30. mai 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-110889
Tsiviilasi
Lennuabi OÜ hagiavaldus SkyUp MT Limited vastu raha tasumise nõudes
Hagihind
4522,04 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Lennuabi OÜ (registrikood 14065010, aadress Hobujaama tn 4, 10151 Tallinn) Lepinguline esindaja Nele Mals
Kostja
SkyUp MT Limited (registrikood C 103645, aadress Ewropa Business Centre, Level 3-701, Triq Dun Karm Psaila, Birkirkara, 9034, Malta) Lepinguline esindaja Heiki Tulk
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja mõista SkyUp MT Limited’ilt (registrikood C 103645) Lennuabi OÜ (registrikood 14065010) kasuks 324 (kolmsada kakskümmend neli) eurot 47 (nelikümmend seitse) senti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud SkyUp MT Limited’i (registrikood C 103645) kanda.
4.Välja mõista SkyUp MT Limited’ilt (registrikood C 103645) Lennuabi OÜ (registrikood 14065010) kasuks menetluskulud riigilõiv 85 (kaheksakümmend viis) eurot 27 (kakskümmend seitse) senti ja lepingulise esindaja kulu 1400 (üks tuhat nelisada) eurot.
5.Välja mõista SkyUp MT Limited’ilt (registrikood C 103645) Lennuabi OÜ (registrikood 14065010) kasuks viivis menetluskulude 1485 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend viis) eurot 27 (kakskümmend seitse) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
6.Jätta kindlaks määramata ja SkyUp MT Limited’ilt (registrikood C 103645) Lennuabi OÜ (registrikood 14065010) kasuks välja mõistmata lepingulise esindaja kulu 700 (seitsesada) eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Lennuabi OÜ (hageja) esitas 20.03.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse SkyUp MT Limited (kostja) vastu raha tasumise nõudes (dtl-d 5-8). Kostja esitas nõudele 14.04.2024 vastuväite, milles tunnistas nõuet põhinõude 2100 eurot ulatuses (dtl-d 28-32). Pärnu Maakohtu 18.04.2024 kohtumäärusega anti asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (dtl 1). Harju Maakohus tegi 14.05.2025 määrusega osalise maksekäsu, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2100 eurot (dtl 35). Kohus kohustas hagejat 14.05.2024 määrusega esitama kohtule oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis (dtl 39). Hageja esitas 28.05.2025 kohtule hagiavalduse kostja vastu sissenõudmiskulu 280 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 44,47 eurot tasumise nõuetes (dtl-d 42-47). Kostja vastas hagile 07.06.2024 (dtl-d 115-121) ja 22.12.2024 (dtl-d 122-126). Kohus määras 20.03.2025 asja lahendamise kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtajad avalduste ning dokumentide esitamiseks (dtl 127-128).
2.Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. Kostja opereeris 07.10.2023 lendu U58901 suunaga Tallinn-Hurghada (vahemaa 3654 km) ning sellele lennule olid broneeringud K. K. ja R. N. (broneering xxxx), E. K. (broneering xxxx), V. K. ja R. H. (broneering xxxx), R. H. ja K. Ü. (broneering xxxx). Lennu sihtkohta saabumise aeg pidi olema 07.10.2023 kell 09:15, lend saabus sihtkohta 03.06.2023 kell 10:45. Lend hilines kolm tundi ja reisijatel tekkis õigus nõuda kostjalt hüvitist 600 eurot reisija kohta. Reisijad on oma nõuded loovutanud hagejale. Hageja on aktsepteerinud kostja vastuväidet hüvitise vähendamiseks 50% võrra. Kostja tasus hüvitise 2100 eurot 20.05.2024. Hageja nõuab kostjalt põhinõudelt 2100 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 20.03.2024 kuni nõude rahuldamiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses sissenõutavaks muutunud viivise 44,47 eurot tasumist. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 113 1 lg 1 alusel sissenõudmiskulu 280 eurot hüvitamist (dtl-d 43-47). Hageja vaidleb vastu kostja seisukohale, et lennu saabumise aja määrab ATA (Actual Time of Arrival) kellaaeg lennuregistris. ATA tähistab aega, mil lennuk saabub parkimiskohale ja seisatakse (Block Time), kuid reisijate jaoks on määrav hetk, mil lennuki uks avatakse ja nad saavad alustada väljumist. Saabumisajaks tuleb lugeda aeg, mil reisijatel on lubatud lennukist väljuda. Eluliselt ei ole usutav, et uks avati vähem kui minutiga pärast parkimiskohale jõudmist. Reisijate sõnul avati uks kella 12:17–12:18 (Egiptuse aja järgi), mis tähendab vähemalt 3 tunni ja 2–3 minuti pikkust hilinemist. Kõik nõuded kostjale sisaldasid volikirju ja pardapasse ning kostjale oli antud kõik vajalikud andmed reisijate tuvastamiseks ja nõuete menetlemiseks. Isikut tõendav dokument või pardakaart tuleb esitada üksnes taotluse korral ning pardakaardi puudumine ei anna alust hüvitise maksmisest keeldumiseks. Reisijatel oli olemas kinnitatud broneering ning nende osalemine lennul on kostja poolt mööndud. Euroopa Kohtu praktika järgi piisab hüvitise nõudmiseks broneeringust ja tõendatud kohalolekust lennul, mistõttu ei ole põhjendatud täiendavate tõendite nõudmine (dtl-d 132-141, 210-212).
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Puudub vaidlus selles, et 07.10.2023. a Tallinn Hurghada lend U58901 hilines sihtkohta üle 3 tunni kuid alla 4 tunni ja 2 (7)
reisijatel oli Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 261/2004 alusel õigus saada hüvitist (dtl-d 116-118). Hagejal puudub nõudeõigus määruse (EÜ) nr 261/2004 alusel nõudeõigus, sest 07.10.2023 toimunud lend U58901 (Tallinn–Hurghada) ei hilinenud sihtkohta üle kolme tunni. Lend maandus kell 09:10 UTC ning lennuki uks avati kell 09:14 UTC, mis vastab Hurghada kohaliku aja järgi kellaajale 12:14. Lennu planeeritud saabumisaeg oli 09:15 kohaliku aja järgi, mistõttu hilines lend sihtkohta 2 tundi ja 59 minutit. Lennuregistri (Journey Log) väljavõte, mis on lennukimeeskonna poolt allkirjastatud, sisaldab konkreetseid aegu (sh tegelik saabumisaeg – ATA), mis määratakse lennundusalase praktika kohaselt hetkel, mil avatakse vähemalt üks lennuki uks. Euroopa Komisjoni teatise C/2024/5687 kohaselt on saabumisaja määramisel määrav lennumeeskonna allkirjastatud kinnitus. Samuti on hilinemise kestust kinnitav teave esitatud hageja enda hagile lisatud Flightradar24.com väljavõttes. Kuna hilinemine jäi alla kolme tunni, puudus reisijatel määruse nr 261/2004 artikkel 7 alusel õigus hüvitisele. Maksekäsu kiirmenetluses eksiti, sest hilinemist hinnati ekslikult lennu väljumise, mitte sihtkohta saabumise järgi. Kostja tasus seejärel hageja kaudu kõikidele tema poolt esindatud reisijatele määruse alusel kohtumäärusega väljamõistetud hüvitised. Kostja ei nõua nende summade tagastamist ega samuti juba tasutud menetluskulude hüvitamist, kuid peab oluliseks, et kuna reisijatel puudus objektiivselt hüvitise saamise õigus, ei saa hagejal olla ka nõudeõigust sissenõudmiskulude ega viivise osas. Kostja hinnangul oleks olnud võimalik vaidlus lahendada kohtuväliselt, kui hageja oleks enne hagi esitamist esitanud kõik vajalikud tõendid, mis kinnitaksid tema esindusõigust ja reisijate hüvitise saamise õigust. Kostjale ei esitatud volikirju koos reisijate isikut tõendavate dokumentide koopiatega ega pardakaarte, mis kinnitaksid, et reisijad olid end lennule õigeaegselt registreerinud. Euroopa Komisjoni 09.03.2017 juhise kohaselt on hüvitise nõudmisel kolmanda isiku esindatuse korral vajalik esitada volikiri koos ID-kaardi või passi koopiaga. Kuna neid nõudeid ei järgitud, puudus kostjal võimalus hüvitist tasuda kohtuväliselt. Hageja ei täitnud määrusest nr 261/2004 tulenevaid formaalseid eeltingimusi ning ei käitunud heauskselt ega eesmärgipäraselt, mistõttu tekitas asjatuid menetluskulusid. Kohtusse pöördumine oli tema hinnangul põhjendamatu ning tekitas ebavajalikke kulutusi, mida saanuks vältida dokumentide nõuetekohase esitamisega enne kohtumenetlust (dtl-d 116-118, 123-125, 166-169). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Kostja põhjendab oma vastuväidet hageja nõudele sellega, et lennuk ei hilinenud sihtkohta üle kolme tunni. Kohtu hinnangul on kostja olnud oma vastuväidetes ebajärjekindel. Kostja avaldas 07.06.2024 vastuses hagile, et puudub vaidlus selle üle, et lend hilines sihtkohta üle kolme tunni ja reisijatel oli õigus saada hüvitist (dtl 117). Kostja on rahuldanud hageja nõude hüvitise tasumiseks (dtl 117). Hiljem on kostja oma positsiooni muutnud ning leidnud, et lend hilines sihtkohta alla kolme tunni (dtl 124) ning leidnud, et õigus hüvitisele puudus (dtl 125). Kostja on teineteist välistavate faktiväidete esitamisega rikkunud TsMS § 328 lg-s 1 sätestatud tõekohustust ning käitunud kohut ja vastaspoolt eksitavalt.
5.Pooled vaidlevad selle üle kas nimetatud lend hilines üle kolme tunni või mitte. Vaidlus puudub selles, et 07.10.2023 lennu nr U58901 planeeritud saabumisaeg pidi kohaliku aja järgi olema kell 09:15. Kostja on seisukohal, et lennu tegelik saabumisaeg oli kohaliku aja järgi 12:14, mida kostja soovib tõendada lennuregistriga „JOURNEY LOG 23-10-0297“ (dtl 126). Kostja on seisukohal, et lend hilines 2 tundi ja 59 minutit ja reisijatel puudub seega õigus kompensatsioonile. Kohus on seisukohal, et kostja on lennuregistriga tõendanud lennu U58901 sihtkohta jõudmise kohaliku aja järgi 12:14, sest selles märgitud ATA (actual time of arrival ehk tegelik saabumisaeg) on 09:14 UTC (kehtiv maailmaaeg), millele vastab Egiptuse kohalik aeg 12:14. Tegeliku saabumisajana tuleb mõista aega, millal lennuk saabub sihtkoha parkimiskohale ja seisatakse (block time). Lennuregistrist nähtuvalt on lennu tegelik väljumisaeg kell 04:18 (UTC) ja block time 4 tundi ja 56 minutit pärast seda. Seega saabus lennuk sihtkoha parkimiskohale ja seisati kell 09:14 (UTC), sest väljumisajale kell 04:18 4 tunni ja 56 minuti lisamisel on kellaajaks 09:14 (UTC) ehk 12:14 Egiptuse kohaliku aja järgi. Seega ei ole ATA samastatav ajaga, millal lennuki uks avati ja reisijad väljuma said hakata. Üldteada on asjaolu, et lennuki parkimiskohal seiskamisest lennuki ukse 3 (7)
avamiseni läheb aega. Seetõttu tuleb eeldada, et reisija jaoks saab saabumisaega arvestada hetkest, mil reisijal on võimalik lennukist väljuda. Kostjal on võimalik eeldus ümber lükata sellega, et ta tõendab lennuki ukse avamise täpse aja. Kui lennuk saabus parkimiskohta ja seisati kell 09:14 (UTC), siis kulus rohkem kui üks minut lennukiuste avamiseni, et reisijad saaksid väljuda. Kostja ei ole tõendanud, et lennuki uks oleks reisijatele avatud samal hetkel, kui kostja väidetel oli lennuk saabunud, see on 09:14. Seega on tõendatud, et lend hilines rohkem kui kolm tundi.
6.Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt opereeris kostja 07.10.2023 lendu nr U58901 suunaga Tallinn-Hurghada (vahemaa 3654 km) ning sellele lennule olid broneeringud K. K. ja R. N. (broneering xxxx), E. K. (broneering xxxx), V. K. ja R. H. (broneering xxxx), R. H. ja K. Ü. (broneering xxxx). Kohtu hinnangul on broneeringute olemasolu tõendatud dokumentaalsete tõenditega, milleks on broneeringute väljatrükid (dtl-d 48-88).
7.Määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 3 p 2a näeb ette, et antud määrust kohaldatakse reisijate suhtes kellel on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele ajaks, mille lennuettevõtja, reisikorraldaja või volitatud reisiagent on kirjalikult (sealhulgas elektrooniliselt) ette teatanud või kui aega olnud märgitud, siis mitte hiljem kui 45 minutit enne teatavaks tehtud väljumisaega. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole kostjale esitatud pardakaarte, mistõttu ei ole kostja saanud veenduda, kas määruse (EÜ) nr 261/2004 kuulub kohaldamisele. Kostja ei ole oma vastuväidet hagile põhjendanud väitega, mille kohaselt K. K., R. N., E. K., V. K., R. H., R. H. või K. Ü. ei ole sooritanud 07.10.2023 lendu nr U58901 suunaga Tallinn-Hurghada. Kui lennuettevõtjal on tõendeid selle kohta, et mõni nimetatud reisijatest lennul ei viibinud, on lennuettevõtja koormis seda tõendada (vt ka EKm 24.10.2019, C-756/18, p 33). Pardakaardi olemasolu ja lennuettevõtjale esitamine määruse (EÜ) nr 261/2004 kohaselt hüvitise tasumise eelduseks ole. Eeltoodut arvestades ei saa kostja keelduda hüvitise maksmisest põhjendusega, et talle ei ole esitatud pardkaarte.
8.Määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 7 lg 1 sätestab, et kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad hüvitist kuni: a) 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; b) 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; c) 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul. Määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 7 lg 2 sätestab, et 2, et kui reisijatele pakutakse vastavalt artiklile 8 võimalust jõuda sihtkohta asenduslennuga teist marsruuti pidi, nii et saabumisaeg ei ületa algselt broneeritud lennu kavandatud saabumisaega üle: a) kahe tunni kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; või b) kolme tunni kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; või c) nelja tunni kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul, võib tegutsev lennuettevõtja vähendada lõikes 1 ettenähtud hüvitist 50%. Kohus tuvastas eelnevalt, et reis hilines üle kavandatud saabumisaja vähemalt kolm tundi, kuid vähem kui neli tundi. Seetõttu oli lennuettevõtjal õigus hüvitist poole võrra vähendada ning K. K., R. N., E. K., V. K., R. H., R. H. ja K. Ü. oli igaühel õigus saada kostjalt hüvitist 300 eurot, kokku 2100 eurot (7x300=2100).
9.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et K. K., R. N., E. K., V. K., R. H., R. H. ja K. Ü. on loovutanud hüvitise tasumise nõuded hagejale. Kohus leiab, et nõuete loovutamine on tõendatud dokumentaalsete tõenditega, milleks on nõuete loovutamise lepingud (dtl-d 90-98).
10.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tasus 20.05.2025 hagejale 2100 eurot K. K.i, R. N.i, E. K.i, V. K.u, R. H., R. H. ja K. Ü.i broneeringutega seonduvalt. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hagejal oli kostja vastu hüvitise 2100 eurot tasumise nõue, mis lõppes 20.05.2025 täitmisega.
11.Hageja nõuab kostjalt põhinõudelt 2100 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses arvestatud viivise 44,47 eurot tasumist ajavahemiku 20.03.2024 kuni 20.05.2024 eest. 4 (7)
VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestab, et viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse § 821 lõikes 1 sätestatud ajast. Määruse 261/2004 art 12 lg 1 sätestab, et käesoleva määruse kohaldamine ei piira reisijate õigusi lisahüvitisele. Käesoleva määruse alusel antud hüvitis võidakse sellisest lisahüvitisest maha arvata. Määrus 261/2004 ei piira liikmesriigi õiguse kohaldamist lennuettevõtja ja reisija vahelisele võlasuhtele. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitise tasumise maksmisega viivitamise eest viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses. VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses põhinõudelt 2100 eurot ajavahemiku 20.03.2024 (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine) kuni 20.05.2024 (nõude täitmine) eest arvestatud viivise summa on 44,47 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud tasuma põhinõude tasumisega viivitamise eest viivist 44,47 eurot. Kohus leiab, et kostja avaldatud asjaoludest ei nähtu viivisenõude puudumist või kostja õigust keelduda viivise tasumisest. Hageja on võlausaldaja, kellele reisijad on loovutanud oma nõude hageja vastu. Hageja ei ole kostja vastu nõuet esitanud reisijate esindajana, vaid uue võlausaldajana. Kostja ei ole tõendanud, et tal oli õigus keelduda kohustuse täitmisest VÕS § 172 alusel. Kohus arvestab seejuures, et võlgniku poolt VÕS § 172 alusel kohustuse täitmisest keeldumine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda võlgnetavalt rahasummalt viivist. Kostja ei ole tõendanud, et hageja või reisijad on hea usu vastaselt keeldunud kostjale VÕS §-s 172 nimetatud dokumendi esitamisest. Kostja ei ole tõendanud, et ta esitas hagejale taotluse reisija allkirjastatud volikirja ning passi või ID-kaardi esitamiseks. Seetõttu ei saa kostja põhjendada hüvitise tasumisega viivitamist väitega, et võlausaldaja ei ole tõendanud oma nõude olemasolu. Eeltoodust tulenevalt puudub kostjal õigus keelduda viivise tasumisest. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 44,47 eurot.
12.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist põhinõude 2100 eurot tasumise viivitamise eest. Kohus tuvastas, et põhinõue koosneb seitsme reisija loovutatud hüvitisenõuetest. Seega on hagejal õigus nõuda iga loovutatud nõude kohta sissenõudmiskulude 40 eurot hüvitamist. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulude hüvitise 280 eurot (7x40=280).
13.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
14.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi ja tegi otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja põhjendatud. TsMS § 147 lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 150,27 eurot, mille kindlaksmääramist taotleb hageja 85,27 euro ulatuses, sest kostja on riigilõivu 65 euro ulatuses hüvitanud. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 85,27 eurot osas, sest riigilõivu tasumine oli vältimatu kohtukulu, mille hageja pidi kostja 5 (7)
vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tegema. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu nõude suurusest nähtuvalt. Maakohtule esitatud hagiavalduse hagihinna järgi kuulub riigilõivuseaduse kohaselt tasumisele riigilõiv 100 eurot, mis on väiksem maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu summast. Kuivõrd TsMS § 150 lg 3 3 järgi ei kuulu maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv tagastamisele, on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv tervikuna hageja vältimatuks kohtukuluks. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude (riigilõiv) suuruse 85,27 eurot ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja.
16.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja lepingulise esindaja kulud on 16.05.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt kokku 2100 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli lepingulise esindaja tunnitasumäär 140 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Hageja lepinguline esindaja osutas õigusabi 15 tunni ulatuses. Kostja on vaielnud vastu hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkusele ja põhjendatusele. Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas mitteadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendatud vastavalt taotletule 140 eurot ilma käibemaksuta, mis ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingud on olnud vajalikud hageja seaduses sätestatud menetlusõiguste teostamiseks ning õiguskaitsevahendite kasutamiseks kohtu kaudu. Lepingulise esindaja suhtlus kliendiga on osa lepingulise esindaja kui käsundisaaja kohustuste täitmisest ning seega vajalik. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja toimingud olnud vajalikud hageja menetlusõiguste teostamiseks. Hageja majandus- või kutsetegevuse sisuks on määruse (EÜ) nr 261/2004 järgsete hüvitisnõuete kohtuväliselt lennuettevõtjatele esitamine ning lennuettevõtjate vastu hagiavalduste esitamine ja hagimenetluses osalemine. Hüvitisnõuete osas on välja kujunenud nii Euroopa Kohtu kui ka Eesti kohtute praktika ning hageja majandustegevuse vältimatuks eelduseks on asjasse puutuva õiguse tundmine. Eeltoodut arvestades ei ole õigusvaidlus hageja jaoks keerukas. Hageja ja kostja menetlusdokumentide ja esitatud dokumentaalsete tõendite mahtu arvestades oli kohtuasi vähese mahuga. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Tsiviilasja vähest mahtu ja vähest õiguslikku keerukust arvestades on maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise, hagi koostamise, kostja vastuse kohta arvamuse esitamise ning kohtunõuetele vastamise põhjendatud ja vajalik ajakulu maksimaalselt 10 tundi. Kohus arvestab seejuures, et üldjuhul on sarnastes asjades ajakulu väiksem, kuid käesoleval juhul on lepingulise esindaja suurem ajakulu põhjendatud kostja vastuoluliste ning kehtival õigusel mittepõhinevate vastuväidete esitamisega, millele hageja on pidanud menetluses vastama. Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu 1400 eurot (10x140=1400). Kohus määrab kindlaks hageja lepingulise esindaja kulu 1400 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotles lepingulise esindaja kulu 2100 eurot kindlaksmääramist. Kohus jätab kindlaks määramata ja kostjalt hageja kasuks välja mõistmata hageja lepingulise esindaja kulu 700 eurot.
17.Vastavalt hageja taotlusele mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ 6 (7)
Toomas Ventsli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.