A.V. hagi Atfan OÜ vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
3342,31 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: A.V., isikukood A.V.; elukoht: A.V.
esindajad
Hageja
lepinguline
esindaja:
Rainer
Kuulme,
Advokaadibüroo Lillo & Partnerid; asukoht: Pärnu mnt 10, 10148, Tallinn; e-post: [email protected] Kostja: Atfan OÜ, registrikood 12021970; asukoht: Tõlliste vald, Jaanikese küla, Sõle tn 23, Valga linn, 68218 Valga maakond; seaduslik esindaja Allar Koik Kohtuistungi toimumise aeg
28.06.2018
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt hageja A.V. ́a hagi.
2.Välja mõista kostjalt Atfan OÜ-lt hageja A.V. ́a kasuks 1974,21 € (üks tuhat üheksasada seitsekümmend neli eurot ja 21 senti), s.o põhinõue summas 1900,48 € ja viivis perioodil 18.01.2018 kuni 13.07.2018 summas 73,73 eurot.
3.Välja mõista kostjalt Atfan OÜ-lt hageja A.V. ́a kasuks viivis põhinõudelt (1900,48 €) alates 14.07.2018 kuni põhinõude täitmiseni 8% aastas, millele lisandub Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit.
4.Lõpetada osaliselt tsiviilasjas nr 2-18-3870 menetlus summas 280,12 eurot seoses hagist osalise loobumisega.
5.Jätta kohtulahendi täitmist tagava abinõuna jõusse Pärnu Maakohtu 20.03.2018 määrusega seatud kohtulik hüpoteek, millega kohus seadis esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi hageja A.V. kasuks kostjale Atfan OÜ-le (registrikood 12021970) kuuluvale kinnisasjale, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2109040 alla, asukohaga Xxxxxxxxxxx summas 4232,31 eurot.
2-18-3870
6.Toimetada kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kätte.
Menetluskulude jaotus
1.Maakohtus kantud menetluskuludest jätta 62,12 % hageja A.V. ́a menetluskuludest kostja Atfan OÜ kanda ja 37,88 % kostja Atfan OÜ menetluskuludest hageja A.V. ́e kanda.
2.Määrata kindlaks hageja A.V. ́a menetluskulud summas 2834,50 €.
3.Välja mõista kostjalt Atfan OÜ-lt hageja A.V. ́a kasuks menetluskulud summas 1761,41 € (üks tuhat seitsesada kuuskümmend üks eurot ja 41 senti).
4.Välja mõista kostjalt Atfan OÜ-lt hageja A.V. ́a kasuks menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõikes
ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.1.Hageja A.V. on 12.13.2018 esitanud hagi, mille järgi hageja palub kohtul kostjalt Atfan OÜlt välja mõista kahjuhüvitise 3059,60 eurot ja VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivise alates hagiavalduse esitamisest 01.06.2017.a. kuni põhinõude täitmiseni.
1.2.Hagiavalduse kohaselt on hageja A.V. ja kostja Atfan OÜ sõlminud 14.02.2017 müügilepingu, mille alusel kostja müüs hagejale sõiduki Opel Insignia, VIN-koodiga XXXXXXXXXXX, registreerimismärgiga xxxxxxxxxxx ostuhinnaga 7500 eurot. Sõiduki ostuhind on kostjale täies ulatuses tasutud. Sõiduki müügikuulutuse kohaselt (vt hagiavalduse lisa nr 2) oli Sõiduki läbisõiduks 208 000 km, Sõiduk pidi olema varustatud „käed vabad süsteemiga“, Sõiduki osas oli „Teostatud tehniline kontroll“, samuti reklaamis kostja Sõidukit kui „Korralik hea lisavarustusega auto.“ Vahetult peale Müügilepingu sõlmimist ilmnesid Sõidukil erinevad tehnilised probleemid, millest kostja ei olnud Müügilepingu sõlmimisel hagejat teavitanud, mh selgus hagejale peale eriteadmistega isiku poolt Sõiduki ülevaatamist, et Sõidukil on järgmised puudused: a) parema esilaterna korpusel esinevad avariilised vigastused, automaatika ei tööta, b) esiistmete soojendused pole töökorras; c) parempoolse peegli kokku klappimise süsteem on vigane, peegel ei fikseeru korrektselt; d) konditsioneer pole töökorras; e) Sõiduki komplektsusest puudub kompressor, rehvi täitevaht ja puksiiraas. Samuti ilmnes hagejale vahetult peale Müügilepingu sõlmimist üllatuslikult, et Sõidukil
2-18-3870
puudub tegelikkuses „käed vabad telefonisüsteem“ ning, et Sõiduki tegelik läbisõit oli Müügilepingu sõlmimise hetkel lubatud 208 000 km asemel tegelikkuses minimaalselt 265 384 km, st Sõiduki odomeetri näitu on enne müügikuulutuse avaldamist vähemalt 40 000 km võrra tegeliku läbisõidu varjamiseks vähendatud. Sõiduki puudused on tuvastatud riiklikult tunnustatud ekspert Raul Põdersalu poolt. Eksperdi arvamuse koostamise eest tasus hageja eksperdile tasu summas 150 eurot. Hageja on peale Müügilepingu sõlmimist Sõidukil ilmnenud varjatud puuduste kõrvaldamiseks kandnud kulutusi hetkel summas 112,00 eurot. Sõiduki puuduste kõrvaldamise maksumuseks on lisaks eelnevale veel 2087,60 eurot (OÜ Innmer hinnapakkumine summas 1185,60 eurot ja Kadaka autokaubad OÜ pakkumiselt parema esitule maksumus 639,17 eurot+km, so 767 eurot ja remonditööd 112,50 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 135 eurot). Sõidukile „käed vabad süsteemi“ paigaldamise maksumuseks on 350,00 eurot. Hageja leiab, et kostja poolse müügilepingu rikkumise tõttu on hagejale tekkinud otsene varaline kahju seoses kulutustega Sõiduki remondile summas 2199,60 eurot, eksperdi tasule summas 150 eurot ja käed vabad süsteemi paigaldamise maksumusele summas 350 eurot, millise kahju on kostja kohustatud VÕS § 128 lg 3 kohaselt hagejale hüvitama. Seoses asjaoluga, et kostja keeldus hagejale tekkinud kahju hüvitamisest, pöördus hageja õigusabi saamiseks advokaadibüroo Lillo & Partnerid poole, millega seoses tekkisid hagejal kulutused õigusabile summas 360 eurot. Arvestades eelnevat, nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist kokku summas 3059,60 eurot (so hageja kohtueelsed õigusabikulud summas 360 eurot, Sõiduki remondikulud summas 112 eurot ja 2087,60 eurot, kulutused eksperdi tasule summas 150 eurot ja kulutused käed vabad süsteemi paigaldamise maksumusele summas 350 eurot). Hageja nõudis 10.01.2018 kahju hüvitamise nõudega (vt hagi lisa nr 9) kostjalt kahju hüvitamist hiljemalt 17.01.2018, mistõttu nõuab hageja kostjalt kahju hüvitise summalt (kokku summas 3059,60 eurot) VÕS § 113 lg 2 alusel viivise tasumist alates 18.01.2018 kuni kahju hüvitise hagejale tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seisuga 12.03.2018 on sissenõutavaks muutunud viiviste summaks 36,35 eurot (s.o periood 18.01.2018-12.03.2018 kokku 54 päeva*0,673112 eurot päevas). Vaid parempoolse peegli vigastuse osas leppisid pooled kokku sõiduki ostuhinna vastavas alandamises (selliselt, et sõiduki ostuhinnaks lepiti kokku 7500 eurot) ning selle puuduse osas hageja kostjalt sel põhjusel ka kahju hüvitamist ei nõua. Samuti ei nõua hageja hagiga hüvitist puuduva kompressori, rehvi täitevahu ja puksiiraasa osas ega hüvitist selle eest, et sõiduki odomeetri näitu on enne müügikuulutuse avaldamist vähemalt 40 000 km võrra tegeliku läbisõidu varjamiseks vähendatud. Seega eelviidatud puudused asja lahendamisel sisulist tähtsust ei oma. Parema esilaterna korpusel avariilisi vigastusi ja seda, et automaatika ei tööta, hageja sõiduki ülevaatusel ei tuvastanud, ka kostja nendest vigastustest hagejat ei teavitanud, müügi hetkel hageja esilaterna kinnitusel teipi ei märganud. Hageja teavitas kostjat sõidukil ilmnenud puudustest esimest korda juba 21.02.2017 (so 7 päeva peale müügilepingu sõlmimist), kuid kostja keeldus puudusi omal kulul kõrvaldamast, samas tunnistas kostja siiski oma vastutust puuduva (kuid müügikuulutuses lubatud) käed vabad telefonisüsteemi osas.
1.3.28.05.2018 ja 04.06.2018 on hageja esitanud pärast eelistungit täiendavad seisukohad, mille järgi Viking Motors AS poolt on sõiduki ülevaatuse tulemusena vigadena tuvastatud, et parempoolse esitule valgusvihk ei reguleeri ennast ja paremas esitules vale Xenoni plokk. Selle vea parandamise kulu on toodud Kadaka autokaubad OÜ pakkumisel (vt hagi lisa nr 6), s.o parema esitule maksumus 767 eurot. Viking Motors AS 10.05.2018 hinnapakkumise nr 37760 kohaselt on Viking Motors AS poolt sõiduki ülevaatuse tulemusena hinnatud sõiduki esiistmete soojenduse remondi kuluks kokku 988,28 eurot. Viking Motors AS 10.05.2018 hinnapakkumise nr 37760 (vt käesoleva menetlusdokumendi lisa nr 1) kohaselt on Viking Motors AS poolt sõiduki ülevaatuse tulemusena hinnatud konditsioneeri parandamise algseks kuluks kokku 52,20 eurot.
2.1.Kostja Atfan OÜ esitas 11.04.2018 vastuse hagiavaldusele, mille järgi ta ei nõustu hagiga. Kostja leiab, et on hagi tuleb jätta rahuldamata alltoodud põhjustel. Kostja on aga seisukohal, et müüs hagejale kasutatud sõiduki. Kasutatud sõiduki kvaliteet tähendab, et sõidukil esinevad asja tavapärasest kulumisest tingitud puudused, mis ei kujuta endast lepingutingimustele mittevastavust. Seega pole kostja väitnud ja kokku leppinud, et sõidukil ei esine mingeid puudusi, vaid pooled leppisid kokku, et sõidukil esinevadki asja tavapärasest kulumisest tingitud puudused. Samuti on kostja seisukohal, et sõidukil esinenud puudused ei olnud varjatud puudused, kuna hageja oli nendest teadlik enne müügitehingu sõlmimist. Kostja kinnitab, et müügi hetkel oli esilaterna kinnitus teibitud teibiga, kostja ei püüdnudki seda varjata ja hageja sai seda näha ja nägi mootori luugi avamisel. Lisaks hagejale käis eelnevalt seda autot vaatamas veel kolm hageja tuttavat, kes kõik nägid ja tutvusid selle autoga. Seega hageja oli teadlik sellest, et esilatern on katki ja tegemist ei ole varjatud puudusega, kuna seda oli võimalik märgata tavapärase vaatluse käigus. Hageja ostis auto talvel. Enne ostu tegi proovisõidu ca 20 km ja koos kohapeal töötava mootoriga töötas auto vähemalt 45 min. Selle ajaga esiistmed kas läksid või ei läinud soojaks. Hagejal oli võimalus soojenduse korrasolekut tuvastada lepingu sõlmimisele eelnenud sõiduki üle vaatamisel, seega hageja pidi teadma, kas esiistme soojendus töötab ja tegemist ei ole varjatud puudusega. Hageja nägi auto üle vaatamisel enne ostmist, et peegel ei fikseeru, kostja tegi täiendavalt allahindlust 50 eurot, seega hageja oli sellest teadlik ja tegemist pole varjatud puudusega. Konditsioneeri puhul ei olnud tegemist varjatud puudusega, sest tulenevalt asjaolust, et tegemist oli kasutatud sõidukiga, siis võib vajada sellise sõiduki konditsioneeri süsteem aeg-ajalt täitmist. Hageja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit selle kohta, mis siis konditsioneeril tegelikult viga on, seega ei ole ka võimalik hinnata, kas tegemist on müügihetkel olnud puudusega või siis on puudus ilmnenud hiljem, sõiduki kasutamise käigus ja tuleneb sõiduki loomulikust kulumisest ning seega pole ka tegemist lepingutingimustele mittevastavusega. Kostja on seisukohal et OÜ Innmer poolt tehtud hinnapakkumises ei ole tegemist konditsioneeri parandamisega, vaid täielikult uue konditsioneeri ehitusega. Vaid täielikult auto hävimisel on vaja kõiki neid osasid, mis on ülesloetud antud hinnapakkumises. Pooled sõlmisid müügilepingu 14.02.2017. Hageja on kontrollinud 13.02.2017, seega enne auto ostu, sõiduki tausta (hagi lisa – electronic service assistant), kus on näha sõiduki lisavarustuse nimekiri. Sõiduki varustustaseme loetelus ei ole käed-vaba-süsteemi. Seega oli hageja enne müügilepingu sõlmimist teadlik, et käed vaba süsteem autol tegelikult puudub, tegemist pole varjatud puudusega. Samuti on hageja poolt 13.02.2018 tehtud enne sõiduki ostu taustakontroll, millest nähtuvalt oli sõiduki odomeetri näit 04.11.2016 seisuga 265 384 km. Seega hageja sai kontrollida, kontrollis ja teadis auto tegelikku läbisõitu, tegemist pole varjatud puuduse ega lepingutingimustele mittevastavusega. Kostja juhib tähelepanu ka asjaolule, et kuna hageja tuvastas enne müügitehingut, et auto tegelik kvaliteet ei vasta müügikuulutuses toodule, leppisid pooled kokku, et kostja alandab ostuhinda 500 euro võrra, sest auto müügikuulutuses oli hind 8000 eurot, hageja aga ostis 7500 euroga. Hageja ja kostja leppisid kokku, et hageja saab allahindlust 500 eurot võimalike puuduste kõrvaldamiseks. Parempoolse peegli vigastuse osas leppisid pooled tõepoolest kokku sõiduki ostuhinna vastavas alandamises 50 täiendava euro võrra, mitte nii nagu on hageja kohut eksitades väitnud, et 500 euro
2-18-3870
võrra. Hageja väide, et parema esilaterna korpusel avariilisi vigastusi ja seda, et automaatika ei tööta, hageja sõiduki ülevaatusel ei tuvastanud, on paljasõnaline ja väär. Kostja kinnitab, et müügi hetkel oli esilaterna kinnitus teibitud teibiga, kostja ei püüdnudki seda varjata ja hageja sai seda näha ja nägi mootori luugi avamisel.
2.2.28.05.2018, 30.05.2018 ja 04.06.2018 on kostja Atfan OÜ täpsustanud enda seisukohti. Kostja ei vaidlusta hageja poolt tellitud auto ülevaatust ja on nõus oma arvamuse ja kompromissettepaneku esitamisel võtma aluseks Viking Motors AS selgitused antud auto seisukorrast. Viking Motors AS on üks kolmest ametlikust Opeli esindusest Tallinnas, seega ei ole nende seisukohtades põhjust kahelda. Viking Motors AS on oma seisukohas ka öelnud, et esitules on vale xenoni plokk. Kostja tegi päringu varuosakeskus.ee portaalis ja sai vastuseks, et ploki saab osta 169 eur +km , see on kokku 196 eurot ( lisa nr 3). Kostja esitas päringu ka Amserv Auto AS-i (Lisa nr 4) , kui palju läheb aega selle xenon ploki vahetuseks. Vastus oli 1,5-2 tundi. Seega, kui võtta aluseks hageja varasema tööde teostaja Oü Innmer hinnakiri (22,50+km töötunni hind), siis saab selle ploki ära vahetada 54 euro eest. Kostja ei vaidle vastu, et istmesoojendused ja konditsioneer vajavad parandamist ning sõidukil puudub käed-vaba-süsteem. Kuid kostja leiab, et nimetatud süsteemi saaks odavamalt, kui soetada Parrolt 3000CK handsfree komplekt 119 euro eest. Kostja asub seisukohale, et vigade kõrvaldamise kulud läksidki maksma hageja poolt esitatud hinnapakkumiste ja tõendite põhjal 444,50 eurot, mis oli kostja poolt juba kompenseeritud auto ostul. Kui hageja oleks pöördunud selle 450 euro eest esindusse auto puuduseid kõrvaldama, siis ei oleks osutunud vajalikuks ei ekspert Raul Põdersalu ega ka Opeli esinduse arvamus. Seega oleks see kulu olnud olemata ja antud vaidlus üldse pidamata. Kostja leiab, et hageja ei ole sihtotstarbeliselt antud allahindlust kasutanud. Kostja ei ole nõus eeltoodut arvesse võttes ekspert arvamuse kulu 150 eurot hüvitama.
MENETLUSE KÄIK
3.20.03.2018 võttis Pärnu Maakohus hagi menetlusse. 20.03.2018 määrusega on kohus rahuldanud hageja Xxxxxxxxxxxa hagi tagamise taotluse, millega seada esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi hageja A.V. kasuks kostjale Atfan OÜ-le kuuluvale kinnisasjale, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2109040 alla, asukohaga Xxxxxxxxxxx summas 4232,31 eurot. 07.05.2018 toimunud eelistungil määras kohus taotluste ja seisukohtade esitamise tähtajaks 28.05.2018 ning eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 04.06.2018. 06.06.2018 lahendas kohus poolte taotlused ja määras kohtuistungiaja. 28.06.2018 toimunud kohtuistungil jäid pooled kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Hageja loobus kohtuistungil osaliselt nõudest summas 280,12 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
4.1.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - hageja A.V. ja kostja Atfan OÜ sõlmisid 14.02.2017 müügilepingu, mille alusel kostja müüs hagejale sõiduki Opel Insignia, VIN-koodiga XXXXXXXXXXX, registreerimismärgiga xxxxxxxxxxx (edaspidi: sõiduk); - kostja Atfan OÜ tegeleb püsivalt oma majandustegevuses kasutatud autode edasimüügiga ja hageja Xxxxxxxxxxx oli lepingu sõlmimisel tarbija; - sõiduki müügihind oli müügikuulutuse järgi 8000 eurot;
2-18-3870
- hageja Xxxxxxxxxxx tasus kostjale Atfan OÜ-le kokkulepitud ostuhinna kokku summas 7500 eurot; - kostja on sõidukit www.auto24.ee reklaaminud kui sõidukit, millel on „teostatud tehniline kontroll“ ja on paigaldatud „käed-vabad telefonisüsteem“; - sõidukil puudub „käed-vabad telefonisüsteem“; - sõiduki ostueelsel ülevaatusel oli sõiduki näidiku tabloos teade "check right dipped beam light“ (tõlge: kontrolli paremat lähituld); - puudused ilmnesid vahetult peale müügilepingu sõlmimist, so 2017. a veebruaris, millest hageja on kostjale 21.02.2017 e-kirjaga teatanud.
4.2.Hagiavalduse kohaselt on kostja Atfan OÜ müünud 14.02.2017 hagejale A.V. ́ale puudustega sõiduki Opel Insignia. Pärast visuaalset sõiduki ülevaatamist sõlmisid kostja ja hageja lihtkirjaliku müügilepingu ja sõiduki valdus anti hagejale pärast lepingu sõlmimist üle. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejale üle antud auto vastas lepingutingimustele või mitte. Hageja väitel ei vastanud üle antud sõiduk lepingutingimustele tulenevalt sellise kasutatud asja olemusest, sest sõidukil olid puudused. Hageja Xxxxxxxxxxx palub kohtul kostjalt Atfan OÜ-lt välja mõista kahjuhüvitis kokku summas 2779,48 eurot, mis koosneb: 1) kulutustest eksperditasule 150 €; 2) kulutused hageja kohtueelsetele õigusabikuludele summas 360 €; 3) sõidukile „käed vabad süsteemi“ paigaldamise kuludest 350 €; 4) sõiduki remondikuludest 112 € (s.o konditsioneeri täitmine ja kontroll summas 37,50 € ja ABS anduri vahetusega seotud kuludest 30,83 € ja 25 € km, millele lisandub käibemaks); 5) sõiduki esiistmete soojenduse remondi kuludest 988,28 €; 6) konditsioneeri parandamise kuludest 52,20 €; 7) parempoolse esitule vahetamise kuludest 767 €. Hageja on 28.06.2018 osaliselt loobunud nõudest summas 280,12 eurot. TsMS § 431 lg 1 alusel kohus lõpetab osaliselt asjas menetluse. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega.
4.3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt ei vasta asi mh lepingutingimustele, kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi või kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Poolte vahel 14.02.2017 sõlmitud müügilepingust ei nähtu eritingimusi, milles lepinguosalised oleksid kokku leppinud. Puuduvad kokkulepped auto omaduste osas, mis oleksid auto teistsuguseks tavaolukorrast erinevaks kasutamiseks. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1). Pooled ei vaidle selle üle, et tegemist oli kasutatud autoga. Kasutatud asjade puhul tuleb kohtu arvates arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi (RKTKo nr 3-2-1-23-10, p 12). Tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel (VÕS § 217 lg 2 p 2). Kohus nõustub hagejaga, et kui kostja reklaamis autot auot24.ee kui „[k]orralik hea lisavarustusega auto,“ millele oli „[t]eostatud tehniline kontroll, võis hageja mõistlikult võttes eeldada, et tegemist on korras kasutatud autoga. Konditsioneeri, istmesoojenduste, pidurite ja esitule korrasolek on auto olulisteks omadusteks, mis võimaldab autot eesmärgipäraselt ekspluateerida. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et 8 aasta vanusel autol võivad olla puudused, mis ei ole seotud loomuliku kulumisega. Sõiduk on seega puudustega, kui sellele paigaldatud varustus ei ole töökorras.
2-18-3870
VÕS § 218 lg 1 alusel vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale, puudus ei tulenenud ostjast ja ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (RKTKo nr 3-2-1-156-11, p 18jj). Vaidlust ei ole selles, et hageja on tarbijana ostnud sõiduki kostjalt, kelle püsivaks majandustegevuseks on kasutatud sõidukite müük (VÕS § 1 lg 5). Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega (VÕS § 218 lg 2). Asjaolu, et hageja on puudustest kostjale teatanud nähtub ka kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest. Hageja on 21.02.2017 kostjale saadetud e-kirjas teatanud sõiduki puudustest ja on neid ka üksikasjalikult kirjeldanud. VÕS § 220 lg 1 alusel peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Eelistungi on kostja võtnud omaks, et auto puudustest on teatatud 6 kuu jooksul, mistõttu puudub vaidlus, kas ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama (TsMS § 231 lg 2). Kostja ei ole asjas ümber lükanud eeldust, et sõiduki üleandmisel ei olnud puuduseid (välja arvatud ABS-andur).
4.4.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 3 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 101 lg 3 alusel võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. VÕS § 115 lg 1 alusel kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohtule esitatud sõiduki põhiandmete ja sõiduki taustakontrolli väljatrükist nähtub, et sõidukile on tehtud 14.02.2017 ja 03.05.2017 korraline ülevaatus. Kohus ei nõustu aga kostja seisukohaga, et ülevaatuse läbimise faktist võiks teha järeldust, et sõidukil ei olnud puuduseid. Riiklikult tunnustatud eksperdi Raul Põdersalu kirjaliku asjatundja arvamuse nr 633/2017 kohaselt on 04.09.2017 sõiduki ülevaatusel tuvastatud, et sõiduki juhtmooduli andmete kohaselt esinevad sõidukil järgmised püsivad veateated: konditsioneeri pumba juhtklapi, parempoolse istmesoojenduse ja parempoolse esilaterna automaatika kohta. Ekspert on tuvastanud, et parempoolne esitule korpus on purunenud, istmesoojendused ei tööta, konditsioneer ei tööta (jahutatud õhk ei välju) ja puudub käed-vaba telefonisüsteem. Ka hageja poolt esitatud Viking Motors AS 10.05.2018 hinnapakkumisest nähtub, et sõiduki esituli on puudustega – valgusvihk ei reguleeri ennast ja esitules on kasutatud valet Xenon plokki. Samalt hinnapakkumiselt nähtub ka konditsioneeri parandamise kulu 52,20 eurot, mille on põhjustanud katkestus vooluahelas. Seega, kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist sõiduki puudused, millega on kostja ka 07.05.2018 eelistungil nõustunud, et sõiduki parempoolsel esitulel on nähtavad vigastused, istmesoojendus ja konditsioneer ei tööta ning puudub käed-vaba telefonisüsteem. Antud juhul tuleb auto lepingutingimustele mittevastavust jaatada, sest sõidukil on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kasutatud auto, mida on reklaamitud töökindlana ja kontrollituna, peaks olema kasutatav ka pärast müügilepingu sõlmimist.
4.5.VÕS § 127 lg 1 ja 4 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu
2-18-3870
tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 2 ja 3 kohaselt on varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kostja Atfan OÜ on eel- ja põhiistungil omaksvõtnud, et sõidukil puudub käed-vaba telefonisüsteem, mida auto müügikuulutuses on lubatud. Kostja on aga leidnud, et hagejal oli võimalus tutvuda sõiduki tehase poolt paigaldatud lisavarustuse nimekirjaga (Electronic Service Assistant väljavõte), milles antud süsteemi ei olnud nimetatud. Kohtu hinnangul ei mõjuta antud asjaolu kostja vastutust, sest auto24.ee müügikuulutuses on kostja selgesõnaliselt teatanud, et sõidukil on „käed vaba süsteem,“ mistõttu sai tarbijast hageja mõistlikult eeldada, et professionaalne sõidukite müüja pakub müügiks autot, millel on reklaamitud omadused (VÕS § 217 lg 2 p 6). Kohtu järeldust ei muuda asjaolu, et kostja on ekslikult lähtunud asjaolust, et sõiduki rooli peal on käed-vaba telefonisüsteemi nupud, millest võis eeldada süsteemi olemasolu. Kohus nõustub hagejaga selles, et lisavarustust saab ka pärast tehasest saabumist paigaldada ja kui kostja lubab tarbijale süsteemi olemasolu, siis võib hageja reklaamis nimetatud omadustest lähtuda. Hageja leiab, et sõidukile käed-vaba telefonisüsteemi Bury komplekti paigaldamise maksumuseks on 350 eurot, mis nähtub Viking Motors AS 05.01.2018 pakkumisest. Kostja hinnangul peaks kasutama odavamat süsteemi, nt Parrolt 3000CK, mille saab veebipoest osta 119 euro eest (www.noortehnik.ee). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja ei ole selgitanud, kas Parrolt telefonisüsteem sobib sõidukile, see-eest võib Viking Motors AS pakkumise puhul olla kindel, et Bury komplekt sobib Opel Insigniale. Seega on põhjendatud hüvitise suuruseks 350 eurot. Sõiduki esiistmete soojenduse remondi kulud summas 988,28 eurot, mis nähtub Viking Motors AS hinnapakkumiselt nr 37760, kus on nimetatud nii vahetatavad detailid kui ka tööraha. Kostja on leidnud, et Viking Motors AS pakkumine on kallis ja sisaldab üleliigseid detaile. Kohus ei nõustu kostjaga, et hüvitise suuruse hindamisel tuleks lähtuda OÜ Innmer pakkumisest summas 180 eurot, sest pakkumisest nähtub, et tegemist on esialgse hinnanguga. Kostja põhjendustest ei nähtu miks ei ole kõiki Viking Motors AS pakkumises nimetatud soojenduselemente vaja kasutada, sest üksnes asjaolu, et soojuselementide arv on paaritu ei võimalda teha järeldust, et pakkumisse oleks lisatud midagi üleliigset. Kostja poolt ei ole ka esitatud tõendatud seisukohta, millest tuleks sõiduki istmesoojenduste parandamisel lähtuda. Kohtus leiab, et aluseks tuleb võtta Viking Motors AS müügipakkumised ja ülevaatuse tulemused, arvestades selle ettevõtja kogemusi Opelite remontimisel, mida on ka kostja oma kirjalikes seisukohtades tunnustanud. Parempoolse esitule parandamise kulu summas 767 eurot, mille tõendamiseks on hageja esitanud kohtule Kadaka autokaubad OÜ pakkumise nr 2702. Hageja on kohtuistungil kohtule kinnitanud, et see on kogu esitule maksumus, mille juurde ei ole lisatud tule vahetamise töö maksumust. Kostja ei ole hinnaga nõustunud, leides, et vea parandamiseks ei ole vaja vahetada tervet esituld. Samuti tuleks kostja hinnangul eelistada odavamat esilaternat, s.o hinnaga 432 eurot, mis nähtub RAM Varuosad OÜ hinnapakkumiselt. Kohus nõustub hagejaga selles, et esitule puuduste kõrvaldamiseks tuleb asendada terve latern, sest Viking Motors AS kirjalikust seisukohast nähtub, et osaline parandamine ei pruugi anda soovitud tulemust (esitule kohta vt täiendavalt p 4.6). Kohus leiab, et kulutused eksperdi tasule summas 150 eurot ja kulutused hageja kohtueelsetele õigusabikuludele summas 360 eurot on põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 128 lg 3 alusel on otseseks varaliseks kahjuks mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et eksperdilt arvamuse küsimine oli asjata, sest ekspert on tuvastanud sõiduki ülevaatamise käigus puudused, mis on kahju hüvitamise seisukohast olulised asjaolud. Samuti on olnud vajalik esindajale makstud tasu 3 tunni eest (töötunni maksumus 120 € koos käibemaksuga), kuna asjaolude väljaselgitamine enne
2-18-3870
kohtuvaidlust on olnud vajalik hüvitise suuruse kindlaks tegemiseks. Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et kostja ei olnud valmis tegema järeleandmisi ja kostja suhtlemise toonist oli ilmselge, et kostja ei soovi hagejale vähimalgi määral järeleandmisi teha. Hageja esindaja on 10.01.2018 kahju hüvitamise nõude koostanud. Kohtul esitatud tõenditest nähtub, et hageja on saatnud 10.01.2018 kahju hüvitamise nõude kostjale, mida tõendab hageja poolt kostja aadressile [email protected] 10.01.2018 kell 12:52: mis on saadetud e-kiri. Elkdata OÜ vastuse kohaselt jõudis hageja esindaja vastav e-kiri kostja aadressile [email protected] 10.01.2018 kell 12:52:32. Kohus leiab, et hageja on tahteavaldust kostjale väljendanud, valides selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Hageja leiab veel, et hüvitatavaks kahjuks on OÜ Innmer 17.04.2017 arve nr 1033 järgi tehtud tööd, s.o konditsioneeri täitmine, parema esimese ABS anduri vahetus ja piduritööd kokku summas 112 eurot. Eksperdi R. Põdersalu kirjaliku arvamuse kohaselt tekkis nimetatud puudus pärast sõiduki vahetust, sest viga võis tuleneda ekspluatatsioonilisest kulumisest. Kohus leiab, et eelnimetatud puudus on seega tekkinud pärast sõiduki üleandmist, mistõttu tuleb jätta välja mõistmata. Asjas ei ole leidnud tõendamist, et anduri puudus on tingitud selle ebapädevast parandamisest. Kohtu järeldust ei väära OÜ Innmer 28.05.2018 kirjalikud vastused, sest nendest vastustest ei nähtu, milles seisnes vahetatud anduri puudus ja kuidas on puudus tuvastatud. VÕS § 222 lg 1 alusel kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. VÕS § 222 lg 4 ja 5 kohaselt Müüja kannab asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Hageja on teatanud 21.02.2017 sõiduki puudustest, pidades seejärel läbirääkimisi sõiduki parandamiseks ja on edastanud 10.01.2018 kahju hüvitamise nõude, mis on jäänud tagajärjetuks. Kostjale on antud võimalus parandada puuduseid, millest kostja on keeldunud. Hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud hagejale kohustuse rikkumisega (puudusega asja müümisel) kahju, mistõttu tuleb hagejale hüvitada vajalike tööde maksumus. Kohus asub seisukohale, et sõidukil olid puudused – käed-vaba telefonisüsteemi puudumine, katkine istmesoojendused ja konditsioneer – üleandmisel ostjale (hagejale), puudused ei tulenenud ostjast ja ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma ning ei ole ka sõlmitud müüja (kostja) vastutust piiravat kokkulepet (välja arvatud sõiduki parempoolne esituli – vt lähemalt p 4.6.). Seega on kostja kohustusi rikkunud ja tal tuleb rikkumisega tekitatud kahju hagejale hüvitada. Kohus mõistab kostjalt Atfan OÜ-lt hageja Xxxxxxxxxxx kasuks välja kahjuhüvitise kokku summas 1900,48 eurot, s.o kulutused 1) kirjaliku asjatundja arvamuse saamiseks 150 €; 2) hageja kohtueelsetele õigusabikuludele 360 €; 3) sõidukile „käed vabad süsteemi“ paigaldamiseks 350 €; 4) sõiduki esiistmete soojenduse remondiks 988,28 €; 5) konditsioneeri parandamiseks 52,20 €.
4.6.Kostja on leidnud, et hageja oleks pidanud märkama auto puudusi – mittetöötavat istmesoojendust, teibitud esilaternat – seetõttu hageja ei ostnud autot varjatud puudustega. Kostja leiab, et kuna sõidukit osteti talvel, siis oleks hageja pidanud proovisõidul tundma, et istmesoojendus ei tööta. VÕS § 219 lg 1 alusel kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandusvõi kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Hageja ei ole sõlminud lepingut majandus- ega kutsetegevuses, samuti ei ole lepingus märget lepingueseme ülevaatamise ja puuduste avastamise kohta. Hageja väitel läks sõiduki ülevaatamisel istmesoojenduse märgutuli põlema, millest võis järeldada, et istmesoojendused töötavad. Kohus leiab, et sõiduki ostja (hageja) ei teadnud ega pidanud teadma, et istmesoojendus ei tööta, sest hageja võis lähtuda kostja lubadusest, et tegemist on
2-18-3870
kontrollitud ja korras autoga, millel puudusi ei ole. Kostja on eelistungil kohtule kinnitanud, et nimetatud puudustest hagejale ei ole teatatud, seega ei saa ka eeldada hageja teadmist. Kohus nõustub aga kostja seisukohaga, et kostja pidi sõiduki ostmisel olema teadlik asjaolust, et parempoolne esilatern on puudustega, sest esiteks oli laterna kinnitus katkine, mis nähtub selgelt asjatundja kirjalikust arvamusest ja teiseks, sõiduki armatuurlaual oli veateade esitule kohta. Veateade tekib asjatundja arvamuse kohaselt alati, kui auto käivitatakse. Seega pidi hageja olema teadlik sellest, et sõiduki parempoolse esitule funktsionaalsus on häiritud, sh tulede lisavarustus, mis vahetab lähituled automaatselt ümber kaugtulede vastu (Viking Motors AS 10.05.2018 e-kiri). Kostja väidab, et hageja veendus kohapeal sõiduki puuduste olemasolus, mistõttu vähendati kokkuleppel sõiduki hinda 500 euro võrra. Hageja väitel oli hinnaalandamine tingitud asjaolust, et hageja avastas parempoolse peegli süsteemi puuduse, mille tõttu kostja nõustus hinda alandama. Vaidlust ei ole selles, et ka peegel oli sõidukil puudustega, sest selle puudused tuvastati asja ülevaatamisel. Kohtu hinnangul on usutav, et hinnaalandamine on toimunud enne lepingu sõlmimist kõigi nähtavate puuduste, s.o nii peegli kui ka esitule maksumuse osas.
4.7.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on 10.01.2018 koostatud kahju hüvitamise nõude toimetanud kostjale 17.01.2018 kätte. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates 18.01.2018. Alates 18.01.2018 nõuab hageja kostjalt viivist arvestatuna VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud, sest kostja on põhinõude 1900,48 euro tasumisega viivituses alates 18.01.2018 ja nõutav viivisemäär ei ole ebamõistlik, mistõttu kohus rahuldab selle. Kohus mõistab kostjalt Atfan OÜ-lt hageja Xxxxxxxxxxx kasuks välja viivise kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o summas 73,73 eurot ja edasi kuni põhinõude täitmiseni.
5.Pärnu Maakohtu 20.03.2018 määrusega on kohus hageja taotlusel seadnud esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi hageja A.V. kasuks kostjale Atfan OÜ-le (registrikood 12021970) kuuluvale kinnisasjale, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2109040 alla, asukohaga Xxxxxxxxxxx summas 4232,31 eurot. TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Hagihind
6.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagiavalduse on hageja esitatud kohtule 12.03.2018. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda
2-18-3870
arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded - põhinõude suuruseks kostja vastu 3059,60 €, viivis 36,35 ja aastane viivis 246,36 €. Hagi hinnaks on asjas 3342,31 €. Menetluskulud
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud (TsMS § 168 lg 4). TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus rahuldab osaliselt hagi, seetõttu tuleb menetluskulud jätta osaliselt kostja ja ka hageja kanda.
7.1.Hageja lepingulise esindaja kulu on olnud järgmine: - 12.03.2018 hagi ja hagi tagamise avalduse koostamine 4 h 30 min summas 540 €; - 19.03.2018 hagi tagamise taotluse täpsustamine 1 h 15 min summas 150 €; - 19.04.2018 tutvumine kostja vastusega hagile 2 h summas 240 €; - 07.05.2018 ettevalmistus eelistungiks, eelistungil osalemine 3 h 30 min ja kütusekulu 24 € kokku 444 € - 28.05.2018 hageja arvamuse koostamine 2 h summas 240 €; - 04.06.2018 tutvumine kostja seisukohaga, arvamuse koostamine 2 h summas 240 € - 28.06.2018 ettevalmistus kohtuistungiks, kohtuistungil viibimine ajakuluga 3 h 30 min summas 420 € ja kütusekulu 30 €. Hagejale menetluskulude nimekirja esitamise seisuga seonduvalt õigusteenust osutatud kokku mahus 18 tundi ja 45 min. Õigusteenust on osutatud tunnitasu määraga 120 eurot (sh käibemaks), kokku 2697,50 eurot. Riigilõiv 350 eurot hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt. Hageja taotleb, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on esitanud kohtule vastuväite hageja menetluskulude osas, mille järgi on kostja hinnangul hageja menetluskulude suurus ülepaisutatud. Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et kogu ulatuses ei saa hageja lepingulise esindaja kulusid, mõistlikuks ja vajalikuks kuluks lugeda. Kohus leiab, et hagiavalduse koostamiseks kulunud aega saaks pidada mõistlikuks mitte rohkem kui 2 tundi. Esialgses hagis ei olnud avatud kõiki neid detaile, mida on asja edasisel menetlemisel arutatud. Hagi sisu järgi on teksti kattuvus kostjale 10.01.2018 esitatud kahju hüvitamise nõudega, mistõttu ei saanud hagi koostamiseks kuluda üle 2 tunni. Hagis on lühidalt formuleeritud kõik elementaarselt vajalik, et kohus saaks hagi menetlusse võtta. See-eest on edasised kulud, mis on seotud menetlusdokumentide koostamisega põhjendatud, sest hageja on pidanud vastama kostja vastuväidetele ja ei ole seejuures esitanud põhjendamatuid taotlusi. Kohus leiab, et mõistlikuks istungiteks ettevalmistamise kulu on 16 h ja 45 min, s.o kokku 2457,50 eurot. Sõidukulude osas kohus leiab, et põhjendatud kulu kahel istungil on osalemiseks on kokku 28 eurot, arvestades keskmise bussipileti hinnaga (7 €). Lisaks riigilõiv 350 eurot. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja esitanud.
7.2.Kohus rahuldab hagi põhinõude summas 1900,48 eurot, kuid jätab rahuldamata põhinõude summas 879 eurot ja lõpetab menetluse summas 280,12 eurot. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulude proportsioone jagada hagi rahuldamise ulatuse järgi. Eeltoodust lähtudes jagab
2-18-3870
kohusmenetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.o 62,12 % hageja menetluskuludest jääb kostja kanda ja 37,88 % kostja menetluskuludest jääb hageja kanda. TsMS § 445 lg 1 alusel kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Menetluskuluks, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada on 1761,41 eurot. Hageja on tasunud hagi tagamisel tagatist summas eurot. TsMS § 391 lg 2 alusel hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul TsMS § 391 lg 1 nimetatud ajast alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik
Kohtuotsus jõustus osaliselt 21.05.2019 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega:
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 13.07.2018 otsus hagi rahuldamata jätmise osas osaliselt ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hageja põhinõue täiendavalt 112 euro ulatuses ning mõista kostjalt välja viivis ajavahemiku 18.01.2018–13.07.2018 eest täiendavalt 4 euro 34 sendi ulatuses. Samuti mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 14.07.2018 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ringkonnakohtu otsusega rahuldatud põhinõude summalt ning jaotada uuesti maakohtu menetluses kantud menetluskulud. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega kohus osaliselt menetluse lõpetas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4) ja osaliselt hagi rahuldas.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Lugeda kohtuotsuse resolutsiooni kehtivaks terviklikuks sõnastuseks: 1) Rahuldada hageja A.V.a hagi osaliselt. 2) Välja mõista kostjalt Atfan OÜ-lt hageja A.V.a kasuks 2090 eurot 55 senti, s.o põhinõue summas 2012 eurot 48 senti ja viivis perioodi alates 18.01.2018 kuni 13.07.2018 eest summas 78 eurot 7 senti. 3) Välja mõista kostjalt Atfan OÜ-lt hageja A.V.a kasuks alates 14.07.2018 sissenõutavaks muutuv viivis tasumata põhinõudelt (2012 eurot 48 senti) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuste kohase täitmiseni. 4) Lõpetada osaliselt tsiviilasjas nr 2-18-3870 menetlus summas 280 eurot 12 senti seoses hagist osalise loobumisega. 5) Jätta kohtulahendi täitmist tagava abinõuna jõusse Pärnu Maakohtu 20.03.2018 määrusega seatud kohtulik hüpoteek, millega kohus seadis esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi hageja A.V.a kasuks kostjale Atfan OÜ-le (registrikood 12021970)
2-18-3870
kuuluvale kinnisasjale, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2109040 alla, asukohaga Xxxxxxxxxxx summas 4232 eurot 31 senti.
4.Maakohtu menetluses kantud kulud jätta 27,59% ulatuses hageja A.V.a kanda ning 72,41% ulatuses kostja Atfan OÜ kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jätta 87,26% ulatuses hageja kanda ning 12,74% ulatuses kostja kanda.
5.Määrata kindlaks hageja A.V.a maakohtu menetluses kantud menetluskulud summas 2834 eurot 50 senti ning apellatsioonimenetluse menetluskulud 655 eurot.
6.Mõista kostja Atfan OÜ-lt hageja A.V.a kasuks välja maakohtu menetluses kantud menetluskulude katteks 2052 eurot 46 senti ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks 83 eurot 45 senti, kokku 2135 eurot 91 senti (sh käibemaks).
7.Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb Atfan OÜ-l tasuda A.V.ale viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.