Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Liis Arrak ja Ele Liiv
Tsiviilasi
XX hagi Atfan OÜ vastu 2779 euro 48 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 13.07.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
879 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja Atfan OÜ (registrikood 12021970), seaduslikud esindajad AK ja MS
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 13.07.2018 otsus hagi rahuldamata jätmise osas osaliselt ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hageja põhinõue täiendavalt 112 euro ulatuses ning mõista kostjalt välja viivis ajavahemiku 18.01.2018–13.07.2018 eest täiendavalt 4 euro 34 sendi ulatuses. Samuti mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 14.07.2018 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ringkonnakohtu otsusega rahuldatud põhinõude summalt ning jaotada uuesti maakohtu menetluses kantud menetluskulud. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega kohus osaliselt 1(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-3870 menetluse lõpetas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4) ja osaliselt hagi rahuldas.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Lugeda kohtuotsuse resolutsiooni kehtivaks terviklikuks sõnastuseks: 1) Rahuldada hageja XX hagi osaliselt. 2) Välja mõista kostjalt Atfan OÜ-lt hageja XX kasuks 2090 eurot 55 senti, s.o põhinõue summas 2012 eurot 48 senti ja viivis perioodi alates 18.01.2018 kuni 13.07.2018 eest summas 78 eurot 7 senti. 3) Välja mõista kostjalt Atfan OÜ-lt hageja XX kasuks alates 14.07.2018 sissenõutavaks muutuv viivis tasumata põhinõudelt (2012 eurot 48 senti) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuste kohase täitmiseni. 4) Lõpetada osaliselt tsiviilasjas nr 2-18-3870 menetlus summas 280 eurot 12 senti seoses hagist osalise loobumisega. 5) Jätta kohtulahendi täitmist tagava abinõuna jõusse Pärnu Maakohtu 20.03.2018 määrusega seatud kohtulik hüpoteek, millega kohus seadis esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi hageja XX kasuks kostjale Atfan OÜ-le (registrikood 12021970) kuuluvale kinnisasjale, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2109040 alla, asukohaga Valgamaa, Valga linn, Pihlaka tn 8 summas 4232 eurot 31 senti.
4.Maakohtu menetluses kantud kulud jätta 27,59% ulatuses hageja XX kanda ning 72,41% ulatuses kostja Atfan OÜ kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jätta 87,26% ulatuses hageja kanda ning 12,74% ulatuses kostja kanda.
5.Määrata kindlaks hageja XX maakohtu menetluses kantud menetluskulud summas 2834 eurot 50 senti ning apellatsioonimenetluse menetluskulud 655 eurot.
6.Mõista kostja Atfan OÜ-lt hageja XX kasuks välja maakohtu menetluses kantud menetluskulude katteks 2052 eurot 46 senti ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks 83 eurot 45 senti, kokku 2135 eurot 91 senti (sh käibemaks).
7.Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb Atfan OÜ-l tasuda XX-le viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi 2(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-3870 saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.12.03.2018 esitas XX (hageja) Atfan OÜ (kostja) vastu Pärnu Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 3059 eurot 60 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 36 eurot 35 senti ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahjuhüvitiselt (3059 eurolt 60 sendilt) alates 13.03.2018 kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda ja määrata kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 28.06.2018 maakohtu istungil loobus hageja osaliselt (280 euro 12 sendi) ulatuses põhinõudest. Nõude suuruseks jäi 2779 eurot 48 senti (II kd, tl 32). Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel 14.02.2017 sõlmitud müügileping, mille alusel kostja müüs hagejale sõiduki Opel Insignia (VIN-kood WOLGT8EM6A1046782; registreerimismärk XXXXXX; sõiduk). Sõiduki ostuhind oli 7500 eurot, mis tasuti kostjale täies ulatuses. Müügikuulutuse kohaselt oli sõiduki läbisõiduks 208 000 km, sõiduk pidi olema varustatud "käed vabad süsteemiga" ning sellele oli teostatud tehniline kontroll. Samuti reklaamis kostja sõidukit kui "[k]orralik hea lisavarustusega auto". Vahetult pärast müügilepingu sõlmimist ilmnesid sõidukil erinevad tehnilised probleemid, millest kostja ei olnud müügilepingu sõlmimisel hagejat teavitanud. Hagejale selgus peale eriteadmistega isiku poolt sõiduki ülevaatamist, et sõidukil olid järgmised puudused: parema esilaterna korpusel esinesid avariilised vigastused, tulede automaatika ei töötanud; esiistmete soojendused ei olnud töökorras; parempoolse peegli kokku klappimise süsteem oli vigane, peegel ei fikseerunud korrektselt; konditsioneer ei olnud töökorras; sõiduki komplektsusest puudus kompressor, rehvi täitevaht ja puksiiraas. Sõidukil puudus tegelikkuses "käed vabad telefonisüsteem" ning sõiduki tegelik läbisõit oli müügilepingu sõlmimise hetkel minimaalselt 265 384 km. Sõiduki odomeetri näitu oli enne müügikuulutuse avaldamist vähemalt 40 000 km võrra vähendatud tegeliku läbisõidu varjamiseks. Hageja pöördus puuduste ilmnemisel koheselt kostja poole nõudes sõiduki parandamist või parandamiseks vajaminevate kulude hüvitamist. Kostja keeldus. Puuduste tuvastamiseks vajaliku eksperdi RP arvamuse koostamise eest tasus hageja eksperdile 150 eurot. Varjatud puuduste kõrvaldamiseks on juba kulunud 112 eurot. Sõiduki puuduste kõrvaldamiseks kulub hinnapakkumiste alusel veel 2087 eurot 60 senti. Sõidukile "käed vabad süsteemi" paigaldamise maksumuseks on 350 eurot. Hagejal on tekkinud õigusabikulud 360 eurot. Hageja edastas kostjale 10.01.2018 kahju hüvitamise nõude, millega nõudis kostjalt kahju hüvitamist kokku 3059 eurot 60 senti (s.o hageja kohtueelsed õigusabikulud 360 eurot, sõiduki remondikulud 112 eurot ja 2087 eurot 60 senti, eksperdi tasu 150 eurot ja 3(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-3870 kulutused „käed vabad süsteemi“ paigaldamiseks 350 eurot) hiljemalt 17.01.2018. Hagi esitamise seisuga ei olnud kostja hagejale kahju hüvitanud. Sõiduk ei vastanud lepingutingimustele. Varjatud puudused olid sõidukil olemas juba müügilepingu sõlmimise hetkel (puudused ilmnesid vahetult pärast müügilepingu sõlmimist, s.o vähem kui kuue kuu jooksul), mistõttu vastutas kostja sõiduki lepingutingimustele mittevastavuse eest. Hageja oli tarbija, mistõttu ei olnud hagejal sõiduki ülevaatamise kohustust ei enne ega pärast müügilepingu sõlmimist. Kostja keeldus sõiduki parandamisest, mistõttu oli hagejal õigus lasta sõiduk parandada ja nõuda kostjalt selleks tehtavate kulutuste hüvitamist. Hagejale tekkis otsene varaline kahju 3059 eurot 60 senti.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata.
Kostja müüs hagejale kasutatud sõiduki, millel esinesid asja tavapärasest kulumisest tingitud puudused. Pooled leppisidki selles ka kokku. Need ei kujutanud endast lepingutingimustele mittevastavust. Sõidukil ei olnud varjatud puudusi, kuna hageja oli nendest teadlik enne müügitehingu sõlmimist. Hageja nägi puuduseid sõiduki ostueelsel ülevaatusel. Seega pidi tema puudustest teadlik olema. Müügi hetkel oli esilaternal teip. Kostja ei püüdnud seda varjata ja hageja sai seda näha ning nägigi mootori luugi avamisel. Lisaks hagejale käis eelnevalt seda sõidukit vaatamas veel kolm hageja tuttavat, kes kõik tutvusid sellega. Seega hageja oli teadlik sellest, et esilatern oli katki. Hageja nägi sõiduki üle vaatamisel enne ostmist, et peegel ei fikseerunud. Kostja tegi peegli osas täiendavalt allahindlust 50 eurot. Kasutatud sõiduki konditsioneeri süsteem võis aeg-ajalt vajada täitmist. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mis konditsioneeril tegelikult viga oli. Hageja kontrollis enne müügilepingu sõlmimist sõiduki tausta (hageja saadetud electronic service assistant), kus oli näha sõiduki lisavarustuse nimekiri. Sõiduki varustustaseme loetelus ei olnud "käed-vaba-süsteemi". Hageja enne sõiduki ostu tehtud taustakontrollist nähtuvalt oli sõiduki odomeetri näit 04.11.2016 seisuga 265 384 km. Kuna hageja tuvastas enne müügitehingut, et sõiduki tegelik kvaliteet ei vastanud müügikuulutuses toodule, leppisidki pooled kokku, et kostja alandab ostuhinda võimalike puuduste kõrvaldamiseks 500 euro võrra (müügikuulutuses oli hind 8000 eurot, hageja ostis selle 7500 euroga). Portaali varuosakeskus.ee kaudu tehtud sõiduki esilaterna päringu hinnapakkumine oli 432 eurot (koos käibemaksuga). Seega ca 50% odavam kui hageja hinnapakkumine. Kasutatud töökorras esilaterna hinnad algasid 100 eurost. Portaalist varuosakeskus.ee nähtuvalt saab esitule xenoni plokki osta 196 euroga (sh käibemaksuga). Amserv Auto AS-i vastuse kohaselt kulub xenon ploki vahetuseks 1,5-2 tundi. Kui võtta aluseks hageja varasema tööde teostaja OÜ Innmer hinnakiri (22 eurot 50 senti (millele lisandub käibemaks) töötunni hind), siis saab selle ploki ära vahetada 54 euro eest.
MAAKOHTU OTSUS
4(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-3870
3.Harju Maakohus rahuldas 13.07.2018 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1974 eurot 21 senti (sh põhinõue 1900 eurot 48 senti ja viivis perioodil 18.01.2018 kuni 13.07.2018 73 eurot 73 senti). Samuti mõistis kohus kostjalt välja seadusjärgses määras viivise põhinõudelt (1900 eurolt 48 sendilt) alates 14.07.2018 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus lõpetas osaliselt tsiviilasjas nr 2-18-3870 menetluse 280 euro 12 sendi ulatuses seoses hagist osalise loobumisega. Kohtulahendi täitmist tagava abinõuna jäi jõusse Pärnu Maakohtu 20.03.2018 määrusega seatud kohtulik hüpoteek. Maakohtus kantud menetluskuludest jäid 62,12 % hageja menetluskuludest kostja kanda ja 37,88 % kostja menetluskuludest hageja kanda. Maakohus määras kindlaks hageja menetluskulud 2834 eurot 50 senti, mõistis välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 1761 eurot 41 senti ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Otsuse põhjenduste kohaselt ei nähtunud poolte vahel 14.02.2017 sõlmitud müügilepingust eritingimusi, milles lepinguosalised oleksid kokku leppinud. Puuduvad kokkulepped sõiduki omaduste osas, mis oleksid sõiduki teistsuguseks tavaolukorrast erinevaks kasutamiseks. Tegemist oli kasutatud sõidukiga. Kasutatud asjade puhul tuli kohtu arvates arvestada sellega, et neil esineb asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumist ja sellega kaasnevaid puudusi, mida sarnastel uutel asjadel ei esine. Maakohus nõustus hagejaga, et kui kostja reklaamis sõidukit portaalis auto24.ee kui "[k]orralik hea lisavarustusega auto", millele oli "[t]eostatud tehniline kontroll", võis hageja mõistlikult võttes eeldada, et tegemist on korras kasutatud sõidukiga. Konditsioneeri, istmesoojenduste, pidurite ja esitule korrasolek on sõiduki olulisteks omadusteks, mis võimaldab sõidukit eesmärgipäraselt ekspluateerida. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et kaheksa aasta vanusel sõidukil võivad olla puudused, mis ei olnud seotud loomuliku kulumisega. Sõiduk oli puudustega, kui sellele paigaldatud varustus ei olnud töökorras. Kostja püsivaks majandustegevuseks oli kasutatud sõidukite müük. Hageja oli 21.02.2017 kostjale saadetud e-kirjas teatanud sõiduki puudustest ja oli neid ka üksikasjalikult kirjeldanud. Eelistungi võttis kostja omaks, et puudustest teatati kuue kuu jooksul, mistõttu puudus vaidlus, kas ostja teatas puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2). Kostja ei lükanud asjas ümber eeldust, et sõiduki üleandmisel ei olnud puuduseid, välja arvatud ABS-andur. Kohtule esitatud sõiduki põhiandmete ja sõiduki taustakontrolli väljatrükist nähtus, et sõidukile oli tehtud 14.02.2017 ja 03.05.2017 korraline ülevaatus. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et ülevaatuse läbimise faktist võiks teha järeldust, et sõidukil ei olnud puudusi. Kohtule esitatud tõenditega leidsid tõendamist sõiduki puudused, millega kostja nõustus ka 07.05.2018 eelistungil, et sõiduki parempoolsel esitulel olid nähtavad vigastused, istmesoojendus ja konditsioneer ei töötanud ning puudus "käed-vaba telefonisüsteem". Sõiduk oli lepingutingimustele mittevastav, sest sõidukil olid puudused, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kasutatud sõiduk, mida reklaamiti töökindlana ja kontrollituna, pidanuks olema kasutatav ka pärast müügilepingu sõlmimist. 5(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-3870 Maakohtu hinnangul ei selgitanud kostja, kas Parrolt "käed vaba" telefonisüsteem sobis sõidukile. Viking Motors AS pakkumise puhul võis olla kindel, et Bury komplekt sobib Opel Insigniale. Seega oli põhjendatud hüvitise suuruseks 350 eurot. Sõiduki esiistmete soojenduse remondi põhjendatud kulud olid maakohtu hinnangul 988 eurot 28 senti, mis nähtus Viking Motors AS hinnapakkumiselt nr 37760. Üksnes asjaolu, et soojuselementide arv oli paaritu, ei võimaldanud teha järeldust, et pakkumisse oleks lisatud midagi üleliigset. Kostja ei esitanud tõendatud seisukohta, millest tuleks sõiduki istmesoojenduste parandamisel lähtuda. Seega tuli aluseks võtta Viking Motors AS müügipakkumised ja ülevaatuse tulemused. Parempoolse esitule parandamise tõendatud kulu oli maakohtu hinnangul 767 eurot, mille tõendamiseks esitas hageja Osaühingu Kadaka autokaubad pakkumise nr 2702. Esitule puuduste kõrvaldamiseks tuleb asendada terve latern, sest Viking Motors AS-i kirjalikust seisukohast nähtub, et osaline parandamine ei pruugi anda soovitud tulemust. Kulutused eksperdi tasule 150 eurot ja kulutused hageja kohtueelsetele õigusabikuludele 360 eurot olid samuti põhjendatud ning tuli kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et eksperdilt arvamuse küsimine oli asjata, sest ekspert tuvastas sõiduki ülevaatamise käigus puudused, mis olid kahju hüvitamise seisukohast olulised asjaolud. Samuti oli vajalik esindajale makstud tasu 3 tunni eest (töötunni 120 eurot koos käibemaksuga), kuna asjaolude väljaselgitamine enne kohtuvaidlust oli vajalik hüvitise suuruse kindlakstegemiseks. Hageja leidis, et hüvitatavaks kahjuks oli OÜ Innmer 17.04.2017 arve nr 1033 järgi tehtud tööd, s.o konditsioneeri täitmine, parema esimese ABS-anduri vahetus ja piduritööd kokku 112 eurot. Nimetatud puudus tekkis maakohtu hinnangul pärast sõiduki üleandmist, mistõttu tuli see jätta välja mõistmata. Asjas ei ole leidnud tõendamist, et anduri puudus oli tingitud selle ebapädevast parandamisest. Kohtu järeldust ei vääranud OÜ Innmer 28.05.2018 kirjalikud vastused, sest nendest vastustest ei nähtunud, milles seisnes vahetatud anduri puudus ja kuidas oli puudus tuvastatud. Hageja teatas 21.02.2017 sõiduki puudustest, pidades seejärel läbirääkimisi sõiduki parandamiseks ja edastas 10.01.2018 kahju hüvitamise nõude, mis jäi tagajärjetuks. Kostja keeldus puuduste parandamisest. Hageja tõendas, et kostja põhjustas hagejale kohustuse rikkumisega (puudusega asja müümisel) kahju, mistõttu tuli hagejale hüvitada vajalike tööde maksumus. Puudused ei tulenenud hagejast ja tema ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma ning ei ole ka sõlmitud kostjaga vastutust piiravat kokkulepet, välja arvatud sõiduki parempoolse esitule osas. Kostja rikkus kohustusi ja tal tuli rikkumisega tekitatud kahju hagejale hüvitada. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise kokku 1900 eurot 48 senti, s.o kulutused 1) kirjaliku asjatundja arvamuse saamiseks 150 eurot; 2) hageja kohtueelsetele õigusabikuludele 360 eurot; 3) sõidukile "käed vabad süsteemi" paigaldamiseks 350 eurot; 4) sõiduki esiistmete soojenduse remondiks 988 eurot 28 senti; 5) konditsioneeri parandamiseks 52 eurot 20 senti. Kostja pidi maakohtu hinnangul olema sõiduki ostmisel teadlik asjaolust, et parempoolne esilatern oli puudustega, sest laterna kinnitus oli katkine ja sõiduki armatuurlaual oli 6(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-3870 veateade esitule kohta. Veateade tekib asjatundja arvamuse kohaselt alati, kui sõiduk käivitatakse. Seega pidi hageja olema teadlik sellest, et sõiduki parempoolse esitule funktsionaalsus oli häiritud, sh tulede lisavarustus, mis vahetas lähituled automaatselt ümber kaugtulede vastu. Maakohtu arvates oli usutav, et hinnaalandamine toimus enne lepingu sõlmimist kõigi nähtavate puuduste, s.o nii peegli kui ka esitule maksumuse osas. Hageja viivisenõue oli maakohtu hinnangul põhjendatud, sest kostja oli põhinõude 1900 euro 48 sendi tasumisega viivituses alates 18.01.2018 ja nõutav viivisemäär ei olnud ebamõistlik.
APELLATSIOONKAEBUS JA SELLE VASTUS
4.Maakohtu otsuse peale on hageja esitanud apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti kostjalt hageja kasuks välja mõistmata kahjuhüvitis 879 eurot ja hageja menetluskulud 936 eurot 9 senti ning millega jäeti hageja menetluskuludest 37,88% hageja kanda. Hageja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hageja hagi täielikult ning mõista kostjalt välja kahju hüvitis kokku 2779 eurot 48 senti ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahju hüvitiselt (2779 eurolt 48 sendilt) alates 18.01.2018 kuni kahju hüvitise tasumiseni ning jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda, mõistes hageja kasuks välja menetluskulud maakohtus 2697 eurot 50 senti ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest. Samuti palub hageja jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud kostja kanda. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostjalt tuleb jätta välja mõistmata sõiduki senised remondikulud 112 eurot ja parempoolse esitule parandamise kulud 767 eurot. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et sõiduki senised remondikulud 112 eurot sisaldavad lisaks parema esimese ABS-anduri vahetusele ja piduritöödele (30 eurot 83 senti ja 25 eurot, mõlemale lisandub käibemaks) ka veel töid konditsioneeri täitmisele ja kontrollile 37 eurot 50 senti, koos käibemaksuga 45 eurot. Maakohus tuvastas õigesti, et konditsioneeri parandamise kulud on põhjendatud ja tuleb hagejale hüvitada. Kostja juhendas hagejat, et konditsioneeri parandamiseks tuleks see täita, mistõttu oli igati loogiline, et esimese asjana lasi hageja kostja juhiste kohaselt teostada konditsioneeri täitmise ja kontrolli, mistõttu oli tegemist põhjendatud ja mõistlike kuludega, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka kulutused parema esimese ABS-anduri vahetusele ja piduritöödele. Selle puuduse osas on ekspert RP märkinud, et see võis tuleneda ekspluatatsioonilisest kulumisest. Maakohus jättis tähelepanuta vaidlustamata faktilise asjaolu, et nimetatud puudusest on kostja hagejat esimest korda teavitanud juba 21.02.2017 (s.o 7 päeva jooksul peale müügilepingu sõlmimist). Tuginedes eelpool öeldule ja VÕS § 218 lg 2 teise lausele oli lepingutingimusele mittevastavus olemas asja üleandmise ajal. Üheselt tõendamist on leidnud, et nimetatud puudus on tingitud selle ebapädevast parandamisest, kas kostja või varasema omaniku poolt. Ekslik oli maakohtu seisukoht, et OÜ Innmer 28.05.2018 vastusest ei nähtu, milles seisnes vahetatud anduri puudus ja kuidas on puudus tuvastatud. Nimetatud vastuses on selgelt märgitud, et sõiduki ülevaatuse käigus tuvastati, et sõiduki parem esimene ABS-andur on katki, et ABS-andurit 7(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-3870 oli üritatud oskamatult parandada ja peale ABS-anduri vahetamist probleem lahenes. Seega on üheselt tõendatud, parem esimene ABS-andur oli katki ja, et seda oli üritatud oskamatult parandada. Osaühing Kadaka autokaubad on samuti tuvastanud, et parem esimene ABS-andur on katki. Maakohus on õigesti leidnud, et parempoolse esitule parandamise kulu on põhjendatud ja selle põhjendatud suuruseks tuleb lugeda 767 eurot. Hageja ei nõustu aga kohtu järeldusega, et ta pidi juba sõiduki ostmisel olema teadlik asjaolust, et parempoolne esilatern on puudustega ning sõiduki parempoolne esitule funktsionaalsus on häiritud. Sõiduki ostueelsel ülevaatusel tuvastas hageja ühe puuduse (parempoolse peegli kokku klappimise süsteem on vigane, peegel ei fikseeru korrektselt), mille osas leppisid pooled kokku sõiduki hinna vastavas alandamises. Vastupidist ei ole kostja tõendanud. Tõendamist ei ole leidnud kostja paljasõnaline väide, et ostueelsel ülevaatusel tuvastati ja lepiti kokku ostuhinna alandamises seoses parempoolse esitule puudustega. Isegi kui nõustuda, et hageja nägi sõiduki ostueelsel ülevaatusel, et parema esitule kinnitus on musta kleeplindiga nö üle teibitud (mida hageja tegelikult ei näinud, sest sõiduk on musta värvi), ei saanud hageja sellest teha mõistlikku järeldust, et parempoolse esitule automaatika ei tööta, sh ei tööta tulede lisavarustus, mis vahetab lähituled automaatselt kaugtulede vastu. Samuti ei saanud hageja sellist järeldust teha sellest, et sõiduki armatuuris kuvati teadet „check right dipped beam light“ (tõlge: kontrolli paremat lähituld). Eelneva põhjal ei ole mõistlikult võimalik teha järeldust, et parempoolse esitule parandamiseks tuleb välja vahetada terve esituli. Hageja reklaamis sõidukit kui „[k]orralikku hea lisavarustusega autot“, mille suhtes on teostatud tehniline kontroll. Kostja ei teavitanud hagejat, et tegelikkuses parempoolse esitule automaatika ei tööta. Seetõttu sai tarbijast hageja mõistlikult eeldada, et professionaalne sõidukite müüja (s.o. kostja) pakub müügiks sõidukit, millel on reklaamitud omadused (sh korras esitule automaatika). Paremat esituld on kostja või varasem omanik proovinud oskamatult parandada. Viking Motors AS tuvastas sõiduki ülevaatusel, et paremas esitules on vale xenoni plokk. Selle puhul on tegemist varjatud puudusega, millest kostja hagejat müügilepingu sõlmimisel ei teavitanud.
Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel hagi rahuldamata jätmist puudutavas osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja põhinõude täiendavalt 112 euro ulatuses ning mõistab kostjalt välja viivise ajavahemiku 18.01.2018–13.07.2018 eest täiendavalt 4 euro 34 sendi ulatuses. Samuti mõistab ringkonnakohus kostjalt välja viivise alates 14.07.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ringkonnakohtu otsusega rahuldatud põhinõude summalt 2012 eurot 48 senti. Eelmärgitust lähtudes jaotab ringkonnakohus uuesti maakohtu menetluses kantud menetluskulud. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi. Maakohtu otsus on 8(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-3870 jõustunud osas, millega kohus osaliselt menetluse lõpetas ja osaliselt hagi rahuldas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
7.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus osaliselt menetluse lõpetas ja osaliselt hagi rahuldas. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud. Hageja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, millega hagi jäeti rahuldamata, sh osas, milles kostjalt jäeti hageja kasuks välja mõistmata kahjuhüvitis summas 879 eurot (2779,48 –1900,48).
8.Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud asjas nõude tulenevalt poolte vahel 14.02.2017 sõlmitud sõiduki müügilepingu väidetavast rikkumisest. Hageja nõuab puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulutuste hüvitamist, sh tulevaste kulutuste hinnangulise maksumuse hüvitamist. Selliste kulutuste hüvitamist saab nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel. Tegemist on puuduste kõrvaldamise kui kohustuse täitmise asemel esitatava kahju hüvitamise nõudega (vt nt Riigikohtu 25.10.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 26). Sellise nõude võib VÕS § 115 lg 2 järgi esitada üldjuhul alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist ja üksnes erandina VÕS § 115 lg 3 alusel ka tähtaega andmata, kui kahju hüvitamine puuduse kõrvaldamist võimaldamata on mõistlik.
9.Müügieseme mittevastavusest tuleneva ostja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused:
kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
9.1.Müügilepingu tingimustele mittevastava (s.o puudustega) müügieseme suhtes nõuete esitamisel kehtivad ka VÕS §-de 217-227 erireeglid. Nii määratakse müügieseme lepingutingimustele mittevastavust VÕS § 217 (ja § 77) alusel, §-d 218-221 reguleerivad müüja vastutust ja asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemist ning § 222 sätestab lepingu täitmise nõude erisused (vt ka Riigikohtu 20.03.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-512, p 27 koos seal viidatud varasema praktikaga). Müüja vastutab müüdud eseme puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused: puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1); puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3);
9(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-3870
ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2); ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2).
9.2.VÕS § 218 lg 1 esimese lause järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 218 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi.
10.Maakohtu poolt tuvastatu kohaselt puudub pooltel vaidlus mh järgmiste õiguslikku tähtsust omavate asjaolude osas: hageja ja kostja sõlmisid 14.02.2017 müügilepingu, mille alusel kostja müüs hagejale sõiduki Opel Insignia, VIN-koodiga WOLGT8EM6A1046782, registreerimismärgiga XXXXXX;
kostja tegeleb oma majandustegevuses püsivalt kasutatud autode edasimüügiga ja hageja sõlmimis lepingu väljaspool iseseisvat majandus- ja kutsetegevust (ehk tarbijana VÕS § 1 lg 5 mõttes);
sõiduki müügihind oli müügikuulutuse järgi 8000 eurot;
hageja on tasunud kostjale kokkulepitud ostuhinna 7500 eurot;
kostja on sõidukit www.auto24.ee reklaaminud kui sõidukit, millel on "teostatud tehniline kontroll";
sõiduki ostueelsel ülevaatusel oli sõiduki näidiku tabloos teade "check right dipped beam light" (tõlge: kontrolli paremat lähituld);
puudused ilmnesid vahetult peale müügilepingu sõlmimist, s.o 2017. a veebruaris, millest hageja on kostjale 21.02.2017 e-kirjaga teatanud.
Nende asjaolude üle ei ole kolleegiumi hinnangul vaidlust ka apellatsioonimenetluses ning ringkonnakohus võtab need apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks (TsMS § 652 lg-d 1 ja 5).
11.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja nõudnud kostjalt ka juba tekkinud remondikulude hüvitamist kogusummas 112 eurot, sh parema esimese ABS-anduri (tõendites ka ESP-andur) vahetus ja piduritööd (30,83 eurot + 25 eurot, lisandub käibemaks) ning konditsioneeri täitmine ja kontroll (37,50 eurot (koos käibemaksuga
10(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-3870 kokku 45 eurot)). Need kulud on tõendatud OÜ Innmer arvega nr 1033 (I kd, tl 36) ja OÜ Innmer juhatuse liikme 28.05.2018 täiendavate kirjalike vastustega (I kd, tl 187).
11.1.Maakohus on jätnud vastavas osas hageja nõude rahuldamata. ABS-anduri vahetuse ja piduritööde osas on maakohus eriteadmistega isiku RP arvamusele tuginedes leidnud, et see puudus on tekkinud pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut hageja (ostjale). VÕS § 218 lg-st 1 tulenevalt müüja selliste puuduste eest vastutama ei pea. Kolleegiumi hinnangul on maakohus nende järelduste tegemisel eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ning teinud RP arvamusest ebaõiged järeldused.
11.2.Maakohus ei ole sisuliselt arvestanud VÕS § 218 lg 2 teises lauses sätestatuga, kuigi kohus sellele sättele vaidlustatud otsuses viitab. VÕS § 218 lg 2 teise lause järgi eeldatakse tarbijalemüügi puhul, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. RP arvamusest ilmneb, et tema järeldus, mille kohaselt viga tekkis pärast sõiduki omanikuvahteust ning võis tuleneda sõiduki ekspluatasioonilisest kulumisest, põhineb üksnes kostjalt saadud infol (I kd, tl 16). Samuti ei ole RP kategooriliselt väitnud, et tegu oli sõiduki ekspluatatsioonilise kulumisega. Apellatsioonkaebuses on põhjendatult märgitud, et maakohus on jätnud selles osas ka tähelepanuta, et kõnealusest puudusest on hageja kostjat esimest korda teavitanud juba 21.02.2017 saadetud e-kirjas, st juba 7 päeva pärast müügilepingu sõlmimist ja sõiduki valduse saamist. Nimelt on hageja viidatud e-kirjas mh märkinud, et parempoolne esimene ESP-andur on vigane (I kd, tl 150–151). Asjaolu, et sõiduk ei andnud enne müügilepingu sõlmimist vastavat veateadet, ei vabasta müüjat vastutusest.
11.3.Eelmärgitut arvestades ei ole RP arvamus ringkonnakohtu hinnangul piisav VÕS § 218 lg 2 teises lauses sätestatud eelduse ümberlükkamiseks. Muid tõendeid selle kohta, et ABS-anduri viga on tekkinud pärast riisiko üleminekut hagejale, ei ole asjas esitatud.
11.4.Maakohtu järeldusel, et OÜ Innmer 28.05.2018 kirjalikust vastustest ei nähtu, milles seisnes vahetatud anduri puudus ja kuidas on puudus tuvastatud, ei ole eelkõige VÕS § 218 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades õiguslikku tähtsust. Oluline on see, et puudus on remonditeenuseid pakkuva ettevõtja poolt tuvastatud. Samuti nähtub OÜ Innmer 28.05.2018 kirjalikust vastustest, et pärast ABS-anduri vahetamist probleem lahenes.
12.Konditsioneeri täitmist ja kontrolli puudutavas osas on maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise kohta nõuetekohaselt põhjendamata. Tuleb nõustuda apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on ilmselt jätnud ekslikult tähelepanuta, et juba tekkinud remondikulud summas 112 eurot sisaldavad lisaks parema esimese ABS-anduri vahetusele ja piduritöödele veel töid konditsioneeri täitmisele ja kontrollile. Maakohus on otsuses asunud iseenesest põhjendatud seisukohale, et konditsioneeri parandamise kulude näol on tegemist põhjendatud kuludega, mis tuleb hagejale hüvitada. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja ise kohtumenetluse eelselt hagejale soovitanud, et konditsioneeri "probleemi" lahendamiseks tuleks see täita. Kostja on 21.02.2017 hagejale saadetud ekirjas märkinud: "Kindlasti ei ole pumba probleem, vaid vaja täitmist... ." Neid kostja 11(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-3870 juhiseid arvestades võis hageja lasta kolleegiumi hinnangul teostada konditsioneeri täitmise ja kontrolli, mistõttu on tegemist põhjendatud ja mõistlike kuludega (VÕS § 128 lg 3), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
13.Asjaolu, et hageja ei ole esitanud tõendeid OÜ Innmer arve nr 1033 tasumise kohta, ei välista ringkonnakohtu hinnangul kahjunõude rahuldamist. Kulutuste hüvitamise nõudmiseks ei pea kulutused olema tingimata juba kantud, vaid need võivad VÕS § 128 lg 3 järgi tekkida ka tulevikus. Kostja ei ole väitnud, et hagejal ei ole OÜ Innmer arve tasumise kohustust.
14.Hageja on pidanud puuduseks ka sõiduki parema esilaterna korpuse avariilisi vigastusi ja seda, et tulede automaatika (mis vahetaks kaugtuled lähitulede vastu) ei tööta. Hageja väidete kohaselt ta neid puudusi sõiduki ülevaatusel ei tuvastanud ning ka kostja nendest vigastustest hagejat ei teavitanud. Hageja hinnangul on vaja nende puuduste kõrvaldamiseks sõiduki parem esituli vahetada. Vastav remondikulu on Kadaka autokaubad OÜ pakkumise järgi 767 eurot, sh käibemaks (I kd, tl 38).
14.1.Maakohus on otsuse p-s 4.5 esmalt leidnud, et selle puuduse kõrvaldamiseks tuleb latern tervikuna asendada, sest Viking Motors AS-i kirjalikust seisukohast nähtuvalt ei pruugi osaline parandamine anda soovitud tulemust. Otsuse p-s 4.6 esitatud järelduste kohaselt on kohus jätnud vastavas osas hagi siiski rahuldamata, kuna kostja pidi sõiduki ostmisel olema teadlik asjaolust, et parempoolne esilatern on puudustega, sest esiteks oli laterna kinnitus katkine, mis nähtub selgelt asjatundja kirjalikust arvamusest, ja teiseks, sõiduki armatuurlaual oli veateade esitule kohta. Seega pidi hageja olema teadlik sellest, et sõiduki parempoolse esitule funktsionaalsus on häiritud, sh tulede lisavarustus, mis vahetab lähituled automaatselt ümber kaugtulede vastu. Maakohus on nende järelduste tegemisel tuginenud mh Viking Motors AS-i 10.05.2018 e-kirjale. Samuti oli maakohtu hinnangul usutav, et sõiduki kokkuleppeline müügihinna alandamine 500 euro võrra toimus kõikide enne lepingu sõlmimist tuvastatud nähtavate puuduste osas, s.o nii peegli kui ka esitule maksumuse osas.
14.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldusega, et kostja pidi sõiduki ostmisel olema teadlik asjaolust, et parempoolne esilatern on puudustega. Maakohus ei ole selles osas eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ning on vastavaid järeldusi otsuses TsMS § 436 ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. VÕS § 218 lg 4 järgi ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma.
14.3.Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et hageja tegelik teadlikkus puudusest (nii parema esimese tule kinnituse defekt kui ka automaatika funktsioneerimine) ei ole VÕS § 218 lg 4 kohaldamise seisukohalt määrava tähtsusega. Eelkõige sõiduki armatuuris kuvatud teate põhjal pidid võimalikud puudused olema hagejale mõistlikult võttes ilmsed ning müüjalt täiendavat teavet või kontrolli nõudmata võttis hageja kasutatud asja ostes teadlikult vigade põhjuste kõrvaldamisega seonduva
12(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-3870 majandusliku riski. Samuti ei ole määrav hageja subjektiivne arusaam veateate tähendusest. Iseenesest õige on hageja väide, et tarbijana sai ta mõistlikult eeldada, et professionaalne sõidukite müüja (kostja) pakub müügiks autot, millel on reklaamitud omadused (VÕS § 217 lg 2 p 6). Samas see siiski ei välista müüja vastutusest vabanemist VÕS § 218 lg 4 alusel. Kolleegium märgib, et müügikuulutuse põhjal otsustades (I kd, tl-d 11–12) ei ole kostja lubanud hagejale müüdava sõiduki lisavarustust, mis vahetab lähituled automaatselt ümber kaugtulede vastu. Müügikuulutuses on teave üksnes päevasõidutulede automaatse lülituse olemasolu kohta. Samas, Viking Motors AS-i kirjast nähtuvalt pidi sõidukil siiski olema ka hageja väidetud lisavarustus (I kd, tl 184).
15.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendusega, mille kohaselt on usutav, et sõiduki kokkuleppeline müügihinna alandamine 500 euro võrra toimus kõikide enne lepingu sõlmimist tuvastatud nähtavate puuduste osas, seega ka esitule maksumuse osas. See maakohtu seisukoht on nõuetekohaselt põhjendamata ja oletuslik ning tuleb maakohtu otsuse põhjendustest välja jätta. Pooled iseenesest ei vaidle selle üle, et sõiduki müügihinda müügilepingu sõlmimise eelselt kokkuleppeliselt 500 euro võrra alandati. Samas on pooltel vaidlus, milliste tuvastatud puuduste tõttu hinda alandati (vaidlust ei ole ainult selles, et hageja tuvastas enne lepingu sõlmimist parempoolse peegli kokku klappimise süsteemi vea). Lisaks on müügihinna üle kauplemine, eriti kasutatud sõidukite ostmisel, tavapärane. Eelmärgitud minetus ei muuda maakohtu otsuse lõppjäreldusi siiski kokkuvõttes ebaõigeks.
16.Eelmärgitu põhjal tuleb hageja põhinõue rahuldada täiendavalt 112 euro ulatuses ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 2012 eurot 48 senti.
17.Maakohus on osaliselt rahuldanud ka hageja viivisenõude ning mõistnud kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude 1900 eurot 48 senti tasumisega viivitamise eest alates 18.01.2018 kuni 13.07.2018 summas 73 eurot 73 senti.
17.1.Eelmärgitut arvestades mõistab ringkonnakohus välja viivise põhinõudelt 2012 eurot 48 senti. Nimetatud põhinõude summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivis ajavahemiku 18.01.2018–13.07.2018 eest on 78 eurot 7 senti. Ringkonnakohus on kasutanud viivise arvestamiseks veebilehel http://www.viivisekalkulaator.ee/ kättesaadavat viivisekalkulaatorit.
17.2.Samuti mõistab ringkonnakohus TsMS §-st 367 lähtudes välja maakohtu otsuse tegemise hetkeks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise protsendina põhinõudest 2012 eurot 48 senti.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg-st 3 tuleneb, et kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, 13(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-3870 muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Maakohus on jaotanud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.o 62,12 % hageja menetluskuludest jääb kostja kanda ja 37,88 % kostja menetluskuludest jääb hageja kanda.
18.1.Ringkonnakohus rahuldab samuti hagi osaliselt ning peab põhjendatuks jaotada maakohtu menetluses kantud kulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuid kuna ringkonnakohus rahuldab hagi maakohtuga võrreldes erinevas ulatuses, muudab kolleegium maakohtu määratud kulude jaotuse proportsiooni. Hageja põhinõue 2779 euro 48 sendi saamiseks rahuldatakse käesoleva otsusega 2012 euro 48 sendi ulatuses, st ligikaudu 72,41% ulatuses. Seetõttu on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta maakohtu menetluses kantud kulud 27,59% ulatuses hageja kanda ning 72,41% ulatuses kostja kanda.
18.2.Apellatsioonimenetluse kulude osas peab kolleegium põhjendatuks lähtuda apellatsioonimenetluses vaidluse all oleva nõude rahuldamise ulatusest. Hageja on vaidlustanud põhinõude rahuldamata jätmise 879 euro ulatuses ning käesoleva otsusega rahuldatakse põhinõue täienevalt 112 euro ulatuses. Ringkonnakohus jätab seetõttu apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 163 lg 1 alusel 87,26% ulatuses hageja kanda ning 12,74% ulatuses kostja kanda.
19.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
19.1.Maakohus on määranud hageja maakohtus kantud põhjendatud ja vajalike menetluskulude summaks 2834 eurot 50 senti. Kostja ei ole maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud ning ka hageja apellatsioonkaebuse põhjendustes ei ole maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude suurust vaidlustatud. Arvestades muudetud menetluskulude jaotuse proportsiooni, mõistab ringkonnakohus kostjalt välja maakohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks 2052 eurot 46 senti (s.o 72,41% 2834,50 eurost). Kostjal asjas materjalidest nähtuvalt maakohtu menetluses kindlaksmääravad menetluskulud puudusid.
19.2.Hageja esindaja poolt 07.03.2019 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud apellatsioonimenetluses menetluskulusid kokku 655 eurot, mis koosnevad apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 175 eurot ja esindaja kulust 480 (sh käibemaks). Esindaja on teinud apellatsioonimenetluses järgmiseid toiminguid: tutvumine maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebuse koostamine; tutvumine kostja vastusega apellatsioonkaebusele ja sellele arvamuse koostamine. Esindaja on nimekirjast nähtuvalt osutanud õigusabi tunnitasuga 120 eurot (lisandub käibemaks). Hageja kinnituse kohaselt ei ole ta käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Samuti kinnitab hageja, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5).
19.3.Kostja esindaja leiab 02.04.2019 esitatud vastuses, et hageja menetluskulud on tervikuna põhjendamatud.
14(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-3870
19.4.TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et hageja esindaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Samuti on hageja esindaja tööühiku hind (tunnitasu) 120 eurot (käibemaksuta) TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. See ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Apellatsioonkaebusetl tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 järgi kohtukulu ning kuulub kolleegiumi hinnangul kostja poolt hagejale hüvitamisele.
19.5.Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus hageja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruseks 655 eurot. Vastavalt ülalesitatud apellatsioonimenetluse kulude jaotusele kuulub sellest kostjalt väljamõistmisele 12,74%, s.o 83 eurot 45 senti.
19.6.Kostja ei ole apellatsioonimenetluse kulude kohta ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja esitanud ning asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleksid apellatsioonkaebuse esitamisest tingituna hüvitamisele kuuluvad menetluskulud tekkinud.
19.7.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Liis Arrak
Ele Liiv
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.