OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo hagi Osaühing Saarte Investeering ja SAAREMAA KONVERENTS OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 05.11.2018 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Osaühing Saarte Investeering apellatsioonkaebuse hind 20 775,3 eurot SAAREMAA KONVERENTS OÜ apellatsioonkaebuse hind 21 084,25 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühing Saarte Investeering ja SAAREMAA KONVERENTS OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ (registrikood 11455318, aadress Tatari 25, 10116 Tallinn) lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Vinni Kostja I (apellatsioonimenetluses apellant I): OÜ Saarte Investeering (registrikood 10742636, aadress Tallinna tn 16, 93813 Kuressaare) Kostja II (apellatsioonimenetluses apellant II): SAAREMAA KONVERENTS OÜ (registrikood 11761535, aadress Tallinna 16, 93813 Kuressaare) Kostja I ja kostja II lepinguline esindaja Mihkel Eikner
2.Osaühing Saarte Investeering ja SAAREMAA KONVERENTS OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo menetluskulud ringkonnakohtus võrdsetes osades Osaühing Saarte Investeering ja SAAREMAA KONVERENTS OÜ kanda.
4.Mõista välja Osaühingult Saarte Investeering OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 825 eurot ja mõista välja SAAREMAA KONVERENTS OÜ-lt OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 825 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ esitas 21.10.2016 maakohtule hagi Osaühing Saarte Investeering ja SAAREMAA KONVERENTS OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks.
2.Hageja palub: 1. Mõista Saarte Investeering OÜ-lt (rk 10742636) Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ kasuks välja võlgnevus summas 15 220 eurot; 2. Mõista SAAREMAA KONVERENTS OÜ-lt Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ kasuks välja võlgnevus summas 15 445 eurot; 3. Mõista OÜ-lt Saarte Investeering Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ kasuks välja viivis põhivõlgnevustelt summas 15 220,00 eurot alates käesoleva hagi esitamisest määras 0,1% päevas; 4. Mõista SAAREMAA KONVERENTS OÜ-lt Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ kasuks välja viivis põhivõlgnevustelt summas 15 445,00 eurot alates käesoleva hagi esitamisest määras 0,1% päevas; 5. Jätta menetluskulud kostjate kanda.
3.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt põhineb hageja nõue kostjate vastu kostjatele osutatud õigusteenusel ning õigusteenuse osutamise eest esitatud arvetel. Kostjad on jätnud hagejale osutatud teenuste eest arved tasumata. Võlgnetav tasu õigusteenuse eest seondub peamiselt Arbitraažiasjaga nr 21-1-1/2011, mille raames nõudis Zinna Invest OÜ teiste hulgas kostjatelt solidaarselt kahju hüvitamist kokku summas 2 951 844,60 eurot (s.o 46 186 331,72 krooni) ning viiviseid. Lisaks tagati eelpool viidatud arbitraažiasja raames Zinna Invest OÜ hagi ning kõikidele kostjatele kuuluvatele kinnisasjadele olid arbitraažimenetluse kestel seatud kohtulikud hüpoteegid. Hageja osutas eeltoodud arbitraažiasja raames õigusteenust kostjatele 1 ja 2 ja ka sellega seotud erinevates tsiviilasjades (s.o hagi tagamise vaidlustamise ja arbitraažikohtualluvuse vaidlustamise menetlused tsiviilkohtutes, kostja 2 nõustamine Hirvepargi arenduse korterite müügiga). Arbitraažiasjas jättis arbitraažikohus Zinna
2(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-15914 Invest OÜ hagi täielikult rahuldamata ning menetluskulud (sh kostjate 1 ja 2 kulud) Zinna Invest OÜ kanda, seatud hagi tagamise abinõud tühistati ehk kostjad said antud menetluse raames parima võimaliku lahendi, kuid sellele vaatamata jätsid kostjad osutatud õigusteenuse eest väljastatud arved alusetult tasumata.
4.Kostja 1 võlgnevus hageja ees seondub arvetega nr 16 (14.01.2013), 138 (18.04.2013), 209 (22.05.2013) – kokku võlgnevus summas 15 220,00 eurot (sh käibemaks) (lisa 1).
5.Kostja 2 võlgnevus hageja ees seondub arvetega nr 17 (14.01.2013), 137 (18.04.2013), 208 (6.05.2013) ja 210 (22.05.2013) – kokku võlgnevus summas 15 445,00 eurot (sh käibemaks) (lisa 2). Mõlema kostjaga seotud võlgnevused tulenevad samast õigussuhtest, mistõttu on hageja esitanud hagi samaaegselt kostja 1 ja kostja 2 vastu (TsMS § 207 lg 1).
6.Hageja on teinud korduvalt katseid vastavate võlgnevuste likvideerimiseks kohtuväliselt ning pakkudes seejuures võimalust vastavad võlgnevused ajatada. Hageja ootaski kostjatelt käesoleva aasta märtsi alguseks konkreetseid ettepanekuid võlgnevuse likvideerimiseks, aga arvestades sellepeale saadud vastust ning selles sisalduvaid ähvardusi, on hageja hinnangul võimalused võlgnevuse kohtuväliseks lahendamiseks end ammendanud ning viimase abinõuna on hageja olnud sunnitud esitama käesoleva hagi.
7.VÕS § 113 lg 1 kohaselt on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvatavas kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivisemääras on pooled kokku leppinud erinevalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määrast ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär, lähtutakse lepingus kokku lepitud määrast. Kliendilepingute p-des 3.3. (lisa 4-1 ja 4-2) leppisid pooled kokku viivises määras 0,1% päevas võlgnetavalt summalt ning selline viivisemäär on kajastatud ka kostjatele esitatud arvetel. Eelnevast tulenevalt palub hageja edasiulatuvalt välja mõista kostjalt 1 viivise arvutatuna põhinõudest summas 15 220,00 eurot alates käesoleva hagi esitamisest kuni kohase täitmine määrast 0,1% päevas ja kostjalt 2 viivise arvutatuna põhinõudest summas 15 445,00 eurot alates käesoleva hagi esitamisest kuni kohase täitmine määrast 0,1% päevas.
KOSTJATE VASTUVÄITED
8.Kostjad vaidlevad hagiavaldusele täies ulatuses vastu. Kostjate hinnangul on hagiavaldus põhjendamatu /II kd lk 2/.
9.Kostjate vastuväidete kohaselt on nad Hageja endised kliendid. Hageja nõue tuleneb Kostjatele esitatud õigusabi arvetest, mis on seotud Hirvepargi arendust puudutava arbitraaži vaidlusega nr 21-1-1/2011. Arbitraažiasja sisuks oli kostjate ning OÜ MaxKinnisvara (edaspidi MaxKV) vahelisest koostöölepingust ehk vaikiva seltsingu lepingust tulenev vaidlus Kostjate, OÜ Vetemaa ja Zinna Invest OÜ vahel. Selgitamaks Kostjate positsiooni, peavad kostjad sissejuhatuseks vajalikuks peatuda hageja ning kostjate vahelise koostöö nö ajateljel.
10.Kostja I ja MaxKV sõlmisid 31. jaanuaril 2005. a koostöölepingu. Koostöölepingu sisuks oli 5 aasta jooksul arendada Hirve kinnistut Sauga vallas Pärnumaal, rajades sinna korterelamud. Nimetatud leping oli oma olemuselt vaikava seltsingu leping. 2007. aastaks olid kostja I ja MaxKV lõplikult tülli pööranud ning omavahelised läbirääkimised ei andnud enam tulemusi. 2007. a toimus poolte vahel ka esimene arbitraaživaidlus. 2009. a sügisel asus kostjat I vaidluses MaxKV-ga esindama vandeadvokaat Sven Sillari asemel hageja. Hageja koostas kostja I nimel MaxKV-le koostöölepingu ülesütlemise avalduse (lisa 1). Kostja I ja MaxKV vahel oli sel ajahetkel pooleli arbitraažiasi 6-1-1/2009.
3(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-15914
11.27. detsembril 2011. a esitas Zinna Invest OÜ (edaspidi ZI) hagi kostjate ja OÜ Vetemaa vastu kahju hüvitamise nõudes summas 2 951 844,6 eurot ning taotluse hagi tagamiseks (lisa 2). Zinna Invest OÜ oli hagi aluseks oleva nõude omandanud 21. juulil 2011. a MaxKV-lt. Hagi esitamisega sai alguse arbitraažiasja 21-1-1/2011 menetlus. Kostjaid esindas antud arbitraažiasja menetluses hageja.
12.ZI poolse hagi esitamise hetkeks oli hageja esindanud kostjat I üle kahe aasta. Hageja nõustas ja esindas kostjat I kõikides küsimustes, mis puudutas Hirvepargi arendust, kostja I ja MaxKV vahel sõlmitud koostöölepingut ning nimetatud koostöölepingu ülesütlemist. Samuti osutas hageja õigusabiteenuseid seoses Hirvepargi arenduse korterite müügiga (lisa 3 – valik hageja poolt kostjale I esitatud arvetest, millelt nähtub osutatud teenuste sisu). Nimetatud ajavahemiku vältel toimus mitmeid Hirvepargi arendust puudutavaid vaidlusi ja kohtumenetlusi (nt ts 2-10-9077; ts 2-10-2326; ts 208-57147; ts 2-10-12190; ts 2-09-47713) kostja I ja MaxKV vahel. Kõikides vaidlustes MaxKV-ga esindas ja nõustas kostjat I hageja (lisa 4 – valik viidatud tsiviilasjades tehtud kohtumäärustest, millelt nähtub, et kostjat I on esindanud vaidlustes MaxKV-ga hageja). Seega oli ZI hagi esitamise hetkeks hageja täielikult kursis kõikide asjaoludega, mis puudutasid Hirvepargi arendust ning kostja I ja MaxKV vahelist koostöölepingut.
13.Kostjate, kostjate esindaja TL’u ning hageja koostöö kestis 4 aastat. 4 koostöö aasta jooksul tasusid kostjad, kostjate juhatuse liige TL isiklikult ning kostjate juhatuse liikme TL äriühing Rimateks OÜ hagejale õigusabi eest nii rahas kui ka kinnisvaras kokku ca 200 000 eurot.
14.Rimateks OÜ on tasunud 2010. a kostja I õigusabiarveid hagejale summas 63 360 EEK (lisa 5-1), kostja II on tasunud 2012. a hagejale 825 EUR (lisa 5-2), kostja I on tasunud 2009. a – 2010. a hagejale kokku 242 826 EEK (lisa 5-3) ja 2011. a – 2012. a kokku 12 728,60 eur (lisa 5-4). TL on isiklikult tasunud hagejale 2009. a – 2010. a kokku 355 080 EEK (lisa 5-5), perioodil 2011. a veebruar kuni 2011. a august kokku 9 291,58 eur (lisa 5-6) ja perioodil 2011. a detsember kuni 2012. a jaanuar kokku 34 313,44 eur (lisa 5-7).
15.Lisaks rahalistele arveldustele on kostja I ja TL tasunud hagejale arveid ka kinnisvara üleandmise näol. Nimelt sõlmisid kostja I, TL ja hageja 2012. a sügisel kokkuleppe, mille kohaselt loovutas hageja enda nõuded kostja I ja TL vastu summas 93 424,80 eur OÜ-le Slowpoint Pluss, kes tasaarvestas omandatud nõude enda kohustustega Rimateks OÜ ja kostja I ees ning OÜ-le Slowpoint Pluss ei jäänud seejärel kohustusi (lisa 5-8). Seejärel võõrandas TLu osaühing OÜ Printer OÜ Slowpoint Pluss osa tervikuna hagejale (lisa 5-9). OÜ-le Slowpoint Pluss kuulus 1⁄2 suurune mõtteline osa kinnistust aadressil Muru tn 2 (registriosa nr 11005). Nimetatud tehinguga tasusid kostja I ja TL hagejale 93 424,80 eurot sisuliselt selliselt, et andsid hagejale 10 euro eest üle äriühingu osa, millel puudusid kohustused, aga millele kuulus kinnistu.
16.Kuivõrd hageja ja kostjate vahelises kliendisuhtes lõi usaldus kõikuma, siis asusid kostjad 2013. a hageja poolt esitatud arveid ning arvete aluseks olevaid aruandeid kontrollima. Selleks hetkeks olid kostjad ja TL isiklikult tasunud hagejale arveid ca 200 000 euro ulatuses. Kontrollimise tulemusel on selgunud, et hageja poolt esitatud arvetel kajastatud teenuseid ei ole hageja kostjatele väidetud mahus esitanud. Kostjate hinnangul on vaidlusalused arved kunstlikult ülepaisutatud: arvete lisades märgitud tööde maht on põhjendamatult suur ega vasta tegelikkusele. Kostjate juhatuse liige on 2013. a septembris arvetele kirjaliku vastuväite esitanud, paludes muuhulgas selgitada, milliseid on tegelikud arvetel kajastatud tööde mahud (lisa 6-1). Kostjatel esinevad põhjendatud kahtlused, et ka varasemalt hageja poolt esitatud arved on olnud kunstlikult ülepaisutatud. Kostjad on hagejale edastanud 2013. a oktoobris
4(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-15914 meeldetuletuse, paludes hagejal anda selgitust esitatud arvete osas (lisa 6-2). Hageja ei ole tänini kostja juhatuse liikme 2013. a septembri kirjale vastanud ega ole nõustunud arvetelt nähtuvaid positsioone selgitanud ega põhjendanud. Hageja ei ole vastanud ka kostjate poolt 18. märtsil 2016. a edastatud seisukohale, milles kostjad tõid konkreetselt välja, miks kostjad hageja poolt esitatud arvetega ei nõustu (lisa 6-3).
17.Järgnevalt käsitlevad kostjad hageja poolt 2012. a lõpus ja 2013. a alguses esitatud arvete põhjendatuse ja arvete lisade ehk tehtud tööde aruande tõele vastavuse küsimust. Hageja nõude aluseks on kokku 7 esitatud arvet. Hageja on jaganud osutatud õigusabi kostjate vahel võrdselt, suhtes 50:50, seega on kostja I ja kostja II vastu esitatud nõuded samasisulised ning kostjad esitavad järgnevalt samasisulised vastuväited.
18.Arvetest 16 ja 17 nähtub, et hageja on 18. oktoobril, 28. ja 30. novembril, 3., 4., 5., 6.,
7.ja 12. detsembril 2012. a teostanud vaidluse analüüsi. Nimetatud arvetel on vaidluse analüüsi tähistatud erinevate väljenditega, nt materjalidega tutvumine ja analüüs, probleemide formuleerimine, küsimuste formuleerimine, lahenduste kaardistamine ja vastuse struktuuri lahtimõtestamine. Iga eelpool viidatud kirje all on tegemist vaidluse analüüsiga. Kokku on hageja vaidlust analüüsinud 22,75 tundi. Kostjate hinnangul on hageja esitanud arvetel tõele mittevastavaid andmeid.
19.Kostjatele jääb täielikult arusaamatuks, mida on hageja 2012. a oktoobrist detsembrini kokku 22,75 tunni ulatuses analüüsinud. Nimetatud ajaks oli ZI hagi esitamisest möödas 10 kuud. Nimetatud arvetes märgitud analüüsi tegemise hetkeks oli toimunud suur hulk asjakohaseid koosolekuid, arutelusid ning esitatud oli mitmeid menetlusdokumente (lisa 3 – hageja poolt eelnevalt esitatud arved). Tõepoolest, sisulise vaidluseni ei olnud jõutud ning pooled vaidlesid menetluslike küsimuste üle, aga ka menetluslike küsimuste lahendamine eeldab põhivaidluses orienteerumist, kuivõrd menetluslike küsimuste lahendamine on vaidluses oma strateegia elluviimisel äärmiselt oluline element. Nimetatud ajaks pidi hagejal olema vaidluse sisu juba ammu selge, läbi analüüsitud ning seisukohad kujundatud. Vastupidine olukord ei ole eluliselt usutav, mingilgi määral loogiline ega ka võimalik.
20.Lisaks arvetele 16 ja 17 nähtub ka arvete 137 ja 138 lisadest kirje “vaidluse analüüs”. Lisaks 2012. a väidetavalt hageja poolt tehtud 22,75 tunnisele analüüsile on 11. märtsil 2013. a hageja analüüsinud 1 tunni ulatuses ka 2011. a esitatud hagiavalduse lisasid. Nimetatud kuupäeval tehtud analüüs suurendab hagivastuse koostamisele eelnenud analüüsi 23,75 tunnini. Sisuliselt on hageja ZI hagi vastuse tarvis kulutanud 3 täispikka tööpäeva. Selline ajakulu ei ole vaidluse analüüsimisel mingilgi määral põhjendatud ega ka eluliselt usutav.
21.Hageja poolt märgitud “analüüsi” maht ei ole eelkõige usutav põhjusel, et ZI poolse hagi esitamise hetkeks oli hageja esindanud kostjat I üle kahe aasta. Hageja nõustas ja esindas Kostjat I kõikides küsimustes, mis puudutas Hirvepargi arendust, Kostja I ja MaxKV vahel sõlmitud koostöölepingut, nimetatud koostöölepingu ülesütlemist ja Hirvepargi arenduse korterite müüki. Nimetatud ajavahemiku vältel toimus mitmeid Hirvepargi arendust puudutavaid vaidlusi ja kohtumenetlusi (k.a arbitraaživaidlused) kostja I ja MaxKV vahel. Kõikides vaidlustes MaxKV-ga esindas ja nõustas kostjat I hageja (eelnevat tõendavad lisad 3 ja 4). Seega oli hageja läbivalt kursis nii kostja I majandustegevust, kui ka õiguslikke vaidlusi puudutavate küsimustega. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud ega ka usutav, et hageja on tegelikult kulutanud ca 24 tundi, analüüsimaks järjekordset MaxKV ja kostja I vahelist Hirvepargi arendust puudutavat vaidlust. Kostjate hinnangul on hageja esitanud arvetel tõele mittevastavaid andmeid.
5(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-15914
22.Veel enam, hageja poolt esitatud arvest 368 (ei ole käesoleval hetkel vaidluse all) nähtub, et kostjatele on 9. oktoobril 2012. a antud ülevaade arbitraaživaidlusest (lisa 7) Kuivõrd kostjatele anti 9. oktoobril 2012. a ülevaade arbitraaživaidlusest, siis pidi hagejal olema selleks hetkeks vaidlus läbi analüüsitud ning põhilised seisukohad formuleeritud, vastasel juhul ei oleks kliendile ülevaate andmine olnud võimalik.
23.Niivõrd suur analüüsi maht on põhjendatav ainult sellega, et arbitraaživaidluses on dokumente koostanud erinevad hageja töötajad. Dokumentide koostamine eeldab kindlasti materjalidega tutvumist ja materjali analüüsi. Tegemist on aga advokaadibüroo sisesuhte ja töökorralduse küsimusega, mille kulu ei pea kandma klient. Kui klient toob advokaadibüroole töö, siis võib klient eeldada, et materjaliga tutvutakse mõistlikus ajalises mahus ning tööd teeb konkreetne advokaat. Kostjad tellisid töö Maria Mägilt ja soovisid, et tööd teeb Maria Mägi. Kuivõrd Maria Mägil ei olnud aega või tahtmist kostjate poolt antud ülesandeid täita, siis on mõistetav, et Maria Mägi andis töö mõnele teisele hageja advokaadile. See aga ei tähenda, et kõik advokaadid, kes Maria Mägi asemel tööd tegid, oleksid võinud asjaga tutvumise ja analüüsi panna nö kliendile arvesse. Kostjate hinnangul ei ole hageja täitnud kliendilepingut heas usus ning on tekitanud kostjatele põhjendamatult kulu. Kostjad ei nõustu arvetest 16, 17, 137 ja 138 nähtuva analüüsi mahuga. Kostjate hinnangul on hageja esitanud arvetel tõele mittevastavaid andmeid.
24.Arvetest 16 ja 17 nähtub, et 30. novembril ja 6. detsembril 2012. a, 4., 7., 9. ja 12. jaanuaril 2013. a on hageja kulutanud 8 tundi, et koostada ülevaade kostja I laenusuhetest.
25.Kostjate hinnangul ei ole selline ajakulu laenusuhete väljaselgitamiseks põhjendatud. Tegemist on tehnilise tööga. Tehnilise töö eest makstavat tasu ei ole põhjendatud küsida sama tunnihinna alusel nagu õigusabi osutamise puhul. Veel enam, hageja ei ole pidanud laenusuhteid ise välja selgitama, vaid aluseks on võetud kostjate raamatupidajate poolt edastatud materjal. Ei ole reaalne, et laenusuhete väljaselgitamisele kulub terve tööpäev.
26.Kostjate raamatupidajad on esitanud hagejale andmed laenusuhete kohta ning hageja ei ole pidanud laenusuhteid ise välja selgitama. Hageja ülesandeks on olnud laenusuhete info tõsta ühte exceli tabelisse. Eelnevat tõendab hageja esindaja ja kostja e-kirjavahetus, millelt nähtub, et raamatupidajad on edastanud info ning hageja on saanud info sealt (lisa 8).
27.Kostjate hinnangul ei vasta arvetelt 16 ja 17 nähtuv laenusuhetest ülevaate koostamise ajaline maht ja kulu tegelikkusele. Kostjate hinnangul on hageja esitanud arvetel tõele mittevastavaid andmeid. Arvetelt nähtuv kassavoogude ja rahavoogude aruande koostamise ajaline maht on põhjendamatu.
28.Arvetest 16 ja 17 nähtub, et 13. ja 17. detsembril 2012. a, 2., 3., 4., 9., 13. ja 14. jaanuaril 2013. a on hageja koostanud ja täiendanud kostja I kassavoogude ning rahavoogude aruannet. Kokku on hageja koostanud ja täiendanud kassavooge ning rahavooge 32 tundi. Tegemist on tehnilise tööga. Arvest 137 ja 138 nähtub, et 11. ja
12.veebruaril 2013. a on hageja teinud rahavoogude tulemite analüüsi, koondi paranduse ja graafilise korrastamise 1 tunni ja 50 minuti ulatuses. Seega on kokku koostatud ja täiendatud kassavooge ning rahavooge 33 tundi ja 50 minutit. Kindlasti ei ole põhjendatud ega ka eluliselt usutav, et hageja on reaalselt kulutanud nimetatud tööle 32 tundi ehk 4 täispikka tööpäeva.
29.Kostjate hinnangul ei ole ca 34 tunni kulutamine kassavoogude ning rahavoogude koostamisele ja täiendamisel mingilgi määral põhjendatud ega eluliselt usutav. Tegemist on tehnilise tööga, mille lõpptulemiks on excel’i tabel (lisa 9). Hageja ei ole pidanud kassavooge ning rahavooge ise välja mõtlema. Hagejale on vastavasisulise
6(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-15914 info andnud edasi kostjate raamatupidajad. Hageja ülesanne on olnud raamatupidajatelt saadud info tõsta kokku ning anda sellele korrektne ja ühesugune vorm. Tegemist ei ole sisulise tööga. Hageja ja kostjate vahelised kliendilepingud olid sõlmitud õigusabi osutamiseks. Seega ei ole põhjendatud tehnilise töö peale kulunud aja eest küsida sama suurt tunnihinda nagu õigusabi osutamise puhul. Veel enam, kostja I töötaja on selgitanud, et hageja pidi leidma inimese, kes oli valmis kostjate raamatupidajate poolt saadetud tabelid üheks tabeliks kokku tõstma (lisa 10).
30.Siinkohal toome näite, et juhul kui advokaadibüroo sekretär teeb dokumentidest koopiaid, siis ei ole ju põhjendatud küsida koopiate tegemise eest sama suurt tunnihinda nagu küsitakse õigusabi osutamise eest. Samuti ei maksta sekretärile õigusabi osutamise tunnihinda nt klientidele kohvi serveerimise eest. Eelpool toodud näited kuuluvad tehnilise töö kategooriasse. Seega ei ole ka exel’i tabeli koostamise eest põhjendatud küsida tunnihinda samas määras nagu õigusabi osutamise puhul. Kostjate hinnangul ei ole põhjendatud ega tõele vastav hageja poolt viidatud ca 34 tundi, mis on väidetavalt kulunud kassavoogude ning rahavoogude aruande koostamisele. Siinkohal tuleb arvestada ka asjaolu, et 2. aprilli 2013. a hagi vastuses (lisa 11) on eelpool viidatud raha- ja kassavoogudele viidatud ainult ühes lõigus ning teemat on käsitletud kõigest 4. real! (lisa 11, lk 25). Kostjate hinnangul on hageja esitanud arvetel tõele mittevastavaid andmeid. Arvetelt nähtuv müügiandmete statistika koostamise ajaline maht on põhjendamatu.
31.Arvetest 16 ja 17 nähtub, et 13. detsembril 2012. a ja 10. ning 11. jaanuaril 2013. a on hageja koostanud müügiandmete statistikat, kokku 3,5 tunni ulatuses. Arvetest 137 ja 138 nähtub, et hageja on 17., 18., 23., 24. ja 30. jaanuaril 2013. a ning 7., 8., 11. ja 19. märtsil 2013. a kulutanud ca 25 tundi müügiperioodide andmete sisestamisele ja analüüsile. Kuigi erinevatel arvetel on üritatud viidatud tööle leida erinev nimetus, siis on tegemist mõlemal juhul ikkagi müügiandmete statistika koostamisega.
32.Kokku on seda hageja koostanud müügiandmete statistikat 28,5 tundi. Müügiandmete statistika koostamise puhul on tegemist taaskord tehnilise tööga. Hageja ei ole pidanud müügiandmeid ise välja mõtlema. Hagejale on vastavasisulise info andnud edasi kostjate raamatupidajad (lisa 12). Tegemist ei ole sisulise tööga vaid tehnilise tööga, mille tulemuseks on exceli tabel (lisa 13). Kostjad on juba eelnevalt selgitanud ning selgitavad taas, et tehnilise töö eest makstavat tasu ei ole põhjendatud küsida sama tunnihinna alusel nagu õigusabi osutamise puhul. Kostjate hinnangul on hageja esitanud arvetel tõele mittevastavaid andmeid. Kostjate hinnangul ei ole põhjendatud ega ka eluliselt usutav, et hageja on reaalselt kulutanud nimetatud tööle 28,5 tundi, s.o 3,5 täispikka tööpäeva. Arvetelt nähtuv ekspertiiside analüüsi ajaline maht on põhjendamatu. Arvetelt 16 ja 17 nähtub, et 19. novembril 2012. a on hageja kulutanud 1 tund ja 50 minutit ekspertiiside analüüsile. Samas nähtub 22. novembril 2012. a esitatud arvelt nr 428 (ei ole käesoleval hetkel vaidluse all), et ekspertiiside üle on aru peetud ning neid on analüüsitud kokku 3 tundi (lisa 3). Kuivõrd ekspertiise on juba analüüsitud ning nende üle on ka arutatud, siis jääb kostjatele täiendav ekspertiiside analüüsi vajadus arusaamatuks. Kostjate hinnangul on hageja esitanud arvetel tõele mittevastavaid andmeid. Arvetelt nähtuv hagi vastuse koostamise ajaline maht on põhjendamatu.
33.Arvetelt 16 ja 17 ning arvetelt 137 ja 138 nähtub, et hageja on koostanud 2. aprilli 2013. a hagi vastust 12. ja 13. detsembril 2012. a 3 tundi, 15., 20., 21., 27., 30. ja 31. märtsil 2013. a 21,5 tundi ning 1. ja 2. aprillil 2013. a 16 tundi.
34.Hageja on kulutanud 2. aprilli 2013. a hagiavalduse vastuse koostamisele kokku 40,5 tundi. Kostjate hinnangul on nimetatud ajaline maht ülepaisutatud.
7(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-15914
35.Hageja poolt koostatud 2. aprilli 2013. a hagiavalduse vastus on kokku 31 lk pikk (lisa 11). Nimetatud mahust moodustab sisuline tekst 19 lk, menetluslikud taotlused 2 lk, faktilised asjaolud 5 lk ning menetlusosaliste andmed ja lisade nimekiri 4 lk . Arvestades asjaolu, et 2. aprilli 2013. a hagiavalduse vastuse koostamisele on väidetavalt eelnenud ajaliselt meeletult pikk “analüüs”, siis oleks pidanud hagiavalduse vastuse koostamine seisnema ainult n.ö kirjutamises. Õigusabi osutamisel lähtutakse tavapäraselt põhimõttest, et 1 lk sisulist teksti võrdub 1 tunniga. Nimetatud põhimõttest lähtub menetluskulude põhjendatuse hindamisel ka kohus. Seega dokumendi koostamiseks kulunud aega hinnatakse otseselt selle pikkusega. Kuivõrd käesoleval juhul sisaldas 2. aprilli 2013. a menetlusdokument 19 lk sisulist teksti, siis on hageja poolt viidatud 40,5 tunnina ajakulu põhjendamatu. Kostjate hinnangul on hageja esitanud arvetel tõele mittevastavaid andmeid. Arvetelt nähtuv lõplike seisukohtade koostamise ajaline maht on põhjendamatu.
36.Arvetelt 209 ja 210 nähtub, et 17. aprillil 2013. a on hageja kulutanud 3 tundi ZI vastusega tutvumiseks ja analüüsiks. Vastavalt arvetel märgitule on 19., 20., 21. ja 22. aprillil 2013. a hageja kulutanud 14,5 tundi lõplike seisukohtade koostamiseks. Seega koos ZI vastusega tutvumisega on hageja kulutanud lõplike seisukohtade koostamisele 17,5 tundi. Kostjate hinnangul on nimetatud ajaline maht ülepaisutatud. Lõplike seisukohtade kogumaht on 12 lk ja sellest sisulist teksti 9 lk, seega ei ole hageja poolt viidatud 17,5 tunnine ajakulu põhjendatud (lisa 14). Kostjate hinnangul on hageja esitanud arvetel tõele mittevastavaid andmeid. Arvetelt nähtuv arbitraažiasja istungiks ettevalmistamise ajaline maht on põhjendamatu.
37.Arvetelt 209 ja 210 nähtub, et 2., 13. ja 14. mail 2013. a on hageja kulutanud kokku 10,5 tundi arbitraažiasja istungiks ettevalmistamiseks. Kostjate hinnangul on istungiks ettevalmistamise ajakulu kunstlikult ülepaisutatud. Kohtuistungi toimumise ajaks on osapooled tavapäraselt kõik oma põhilised seisukohad kirjalikes menetlusdokumentides kohtule edastanud. Ka käesolevas asjas olid kirjalikud seisukohad kõigi osapoolte poolt arbitraažikohtule edastatud (käesoleva menetlusdokumendi punkt 37). Ei ole usutav, et hageja pidi kohtuistungiks ette valmistama uusi argumente või seisukohti. Veel enam, hageja oli nimetatud vaidlusega selleks hetkeks tegelenud 1,5 aastat ning erinevates vaidlustes MaxKV-ga esindanud kostjat I juba 3,5 aastat. Seega ei saanud hageja kuidagi kohtuistungiks ettevalmistamisel töötada läbi täiendavat materjali, mida ei oleks juba kohtule edastatud, mis ei oleks sisaldunud lõplikes seisukohtades ning mis oleks võinud olla hageja jaoks uus. Samuti pidi istungi toimumise hetkeks olema väljakujunenud strateegia ning põhilised positsioonid.
38.Kohtuistungiks ettevalmistamise mahu põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka hageja poolt läbi viidud meeletult mahukat “analüüsi” ning lõplikke seisukohti sisaldava menetlusdokumendi koostamist. Seega ei saa kuidagi pidada põhjendatuks ning usutavaks hageja poolt arvetel näidatud 10 tunni pikkust ettevalmistust kohtuistungiks. Kohtuistungiks ettevalmistamine ei oleks tohtinud seisneda muus, kui faktoloogia ülevaatamises. Tulenevalt eelnevast on kostjate hinnangul hageja esitanud arvetel tõele mittevastavaid andmeid.
39.Kokkuvõtvalt märgivad kostjad, et hageja on esitanud kostjatele 7 arvet. Nimetatud arvetel ja lisades märgitud õigusabi oli kõik seotud eelkõige 2. aprilli 2013. a hagi vastuse koostamisega. Kostjate hinnangul on vaidlusalused arved nr-ga 16, 138, 209, 17, 137, 208 ja 210 kunstlikult ülepaisutatud ning hageja on esitanud arvetel tõele mittevastavaid andmeid.
40.Kostjad on seisukohal, et hageja ei ole täitnud poolte vahel sõlmitud kliendilepinguid kostjate suhtes heauskselt. Hageja poolt esitatud arved on kunstlikult üle paisutatud
8(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-15914 ning arvetel näidatud tööde maht ei vasta tegelikkusele. Eelpool viidatud arvete esitamisega on hageja soovinud kostjaid petta.
41.Eesti Advokatuuri Eetikakoodeksi (edaspidi Eetikakoodeks) § 8 lg 1 kohaselt peab advokaat õigusteenuse osutamisel tegutsema üksnes kliendi huvides. Eetikakoodeksi § 9 lg 1 kohaselt peab advokaat suhtlemisel klientidega käituma ausalt ja väärikalt ning kooskõlas heade kommete ja tavadega ning kutse-eetika nõuetega. Eetikakoodeksi § 17 lg 1 kohaselt määratakse tasu õigusteenuse osutamise eest kokkuleppel kliendiga. Eetikakoodeksi § 14 lg 3 kohaselt peab advokaat hoiduma kliendile põhjendamatute kulude tekitamisest.
42.Kostjate hinnangul on hageja ja hagejas töötavate advokaatide tegevus olnud vastuolus Eetikakoodeksi nõuetega. Hageja on kuritarvitanud kostjate usaldust. Esimese astme kohtu otsus
43.Maakohus rahuldas hagi täielikult, jättes menetluskulud kostjate kanda.
44.Otsuse põhjenduste kohaselt leiab kohus, et hageja ei ole tekitanud kostjatele põhjendamatuid kulutusi – seda on hinnatud arbitraažikohtu otsuses, kuivõrd vastavad menetluskulud on välja mõistetud OÜ-lt Zinna Invest. Kostjate etteheidetel ja viidetel Eesti Advokatuuri Eetikakoodeksile puudub alus ning tuginemine muude osutatud õigusteenuste eest tasumistele ei ole asjakohane, kuna kostjate seadusliku esindaja TL mitmed mahukad õigusvaidlused, sh kriminaalasjad ei seondu käesoleva vaidluse esemega.
45.Eeltoodus põhjendustel leiab kohus, et kostjate etteheidetel hageja tegevusele õigusteenuse osutamise mahu osas puuduvad alused ning hagi tuleb rahuldada tervikuna, mh ka viivisenõude osas. Apellatsioonkaebus
46.Apellatsioonkaebuses paluvad kostjad tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule.
47.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt leiavad kostjad, et hageja nõue on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et ta on väidetud mahus teenused osutanud. Hageja poolt esitatud tõendid ei tõenda, et kostjad on arvetel märgitud mahus teenust tellinud. Arbitraažikohtu otsus ei ole siduv kolmandatele isikutele. Samuti ei tõenda arbitraaživaidluse mahukus väidetavalt osutatud teenuse mahtu. Kohus jättis tähelepanuta kõik kostjate poolt esitatud väited ja tõendid Vastus apellatsioonkaebusele
48.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
49.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
50.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et : –Hageja ja OÜ Saarte Investeering vahel sõlmiti 01.03.2012 kliendileping, mille järgi andis OÜ Saarte Investeering käsundiandjana hagejale käsundi nõustamiseks ja esindamiseks Eesti Kaubandus – ja Tööstuskoja Arbitraažiasjas nr 21-1-1/2011 Zinna Invest OÜ hagis OÜ Saarte Investeering, HP Arenduse OÜ ja OÜ Vetemaa vastu kahju 2 951 844,60 euro ja viivise nõudes (I kd, tlk 15 pöördel-17).
9(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-15914 -Hageja ja HP Arenduse OÜ (käesoleval ajal ärinimi SAAREMAA KONVERENTS OÜ) vahel sõlmiti 01.03.2012 kliendileping, mille järgi andis käsundiandja hagejale käsundi nõustamiseks ja esindamiseks Eesti Kaubandus – ja Tööstuskoja Arbitraažiasjas nr 21-1-1/2011 Zinna Invest OÜ hagis OÜ Saarte Investeering, HP Arenduse OÜ ja OÜ Vetemaa vastu kahju nõudes 2 951 844,60 euro ja viivise nõudes (I kd, tlk 18- 20). - Hageja nõustas ja esindas vastavalt eeltoodud lepingutele kostjaid Eesti Kaubandus – ja Tööstuskoja Arbitraažiasjas nr 21-1-1/2011. - Eesti Kaubandus – Tööstuskoja Arbitraažikohtu 17.06.2013 otsusega nr 21-1-1/2011 (I kd, lk 99-117) jäeti Zinna Invest OÜ hagi kostjate vastu rahuldamata ning menetluskulud Zinna Invest OÜ kanda. -Eesti Kaubandus – ja Tööstuskoja Arbitraažiasjas nr 21-1-1/2011 Zinna Invest OÜ hagi menetlemisel OÜ Saarte Investeering, HP Arenduse OÜ ja OÜ Vetemaa vastu kahju 2 951 844,60 euro ja viivise nõudes esitasid kostjad menetluskulude nimekirja, mille osaks olid muuhulgas käesolevas menetluses hageja nõude aluseks olevad järgmised arved: OÜ-le Saarte Investeering esitatud arved nr-d 16 (14.01.2013), 138 (18.04.2013), 209 (22.05.2013) – kokku summas 15 220,00 eurot (sh käibemaks) ja SAAREMAA KONVERENTS OÜ-le esitatud arved nr-d 17 (14.01.2013), 137 (18.04.2013), 208 (6.05.2013) ja 210 (22.05.2013) – kokku summas 15 445,00 eurot (sh käibemaks). - Eesti Kaubandus – ja Tööstuskoja Arbitraažiasjas nr 21-1-1/2011 palus OÜ Saarte Investeering tema kasuks välja mõista menetluskulud summas 17 506,66 eurot (ilma käibemaksuta) ning HP Arendus OÜ (praegune SAAREMAA KONVERENTS OÜ, palus enda kasuks välja mõista 13 933,33 eurot (ilma käibemaksuta). Eesti Kaubandus – Tööstuskoja Arbitraažikohtu 17.06.2013 otsusega nr 21-1-1/2011 mõisteti OÜ Saarte Investeering kasuks välja menetluskulud summas 14 000 eurot (ilma käibemaksuta) ja HP Arendus OÜ (praegune SAAREMAA KONVERENTS OÜ kasuks 13 000 eurot (ilma käibemaksuta). Eesti Kaubandus – ja Tööstuskoja Arbitraažiasjas nr 21-1-1/2011 tehtud otsus on jõustunud. - 30.08.2013 kuulutati välja Zinna Invest OÜ pankrot ja kostjad esitasid arbitraažiasjas tehtud lahendi oma nõuete tunnustamiseks. -17.09.2013 kirja kohaselt palusid kostjad täpsustada hageja poolt teenuse osutamist. -23.01.2014 avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded teade Zinna Invest OÜ pankrotimenetluses jaotusettepaneku kinnitamise kohtumääruse kohta (I kd, tlk 15), mille järgi võlausaldaja HP ARENDUSE OÜ tunnustatud nõude suurus on 13 000 eurot, jaotis 9,52 % ja võlausaldaja Osaühing Saarte Investeering tunnustatud nõude suurus on 14 000 eurot, jaotis 10,25%.
51.Ringkonnakohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmiti käsunduslepingud, sest kui advokaadibüroo pidaja sõlmib kliendiga õigusteenuse osutamise lepingu, millega ei lepita kokku saavutatavas tulemuses, on tegemist käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes. Käsundisaaja üldised kohustused on sätestatud VÕS §-s 620, mille lg 1 kohaselt peab käsundisaaja tegutsema käsundi täitmisel käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi teise lõike järgi peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Käesolevas asjas ei saa olla vaidlust selles, et hageja osutas sõlmitud lepingute raames kostjatele teenust hoolsalt ja tegi kõik endast sõltuva, et saavutada klientide jaoks parim tulemus, sest kostjate vastu esitatud hagi jäi rahuldamata.
10(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-15914
52.Käesolevas asjas oli hageja kohustus tõendada, et ta osutas kostjatele teenust määral, mis õigustasid esitatud arvetel märgitud summade nõuet. Ringkonnakohus leiab, et hageja tõendas osutatud teenuse mahtu, selle vajalikkust lepingute täitmisel kostjate ees ning kokkuvõtvalt oma nõuet. Keskseks tõendiks oli seejuures Eesti Kaubandus – Tööstuskoja Arbitraažikohtu 17.06.2013 otsus nr 21-1-1/2011 (I kd, lk 99-117), millest nähtub, et kostjad esitasid ise nimetatud menetluses menetluskulude nimekirjad, milles tuginesid mh käesolevas menetluses hageja nõuete aluseks olevatele arvetele. Kostjad palusid OÜ Saarte Investeering kasuks välja mõista menetluskulud summas 17 506,66 eurot (ilma käibemaksuta) ning HP Arendus OÜ kasuks välja mõista 13 933,33 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 749 lg 1 järgi vahekohus otsustab vahekohtu otsuses, millistes osades peavad pooled kandma vahekohtumenetluse ja pooltele vahekohtus käimisest tekkinud vajalikud kulud, kui pooled ei ole leppinud teisiti. Kaubandus – Tööstuskoja Arbitraažikohtu 17.06.2013 otsusega nr 21-1-1/2011 mõisteti OÜ Saarte Investeering kasuks välja menetluskulud summas 14 000 eurot (ilma käibemaksuta) ja HP Arendus OÜ (praegune SAAREMAA KONVERENTS OÜ kasuks 13 000 eurot (ilma käibemaksuta).
53.Eeltoodust nähtuvalt esitasid kostjad vahekohtu menetluses oma menetluskulude nimekirjad, kinnitades seega, et need kulud on tekkinud osundatud menetluses, esitades samas ka väited ja tõendid mitu tundi kostjatele teenust osutati ning, kui suurt tasu nad ühe tunni teenuse eest maksid või peavad maksma. Vahekohtu menetluses esitasid need väited kostjad, kui menetlusosalised, hoolimata sellest, et neid esindas hageja büroos töötavad advokaadid. Vahekohus, kaaludes kas õigusabi kasutamine on vajalik ning kas esitatud kulunimekirjades märgitud kostjate kulud on mõistliku suurusega, tegi diskretsiooniotsuse leides, et suuremalt jaolt olid kostjate menetluskulud põhjendatud. Ringkonnakohus osutab, et TsMS § 749 lg-s 1 sätestatud kulude vajalikkuse hindamine tähendab hinnangu andmist ka sellele, kas kulutused olid mõistlikult võttes paratamatud.
54.Apellatsioonkaebuses tuginevad kostjad sellele, et arbitraažikohtu otsus ei ole käesoleva asja lahendamisel kohtu jaoks siduv. Ringkonnakohus leiab, et kuigi nimetatud otsus ei ole käesoleva tsiviilasja poolte jaoks siduv TsMS § 457 mõttes, on tegemist dokumentaalse tõendiga TsMS § 272 jj järgi ning seda saab ja tuleb, kuivõrd hageja sellele tugineb, koos teiste asjas esitatud tõenditega hinnata.
55.Selleks, et hinnata, kas hageja nõue vastavalt 14 000 eurot ja 13 000 eurot ületavas osas on põhjendatud, tuleb analüüsida Kaubandus – Tööstuskoja Arbitraažikohtu 17.06.2013 otsust nr 21-1-1/2011 ja arbitraažiasjas menetluskulude põhjendatuse osas OÜ Zinna Invest poolt esitatud vastuväidet (II kd, lk 151- 153). Nimetatud vastuväidete järgi vaidlustas OÜ Zinna Invest konkreetseid toimingud, mis olid küll kostjatega seotud, kuid ei puutunud otseselt arbitraažimenetlusse. Arvestades arbitraažikohtu otsuses väljendatud seisukohta väljamõistetavate menetluskulude summa osas ja Zinna Invest OÜ vastuväiteid kostjate menetluskuludele, nähtub lihtsast arvestusest, et kohus võttis arvesse Zinna Invest OÜ väidet, mille järgi OÜ Saarte Investeering esitas põhjendamatuid menetluskulusid 24 tunni 40 minuti ulatuses ja koopiate tegemisega seonduvalt ning HP Arendus OÜ (praeguse ärinimega OÜ SAAREMAA KONVERENTS) menetluskuludele esitatud vastuväidet 6 tunni 30 minuti ulatuses. Arvestades Zinna Invest OÜ vastuväited õigusabiteenuse mahule ning kostjate õigusabi teenuse eest tasumisele kuulunud tunnihinda 125 eurot, moodustab OÜ-u Saarte Investeering osas vastuväide summa 3 240 eurot koos koopiate tegemise kuluga ja HP Arendus OÜ-u (praeguse ärinimega OÜ SAAREMAA KONVERENTS) osas 787,5 eurot. Seega, kuna kostjad palusid menetluskuludena välja mõista vastavalt 17 506,66 eurot (ilma käibemaksuta) ning 13 933,33 eurot (ilma
11(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-15914 käibemaksuta), kuid mõisteti välja vastavalt 14 000 eurot (ilma käibemaksuta) ja 13 000 eurot (ilma käibemaksuta), siis on võimalik selgelt järeldada, et arbitraažikohus võttis täielikult arvesse eelnimetatud Zinna Invest OÜ vastuväiteid kostjate menetluskulude väljamõistmise taotlusele.
56.Nagu eelpool esile toodud, on käesolevas asjas hageja nõude aluseks olevad arved järgmised: OÜ-le Saarte Investeering esitatud arved nr-d 16 (14.01.2013), 138 (18.04.2013), 209 (22.05.2013) – kokku summas 15 220,00 eurot (sh käibemaks) ja SAAREMAA KONVERENTS OÜ-le esitatud arved nr-d 17 (14.01.2013), 137 (18.04.2013), 208 (6.05.2013) ja 210 (22.05.2013) – kokku summas 15 445,00 eurot (sh käibemaks).
57.Arbitraažikohus võttis menetluskulude väljamõistmisel kostjate kasuks arvesse Zinna Invest OÜ vastuväited (vt käesoleva otsuse p-s 55 väljendatut) osas, milles Zinna Invest OÜ väidete järgi ei ole põhjendatud arvel nr 138 märgitud õigusabikulud tsiviilasjas nr 2-12-40649 osutatud teenuse eest 4 tunni ja 30 minuti ulatuses ning 6 tunni ja 30 minuti ulatuses Slowpoint OÜ nõude loovutamisega ja pankrotiavalduse esitamisega MAX Kinnisvara OÜ vastu seonduvalt ning arvel 137 märgitud õigusabikulud 6 tunni ja 30 minuti ulatuses. Siiski leiab ringkonnakohus, et asjaolust, mille järgi arbitraažikohus arvestas Zinna Invest OÜ vastuväidetega, ei saa järeldada, et hageja osutatud konkreetsete teenuse ajakulu on ülepaisutatud või ei olnud need üldse kostjate jaoks vajalikud. Zinna Invest OÜ vastuväide neile konkreetsetele menetluskuludele seondus sellega, et need ei ole otseselt seotud arbitraažimenetlusega ning seetõttu, et Tallinna Ringkonnakohus jättis tsiviilasjas nr 2-12-40649 tekkinud menetluskulud kostjate kui toonaste avaldajate kanda, mistõttu ei tule Zinna Invest OÜ-l neid hüvitada. Ringkonnakohus osutab, et veelgi olulisem käesoleva asja lahendamisel on see, et kostjad ei ole käesolevas asjas esitanud eelloetletud konkreetsete õigusabiteenuse osutamisega seonduvalt konkreetseid vastuväiteid, ei mahu ega nende vajalikkuse osas.
58.Zinna Invest OÜ esitas arbitraažimenetluses vastuväited ka arvete 16 ja 17 osas, kuid nendega arbitraažikohus menetluskulude väljamõistmisel ei arvestanud. Seega leidis arbitraažikohus, et arvetel 16 ja 17 märgitud kostjate õigusabiteenuste maht ja suurus on mõistlik ja põhjendatud arbitraažiasjas kostjate esindamiseks.
59.Arbitraažikohtu otsuse järgi vähendas kohus kostjate menetluskulusid ka seetõttu, et kostjaid esindas mitu esindajat. Eeltoodud käsitlusest järelduvalt vähendati Saarte Investeeringu OÜ menetluskulusid seetõttu ~300 euro võrra ja OÜ SAAREMAA KONVERENTS menetluskulusid ~150 euro võrra. Ringkonnakohtu arvates ei ole aga võimalik seetõttu hageja osutatud õigusabiteenust pidada põhjendamatuks. Käesolevas asjas tuginevad kostjad sellele, et hageja poolt osutas õigustamatult õigusabiteenust mitu advokaati. Ringkonnakohus kostjate seisukohaga ei nõustu. Poolte vahel sõlmitud lepingutes oli selge kokkulepe, et kostjatele osutab teenust 3 advokaati. Ka vaidlustatud arvete spetsifikatsioonidest nähtub, et koosolekutel ja nõupidamistel osalesid kõik lepingus märgitud advokaadid koos kostjate juhatuse liikmega. Seega ei saanud kostjate jaoks olla üllatus, et hageja kolm advokaati kostjatele õigusabiteenust osutasid.
60.Kuna hageja esitas kostjate vastu esitatud nõuete tõendamiseks veenvaid tõendeid, tuli kostjatel TsMS § 230 lg 1 järgi oma vastuväiteid tõendada. Asja materjalidest nähtuvalt esitasid kostjad maakohtu menetluses mh vastuväited, et teatud toimingute ajamaht on ülepaisutatud ning teatud toimingute eest küsitav tunnitasu on liiga kõrge. Samas ei ole kostjad esitanud konkreetset seisukohta, millises osas oleks hageja poolt õigusabiteenuse osutamisel kostjate poolt ülepaisutatuks peetud teenuste eest tasunõue olnud mõistlik. Samuti ei ole kostjad esile toonud, millise tunnihinnaga oleks hageja
12(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-15914 tasunõue lepingu järgi olnud põhjendatud nn tehniliste tööde eest. Ei ole esitatud ka arvestatavat seisukohta selle kohta, et nn tehnilise töö eesmärgiks oli õigusliku seisukoha kujundamine, mis ei saa olla tehnilise personali ülesandeks. Lisaks konkreetsetele väidetele on esitamata ka tõendid, mis nimetatud väiteid oleksid tõendanud.
61.Maakohus on otsuses käsitlenud ka kostjate erinevaid väiteid seonduvalt hageja poolt osutatud õigusabiteenusega, kuid põhjendatult ringkonnakohtu arvates leidnud, et kostjate etteheited hagejale ei ole põhjendatud ja tõendatud. Apellatsioonkaebuses on kostjad korranud maakohtus avaldatut, jäädes seega umbmääraste vastuväidete juurde. Eeltoodu alusel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
62.Kuna apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata, jäävad menetluskulud ringkonnakohtus kostjate kanda, sh hageja menetluskulud võrdselt kostjate kanda.
63.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja ja hageja esindaja leppinud kokku tulemustasus, mille kohaselt on tulemustasu ehk menetluskulude suurus 20% kostjatelt väljamõistetavast summast. Hageja palub kostjatelt välja mõista ringkonnakohtus kantud menetluskulud 10 tunni ulatuses, millele lisandub istungil osalemise kulu. Maakohus leidis, et arvestades tulemustasu kokkulepet ning seda, et hageja esindaja ajakulu maakohtus oli 35 t 15 m, kujuneb osutatud 1 tunni õigusabi hinnaks 304,64 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohtu menetluse järgselt on tunnihind mõnevõrra langenud, sest osutatud on täiendavalt õigusteenust, kuid kokkulepe tulemustasu osas on sama suurusega. Kohus leiab siiski, et ka käesoleval juhul ei saa tunnihinda ~300 eurot pidada mõistlikuks ega põhjendatuks.
64.Tulemustasu korral tuleb samamoodi nagu ka muudel juhtudel hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses.
65.Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Maakohus leidis, et käesolevat asja arvestades on põhjendatud vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 165 eurot ilma käibemaksuta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab, et nimetatud tunnitasu suurust tuleb pidada mõistlikuks ka hageja esindamisel ringkonnakohtus. Ringkonnakohus leiab, et kostjatelt tuleb kokku hageja kasuks välja mõista õigusabikulud 10 tunni ulatuses, mille sees on juba ka istungil osalemise kulu. Ringkonnakohus vähendab apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakulu, kuivõrd selles korratakse mõningal määral juba maakohtus avaldatut. Vastavalt hageja taotletule tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel kostjatelt hageja kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik