Lennuabi osaühingu hagi SkyUp MT Limited vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
7998.09 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Lennuabi osaühing (registrikood 14065010); hageja lepinguline esindaja N M (Mals&Mals osaühing, epost xxx); kostja SkyUp MT Limited (registrikood C 103645, asukoht Ewropa Business Centre, Level 3 - 701, Dun Karm, Street, Birkirkara, Bkr 9034, Malta).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt SkyUp MT Limited (registrikood C 103645) hageja Lennuabi osaühingu (registrikood 14065010) kasuks välja põhivõlg 6600 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1471.49 eurot ja sissenõudmiskulu 440 eurot.
3.Mõista kostjalt SkyUp MT Limited (registrikood C 103645) hageja Lennuabi osaühingu (registrikood 14065010) kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt alates 06.05.2026 kuni põhivõla täieliku täitmiseni.
Jätta menetluskulud kostja SkyUp MT Limited (registrikood C 103645) kanda.
2.Mõista kostjalt SkyUp MT Limited (registrikood C 103645) hageja Lennuabi osaühingu (registrikood 14065010) kasuks välja riigilõiv 665 eurot ja õigusabikulud 1995 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal SkyUp MT Limited (registrikood C 103645) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
I Hageja nõue ja seisukohad
1.Harju Maakohtu menetluses on Lennuabi osaühingu (OÜ) hagi SkyUp MT Limited vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Nõude aluseks on asjaolud, et reisijad hilinesid sihtpunkti üle 3 tunni ja reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 lõige 1 punkti c) alusel hüvitist 600 eurot reisija kohta. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 6600 eurot, viivis maksekäsukiirmenetluse avalduse esitamisest 03.05.2024 kuni hagi esitamiseni 08.07.2024 summas 150.66 eurot, sissenõudmiskulud summas 440 eurot, viivis põhisummalt 6600 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.07.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni, viivis põhisummalt 6600 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni nõude täieliku täitmiseni.
2.E M, E M, V V broneering 3081505, H J, H K, T P broneering 3079509, I S, E S broneering 3079505, B P, K K, M-M K broneering 3119233 reisisid 07.10.2023 SkyUp MT Limited (edaspidi kostja) opereeritaval lennul U58901 suunaga Tallinn-Hurghada. Lend pidi saabuma 07.10.2023 kell 09:15, saabus aga sihtkohta hilinemisega 07.10.2023 kell 12:10, seega hilines lend 3 tundi. Lennu vahemaa Tallinn - Hurghada vahel on 3 654 km. Kõik 11 eelnimetud reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded Lennuabi OÜle (edaspidi hageja).
3.Kostja on mitmetele 07.10.2023 lennu U58902 reisijatele (ca 8 reisijat), keda hageja samuti esindab, juba nimetatud lennu eest hüvitist maksnud ja seda 100% ulatuses hüvitise summast. Seega kui kostja kavatseb taotleda eelnimetatud lennu eest hüvitise vähendamist 50% ulatuses vastavalt Euroopa Kohtu otsustele kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07, siis tuleb kostjal põhjendada miks ta kohtleb sama lennu reisijaid erinevalt.
4.Lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõendada, et hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kasutusele kõik vajalikud meetmed (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 art 5 lg 3, Euroopa Kohtu 19.11.2009 otsus ühendatud kohtuasjades C 402/07 ja C-432/07, 2
2-24-116708 resolutsiooni p 2). Seega vabaneb kostja hüvitise maksmise kohustusest, kui kostja suudab tõendada eelnevalt välja toodud hüvitise maksmist välistavaid asjaolusid.
5.Euroopa Kohtu praktikas on asutud seisukohale, et erakorraliseks asjaoluks määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses saavad olla sellised sündmused, mis oma olemuselt või põhjuselt ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt (Euroopa Kohtu 4.05.2017 otsus kohtuasjas C 315/15 Pešková ja Peška, p 22). Seoses vajalike meetmetega on Euroopa Kohus selgitanud, et lennuettevõtja peab kasutusele võtma sobivad meetmed arvestades tema käsutuses olevat personali, seadmeid ja rahalisi vahendeid, vältimaks seda, et asjaolud viiksid asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni. Eeltoodu ei nõua siiski, et lennuettevõtja nõustuks oma ettevõtte suutlikkusele asjakohasel hetkel vastuvõetamatute ohverdustega (Euroopa Kohtu 4.04.2019 otsus kohtuasjas C 501/17 Germanwings, p 31).
6.Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, et kuupäeval 07.10.2023 toimunud lennu U58901 suunaga Tallinn-Hurghada hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud. Seega puuduvad erakorralised asjaolud, mis välistaks hüvitise maksmise EU 261/2004 artikkel 7 lõige 1 punkti c) alusel. Vastavalt EU 261/2004 artikkel 7 lõige 1 punktile c) saavad reisijad hüvitist 600 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 15003500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Seega on hageja nõue kostja vastu 11 loovutatud nõude alusel käesoleva hagi esitamise hetkel EU 261/2004 artikkel 7 lõige 1 punkti c) alusel 6600 eurot (11x600).
7.Hagejal on õigus VÕS § 113 lg 2 alusel arvestada viivist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 03.05.2024 kuni nõude tasumiseni või kuni hagiavalduse esitamiseni 08.07.2024. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud summas 150.66 eurot. Hageja palub edasiselt mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhisummalt 6600 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.07.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning kuni kohustuse kohase täitmiseni.
8.Hageja palub kostjalt välja mõista igale reisijale sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 440 eurot (11 reisijat x 40 eurot). Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1). Õiguse teostamine ei ole lubatud selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule (TsÜS § 138 lg 2). Sissenõudmiskulude hüvitise nõude lahendamisel tuleb arvesse võtta hea usu põhimõtet hindamaks, kas sissenõudmiskulude välja mõistmine iga reisija kohta on õigustatud, kui hageja oleks saanud saata erinevate nõuete kohta ühise nõudekirja ning osaliselt saatiski nõudekirju reisijate eest ühiselt. Õigus nõuda sissenõudmiskulude tasumist tuleneb VÕS-st, mille VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku poolt. Hageja nõudis viivist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest VÕS § 113 lõige 2 alusel. Kostja näol on majandus- või kutsetegevuses tegutseva lennuettevõttega. Seega on sissenõudmiskulude eeldused täidetud – viivisenõue kostja vastu ning kostja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev lennuettevõte. Harju Maakohus on 09.06.2023 tsiviilasja 2-22-19519 otsuse punktis 38 ja 07.11.2019 tsiviilasja 2-19-5071 otsuse punktis 25, et sissenõudmiskulude nõuet kostja vastu tuleb käsitleda eraldi kohustustena.
9.Poolte vahel on vaidlus selle üle kas reisijatel on EU 261/2004 määruse alusel õigus nõuda artikkel 7 lõige 1 punkti c) alusel hüvitist 600 eurot reisija kohta. Kostja viitab Euroopa Kohus on otsusele (Liidetud kohtuasjad C-402/07 ja C-432/07, Sturgeon jt, punkt 69), et kui lennu saabumine hilineb vähemalt kolm tundi, on reisijatel samasugune õigus hüvitisele nagu 3
2-24-116708 lennu tühistamise korral. Siinjuures jätab kostja arvestamata asjaolu, et oluline pole vaid sihtkohta saabumise aeg vaid ka lennuki ukse avamise aeg.
10.Euroopa Kohus leidis asjas nr C-452/13, et lennu hilinemise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb määruse nr 261/2004 art-d 2, 5 ja 7 tõlgendada nii, et lennu hilinemise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda mõistest saabumise aeg, mis tähistab aega, millal avatakse vähemalt üks lennuki uks, kui reisijatel lubatakse lennukist väljuda. Seega on määruse kontekstis saabumise ajaks reisijate lennukist välja lubamise aeg, mitte mõni muu aeg, mh lennuki maandumise või lennu väravasse/terminali saabumise aeg. Põhimõtteliselt lennureisijate olukord sisuliselt sellest ei muutu, kui nende lennuki rattad puudutavad sihtlennujaama lennurada, kui see lennuk saabub seisuplatsile ja seisupidur sisse lülitatakse või kui tõkiskingad paigaldatakse, kuna reisijad peavad neid ümbritsevas kinnises ruumis jätkuvalt taluma erinevaid piiranguid. Alles sellel hetkel, kui reisijatel lubatakse lennukist väljuda ja kui selleks antakse korraldus avada lennuki uksed, saavad reisijad põhimõtteliselt oma tavapäraste tegevustega jätkata, ilma et nad peaksid taluma neid piiranguid.
11.www.Flightradar24.com väljavõtte sisaldab infot maandumise aja kohta, seega on kostja nõustunud, et lend hilines maandumise hetkeks 2 tundi ja 55 minutit ning sellele ajale lisandus veel lennuki terminali jõudmise aeg ja ukse avamise aeg, mil reisijad said hakata väljuma. Ei ole eluliselt usutav, et lennuk jõudis terminali ja avas ukse vähem kui 5 minutiga peale maandumist. Reisijad on märkind selgitusse nõudeavalduse esitamisel: „uks tehti lahti väljumiseks 12:1712.18“, mis näitab, et lend hilines tegelikkuses 3 tundi ja 2-3 minutit ning reisijatel on eeltoodust tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 lõige 1 punkti c) alusel hüvitist 600 eurot reisija kohta.
12.Hageja toob välja, et Tallinna Ringkonnakohus on leidnud asja 2-20-5468 punktis 6, et „Maakohus leidis õigesti, et üldteada asjaoluks sai lugeda, et lennuki rataste lennurajale maha saamisest kuni väravasse jõudmiseni ja seejärel lennuki ukse avamiseni läheb aega. Eluliselt ei ole usutav, et kui lennuk saabus kell 15.12, siis tehti samaaegselt lennukiuksed lahti. Tallinna Lennujaama infoteeninduse juht AA on täiendavalt selgitanud, et Tallinna Lennujaama poolt edastatav teave (saabumis- ja väljumisajad) fikseeritakse lennujaama poolt ise ning seetõttu saab lennujaam kinnitada informatsiooni tõepärasust. Maakohus leidis, et Lennujaama tõend kinnitas kaudselt, et maandumise ja väravasse jõudmise vahe oli 8 minutit ja eelduslikult kulus maandumisest väravasse jõudmiseni ja lennukiuste avamiseni, et reisijad saaksid väljuda, rohkem kui 3 minutit. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab, et maakohus ei eksinud lennu hilinemise ulatuse kindlaksmääramisel. Reisijatel pole võimalik lennuki maandumisel sellest koheselt väljuda maandumisrajale. Õhusõidukist väljumiseks peab see mh olema pargitud reisijatele turvalisse asukohta ja et see ei segaks lennuliiklust ning tuleb tagada abivahendid (trepp) või viia lennuk väravasse, et lennukist väljumine üleüldse võimalikus teha. Eelduslikult kulus selleks rohkem aega kui 3 minutit.“
13.Hageja toob välja ka asjaolu, et kostja on juba tasunud sama lennu eest - 07.10.2023 lend U58901 suunaga Tallinn-Hurghada hageja klientideks olevatele reisijatele hüvitist tsiviilasjas 224-110889 (7 reisijat), kus kostja tunnistas nõuet. Lisaks on kostja tasunud eelnimetatud lennu eest veel hüvitist hageja kliendiks olevale 10 reisijale väljaspool kohtumenetlust. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et kostja väide selle kohta, et reisijatel ei ole õigust hüvitisele, on alusetu ning kõiki samal lennul olnud reisijaid tuleb kohelda võrdselt.
14.Hageja on seisukohal, et kostja poolt esitatud lennuregistrist (ing keeles Journey log) ei nähtu aeg millal lennuki uks avati ja reisijad said hakata väljuma. Kostja ei ole tõendanud, et kell 09:14 (UTC) avati ka lennuki uks ning reisijatel oli võimalik lennukist väljuda. Seega ei tõenda kostja esitatud lennuregistris märgitud lennu saabumise (ATA) kellaeg seda, et lend hilines alla 3 4
2-24-116708 tunni hetkeks mil reisijad said hakata lennukist väljuma. Hageja ei saa nõustuda kostja väitega ATA – tegelik saabumise aeg (ing keeles Actual Time of Arrival) osas, sest ATA on saadetise tegelik kellaaeg ja kuupäev sihtsadamasse või -terminali saabumiseni. Seega märgib ATA aega mil lennuk saabub terminali, mitte seda millal lennuki uks avatakse. Samuti ei tulene kuskilt lennuregistrist (inglise keeles Journey log) märget lennuki ukse avamise (ing keeles door open) kohta. Seega kostja ei ole tõendanud, et ATA järgi 09:14 UTC avati ka lennuki uks ning reisijatel oli võimalik lennukist väljuda. Kostja esitatud lennu tehnilises logis märgitud lennu saabumise kellaeg ei tõenda seda, et lend hilines alla kolme tunni määruse nr 261/2004 kontekstis.
15.Lennuki ukse avamise küsimust on Tallinna Ringkonnakohus vaaginud kohtuasjades 2199127, 2-20-4507 ning Harju Maakohus asjades 2-20-100046, 2-20-100044, 2-19-14997, milles kohus leidis, et väravasse jõudmisele järgnevad ka värava ja lennuki ühendamise toimingud, mis võtavad aega. Seega kui lennuk jõudis terminali/väravasse ATA järgi kell 09:14 UTC, ei tähenda see seda, et lennuki uks avati samal minutil ning reisijate sild ühendati samuti samal minutil ning reisijad said hakata väljuma. Eelnevalt toodud lahendites on rõhutatud, et reisija jaoks saab saabumisaega arvestada hetkest, mil reisijal on võimalik lennukist väljuda, s.o. oluline on tuvastada ka moment, mil on avatud lennuki uks, mille kaudu on reisijal võimalik väljuda. Pooled on tuvastanud, et lennuk jõudis terminali/väravasse ATA järgi 09:14 UTC, milliseks ajahetkeks oli lend hilinenud 2 tundi ja 59 minutit, misjärel asuti avama lennukiust ja ühendama reisijate silda ning veenduti, et reisijatel on ohutu väljuda ning seejärel anti reisijatele luba lennukist väljuda. Hageja on seisukohal, et ei ole eluliselt usutav, et vähem kui ühe minutiga avati lennuki uks, reisijate sild ühendati ja reisijatele anti luba lennukist lahkuda.
16.Hageja toob välja, et Block Time ehk blokeerimise aeg on lennuregistri kohaselt 04:56 h Block time lõpeb hetkel, kui lennuk saabub sihtkoha parkimiskohale ja seisatakse (on-block ehk blokeeritud). See tähendab, et mootorid on välja lülitatud ja rattad on blokeeritud (tõkiskingad on paigaldatud). Lennuki uksed avatakse tavaliselt mõni aeg pärast seda, kui lennuk on jõudnud oma parkimiskohale ja block time on lõppenud. See aeg võib varieeruda olenevalt lennujaama protseduuridest, lennuki tüübist ja maapealse teeninduse valmisolekust. Block time on pigem mõõdik kogu lennuki "hõivatud" ajast lennuga, alates lahkumisest kuni saabumiseni väravasse. Ukse avamise aeg on järgmine etapp reisijate väljumiseks. Seega kui lennuregistri (ing. keeles Journey log) alusel oli lennuki tegelik väljumise aeg 04:18 UTC (ATD) ja lennuk saabus parkimiskohale 4:56 h pärast (Block Time – 04:56), siis tähendab see, et lennuk saabus sihtkoha parkimiskohale ja seisati kell 09:14 UTC (väljumisaeg + block time) ning lennuki uksed avati ja reisijad said hakata väljuma mõni aeg peale seda. Seega on märgib lennuregistri (ing keeles Journey log) ATA ehk tegelik saabumise aeg 09:14 UTC (Egiptuse kohaliku aja järgi kell 12:14), seda aega kui lennuk jõudis väravasse, sellele paigaldati tõkiskingad ja mootor seisati, mitte seda kui lennuki uks avati ja reisijad said hakata väljuma.
17.Hageja leiab, et kuivõrd on tõendamist leidnud, et lend U58901 suunaga TallinnHurghada pidi saabuma 07.10.2023 kell 09:15 (kohalik aeg), kuid saabus hilinemisega 07.10.2023 kell 12:14 (kohalik aeg) (kostja 22.12.2024 vastuse lisa 1), seega lend hilines lend sihtkoha parkimiskohale jõudmise hetkeks 2 tund ja 59 minutit. Alles pärast seda asuti avama lennuki ust ning ühendama reisijate silda ning veenduti, et reisijatel on ohutu väljuda. Ei ole eluliselt usutav, et seda tehti vähem kui 1 minuti jooksul. Euroopa Kohus ning Eesti kohtud on mitmetes lahendites rõhutatud, et reisija jaoks saab saabumisaega arvestada hetkest, mil reisijal on võimalik lennukist väljuda, s.o. oluline on tuvastada ka moment, mil on avatud lennuki uks, mille kaudu on reisijal võimalik väljuda. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud asja 2-20-5468 punktis 6, et lennuki uske avamine ja trepi ühendamine võtab aega kauem kui 3 minutit (lennujaama andmetel ca 8 minutit). Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul on tõendatud, et reisijad said hakata lennukist väljuma hetkel, kui lend oli hilinenud üle 3 tunni. 5
2-24-116708
18.Hageja jääb seisukoha juurde, et 07.10.2023 lend U58901 suunal Tallinn-Hurghada hilines üle kolme tunni ja reisijad said hakata lennukist väljuma hetkel, mil lend oli hilinenud 3 h ja 23 minutit.
II Kostja vastuväited
19.Kostja ei tunnista hageja nõuet. Kostja toob välja, et puudub vaidlus selles, et 07.10.2023 Tallinn Hurghada lend U5 8901 pidi sõiduplaani järgi saabuma sihtkohta kell 9.15, aga saabus hilinemisega 07.10.2023 kell 12.10, so hilines 2 tundi ja 55 minutit. (Lennu hilinemine 2 tundi ja 55 minutit on tõendatud hageja poolt esitatud tõendiga hagi lisas 5). Euroopa Kohus on otsustanud (Liidetud kohtuasjad C-402/07 ja C-432/07, Sturgeon jt, ECLI:EU:C:2009:716, punkt 69), et kui lennu saabumine hilineb vähemalt kolm tundi, on reisijatel samasugune õigus hüvitisele nagu lennu tühistamise korral. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 261/2004 (edaspidi määrus nr 261/2004) artikkel 7 lõige 1 punkti c) alusel on reisijatel õigus saada üle 3 500 km pikkuse lennu tühistamise korral hüvitist 600 eurot. Kuna kostja poolt opereeritav 07.10.2023 Tallinn Hurghada lend U5 8901 hilines sihtkohta 2 tundi ja 55 minutit, ehk alla 3 tunni, siis ei tekkinud reisijatel määrus nr 261/2004 alusel õigust hüvitisele.
20.Kuna hageja nõue ei vasta määruse nr 261/2004 tingimustele, siis ei saa lugeda kostjat rahalise kohustuse täitmisega viivituses olevaks VÕS § 113 mõttes ning seetõttu ei ole hagejal ka tekkinud õigust sissenõudmiskulude hüvitamisele VÕS § 1131 lg 1 alusel.
21.Kostja toob välja, et lennudetailide kontrollimisel selgus, et 07.10.2023 Tallinn Hurghada lend U58901 hilines sihtkohta 2 tundi ja 59 minutit, mistõttu reisijatel ei olnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 261/2004 (edaspidi määrus nr 261/2004) alusel õigus saada hüvitist. 07.10.2023 Tallinn Hurghada lend U5 8901 pidi sõiduplaani järgi saabuma sihtkohta kell 9.15, aga saabus hilinemisega 07.10.2023 kell 12.14, so hilines 2 tundi ja 59 minutit. Lennu hilinemine alla 3 tunni on tõendatud esiteks hageja enda poolt esitatud tõendiga hagi lisas 5, so Flightradar24.com väljavõttega. 07.10.2023 Tallinn Hurghada lend U5 8901 hilinemine sihtkohta 2 tundi ja 59 minutit on tõendatud teiseks ka lennukimeeskonna poolt allkirjastatud kinnitusega – väljavõttega Lennuregistrist (inglise keeles Journey log).
22.Lennuregister on lennuki meeskonna poolt peetav üksikasjalik ülestähendus lennu kohta. See sisaldab teavet lennu algusest lõpuni, sealhulgas tehnilised andmed, ilm, meeskonna vahetused, reisijate probleemid, erisündmused jne. Lennuregistri väljavõtte ülemises osas on toodud andmed lennukimeeskonna kohta ja alumises osas on toodud tegelik lennuraport (inglise keeles Actual flight report). Tegelik lennuraport kasutab kõikjal kohaliku aja (LT-Local Time) asemel globaalset standardaega (UTC - Universal Time Coordinated). Globaalne standardaeg: UTC on rahvusvaheliselt kokkulepitud standardaeg, mida kasutatakse teaduses, navigatsioonis ja paljudes teistes valdkondades, kus on oluline täpne aja jälgimine. UTC aeg oli 07.10.2023 3 tundi taga Eestis ja Hurghadas kehtivast ajast. Lennuraportis on kirjas, et 07.10.2023 lend U58901 Tallinn Hurghada: Planeeritud väljumisaeg (STD) = 01:00 (UTC); Planeeritud saabumisaeg (STA) = 06:15 (UTC); Tegelik väljumisaeg (ATD) = 04:18 (UTC); Stardiaeg (TOFF) = 04:28 (UTC); Maandumise aeg (TDWN) = 09:10 (UTC); Tegelik saabumise aeg (ATA) = 09:14 (UTC); Lennuaeg (FLT Time) = 04:42 (UTC). 6
2-24-116708
23.Lennuraportist nähtub, et 07.10.2023 lend U58901 Tallinn Hurghada Tegelik saabumise aeg oli 09:14 (UTC), mis Hurghada kohaliku aja järgi oli 12.14, seega hilines lend 2 tundi ja 59 minutit. SkyUp MT lennuraportis märgitud saabumise aeg (ATA) fikseeritakse selle järgi, mil avatakse vähemalt üks lennuki uks.
24.Komisjoni teatis C/2024/5687, millega antakse määruse nr 261/2004 tõlgendamise suunised artikkel 3.3.3. kohaselt - Komisjoni arvates peaks lendu teostav lennuettevõtja lähtuma saabumisaja registreerimisel näiteks lennumeeskonna või käitaja allkirjastatud kinnitusest. Saabumisajast tuleks taotluse korral tasuta teavitada riiklikku täitevasutust ja reisijaid, et tõendada määruse (EÜ) nr 261/2004 nõuete täitmist.
25.Hageja heidab kostjale ette, et kostja on juba tasunud osadele 07.10.2023 Tallinn Hurghada lennu U58901 reisijatele tsiviilasjas 2-24-110889 hüvitist. Kostja selgitab, et eksis algul maksekäsu kiirmenetluses nr 2-24-110889 määruse nr 261/2004 tõlgendamisel ja arvestas hilinemist väljalennu hilinemise järgi nagu on kirjeldatud määruse nr 261/2004 artiklis 6 (mis reguleerib reisijate õigust hoolitsusele väljalennu hilinemisel), mitte sihtkohta jõudmise aja järgi nagu nähakse ette määruse nr 261/2004 artiklites 5 ja 7, mis reguleerivad just hüvitise tasumist lennu hilinemisel. Kostja tunnistab, et eksis osadele 07.10.2023 Tallinn Hurghada lennu U58901 reisijatele hüvitist makstes kuid see ei tähenda, et tal lasuks kohustus maksta alusetult hüvitist ka kõigile teistele reisijatele. Reisijatel ei saa tekkida õigustatud ootust hüvitisele olukorras kui see pole ettenähtud määrusega nr 261/2004.
26.Kostja poolt 22.12.2024 menetlusdokumendi Lisas 1 toodud Lennuraporti näol ongi tegemist Komisjoni suuniste punktis 3.3.3. viidatud lennukimeeskonna allkirjastatud kinnitusega. Kostja poolt esitatud Lennuraportis fikseeritaksegi eraldi lennuki maandumisaeg (TDWNTouchdown Time), so aeg, mil lennuki rattad puudutavad lennuvälja maandumisrada ja tegelik saabumise aeg (ATA - Actual Time of Arrival), so aeg mil avatakse vähemalt üks lennuki uks. Hageja 29.09.2025 seisukoha punktis 2.1. esitatud väide, et kostja lennuregistrist ei nähtu aeg millal lennuki uks avati ja reisijad said hakata väljuma on vastuolus komisjoni suunistega, milles on toodud, et saabumisaja määramisel tuleb aluseks võtta lennukimeeskonna poolt allkirjastatud kinnitus, milleks ongi kostja poolt esitatud lennuraport.
27.Hageja väide, et kostja lennuregistris fikseeritud saabumisaeg ei ole tegelikult saabumisaeg, ehk lennuki ukse avamise aeg, on puhas spekulatsioon, ehk oletusel tuginev väide, mis ei rajane ühelgi faktil. Kostja Lennuraportis käsitletakse ukse avamise aega tegeliku saabumisajana (ATA - Actual Time of Arrival). Lennuettevõte ei kasuta oma Lennuraportites väljendit „Lennuki ukse avamine“ (ing keeles door open), sest selle asemel on kasutusel lennunduses kasutatav mõiste Tegelik saabumisaeg (ATA - Actual Time of Arrival). Kostja kinnitab, et reisijad said hakata lennukist väljuma Tegelikul saabumisajal, ehk kell 09:14 (UTC), mis Hurghada kohaliku aja järgi oli 12.14, seega hilines lend 2 tundi ja 59 minutit.
III Kohtu põhjendused
28.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest 7
2-24-116708 juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
29.Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
30.Harju Maakohtu menetluses on Lennuabi OÜ hagi SkyUp MT Limited vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Nõude aluseks on asjaolud, et reisijad hilinesid sihtpunkti üle 3 tunni ja reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 lõige 1 punkti c) alusel hüvitist 600 eurot reisija kohta. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 6600 eurot, viivis maksekäsukiirmenetluse avalduse esitamisest 03.05.2024 kuni hagi esitamiseni 08.07.2024 summas 150.66 eurot, sissenõudmiskulud summas 440 eurot, viivis põhisummalt 6600 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.07.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni, viivis põhisummalt 6600 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni nõude täieliku täitmiseni.
31.Kostja ei tunnista hageja nõuet, kuna kostja poolt opereeritav 07.10.2023 Tallinn Hurghada lend U58901 hilines sihtkohta 2 tundi ja 59 minutit, ehk alla 3 tunni, siis ei tekkinud reisijatel määruse nr 261/2004 alusel õigust hüvitisele.
32.Poolte vahel puudub vaidlus, et: - 07.10.2023 toimus lend U58901 sunnaga Tallinn-Hurghada; - lennu U58901 osutajaks oli kostja; - lennu U58901 vahemaa oli 3654 km; - lennu planeeritud saabumisaeg oli 07.10.2023 kell 09:15; - reisijatel E M, E M, V V oli lennule U58901 broneering 3081505 (dtl 4048); - reisijatel H J, H K, T P oli lennule U58901 broneering 3079509 (dtl 49-57); - reisijatel I S, E S oli lennule U58901 broneering 3079505 (dtl 58 – 63); - reisijatel B P, K K, M-M K oli lennule U58901 broneering 3119233 (dtl 64-66); - eelnevalt nimetatud reisijad loovutasid perioodil 14.03.2024 - 07.04.2024 lepinguga määrusest nr 261/2004 tulenevad nõuded kostja vastu hagejale (68-90).
33.Pooled vaidlevad selle üle, kas lend U58901 hilines rohkem kui kolm tundi ja kas hagejal on õigus nõuda kostjalt hüvitist reisi hilinemise tõttu ning võla sissenõudmiskulude hüvitamist ja viivist.
34.VÕS § 824 lg 1 kohaselt reisijaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine 8
2-24-116708 lepingupool aga maksma tasu (veotasu). Vastavalt VÕS § 827 peab vedaja vedama nii reisija kui ka tema pagasi veo sihtkohta lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga tähtaja jooksul, mida hoolikalt vedajalt võib tavalistel tingimustel oodata (veotähtaeg). Vastavalt VÕS § 830 p 3 peab vedaja hüvitama kahju, mis tekib veotähtaja ületamisest. VÕS § 824 lg 3 kohaselt reisijate vedamisele õhus või merel kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes ulatuses, milles seda valdkonda ei ole seaduse või Eestile siduva rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud teisiti. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 artikkel 7 punkti 1 alapunkti c kohaselt kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad hüvitist kuni 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul.
35.Euroopa Kohus on asjas nr C-452/13 punktis 25 leidnud, et lennu hilinemise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb määruse nr 261/2004 art-d 2, 5 ja 7 tõlgendada nii, et lennu hilinemise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda mõistest saabumise aeg, mis tähistab aega, millal avatakse vähemalt üks lennuki uks, kui reisijatel lubatakse lennukist väljuda. Pooled vaidlevad selle üle, kas Lennuraportis märgitud saabumise aja puhul on tegemist lennuki ukse avamise ajaga.
35.1.Kostja toob välja, et Lennuraportist nähtub, et 07.10.2023 lend U58901 Tallinn Hurghada tegelik saabumise aeg oli 09:14 (UTC), mis Hurghada kohaliku aja järgi oli 12:14, seega hilines lend 2 tundi ja 59 minutit. Kostja esitatud Lennuraportis on kirjas 07.10.2023 lennu U58901 Tallinn Hurghada lennuinfo: Planeeritud väljumisaeg (STD) = 01:00 (UTC); Planeeritud saabumisaeg (STA) = 06:15 (UTC); Tegelik väljumisaeg (ATD) = 04:18 (UTC); Stardiaeg (TOFF) = 04:28 (UTC); Maandumise aeg (TDWN) = 09:10 (UTC); Tegelik saabumise aeg (ATA) = 09:14 (UTC); Lennuaeg (FLT Time) = 04:42 (UTC). SkyUp MT lennuraportis märgitud saabumise aeg (ATA) fikseeritakse selle järgi, mil avatakse vähemalt üks lennuki uks. Kostja lähtub Euroopa Komisjoni suunisest, mille kohaselt peaks lendu teostav lennuettevõtja lähtuma saabumisaja registreerimisel näiteks lennumeeskonna või käitaja allkirjastatud kinnitusest (Komisjoni teatis C/2024/5687).
35.2.Hageja toob välja, et Block Time ehk blokeerimise aeg on Lennuraporti kohaselt 04:56 h. Block time lõpeb hetkel, kui lennuk saabub sihtkoha parkimiskohale ja seisatakse (on-block ehk blokeeritud). See tähendab, et mootorid on välja lülitatud ja rattad on blokeeritud (tõkiskingad on paigaldatud). Lennuki uksed avatakse tavaliselt mõni aeg pärast seda, kui lennuk on jõudnud oma parkimiskohale ja block time on lõppenud. See aeg võib varieeruda olenevalt lennujaama protseduuridest, lennuki tüübist ja maapealse teeninduse valmisolekust. Block time on pigem mõõdik kogu lennuki "hõivatud" ajast lennuga, alates lahkumisest kuni saabumiseni väravasse. Ukse avamise aeg on järgmine etapp reisijate väljumiseks. Seega kui Lennuraporti (ing. keeles Journey log) alusel oli lennuki tegelik väljumise aeg 04:18 UTC (ATD) ja lennuk saabus parkimiskohale 4:56 h pärast (Block Time – 04:56), siis tähendab see, et lennuk saabus sihtkoha parkimiskohale ja seisati kell 09:14 UTC (väljumisaeg + block time) ning lennuki uksed avati ja reisijad said hakata väljuma mõni aeg peale seda. Seega on märgib Lennuraportis (ing. keeles Journey log) ATA ehk tegelik saabumise aeg 09:14 UTC (Egiptuse kohaliku aja järgi kell 12:14), seda aega kui lennuk jõudis väravasse, sellele paigaldati tõkiskingad ja mootor seisati, mitte seda kui lennuki uks avati ja reisijad said hakata väljuma. Reisijad on märkinud selgitusse nõudeavalduse esitamisel: „uks tehti lahti väljumiseks 12:17-12.18“, mis näitab, et lend hilines tegelikkuses 3 tundi ja 2-3 minutit.
9
2-24-116708
36.Kohus selgitab, et Euroopa Kohus on asja C-452/13 p-s 26 asunud seisukohale, et mitmed Euroopa määrused ja ka teatavad Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) dokumendid viitavad mõistele „tegelik saabumisaeg” kui ajale, mil lennuk saabub oma seisuplatsile. Nimelt on nende määruste ja dokumentide eesmärk seotud lennuliikluse eeskirjade ja eelkõige teenindusaegade jaotamisega, mis erineb määruse nr 261/2004 eesmärkidest. Järelikult ei saa neis antud definitsioone pidada asjakohasteks vastavate mõistete tõlgendamisel määruse nr 261/2004 kontekstis, mille ainus eesmärk iseenesest on tagada miinimumõigused reisijatele, kes vastu nende tahtmist lennureisist maha jätmise, lennu tühistamise või lennu hilinemise tõttu peavad taluma erinevaid ebamugavusi. Seega ei saa lennu saabumisaja tõendamisel lähtuda ainuüksi Lennuraportist märgitud lennuki tegelikust saabumise ajast, milline kostja tõendi kohaselt oli kell 09:14 (kell 12:14) (dtl 195).
37.Kohtu hinnangul ei ole lennuraportis märgitud ATA samastatav ajaga, millal lennuki uks avati ja reisijad väljuma said hakata. Üldteada on asjaolu, et lennuki parkimiskohal seiskamisest lennuki ukse avamiseni reisijatele kulub aega. Võttes arvesse, et lennuk saabus parkimiskohta ja seisati kell 09:14 (UTC), siis kulus rohkem kui üks minut lennuki uste avamiseni, et reisijad saaksid väljuda. Kostja ei ole tõendanud, et lennuki uks oleks reisijatele avatud samal hetkel, kui kostja väidetel oli lennuk saabunud. Seega on tõendatud, et lend hilines rohkem kui kolm tundi. Euroopa Kohtu praktika kohaselt (liidetud kohtuasjad C-402/07 ja C-432/07; CC-549/07 ja C257/14) tuleb hilinenud lend samastada tühistatud lennuga. Määruse nr 261/2004 artikli 7 lg 1 punkt c kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitist 600 eurot iga talle loovutatud reisija nõude alusel. Kostja ei ole esitanud määruse nr 261/2004 artikli 7 punkti 2 alapunkti c kohast taotlust hüvitise vähendamiseks. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis 6600 eurot (hüvitis 600 eurot x 11 loovutatud reisija nõuet).
38.Hageja palub kostjalt välja mõista viivis maksekäsukiirmenetluse avalduse esitamisest 03.05.2024 kuni hagi esitamiseni 08.07.2024 summas 150.66 eurot, viivis põhisummalt 6600 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.07.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning viivis põhisummalt 6600 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni nõude täieliku täitmiseni. Määrus 261/2004 ei piira liikmesriigi õiguse kohaldamist lennuettevõtja ja reisija vahelisele võlasuhtele. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitise tasumise maksmisega viivitamise eest viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
39.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja sissenõutavaks muutunud viivis kohtuotsuse tegemise seisuga on kokku 1471.49 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: - summa 6600 eurot, periood 09.07.2024 – 05.05.2026, viivisemäär 12.25 %, summa 388.79 eurot; - summa 6600 eurot, periood 01.01.2025 – 30.06.2025, viivisemäär 11.15 %, summa 364.93 eurot; - summa 6600 eurot, periood 01.07.2025 – 05.05.2026, viivisemäär 10.15 %, summa 567.11 eurot; - kokku (150.66 + 388.79 + 364.93 + 567.11) 1471.49 eurot.
40.Hageja palub välja mõista kostjalt võla sissenõudmiskulud kokku 440 eurot (40 eurot x 11 nõuet). VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Võttes arvesse, et hagejal on 10
2-24-116708 õigus nõuda viivist ning kostja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, on hagejal õigus nõuda iga loovutatud nõude kohta sissenõudmiskulu 40 euro hüvitamist. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja sissenõudmiskulude nõue 440 eurot (40 eurot x 11 nõuet).
41.Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 6600 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1471.49 eurot, sissenõudmiskulu 440 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt alates 06.05.2026 kuni põhivõla täieliku täitmiseni.
Menetluskulude jaotus
42.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Kohus rahuldas hagi, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks on riigilõiv 665 eurot ja õigusabikulud 1995 eurot. Kohus on hageja menetluskulude nimekirja edastanud kostjale, kuid kostja ei ole seisukohta esitanud. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 236.14 eurot ja hagi esitamisel 428.86 eurot, kokku 665 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 140 eurot (km-ta), mida kohus peab mõistlikuks. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud esindaja toimingud olid vajalikud ning toimingute ajaline maht 14 tundi ja 15 minutit vastab menetluses tehtud toimingutele ja on kooskõlas menetluse mahu ja keerukusega. 11
2-24-116708 Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (665 + 1995) 2660 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.