eurot), millele lisandub käibemaks, seega kokku 1207 eurot 80 senti (sh käibemaks). Arvestades vaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu on selline kulu põhjendatud. Maakohus rahuldas kostja taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks.
MÄÄRUSKAEBUS JA EDASINE MENETLUS
9.Hageja esitas 21. veebruaril 2025 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punktid 3 ja 4 ning jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Alternatiivselt palus hageja muuta määruse resolutsiooni punkti 3, vähendades väljamõistetavaid menetluskulusid 360 euro võrra. Hageja hinnangul on kostja menetluskulude hagejalt väljamõistmine ebaõiglane ja ebamõistlik ning maakohus oleks pidanud kohaldama TsMS § 162 lg-t 4. Hageja võttis hagi tagasi menetluse algfaasis, veel enne hagi menetlusse võtmist. Reeglina saab hageja eeldada kostjal menetluskulude tekkimist alles pärast hagi menetlusse võtmist eelmenetluses. Hageja jaoks ei olnud kostja menetluskulude tekkimine selliselt ettenähtav. Kostjal tekkisid menetluskulud kohtu kaalutlusõiguse rikkumisest. Kohtul ei olnud seisukoha küsimiseks selgelt arusaadavat põhjust. Puudusid erandlikud asjaolusid, millest lähtuvalt oleks kohus pidanud võimaldama kostjal hagi tagamise taotlusele vastata. Hagi perspektiiv ei ole oluline, õiguslikult täiesti perspektiivitu hagi saab TsMS § 372 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata jätta. Kohtu poolt kostjalt seisukoha küsimine hagi tagamise taotlusele ja hagi menetlusse võtmise otsustamisele oli ebavajalik. Isegi, kui kohus seda tegi, ei peaks selliselt tekkinud menetluskulud olema hageja poolt hüvitatavad. Menetluskulude hageja kanda jätmine on ebaõiglane ka tulenevalt seaduse ebaselgusest ja kohtute erinevast praktikast. Lisaks hagi tagamise erinevale praktikale on kohtud erinevalt käsitlenud ka hagi alluvust. Hageja võttis 15. jaanuaril 2025 hagiavalduse tagasi seoses sellega, et tema hinnangul võis olla asja läbivaatamiseks pädev kohus kostja asukohajärgne Pärnu Maakohus. Nimelt sai hageja 14. jaanuaril 2025 teada, et Pärnu Maakohus oli võtnud teise võlgniku Tiit Roone analoogse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi küsimusteta menetlusse ja hagi ära taganud. Seega kohus nõustus Pärnu Maakohtu kohtualluvusega. Kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses ei ole kohtutäitur menetlusosaliseks, siis puudub igasugune põhjus selle menetlemiseks kohtutäituri tööpiirkonna kohtus. Hageja palub kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Vastav üldpõhimõte peaks olema kohaldatav ka hagi tagasivõtmise korral. Alternatiivselt tugineb hageja sellele, et maakohus mõistis menetluskulud välja põhjendamatult suures ulatuses. Kostja menetluskulud ei ole vähemalt esitatud suuruses vajalikud ega põhjendatud. Ajakulu hagi tagamise taotluse kohta seisukoha esitamiseks ja selle jaoks informatsiooni kogumiseks ja suhtluseks neli tundi on liiga palju. Hagi tagamise taotlus ei olnud mahukas ega ebatavaline ning selle kohta ei olnud mingit informatsiooni vaja koguda. Samuti jääb 5
arusaamatuks, kellega ja mis suhtlus on toimunud, seda enam, et kohus luges veel põhjendatuks seisukohtade kooskõlastamiseks pool tundi. Kohus ei ole selgitanud, milliseid dokumente ta peab silmas lauses „muude dokumentide, sh menetluskulude nimekirja koostamiseks üks tund“. Näiteks on kostja esitanud kohtule täiesti asjakohatu liitmise taotluse (vt määruse resolutsiooni p 2). Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu ei saanud olla rohkem kui pool tundi. Kui kohus leiab, et kostja kirjalik seisukoht oli asjas vajalik, saab põhjendatuks lugeda vaid hagi tagamise taotluse esitamisele tehtud esindajakulu 3 tundi 10. jaanuaril 2025, millele võib lisanduda 0,5 tundi menetluskulude nimekirja koostamise kulu.
10.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Hageja ei ole erinevalt TsMS § 200 lg-s 1 ettenähtule kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt. Vastupidiselt hageja poolt väidetule oleks täiesti ebaõiglane ja ebamõistlik need kulud jätta kostja kanda. Hageja tekitatud olukord on kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja pahatahtlik. Puudub vaidlus, et nii käesolev menetlus kui ka selle lõpetamine on põhjustatud hageja tegevusest. Hageja oli hagi tagasivõtmise avaldust esitades tegelikult teadlik, et kostja on kandnud menetluskulusid. Maakohus on õigesti jätnud TsMS § 162 lg-s 4 sätestatud erandi kohaldamata, sest kulude väljamõistmine ei ole hageja suhtes ebamõistlik ega ebaõiglane. Antud juhul ei ole TsMS § 162 lg 4 üldse kohaldatav, kuna hageja puhul ei ole tegemist nõrgema poolega, kelle huve saaks TsMS § 162 lg 4 alusel kaitsta. Tegemist on kahe juriidilise isiku vahelise vaidlusega, milles puudub n-ö nõrgem pool TsMS § 162 lg 4 tähenduses. Hageja väidetav eeldus, et kostjal saavad tekkida menetluskulud alles pärast hagi menetlusse võtmist, on eksitav ega ole õige. Maakohus küsis kostja seisukohta põhjendatult. Hageja väide kohtualluvuse ebaselguse ja kohtute erineva praktika osas ei anna alust määruse tühistamiseks. Kokkuvõttes on tegemist ainult hagejast endast põhjustatud olukorraga, kus hageja on esitanud kostja vastu hagi ja hagi tagamise taotluse, lasknud kostjal kanda selle menetlusega seoses menetluskulusid ja seejärel esitanud hagi tagasivõtmise avalduse. Hageja on hagi tagasi võtnud täielikult temast endast tulenevatel põhjustel. Seega on hageja ise otsustanud hagiga kohtusse pöörduda ja ise otsustanud sellest ka loobuda. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 4 peab hageja kandma enda sellise tegevuse tulemusel kostjale tekitatud kulud. Maakohus ei ole kulusid välja mõistnud ebamõistlikult suures ulatuses. Kostjal tegelikult kulunud aeg oli 13,45 tundi ehk ligi 3 korda rohkem võrreldes kohtu poolt hagejalt väljamõistetud 5,5 tunniga. Seega liialt suures ulatuses menetluskulude väljamõistmist kohe kindlasti kohtule ette heita ei saa.
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks TsMS § 663 lg 5 alusel Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada p 3 ja 4 osas, milles maakohus määras kindlaks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud suuremas summas kui 990 eurot (ehk 217 euro 80 sendi osas) ning viivise suuremalt summalt kui 990 eurot. Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega määrata kindlaks kostja menetluskulud 990 eurot ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 990 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise sellelt summalt. Muus osas tuleb jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. 6
13.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu lahendi resolutsiooni, märgib ringkonnakohus vastavalt TsMS § 654 lg-le 22 (koosmõjus §-ga 659) määruse tervikresolutsiooni kehtivas sõnastuses.
14.Praegusel juhul on hageja vaidlustanud maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Hagi menetlusse võtmata jätmist hagist loobumise tõttu pole vaidlustatud.
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud põhjendatult menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt korrata.
16.Vastuseks määruskaebuse väidetele menetluskulude jaotust puudutavas osas märgib ringkonnakohus järgmist. Hageja on tuginenud määruskaebuses sellele, et kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt on äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik, kuna (1) vastaspoolel menetluskulude tekkimist saab eeldada pärast hagi menetlusse võtmist, (2) kostja menetluskulud tekkisid maakohtu kaalutlusõiguse rikkumise tõttu ja (3) hagi alluvust puudutav seadus on ebaselge ja kohtute praktika erinev. Praeguses asjas esitas hageja hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks koos hagi tagamise taotlusega, milles palus täitemenetluse peatamist kuni kohtumenetluse lõppemiseni.
16.1.Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et vastaspoolel menetluskulude tekkimist saab eeldada alles pärast hagi menetlusse võtmist, sest nii TsMS § 372 lg 3 kui ka § 384 lg 3 näevad ette kohtu õiguse vastaspoole nii enne hagiavalduse menetlusse võtmist kui ka hagi tagamise taotluse lahendamist vajadusel ära kuulata. Ringkonnakohus leiab, et kui kostja ärakuulamise tulemusel on põhjendatud hagi tagamise taotlus jätta rahuldamata või hagi menetlusse võtmata, on põhjendatud menetluskulude jätmine hageja kanda. Seega sellise võimalusega peab hageja kohtusse pöördumisel arvestama.
16.2.Kohus otsustab kaalutlusõiguse alusel, kas kostja ärakuulamine enne hagi tagamise avalduse lahendamist on ilmselt mõistlik. Küll aga peab kohus alati kaaluma ärakuulamise vajalikkust, st tegemist ei tohi olla suvaotsusega, ning oma järeldust peaks kohus hagi tagamise määruses ka lühidalt põhjendama. Ringkonnakohtu hinnangul tekkis maakohtul hagiavalduses esitatud asjaolude pinnalt põhjendatult kahtlus ning vajadus asjaoludest tasakaalustatud pildi saamiseks kostja enne hagi tagamist ära kuulata. Maakohus on vastavat otsustust ka 14. jaanuari 2025. a määruses, millega jättis hageja vastuväite kohtu tegevusele ja hagi tagamise taotluse rahuldamata, piisavalt põhjendanud. Seega leiab ringkonnakohus, et maakohus ei rikkunud kaalutlusõigust, kui küsis hagi tagamise osas kostja seisukohta.
16.3.TsMS § 75 lg-te 1 ja 2 kohaselt kontrollib kohus, kas asi allub sellele kohtule, kuhu avaldus esitati ning kui asi ei allu sellele kohtule, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja väide sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kohtualluvuse ebaselguse osas asjakohatu. TMS § 11 sätestab erandliku kohtualluvuse regulatsiooni. TMS § 11 lg 1 p 5 kohaselt on maakohtu pädevuses täitemenetlusega seotud hagide lahendamine, mille alla kuuluvad ka hagid sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (TMS § 221). TMS § 11 lg 2 järgi alluvad lõikes 1 nimetatud asjad erandlikult maakohtule, mille tööpiirkonnas täitemenetlus toimub või peaks toimuma. TsMS § 69 lg 4 esimese lause kohaselt määratakse erandliku kohtualluvusega kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Seega hageja ei eksinud kohtualluvusega, kui esitas hagi Tartu
7
Maakohtule. Hageja põhjendus hagi tagasivõtmiseks kohtualluvuse küsimusest lähtuvalt ei ole aluseks menetluskulude teistsuguseks jagamiseks.
16.4.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja toonud esile selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus ei teinud käesoleval juhul ka lõpplahendit kummagi menetlusosalise kahjuks. Arvestades tsiviilasja ja hagi tagasivõtmise asjaolusid ei ole menetluskulude jätmine hageja kanda äärmiselt ebaõiglane ega ebamõistlik. Eeltoodut arvestades on maakohus jaganud põhjendatult menetluskulud selliselt, et on jätnud need TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda.
17.Kuigi menetluskulude jaotuse osas ei ole ringkonnakohtu hinnangul hageja määruskaebus põhjendatud, leiab ringkonnakohus, et osaliselt tuleb tühistada maakohtu lahend menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas, sest maakohus on põhjendamatult mõistnud kostja menetluskulud välja koos käibemaksuga. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et tuginedes Riigikohtu praktikale on TsMS § 175 lg 1 kohaselt menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536/153, p 15). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga (vt nt RKTKm 06.05.2015, 3-2-1-4-15, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohtu siseveendumuse kujunemine 5,5 tunni osas on loogiline ja jälgitav. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja on 29. jaanuaril 2025 esitatud menetluskulude nimekirja p-s 6 kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane, on maakohus rikkunud TsMS § 174 lg 10 sätestatut ning määranud kostja menetluskulud kindlaks ja mõistnud need hagejalt välja koos käibemaksuga. Seega tuleb menetluskuludelt 990 eurot arvestatud käibemaksu 217 eurot 80 sendi ja sellelt väljamõistetud viivise osas maakohtu määrus tühistada. Ringkonnakohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 990 eurot (5,5 h x 180 eurot/h) ja viivise sellelt summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
18.Eeltoodut arvestades tuleb maakohtu määrus osaliselt menetluskulude kindlaksmääramise osas küll tühistada ning määruskaebus osaliselt rahuldada, kuid määruskaebuse menetlemisega seotud kulud, mis seonduvad menetluskulude jaotuse vaidlustamisega, tuleb jätta hageja kanda (vt ka RKTKo 16.06.2021, 2-20-5019/50, p-d 11–12). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega seotud kulusid TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata ning need tuleb jätta poolte endi kanda.
19.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kostja 22. mail 2025 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks perioodil 5. veebruar 2025 kuni 20. mai 2025 tehtud toimingutega seoses lepinguliste esindajate kulu 2039 eurot 15 senti (käibemaksuta). Kostja esindajate ajakulu oli kokku 11 tundi 43 minutit ja tunnihind 35 kuni 180 eurot. Kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. 8
Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu. Hageja hinnangul ei saa olla vajalikud need kostja menetluskulud, mis tekkisid enne hageja määruskaebuse saamist. Kahe esindaja kasutamine on põhjendamatu ja advokaadibüroo teiste töötajate kulude väljamõistmist seadus ette ei näe. Suur osa toiminguid on kontrollimatud ja määruskaebuse olemust arvestades ebavajalikud. Hageja leiab, et määruskaebusele vastuse koostamiseks kulunud aeg ei tohiks ületada 2 tundi (menetluskulude nimekirja järgi kulus 8 tundi 51 minutit). Hageja ei vaidlusta esindaja tunnihinda 180 eurot ja menetluskulude nimekirja koostamise aega 18 minutit. Seega kokku võivad põhjendatud menetluskulud olla kuni 2,5 tundi ehk 450 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et perioodi 5. veebruar kuni 10. veebruar 2025 toimingud (kokku 64 minutit) on seotud maakohtu menetlusega. Selliste kulude vajalikkust ja põhjendatust ringkonnakohus määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulude kindlaksmääramise raames ei hinda ja jätab tähelepanuta. Nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulistel esindajatel määruskaebusega tutvumisele ja sellele vastuse esitamiseni toimingutele kokku 9 tundi 48 minutit. Ringkonnakohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, sh et kostjate vastus kordab suures osas varasemalt väljendatud seisukohti, ja et hageja kanda saab jätta kulud, mis seonduvad menetluskulude jaotuse vaidlustamisega, on vajalik ja põhjendatud ajakulu määruskaebusega tutvumisele ja sellele vastuse esitamisele kokku 2,5 tundi. Toimingud, mis sisaldavad kohtumääruste ja -kirjadega tutvumist, loeb ringkonnakohus hõlmatuks tutvumisele järgnevate menetlusdokumentide koostamise ajakuluga. Menetluskulude nimekirja esitamisega seotud toimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu on 15 minutit. Seega on määruskaebemenetluses põhjendatud ja vajalik ajakulu, mis seondub menetluskulude jaotuse vaidlustamisega, 2,75 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu suurus 180 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus määruskaebemenetluses hüvitatavateks kostja menetluskuludeks 495 eurot (2,75 h x 180 eurot; käibemaksuta) ja mõistab need hagejalt kostja kasuks välja. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse mõista menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.