XX hagi AugustESTFIN OÜ vastu kahju hüvitamise ja toimingu tegemise kohustamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.11.2018 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
XX apellatsioonkaebus 3153 eurot AugustESTFIN OÜ apellatsioonkaebus 750 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus AugustESTFIN OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Meeli Malve Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): AugustESTFIN OÜ (registrikood 12710698, asukoht Kadaka tee 7, Tallinn), lepinguline esindaja advokaat Teet Lehiste ja vandeadvokaat Ahti Kuuseväli
Istungi toimumise aeg
26.03.2019
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 30.11.2018 otsus tühistada osaliselt, osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat demonteerima hageja kinnistult reovee biopuhastusseade ning jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata ettemaksuna tasutud 1 548 eurot ja kahju hüvitise 605 eurot, samuti menetluskulude jaotuse osas, muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Tühistatud osas teha uus otsus, millega rahuldada hageja nõue kohustada kostjat demonteerima hageja kinnistult reovee biopuhastusseade, mõista kostjalt hageja kasuks välja ettemaksuna tasutu ja täiendav kahju hüvitis. 1(16)
2.AugustESTFIN OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.XX apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
4.1.Hagi rahuldada osaliselt. 4.2.Kohustada AugustESTFIN OÜ-t demonteerima kinnistult aadressil Koka, Aila küla, Saue vald, Harju maakond reovee biopuhastusseade August AT-6. 4.3.Mõista välja AugustESTFIN OÜ-lt XX kasuks ettemaksuna tasutud 1 548 eurot ja kahju hüvitis summas 1 355 eurot.
4.4.Jätta XX menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 65% ulatuses AugustESTFIN OÜ kanda, ülejäänud ulatuses tema enda kanda. AugustESTFIN OÜ menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta tema enda kanda.
4.5.Keelduda hageja apellatsioonkaebusele lisatud tõendite, va maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta, asja materjalide juurde võtmisest.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja palub 16.07.2017 esitatud hagis kohustada kostjat demonteerima kinnistult aadressiga Koka kinnistu, Aila küla, Saue vald, Harju maakond reovee biopuhastusseadme August AT-6 ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kostja poolt tekitatud kahju hüvitis summas 3 903 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt 09.08.2016 käis kostja esindaja hageja kinnistul ning tegi kohapeal hagejale hinnapakkumise kalkulatsiooni. Viidatud kalkulatsiooni järgi pidi kostja tarnima ja paigaldama reovee biopuhastusseadme AT-6 ning lisaks teostama järgmised tööd ja tarnima järgmised tooted: D316 vahekaev 1 komplekt; D1000 infiltratsiooni element, 1 komplekt; plastik kaas 1 tk; liiv, killustik; seadme paigaldus; betoonalus läbimõõduga 1500 cm; infiltratsiooni elementide paigaldamine; D110 torude paigaldus; eskiis; projekt; haljastus; kaevetööd. Viidatud tööde maksumuseks oli kokku 3 778 eurot, millele lisandub käibemaks. 13.09.2016 edastas kostja hagejale hinnapakkumise nr 1600294 hageja kinnistule reovee biopuhastusseadme August AT-6 paigaldamiseks. Hageja aktsepteeris hinnapakkumist, olles veendunud, et teostatavad tööd on samad, mille kohta ta on eelnevalt nõusoleku andnud. Seega olid pooled 09.08.2016 esitatud esialgse hinnapakkumisega ning 13.09.2016 kostja poolt hagejale edastatud hinnapakkumise ning selle lisaks oleva biopuhastusseadme paigaldustööde kirjeldusega leppinud kokku tööde teostamises hagejale kuuluval kinnistul. Paigaldatav seade pidi vastama 1 CE sertifikaadile.
2(16)
Tsiviilasi nr: 2-17-10863
3.15.11.2016 edastas kostja hagejale ettemaksu arve nr 2016162 summas 1 548 eurot ning andis teada, et alustab töödega 17.11.2016. Hageja ei saanud tööde teostamiseks 17.11.2016 nõusolekut anda, kuna viibis kuni selle päevani puhkusel. Hageja tasus kostjale ettemaksu summas 1 548 eurot 18.11.2016. Pooled ei ole tööde teostamiseks sõlminud lepingut kirjalikus vormis, kuid poolte vahel sõlmitud lepingu puhul on tegemist tarbijatöövõtulepinguga. Kostja keeldus hagejaga enne tööde alustamist kirjalikku lepingut sõlmimast. Hageja keelas kostjal enne lepingu sõlmimist kinnistul igasuguse kostjapoolse tegevuse. Kostja saatis hagejale lepingu 2016. a detsembri lõpus, kuid selles puudusid tööde kirjeldused ja see oli septembri kuupäevaga, mistõttu hageja keeldus seda allkirjastamast.
4.17.11.2016 alustas kostja lepingut sõlmimata ja tööde teostamise aega kokku leppimata töid ja paigaldas hageja kinnistule biopuhastusseadme mahutid, kuid mitte kogu seadet ning mitte kokkulepitud kohta. Lisaks kahjustas kostja tööde käigus kinnistu sissesõiduteed, lõhkus kaevetööde käigus kinnistu elektrikaabli ning jättis taastamata kinnistu haljastuse. Kostja poolt esitatud 1 CE sertifikaat seadmele ei vasta nõuetele, kuna on inglise keelne.
5.21.11.2016 edastas kostja hagejale arve nr 2016164 summas 2 658 eurot. Samal päeval andis hageja kostjale teada, et on nõus arve tasumisega peale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti koostamist ning kostja poolt tekitatud kahjude likvideerimist. Hagejal puudub võimalik seade kasutusele võtta, kuna Saue vald on talle teatanud, et sellisel kujul töid vastu ei võeta, seade peab olema ankurdatud ja paigaldatud selleks ettenähtud kohta. Hageja on andnud kostjale korduvalt võimalusi teostada tööd nõuetekohaselt.
6.Hageja edastas kostjale 04.04.2017 lepingust taganemise avalduse tuginedes lepingu olulisele rikkumisel. Viidatud avaldusega andis hageja kostjale täiendava tähtaja, 14 päeva, puuduste kõrvaldamiseks, kuid mille jooksul kostja puuduseid ei likvideerinud. Seega on hageja lepingust taganenud 19.04.2017.
7.Kostja on tekitanud hagejale kahju summas 3 903 eurot. Kostja oli teadlik, et raskete masinatega pehmel pinnasel liikumine põhjustab pinnasele kahjustusi. Hageja juhtis ka kostja tähelepanu asjaolule, et seoses märgade ilmadega ja külmumata pinnasega võib sissesõidutee ja kaevetööde ala saada kahjustatud ning oleks parem tööd lükata edasi perioodile, mil pinnas ja teed on tahenenud. Hageja soovituse ignoreerimisega jättis kostja omapoolse hoolsuskohustuse täitmata. Kostja selline käitumine on käsitletav raske hooletusena, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt kahjude hüvitamist, mis on hagejale tekkinud seoses sissesõidu tee kahjustamisega. Kostja lõhkus kaevetööde käigus välisvalgustite ja saunamaja elektriga varustava elektrikaabli. Hageja oli kostjale varasemalt näidanud elektrikaabli asukoha, kuid kostja ignoreeris saadud teavet. Hageja kahjunõude summa on kujunenud järgnevalt: 1) Infraline OÜ 28.03.2017 hinnapakkumine summas 1 605 eurot, mis sisaldab järgmist: Eelnevalt paigaldatud biopuhasti korpuse välja kaevamine ja paigaldamine projektsele kohale ja ühendamine imbkaevuga koos vajalike materjalide ja tööga; Haljasala taastamine ja liigpinnase utiliseerimine; Geodeesia, dokumenteerimine ja tööde üle andmine tellijale; Sissesõidutee kruusakatte taastamine purukruusaga. 2) Ettemaksuarve nr 2016162 summas 1 548 eurot 15.11.2016 saatis kostja hagejale ettemaksu arve nr 2016162 summas 1 548 eurot, mille hageja tasus kostjale 18.11.2016. 3) OÜ Loo Elektriehitus 23.03.2017 hinnapakkumine summas 750 eurot, mis sisaldab järgmist: Kaabli rikkekeha otsing; 3(16)
Tsiviilasi nr: 2-17-10863
Kaablimuhvi materjalid; Elektri montaažitööd, sh kaevetööd ja transport.
Hageja täpsustab, et 24.12.2016 KK-le tehtud makse summas 585 selgitusega „Tänud abi eest, Koka elekter“ ei sisaldanud katkise elektrikaabli parandustöid, vaid see oli vajalik esmase ohu likvideerimiseks ja elektrikilbi parandustöödeks, mis on lisakulud, kuid mille hüvitamist hageja kostjalt ei nõua. Vaidlusalune elektrikaabel on siiani parandamata ja ohtlikult maa sees.
8.Hageja palub kohustada kostjat demonteerima vaidlusalune biopuhastusseade hageja kinnistult. Kuna kostja on oma lepingujärgsete kohustuste mittetäitmise ja tegevustega lepingu täitmisel põhjustanud hagejale kahju, nõuab hageja kostjalt ka kahju summas 3 903 eurot hüvitamist. Kostja vastuväited
9.Kostja ei tunnista hagi, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
10.Kostja on seisukohal, et poolte vahel on sõlmitud biopuhastusseadme ostumüügileping ja biopuhastusseadme paigaldustööde töövõtuleping. Lepingu osaks ei ole 09.08.2016 kuupäevaga käsikirjas täidetud paber, kuhu ilmselt hageja on käsitsi trükitähtedes peale kirjutanud, et see on algne hinnapakkumus kostja poolt. Tegemist ei ole kostja poolse ametliku ja lõpliku pakkumisega, mille alusel kostja hagejale töid pidi teostama. Ametliku hinnapakkumise saatis kostja hagejale 13.09.2016 e-posti teel, millist pakkumust on hageja aktseptinud ettemaksuarve tasumisega.
11.Hagejal puudub alus vaidlusaluse biopuhastusseadme müügilepingust taganemiseks, kuna vaidlusalune biopuhastusseade ei ole katki ning hageja ei ole ka kohtuväliselt kordagi biopuhastusseadme enda puudustele tuginenud. Müügilepingust taganemine on lubamatu, kuna olulist müügilepingu rikkumist ei eksisteeri ning seadme parandamiseks ei ole täiendavat tähtaega antud, rääkimata tuginemast asjaolule, et seade oleks puudustega. Niisamuti on taganemine lubamatu põhjusel, et see ei ole tehtud mõistliku aja jooksul. Hageja pidi saama oma väidete õigsuse korral olulisest lepingu rikkumisest teada juba 17.10.2016, kuid tegi lepingust taganemise avalduse 5 kuud hiljem. Töövõtulepingu kohased tööd on jäänud pooleli just hageja käitumisest tulenevalt. Hageja keelas kostjal kinnistule sisenemise enne, kui ei olnud sõlmitud kirjalik leping, kuid kui kostja selle hagejale edastas, keeldus hageja lepingut sõlmimast.
12.Hageja nõuded on õiguslikult üksteist välistavad. Hageja nõuab seadme demonteerimist ning kahju nõude ühe osana sama biopuhastusseadme välja kaevamise ja ümberpaigaldamise haljastustööde, dokumentatsiooni ja tööde üleandmise kulude hüvitist summas 1 125 eurot. Olukorras, kus tagasitäitmise võlasuhte korral kohustub hageja tagastama kostjale biopuhastusseadme, ei saa hagejal tekkida kahju sama seadme välja kaevamisest ja ümberpaigaldamisest, lisaks haljastustöödest ja dokumentatsiooni ja tööde üleandmise kulusid. Vaidlusaluse biopuhastusseadme demonteerimisnõude rahuldamise korral puudub hagejal seade, mida ümber paigaldada ja mille osas üldse töid teha, dokumenteerida ja üle anda. Seega puudub hagejal VÕS § 127 eelduste mittetäitmise tõttu kahju nõue 1 125 euro ulatuses. Kostja on seisukohal, et müügilepingust tagasitäimise korral ei kohustu kostja biopuhastusseadet maa seest välja kaevama, vaid seda peab tegema hageja ise, sest VÕS § 189 lg 1 kohaselt kohustuks kehtivast müügilepingust taganemise korral kostja tagastama raha ja hageja seadme ja seda üheaegselt.
13.Kostja on seisukohal, et ei ole pooltevahelist müügilepingut oluliselt rikkunud. Kostja ei nõustu hageja väitega justkui oleks hageja andnud kostjale üle maa-ameti kaardi,
4(16)
Tsiviilasi nr: 2-17-10863 millel on tähistatud biopuhastusseadme, imbväljaku ning puurkaevu asukoht ja distantsid, mis on ühtlasi väidetavalt ka poolte kokkulepe osaks. Põhjendamatu on ka hageja väide, et hageja on 01.11.2016 edastanud kostjale valla teatise koos plaaniga. Kohapeal vaadati koos üle biopuhastusseadme ja imbväljaku asukoht sellise pilguga, et kuidas neid oleks edaspidi hea hooldada ning tänasel päeval asuvad need täpselt seal nagu pooled kokku leppisid ja hageja oma nõusoleku andis. Kostja poolt paigaldatud imbväljaku tänane asukoht on kooskõlas puurkaevu projekti lisas 1 kajastatud imbväljaku asukohaga ning seetõttu ei saa olla mingit vaidlust imbväljaku asukoha osas, sest vastavalt puurkaevu projektile on väljastatud 17.10.2016 hagejale kohaliku omavalitsuse poolt puurkaevu ehitusluba. Imbväljaku tänane asukoht kattub hageja enda poolt kohtule esitatud kaardil märgituga nii nagu ka puurkaevu projekti lisas 1 märgituga.
14.Kostja on seisukohal, et ei ole hinnapakkumise tööde kirjelduse punkti 1 rikkunud, kuna on kontrollinud elektrikaabli olemasolu kohas, kuhu paigaldati seade. Asjaolu, et kaabel rasketehnika raskuse all katki läks, ei ole antud tööde kirjelduse punkti rikkumiseks. Kostja oleks peale tööde lõppu elektrikaabli parandanud, kuid kuna kohapeal viibinud meesterahvas, kes nimetas end hageja vennaks ja ehitusjärelevalve teostajaks väitis, et soovib ise hiljem elektrikaabli korda teha ja haljastuse samuti, siis kostja ei hakanud koheselt elektrikaablit parandama. Samuti ei olnud kostjal hiljem võimalik elektrikaablit puht füüsiliselt parandada ega vahetada, kuna hageja keelas kostjal kinnistu territooriumile sisenemise enne, kui ei olnud kirjalik leping sõlmitud.
15.Kostja on seisukohal, et ei ole rikkunud hinnapakkumise tööde kirjelduse punkti 2, asetades biopuhasti mitte kokkulepitud kohta, mistõttu ei väljasta kohalik omavalitsus seadmele kasutusluba. Tööde tegemise päeval oli hageja isiklikult objektil kohal ja vaatas, kuidas töid tehti. Ei ole eluliselt usutav, et hageja ei oleks kohapeal olles midagi öelnud, kui talle seadme asukoht ei sobinud. Saue Vallavalitsuse korraldusest ja asendiplaanist on näha, et imbväljaku ja puurkaevu vaheline distants on 60,85m. Seega ei saa olla kahtlust, et puurkaevu 10m raadiuses ei ole imbväljakut ega biopuhastusseadet. Valla jaoks on kasutusloa väljastamiseks ainus kriteerium see, et imbväljaku ja puurkaevu vaheline distants oleks vähemalt 60m, mis käesoleval juhul on tagatud. Samuti vastab praegune biopuhastusseadme ja imbväljaku kui potentsiaalse reostusallika asukoht hageja poolt viidatud keskkonnaminisri määruse p 4.1 tingimustele puurkaevu suhtes. Puurkaevu projekti lisa 1 kohaselt asub puurkaev reostusallika suhtes põhjaveevoolu suunas ülesvoolu (kagu-loode suund) ning kinnistu piires võimalikult kaugel imbväljakust. Järelikult vastab biopuhastusseadme ja imbväljaku asukoht puurkaevu asukoha suhtes määruse punktile 4.1 ning puudub oht joogivee reostusele.
16.Kostja on seisukohal, et ei ole rikkunud hinnapakkumise tööde kirjelduse punkti 6, kuna hageja kinnistu geoloogiline struktuur ei vaja biopuhastusseadme paigaldamiseks täiendavat betoonalust. Betoonalust on vaja üksnes siis, kui pinnas, kuhu seade soovitakse paigaldada, on pehme ja ebastabiilne. Hageja kinnistul paigaldati seade lubjakivi kihile, mis on 40 m paks ja mida kinnitab puurkaevu projekti geoloogia läbilõige.
17.Kostja on seisukohal, et ei ole rikkunud hinnapakkumise tööde kirjelduse punkti 7, kuna betoonplaadi paigaldamine ei olnud hageja kinnistu geoloogiast tulenevalt vajalik ning seade paigaldati ja ankurdati lubjakivi kihi külge. Käesoleval juhul olid looduslikud tingimused sellised, mis välistasid betoonplaadi kasutamise vajaduse ja mille võrra muutus paigalduse hind hagejale soodsamaks.
18.Kostja leiab, et ei ole rikkunud poolte kokkulepet sellega, et ei paigaldanud D316 vahekaevu kinnistule. Vahekaev D316 ei olnud kokkuleppe osaks ning antud juhul
5(16)
Tsiviilasi nr: 2-17-10863 puudus vajadus vahekaevu kasutamiseks hageja kinnistul. Antud vahekaevu kasutatakse juhul, kui maja ja biopuhastusseadme või biopuhastusseadme ja imbväljaku vahemaad on suuremad kui 50 m, kuid hageja kinnistul on viidatud vahemaad lühemad. Hageja on võtnud selle rikkumise aluseks algse hinnapakkumise, mis ei ole aga poolte kokkuleppe osaks ja mille alusel ei ole kostja hagejale paigaldustöid teostanud. Kostja on seisukohal, et ei ole rikkunud hinnapakkumise tööde kirjelduse punkti 12, kuna torustik on kaetud pinnasega.
19.Kostja on seisukohal, et ei ole rikkunud hinnapakkumise tööde kirjelduse punkti 13, kuna seade on tänasel päeval käivitamata üksnes hagejast tuleneval põhjusel. Hageja keelas kostjal kinnistule sisenemise, mistõttu jäidki osad tööd kostjal lõpetamata. Kostja on seisukohal, et ei ole rikkunud hinnapakkumise tööde kirjelduse punkti 14, kuna heakorra töid ei ole olnud võimalik teostada hagejast tuleneval põhjusel.
20.Hageja põhjendamatu keeldumine lepingu sõlmimisest ja kinnistule tööde lõpetamiseks kostjale määratud sisenemise keeld on asjaolud, milliste tõttu ei ole saanud kostja omapoolseid töid kinnistul lõpetada ja seadet tööle panna. Seega on hageja olnud vastuvõtuviivituses, millise asjaolu eest ei vastuta kostja. Hageja poolne kokkuleppest taganemine ei ole kehtiv, kuna taganemise olukord on hageja poolt kunstlikult tekitatud, puudub kostja poolne oluline kokkuleppe rikkumine. Ka hageja poolt 04.04.2017 taganemise avalduses antud 14 päevane täiendav tähtaeg ei olnud mõistlik, mida kostja selgelt väljendas oma vastuväites taganemise avaldusele 18.04.2017 ja pakkus välja mõistliku aja tööde teostamiseks. Kostja leiab, et müügilepingust taganemiseks puudub hagejal seaduslik alus, sest biopuhastusseade on hagejale üle antud, hageja raha tasunud ja seadme osas pretensioonid puuduvad.
21.Juhul, kui kohus leiab, et kahju nõuet tuleb menetleda, ei ole kahju nõue ja suurus kostja suhtes põhjendatud. Isegi juhul, kui kostja oleks hagejale kahju põhjustanud, tuleks kahju hüvitist vähendada, kuivõrd kahju on sellisel juhul suures osas tekkinud hagejast tulenevatel asjaoludel. Kostja taotleb kahju hüvitise vähendamist, kuivõrd eeltoodud asjaoludel on äärmiselt ebaõiglane kostjalt kahju hüvitise välja mõistmine hageja kasuks. Tõendamaks katkise elektrikaabli parandamiskulu on hageja esitanud OÜ Loo Elektriehitus hinnapakkumine kuupäevaga 24.03.2017 elektrikaabli vigastuse remondiks summas 750 eurot. Kuid 23.01.2018 toimunud kohtuistungi järgselt esitas hageja kostja lepingulisele esindajale maksekorralduse nr 367 kuupäevaga 24.12.2016 KK-le summas 585 selgitusega „Tänud abi eest, Koka elekter“. Eeltoodust nähtub, et hageja on asunud kostja kulul alusetult rikastuma, esitades kohtusse tõendi, et elektrikaabli parandamise kulu on 750 eurot, kuid samas kandnud kogu vaidlusaluse kinnistu elektritööde eest kokku 585 eurot, millest ei selgu kui suur osa puudutas konkreetse elektrikaabli remonti. Lisaks väitis hageja oma 27.02.2018 e-kirjas kostja lepingulisele esindajale järgmist: „Kohtuistungil esitasin Teile kaabli remondi maksumuse kohta maksekorralduse, mille osas ei ole ma saanud tagasisidet, kas toimub tasaarveldus või ei.“ Hageja viitab samale KK-le tasutud 585 eurosest maksest, mis tõendab, et tegelikkuses tegi KK maas sees oleva elektrikaabli korda. Eeltoodu näitab, et hageja nõua kostjalt alusetult raha välja. Samas ei ole hageja kuidagi tõendanud, et kostja oleks kinnistul elektrikaabli lõhkunud, samuti asjaolu, et vaidlusalune elektrikaabel oli enne tööde tegemist terve ega seda, et hetkel oleks elektrikaabel katki. Lisaks on kostja võtnud hinnapakkumised elektritöid teostavate firmade käest, kes omavad vastava eriala tegevuslubasid ning tegelik kulu konkreetse elektrikaabli parandamiseks oleks 7 korda väiksem, kui seda väidab olevat hageja OÜ Loo Elektriehituse hinnapakkumisega. Lisaks on hageja poolt tõendamata ka sissesõidutee lõhkumine. Samas on kostja võtnud kolme ettevõtte hinnapakkumised ka
6(16)
Tsiviilasi nr: 2-17-10863 sissesõidu tee parandamiseks, milledest nähtub, et keskmiselt kulub sissesõidutee taastamisele umbes 250 eurot. Maakohtu otsus
22.Maakohus rahuldas hagi rahalise nõude osas osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 750 eurot. Jättis rahuldamata hagi osas, milles hageja nõudis biopuhastusseadme demonteerima. Jättis menetluskulud 20 % ulatuses kostja kanda ja 805 ulatuses hageja kanda.
23.Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole rikkunud müügi- ega töövõtulepingut oluliselt VÕS § 116 lg 2 mõttes, ning tõendamist ei ole leidnud formaalsed eeldused ega materiaalsed alused lepingust taganemiseks (VÕS § 118, § 188 lg 2). Õige on kostja viide, et hageja on taganemise avalduse kostjale edastanud viis kuud hiljem, kui ta sai müügieseme ning teostati paigaldus. Vaidluse all ei ole, et seade tarniti ja töödega alustati 17.10.2016. Kohtu hinnangul ei ole edastatud taganemiseavaldus edastatud mõisliku aja jooksul arvestades väidetava rikkumise teadasaamisest.
24.Kohtu hinnangul kinnitavad asjas esitatud tõendid üheselt, et ostu-müügileping sõlmiti koos tööde teostamisega 13.09.2016 hinnapakkumuse nr 1600294 alusel. Seega ei ole asjakohane viidata 09.08.2016 hinnapakkumusele. Kostja selgitusel oli see esialgne kirjeldus kohapeal olukorraga tutvudes, mida kinnitas ka tunnistaja KK. KK viibis objektil, kui kostja esindaja seda üle vaatas, märkmeid tegi ja sai aru, omavahel pidid pooled edasi asju arutama (tlk 192). Kostja on esitanud ettemaksuarve viidates pakkumusele nr 1600294 (tlk 11) ning hageja on selle tasunud selgitusega, arve nr 2016161 (tlk 12). Seega lähtub kohus kohustuste kirjeldusest, mis kajastati 13.09.2016 hinnapakkumuses. Kohus nõustub kostjaga, et müügiese vastab VÕS § 217 lg 1 mõttes kokkulepitule, sest reovee biopuhastusseadme mudel AT-6, puudusi ei ole taganemisavalduses ega kohtumenetluses esile toodud. Kohus leiab, et müügiese vastab kokkulepitule ka koguselises osas, sest pakkumus nr 1600294 ei sisalda müügiesemena vahekaevu D316. Seega ei ole tõendatud müügilepingu rikkumine.
25.Tõendatud ei ole muuhulgas, et biopuhastusseadme asukoht oleks ebaõige või ohustaks joogivee puhtust. Kohtu möönab ka, et paigaldustööde kirjelduse punktis 4 on märgitud, et biopuhastusseadme mahuti alla paigaldatakse killustik, siis ei ole see samaväärne täitematerjal, mis kruus või liiv (tlk 25), kuid tõendatud ei ole, et see tooks kaasa ebakvaliteetse töö. Hageja kinnitusel vahetati toodud kruus hiljem killustiku vastu välja (tlk 137).
26.Hageja väitel ei ole kostja teostanud kõiki töid, biopuhastusseade on käivitamata, torustik on liivakihiga katmata, tegemata on heakorratööd ning esitamata eskiis ja projekt. Asja sisulise arutamise käigus on selgunud ja kostja seadusliku esindaja ütlusega ning ekirjavahetusega kinnitamist leidnud, et tööde teostamine jäi lõpetamata eelkõige asjaosaliste erimeelsuste tõttu. Hageja ei võimaldanud tööde jätkamist kinnistul. Seda asjaolu tõendab kostja vastus hageja 04.04.2017 esitatud taganemisavaldusele. Kostja on oma 18.04.2017 vastukirjas avaldanud väga selgelt tahet tööde lõpetamiseks ning palunud luba kinnistule sisenemiseks ekirja teel ning samuti arvestades võimalikke ilmastikutingimusi teinud ettepaneku teha seda perioodil 01.05.2017 -01.06.2017 (tlk 38, 50). Kostja ettepanekutele töö tähtaja ja kinnistule sisenemise osas, ei ole hageja vastanud (tlk 48). Samuti kinnitab hageja oma 12.12.2016 ekirjas (tlk 40), et enne kirjaliku lepingu sõlmimist puudub töövõtjal õigus kinnistule siseneda. Seega on võimalik nimetatud tõendite põhjal tuvastada, et hagejal on puudunud võimalus siseneda tellija kinnistule ning tööde lõpetamine on seega vabandatav. Kohus nõustub kostjaga, et eskiisi ja projekti koostamine ei ole töövõtja kohustuseks, hinnapakkumusest, mis oli lepinguliste kohustuste ja tööde mahu
7(16)
Tsiviilasi nr: 2-17-10863 kokkuleppe aluseks, seda ei tulene. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud hageja väide selle kohta, et kostja keeldus kirjalikku lepingut sõlmimast. Asja materjalidest nähtuvalt aktsepteeris hageja 13.09.2016 hinnapakkumust, tehes ettemaksu, lubades töövõtja ka faktiliselt töid tegema ning soovides hiljem kirjalikku lepingut, on kostja selle projekti ka edastanud (tlk 50,107). Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hageja nõue kohustada kostjat demonteerima kinnistult aadressiga Koka kinnistu, Aila küla, Saue vald, Harju maakond reovee biopuhastusseade August AT-6, ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kuivõrd lepingust taganemise eeldused on tõendamata, tuleb poolte vastastikku täita lepingulisi kohustusi või valida kohased õiguskaitse viisid.
27.Kohus loeb töövõtja poolt kaabli rikkumise tõendatuks, kostja esindaja on seda kinnitanud 22.11.2017 e-kirjas (tlk 27) ja 28.08.2018 kohtuistungil (tlk 187), hageja on kahju suuruse kinnituseks esitanud OÜ Loo Elektriehitus pakkumuse (tlk 34) 750 eurot, mis sisaldab vea otsimist ja parandustöid. Seega leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja kostjalt tuleb välja mõista elektrikaabi lõhkumisega tekitatud kahjusumma 750 eurot.
28.Kohus leiab, et kahju nõue ülejäänud osas tuleb jätta rahuldamata, eelkõige põhjendustel, et tõendamata on lepingust taganemise eeldused. Hageja apellatsioonkaebus
29.Hageja palub kohtuotsuse tühistada ja teha otsus tema kasuks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt leiab hageja, et maakohus tegi ebaõige otsuse mõistes kahjuna välja ainult 750 eurot. Vastustaja ei ole kokkulepitud töid apellandi kinnistul lõpetanud ja hageja ei ole saanud 2 aastat biopuhastit kasutada. Kostja on hagejale tekitanud kahju, kuivõrd liikudes raskete masinatega pehmel pinnasel tekitas pinnasele kahjustusi. Kostja ignoreeris hageja soovitust mitte töödega kohe alustada. Hageja leiab, et kostja peab hüvitama kahjud, mis on tekkinud seoses sissesõidutee kahjustamisega.
30.Maakohus ei arvestanud sellega, et kostja ei paigaldanud puhastit poolt kokkulepitud kohta. Hageja ei nõustu sellega, et hageja esitas alles 5 kuud peale paigaldamist taganemise avalduse. Kohe kui hageja sai 21.11.2016 arve, vaidlustas hageja selle.
31.Kohus rikkus menetlusnorme, kuna tunnistaja AV oli kohtusaalis, kui asja sisuliselt arutati. Kostja apellatsioonkaebus
32.Kostja palub tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus rahuldas hagi 750 euro ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.
33.Maakohus ei põhjendanud, miks ta pidas elektrikaabli remondikuluks 750 eurot. Hageja ise esitas tõendi, et remondikulu on 585 eurot. Kostja esitatud hinnapakkumistega ei arvestanud kohus samuti. Maakohus ei lahendanud kostja taotlust kahju hüvitise vähendamiseks. Kostja oli nõus remonditöö tegema koos pooleliolevate tööde lõpetamisega, kuid hageja kostjat oma kinnistule ei lubanud. Lisaks on kostja pakkunud kohtumenetluse raames elektrikaabli parandamist, kuid hageja sellest keeldus. Maakohus ei arvestanud ka sellega, et hageja vend kinnitas, et parandab kaabli ise ära. Hageja kinnistul asuv kaabel oli vana, kuid maakohus ei arvestanud sellega ning on lugenud vana ja amortiseerinud elektrikaabli väärtuse võrdseks uue ka kaasaegse elektrikaabli väärtusega.
Vastused apellatsioonkaebusele
8(16)
Tsiviilasi nr: 2-17-10863
34.Pooled vaidlesid üksteise apellatsioonkaebustele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
35.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat demonteerima hageja kinnistult reovee biopuhastusseade ning jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata ettemaksuna tasutu ja kahju hüvitise 605 eurot, samuti menetluskulude jaotuse osas, muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Tühistatud osas teha uus otsus, millega rahuldada hageja nõue kohustada kostjat demonteerima hageja kinnistult reovee biopuhastusseade ja mõista kostjalt hageja kasuks välja ettemaksuna tasutu ja täiendav kahju hüvitis. AugustESTFIN OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata, XX apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
36.Asjast nähtuvalt puudub poolte vahel vaidlus järgnevas: -Hageja soovis kostjalt osta reovee biopuhastusseadme (edaspidi ka biopuhasti või puhasti) koos selle paigaldamisega hagejale kuuluvale kinnistule. -Kostja esindaja käis 09.08.2016 hageja kinnistul, kinnistul viibis ka hageja ise ning kostja esindaja tegi kohapeal hinnapakkumise kalkulatsiooni. -13.09.2016 edastas kostja hagejale hinnapakkumise nr 1600294 kokku summas 4 476 eurot, millega hageja nõustus. -Kostja edastas 15.11.2016 hagejale ettemaksu arve nr 2016162 summas 1 548 eurot ning andis teada, et alustab töödega 17.11.2016. -Hageja tasus kostjale ettemaksu summas 1 548 eurot 18.11.2016. -17.11.2016 alustas kostja tööde teostamisega. -21.11.2016 edastas kostja hagejale arve nr 2016164 summas 2 658 eurot. -Hageja arvet ei tasunud. -04.04.2017 edastas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse, selles avalduses andis hageja kostjale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 14 päeva. Kostja täiendavalt antud tähtaja jooksul hageja viidatud puuduseid töös ei kõrvaldanud.
37.Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja lepingust taganemine on tehtud mõistliku aja jooksul ning selles, kas esinesid materiaalsed alused lepingust taganemiseks. Maakohus leidis, et hageja ületas taganemisavalduse edastamisega mõistlikku tähtaega, kuna edastas taganemisavalduse kostjale 5 kuud peale biopuhasti paigaldamist. Maakohtu otsuse kohaselt (p 30) tarniti seade ja alustati töödega 17.10.2016. Maakohus tuvastas ringkonnakohtu arvates tööde teostamise alguse aja ebaõigesti. Hagiavalduses tugines hageja sellele, et töödega alustati 17.11.2016, mis vastab kostja poolt hagejale 15.11.2016 saadetud kirjas märgitud ajale (I kd, tlk 11). Sellest tulenevalt on ebaõige ka maakohtu seisukoht, et hageja saatis kostjale lepingust taganemise avalduse 5 kuud peale tööde teostamist. Maksimaalselt saab tehtud tööde ja taganemisavalduse saamise vahe olla 4,5 kuud.
38.VÕS § 118 lg 1 p 1 järgi taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Hageja väidetest nähtuvalt peab hageja oluliseks lepingurikkumiseks mh seda, et kostja jättis biopuhasti paigaldamata kokkulepitud kohta, samuti jättis biopuhasti alla lepingus kokkulepitud betoonplaadi paigaldamata. Kuivõrd biopuhasti paigaldamise asukoht oli nähtav koheselt peale paigaldamist ning asjaolu, et betoonplaat jäi paigaldamata oli samuti koheselt tuvastatav, sest see jäi hageja kinnistule vedelema, siis tuleb asuda seisukohale, et hageja sai peamistest tema poolt väidetud lepingurikkumistest teada vähemalt paari päeva jooksul peale biopuhasti paigaldamist.
9(16)
Tsiviilasi nr: 2-17-10863
39.Mõistliku tähtaja tuvastamine lepingust taganemiseks on kohtu diskretsioonotsus, samas peab pooltele olema arusaadav, miks kohus sellise otsuse tegi. Selleks peab kohus asjas esiletoodud asjaolusid hinnates põhjendama, millise aja jooksul võis lepingu teine pool mõistlikult eeldada, et lepingust võidakse taganeda. Maakohus on otsusest nähtuvalt leidnud, et mõistlik tähtaeg taganemiseks on ületatud, tuginedes vaid sellele, et puudustest teadasaamise ja taganemise ajaline vahel oli 5 kuud. Kuivõrd maakohus ei ole hinnanud muid asjas esiletoodud asjaolusid, siis võib ringkonnakohtu arvates ainult ajalisele kriteeriumile tuginedes mõistliku tähtaja arvestamine olla põhjendamatu. Ringkonnakohus põhjendab seda järgnevalt.
40.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja alustas biopuhasti paigaldamise töödega 17.11.2016. VÕS § 644 lg 1 esimese lause kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Käesolevas asjas esitatud kirjavahetusest nähtuvalt teatas hageja juba 21.11.2016 kostjale, et biopuhasti ei ole pandud kokkulepitud kohta ning biopuhasti on jäetud betoonalusele ankurdamata (I kd, tlk 28). 22.11.2016 saadetud kirjas (I kd, tlk 11 ja pöördel) kordas hageja oma etteheiteid puudustega tööde suhtes, tuues esile, et biopuhasti on paigaldatud olemasolevale kaevule liiga lähedale, mistõttu ei saa kaevuvett joogiks tarbida. 25.11.2016 kirjas (I kd, tlk 26 ja pöördel) viitas hageja jätkuvalt puudustele töödes, küsides, millal tööd lõpetatakse. Kostja teatas, et seadme käivitamiseks pakutakse aega 05.12.2016. Puudustele tehtud töödes osutas hageja ka oma 29.11.2016 kirjas (I kd, tlk 25 ja pöördel). 02.12.2016 nõudis hageja lepingu sõlmimist ja keelas kinnistul enne seda igasugused kostja tegevused. 07.12.2016 teatas kostja, et lepingu sõlmimiseks on vaja teada hageja isikukoodi. 08.12.2016 kirjaga soovis hageja lepingu projekti (I kd, tlk 24). 11.12.2016 kirjaga soovis kostja enne lepingu koostamist luba hageja kinnistule sisenemiseks ja tööde lõpetamiseks. 12.12.2016 teatas hageja, et ootab lepingu projekti ja enne lepingu sõlmimist puudub kostjal õigus kinnistule siseneda. 15.12.2016 ja 06.02.2017 kirjade kohaselt saatis kostja hagejale lepingu projekti (I kd, tlk 23 pöördel). 27.02.2017 teatas kostja hagejale, et kuivõrd hageja ei ole tööde eest tasunud, siis antakse asi edasi kostjat esindavale advokaadile. Samal päeval teatas hageja kostjale järjekordselt puudustest töödes, heites ette, et kostja ei ole puuduseid kõrvaldanud ega teinud ka mõistlikku ettepanekut olukorra lahendamiseks. Kostja vastas, et hageja ei ole lubanud kostjat kinnistule, mistõttu ei ole võimalik puuduseid kõrvaldada.
41.Kokkuvõtvalt nähtub poolte eeltoodud suhtlusest, et hageja arvates tegi kostja tööd puudustega, kostja seda ei tunnistanud. Kostja soovis töö lõpule viia, kuid hageja keelas kinnistule sisenemise. Hageja arvates ei oleks tööde edasine teostamine puuduseid kõrvaldanud, sest kostja ei nõustunud biopuhasti paigaldamisega teise kohta. Arvestades, et taganemisavalduse esitamise hetkeks ei olnud tööd lõpule viidud ning kostja ei saanud mõistlikult eeldada, et hageja nõustub tehtud töödega, sest hageja oli korduvat viidanud puudustega tehtud töödele, tuleb ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et mõistlikku tähtaega taganemisavalduse esitamisel ei ületatud. Seega tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kas taganemise materiaalsed eeldused on täidetud.
42.Maakohus leidis, et pooled leppisid kokku nii müügilepingus kui ka töövõtulepingus, müüdud seadme paigaldamiseks ning viitas mõlemat lepingut reguleerivatele õigusnormidele. Maakohus leidis, et tõendamist ei ole leidnud materiaalsed eeldused hageja poolt lepingust taganemiseks, ses kostja ei ole rikkunud müügi- ega töövõtulepingut. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu.
10(16)
Tsiviilasi nr: 2-17-10863
43.VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja andma asja müügilepinguga ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sama paragrahvi teise lõike järgi kohaldatakse müügilepingu peatükis sätestatut ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Müügilepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. Põhimõtteliselt ei ole välistatud, et isegi kui vaidlusalune leping on müügileping VÕS § 208 tähenduses, siis poolte tahe võis olla sõlmida müügilepingu kõrvale eraldi töövõtuleping müügilepingu eseme lõpuni väljaehitamiseks ja kokku leppida, et tööd on lõpetatud, kui need on valminud VÕS § 637 lg-te 3 ja 4 ning § 638 mõttes. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas õigesti poolte vahel nii müügi- kui töövõtulepingu sõlmimise. Kuna ostetud seade tuli paigaldada koos lisadega hageja kinnistule ning seega eraldi töövõtulepingu sõlmimine on tuvastatav, siis sai tööd lõpetatuks lugeda, kui täidetud olid VÕS-i töövõtulepingu regulatsiooni järgi eeldused tasu sissenõutavaks muutumiseks. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et tööd ei ole lõpetatud, kuid kostja tugineb sellele, et tööd ei ole lõpetatud hagejast tulenevatest asjaoludest – nimelt ei luba hageja kostjat tööde lõpetamiseks oma kinnistule. Kostja leiab, et hageja on vastuvõtuviivituses. Maakohus toetas kostja seisukohta (otsuse p 31). VÕS § 101 lg 3 järgi võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Seega selleks, et tuvastada, kas hageja poolt lepingust taganemine oli põhjendatud tuleb tuvastada, kas kostja rikkus hageja poolt toodud asjaoludel lepingut.
44.Nagu eelpool esile toodud on poolte vahel vaidlus selles, kas kostja paigaldas biopuhasti kokkulepitud kohta. Hageja väidete järgi kostja seda ei teinud ning seetõttu ei oleks võimalik biopuhastit võtta kasutusse isegi siis, kui kostja tööd lõpule viiks, sest biopuhasti asub hageja veevõtukohale liiga lähedal. Hageja väidete järgi lepiti lepingueelsetel läbirääkimistel poolte vahel kokku biopuhasti asukoht (I kd, tlk 16 ja värviline tlk 144). Tunnistaja KK ütluste kohaselt aitas ta hagejal biopuhasti asukoha plaanile märkida ning kostja sai ka vastava plaani lepingueelsetel läbirääkimiste käigus. Tunnistaja KK ütluste kohaselt viibis ta juures, kui hageja ja kostja seaduslik esindaja biopuhasti paigaldamise asukohas lepingueelselt kokku leppisid, kuid käesoleval ajal ei paikne biopuhasti kokkulepitud kohas. Kostja seadusliku esindaja vande alla antud seletustest ei nähtu, kas temale anti plaan biopuhasti asukoha kohta, kuid tema seletuste järgi paigaldati biopuhasti sinna, kuhu hageja soovis.
45.Maakohus tugines otsust tehes sellele, et kuna tõendatud on hageja viibimine biopuhasti paigaldamise juures, siis ei ole tõendatud väide, et puhasti paigaldati soovimatusse kohta. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et hageja ei viibinud kogu tööde teostamise aja oma kinnistul ning lisaks on hageja väljendanud, et tema arvates tuli kostjal paigaldada lepingu järgi ka vahekaev nagu algses hinnapakkumise kirjas. Hageja väidete järgi pidi vahekaev tulema sinna kohta, kuhu praegu on pandud biopuhasti. Kuigi poolte vahel on vaidlus ka selles, kas biopuhasti on saadud kokkulepitud komplektsuses, nähtub asja materjalidele lisatud hinnapakkumisest, et hageja väide, mille kohaselt tuli paigaldada ka vahekaev, ei ole tõendamist leidnud. Poolte lõplikus kokkuleppes seadme ja tehtavate tööde osas vahekaevu märgitud ei ole. Biopuhasti asukoha kokkuleppe väljaselgitamiseks on aga läbirääkimised vahekaevu paigaldamise osas olulised. Nimelt on esialgses
11(16)
Tsiviilasi nr: 2-17-10863 hinnapakkumises märgitud ka vahekaev. Tunnistaja KK ütlustest nähtuvalt pakkus kostja vahekaevu ehitamist ning koos vaadati üle ka vahekaevu asukoht. Tunnistaja GK ütluste kohaselt langes vahekaev ära, sest ta ei pidanud seda vajalikuks sinna juurde panna. Samuti andis nimetatud tunnistaja ütlusi, et võib-olla oli vahekaev kokkuhoiuks maha võetud. Eeltoodust nähtuvalt on põhjendatud hageja väide, et lepingueelselt oli kokku lepitud ka vahekaevu rajamine. Kuigi asjas on lõpliku hinnapakkumisega seonduvalt tõendamist leidnud, et vahekaevu hagejale ei pakutud ning asjast ei nähtu, et see oleks ka vajalik olnud, tuleb siiski asuda seisukohale, et seonduvalt hageja viibimisega tööde alustamise juures ei saa tuvastada, et tööde alustamisel kiitis hageja heaks biopuhasti paigaldamise algselt kokkuleppimata kohta.
46.Ringkonnakohus leiab, et asjas on tunnistaja KK ütlustega veenvamalt tõendamist leidnud hageja väide, et poolte vahel oli kokku lepitud biopuhasti paigaldamine teise kohta võrreldes olemasolevaga. Tunnistaja ütlused muudab veenvamaks ka see, et algselt hageja mitmetele kirjadele vastates (viited neile järgmises punktis) ei vaielnud kostja vastu sellele, et puhasti paigaldati poolte vahel kokku leppimata kohta, teatades 18.04.2017, et töömehed paigaldasid puhasti kohta, kus oleks seda hea hiljem hooldada, sest hageja paigaldamise projekti ei esitanud.
47.Asja materjalidele lisatud kostja kirja (I kd, tlk 38) p 1.3 järgi ei edastanud tellija kostjale ühegi sidekanali kaudu ega ka kohapeal paberkandjal vajaliku seadme asendiplaani ega projekti, seega kohapeal töid läbiviinud töötajad asetasid puhasti kohta, kus oleks seda hiljem parem hooldada ning samuti lähtuti ka majast väljamineva torustiku sügavusest, ühendamaks seda seadmega nii, et hoone vundament ei saaks kahjustada. 17.10.2017 kostja vastuse p-s 2.3 eitab kostja, et sai hagejalt maa-ameti kaardi, millel on tähistatud biopuhasti, imbväljaku ning puurkaevu asukoht ja distantsid. Samuti eitab kostja seda, et sai hagejalt valla teatise koos plaaniga. 17.04.2018 menetlusdokumendi p-s 1.2 väidab kostja, et hageja ei rääkinud biopuhasti asukoha määramisel, et praeguses asukohas on biopuhasti liiga lähedal kaevule, hageja rääkis ainult, et plaanib rajada uue puurkaevu.
48.Maakohtus ei vaielnud kostja vastu sellele, et käesoleval juhul on biopuhasti kaugus olemasolevast veekaevust 7 m. Kostja keskendus oma vastuväidetes sellele, et biopuhasti asukoht kavandatavast puurkaevust on kaugemal kui 10 m. Viimase asjaolu üle poolte vahel vaidlus ka puudub. Kuna kostja väidete järgi ei teatanud hageja talle, kus olemasolev kaev asub, kuid teatas, et kavatseb rajada puurkaevu, siis oli kostjal teada, et hagejal puurkaevu vastavalt projektile rajatud ei olnud. Samas ei tundnud kostja huvi, kus koha pealt hageja käesoleval ajal endale joogi- ja tarbevett ammutab.
49.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et isegi juhul, kui tõendamist oleks leidnud see, et hageja kiitis heaks biopuhasti paigaldamise olemasolevasse kohta, ei muudaks see asjaolu taganemist toimetuks, sest hageja väljendatud etteheidetest saab järeldada tema seisukohta, et kostja töö ei sobi otstarbeks, milleks hageja seda vajab.
50.Töövõtulepingu olemusest tulenevalt on töövõtjal lisaks põhikohustusele ning muudele kõrvalkohustustele tellija informeerimise kohustus tehtud tööga kaasneda võivatest riskidest. Töövõtja peab tellijat eelkõige informeerima sellest, kas kokkuleppele vastavalt tehtud töö vastab selle ettenähtud eesmärgile ning tellija vajadustele (vt Riigikohtu 28. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-10, p 9). Lepingupoolel on nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist valeinfoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Selline kohustus järeldub esmalt VÕS § 14 lg-test 1 ja 2, mille järgi peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatavad andmed olema tõesed ning läbirääkimistel tuleb
12(16)
Tsiviilasi nr: 2-17-10863 teisele poolele teatada kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi.
51.Käesoleval juhul on biopuhasti paigaldatud olemasolevast kaevust 7 m kaugusele. Poolte vahel puudub vaidlus, et biopuhasti kaugus kaevust peab olema vähemalt 10 m ja selline tingimus sisaldub ka kostja hinnapakkumise p-s 2 (I kd, tlk 9 pöördel). Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjal töövõtjana pidi asjaoludest tulenevalt, sh hagejalt kui tellijalt saadud teabe, objektiga tutvumise põhjal ning seadme olemusest tulenevalt (tegemist on elumajast tuleva heitvee puhastamiseks mõeldud seadmega), tekkima küsimus, kus koha pealt saab hageja vajaliku vee käesoleval ajal. VÕS § 14 lg-test 1 ja 2 tuli kostjale kui majandus- või kutsetegevuses tegutsevale töövõtjale kohustus küsida tellijalt töö soovitava kasutusotstarbe kohta lisateavet, sest töö kasutusotstarbest sõltusid nõuded, millele tehtav töö peab vastama, samuti võimalikud riskid, millest võib sõltuda töö vastavus ettenähtud eesmärkidele ja tellija vajadustele, ning millest tellija informeerimist saab töövõtjalt tema erialaseid oskusi ja teadmisi arvestades mõistlikult oodata (vt VÕS § 14 lg 2 teine lause, § 641 lg 2 p 2). Nende asjaolude vastu on tellijal lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi VÕS § 14 lg 2 esimese lause tähenduses. Kui töövõtja jätab nimetatud asjaolud välja selgitamata olukorras, kus seda võis temalt mõistlikult oodata, saab lugeda, et ta pidi VÕS § 641 lg 2 p 2 tähenduses teadma, et tellija vajab tööd selleks otstarbeks. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja ei saanud eeldada, et hageja asub puhastit kasutama alles siis, kui ta rajab uue puurkaevu. Hageja väidete järgi on tal puurkaevu rajamine materiaalselt võimalik alles mõne aasta pärast.
52.Täiendavalt saab hageja väidetest järeldada etteheidet, et kostja tehtud töö ei ole tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1 teine lause). Asjas puudub vaidlus, et kostja pidi ankurdama biopuhasti betoonplaadile. Plaat toodi küll kinnistule, kuid ankurdamist selle külge ei tehtud. Kostja väidete järgi puudus selleks vajadus, sest hagejale kuuluva kinnistu pinnase kihid võimaldasid biopuhasti ankurdada otse sellele. Kostja viitab seejuures uuringule hageja kinnistu geoloogilise läbilõike kohta, mis on lisatud puurkaevu tegemise loale. Ringkonnakohus on seisukohal, et nimetatuga ei ole piisavalt tõendatud, et biopuhasti on paigaldatud keskmise kvaliteediga. Kostja enda hinnapakkumise järgi tuli biopuhasti ankurdada betoonplaadile, kuid seda tehtud ei ole. Kuidas käesoleval ajal on biopuhasti ankurdatud ning, kas see oleks vastavalt seadme kasutusotstarbele nõuetekohane arvestades, et puhasti kasutamine eeldab sellesse kompressori paigaldamist, on teadmata. Antud juhul puudub vaidlus, et hinnapakkumise järgselt tööd teostatud ei ole, seega tehtud tööde vastavus keskmisele kvaliteedile tõendatud ei ole.
53.Kuivõrd käesoleval juhul on biopuhasti paigaldatud asukohta, kus selle kasutamine on võimatu, samuti on tõendatud, et paigaldus ei ole vastavuses kokkulepituga, siis tuleb asuda seisukohale, et hagejal olid lepingust (nii müügi- kui ka töövõtulepingust, sest need lepingud on käesoleva asja asjaoludel lahutamatult seotud) taganemiseks olemas materiaalsed eeldused. Eelpooltoodud lepingu rikkumisi tuleb pidada olulisteks, kostjale anti täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, kuid kostja puuduseid töös ei kõrvaldanud. Kostja väited hageja vastuvõtuviivituse kohta ei ole põhjendatud, sest kostja on nõustunud küll tööd lõpetama, kuid keeldunud puhasti paigaldamisest teise asukohta. Seega on hageja kehtivalt lepingust taganenud.
54.Lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool VÕS § 189 lg 1 esimese lause järgi nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Lepingu alusel üleantu tagastamise kohustused peavad pooled VÕS § 189 lg 1 teise lause alusel täitma üheaegselt, vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. See, kuidas toimub tagastamine, sõltub
13(16)
Tsiviilasi nr: 2-17-10863 lepingujärgsest sooritusest: asjade puhul toimub see omandi üleandmise teel. Kostja väidete kohaselt tuleb hagejal lepingu järgi saadu, ehk mittekomplektne biopuhasti ise välja kaevata ja kostjale üle anda. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Biopuhasti peab kostja ise välja kaevama ja ära viima, ise ta selle kinnistule tõi ja kokku leppimata ning ebasobivasse kohta paigaldas, hageja peab samas võimaldama vaid kostjal selleks oma kinnistule siseneda. Seega tuleb hageja nõue biopuhasti demonteerimiseks hageja kinnistult rahuldada. Kostjal tuleb hagejale tagastada lepingu tagasitäitmise raames ka saadud ettemaks ehk 1 548 eurot.
55.Hageja esitas ka kahju hüvitamise nõude ning täpsustas, et tema nõue summas 3 903 eurot kujuneb järgnevast: -1605 eurot, seonduvalt biopuhasti korpuse väljakaevamisega ja selle paigaldamisega projektsele kohale, koos ühendamisega imbkaevuga ja vajalike materjalidega ning tööga, haljasala taastamine ja liigpinnase utiliseerimine, geodeesia, dokumenteerimine ja tööde üleandmine tellijale, sissesõidutee kruusakatte taastamine purukruusaga, -ettemaksuna tasutud 1 548 eurot tagastamine, -elektrikaabli parandamisega seonduv 750 eurot.
56.Kuna ettemaksuna tasutud summa kuulub kostja poolt tagastamisele lepingu tagasitäitmise raames, siis kahju hüvitisena seda kostjalt välja mõista võimalik ei ole ja selles osas jääb hageja nõue rahuldamata. Rahuldamisele ei kuulu ka hageja kahju hüvitamise nõue, mis seondub biopuhasti korpuse väljakaevamise ja selle paigaldamisega projektsele kohale, koos ühendamisega imbkaevuga, vajalike materjalidega ja tööga ning tööd seonduvalt geodeesiaga, dokumenteerimisega ja tööde üleandmisega tellijale, sest käesoleval juhul on tuvastatud, et hageja on kehtivalt poolte vahelisest lepingust taganenud ning tagasitäitmise raames tuleb hagejal võimaldada ja kostjal kohustus eemaldada hageja kinnistule paigaldatud biopuhasti. Kuna kostja peab biopuhasti hageja kinnistult ära viima, pole võimalik selle samaaegne paigaldamine kinnistul teise kohta. Ringkonnakohus selgitas toimunud istungil, et eelkäsitletud nõuded on teineteist välistavad ja tegi ettepaneku hagejale järjestada nimetatud nõuete alternatiivid. Hageja palus esimese alternatiivina kohustada kostjat biopuhasti hageja kinnistult demonteerima.
57.Hageja nõuab kahju hüvitamist seonduvalt vajadusega haljasala taastada ja liigpinnas utiliseerida summas 125 eurot, sissesõidutee kruusakatte taastada summas 480 eurot ja elektrikaabel parandada summas 750 eurot.
58.Maakohus leidis, et elektrikaabli parandamisega seonduv kahju hüvitise nõue summas 750 eurot on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid. Maakohus tuvastas põhjendatult tõenditele viidates, et kostja põhjustas kaabli purunemise ning vastutab sellega seonduva kahju hüvitamise eest. Kostja võttis asjas omaks elektrikaabli lõhkumise (I kd, tlk 187). Põhjendatud on küll kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei selgitanud otsuses, miks ta ei arvestanud kostja poolt esitatud tõenditega kaabli parandamise maksumuse kohta, kuid ringkonnakohtu arvates ei muuda see lõpptulemuses maakohtu otsust 750 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmise osas põhjendamatuks. Võrreldes hageja ja kostja poolt esitatud tõendeid kahju kõrvaldamise kohta nähtub, et hageja esitatud hinnapakkumine sisaldab ka kaabli rikkekoha otsimist ja sellega seonduvaid lisatöid. Käesolevas asjas ei ole täpselt teda, kuidas ja kus kaabel on purunenud. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et hageja esitatud tõend kaabli parandamise maksumuse kohta on veenvam. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele osutab ringkonnakohus, et hageja on asjas veenvalt selgitanud, mille eest tekkis tasumise kohustus 585 eurot. Menetluses ei ole hageja esitanud vastuolulisi seisukohti kaablil olemasoleva rikke kohta. Asja materjalidest ei nähtu hageja väide, et kaabel on parandatud. Hageja on menetluses
14(16)
Tsiviilasi nr: 2-17-10863 jätkuvalt tuginenud asjaolule, et kaabli purunemise tõttu puudub hageja kinnistul osaliselt elekter.
59.Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus, et biopuhasti paigaldamiseks vajas kostja rasketehnikat. Kostja on kinnitanud, et kaevetehnika kaal on vähemalt 7 tonni ja kallur-veoauto kaal vähemalt 12 tonni (I kd, tlk 27). Tunnistaja KK ütlustega ja asja materjalidele lisatud fotodega on tõendatud, et biopuhastusseadme paigaldamise tõttu on hageja kinnistu haljastus saanud kannatada. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kinnistule viiv sissesõidutee sai rasketehnika kasutamise ja tööks valitud ilmastikuolude tõttu kannatada. Seega on kahju tekkinud ja kahju on tekkinud kostjast tulenevatest asjaoludest, kahju tekkimine pidi kostjale olema ka ettenähtav. Hageja tõendab kahju suurust Infraline OÜ hinnapakkumisega (I kd, tlk 33). Hageja viitas korduvalt enne lepingust taganemist nimetatud kahju tekitamisele ja nõudis kahjustuste kõrvaldamist. Kostja teatas, et sissesõidutee taastamine ei ole hinnapakkumuses sees ning haljastuse lubas korda teha kinnistul viibinud meesterahvas (I kd, tlk 27 pöördel ja 26). Asja materjalidele lisatud kostja hinnapakkumine sisaldas järgmist lepingu raames tehtavat tööde kirjeldust: Teostatakse heakorra töid, ning toimub paigalduskoha korrastus ja koristus paigaldamisel kasutatud materjalidest. Kompromissi läbirääkimiste käigus väljendas (I kd, tlk 50) kostja nõusolekut haljastustööde läbiviimiseks ning sissesõidutee kruusaga katmist, kuid ettepanek oli seotud seni läbi viidud tööde lõpetamisega. Biopuhasti paigaldamisega teise kohta kostja ei nõustunud.
60.Juhindudes VÕS § 115 lg-test 1 ja 2 ning § 127 lg-test 1-4 leiab ringkonnakohus, et hageja kahju nõue seonduvalt haljastuse ja sissesõidutee taastamisega tuleb rahuldada. Kostja esitas küll mitmed hinnapakkumised, milles teeremondiks kuluv summa on väiksem, kui hageja poolt esitatud hinnapakkumises, kuid hageja väidete järgi ei saa kostja tõenditest juhinduda, sest keegi kostjale hinnapakkumise teinud isikutest ei ole kohapeal olukorda hindamas käinud. Nimetatud väide on veenev, sest kostja on ise tööde mahu pakkumuse saamiseks esile toonud. Samas ei ole tõendatud kostja väidetud mahus tööde teostamise vajadust. Lisaks on Eveniin OÜ esile toonud, et hind sõltub sellest, kui palju kruusa/täitepinnast kulub, mis viitab sellele, et töömahu 150m2 märkimine korrektse pakkumise saamiseks ei ole piisav. Ringkonnakohus leiab, et kostja väide, mille kohaselt tuleb kahju hüvitist vähendada, kuna hageja on ise kahju tekkimise põhjustanud, ei ole põhjendatud. Pooled on nii enne kohtumenetlust, kui ka selle ajal üritanud kokkuleppele jõuda, kuid kokkulepe on jäänud sõlmimata, sest kostja ei ole nõustunud biopuhastit ümber paigaldama. Kostja jaoks, nagu eelnevalt tuvastatud, on praegusel asukohal biopuhasti kasutu.
61.Põhjendatud ei ole hageja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme kuulates tunnistajana üle AV, kuigi isik viibis kogu istungi aja istungisaalis. Asjast nähtuvalt andis AV vande all seletusi kostja seadusliku esindajana. Seaduslikul esindajal on õigus viibida asja arutamise juures.
62.Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega tõendid, mis sisalduvad juba toimikus. Nende tõendite asja materjalide juurde võtmisest tuleb keelduda, va maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt jättis maakohus ebaõigesti istungi protokolli parandamata ei ole põhjendatud, sest protokoll ei pea olema stenogramm.
Menetluskulude jaotus 63.Kuna hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning hagi rahuldatakse osaliselt, tuleb kokkuvõttes mh asja vaidluse olemust
15(16)
Tsiviilasi nr: 2-17-10863 arvestades jätta XX menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 65% ulatuses AugustESTFIN OÜ kanda, ülejäänud ulatuses tema enda kanda. AugustESTFIN OÜ menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta tema enda kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 2.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik