XX hagi NA TRANS OÜ ja Seesam Insurance AS-i vastu kohustada kostjaid teostama paadi taastusremonditööd ja alternatiivselt kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 3. juuli 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): XX, lepingulised esindajad Liina Karlson ja Tanel Riivits Kostja I (vastustaja I): NA TRANS OÜ, lepingulised esindajad vandeadvokaat Kristiina Lee ja vandeadvokaadi abi Kristiina Urb-Semjonov Kostja II (vastustaja II): Seesam Insurance AS, lepinguline esindaja Martin Petermann
Asja läbivaatamine
Korraldaval kohtuistungil 1. aprillil 2019 ja kompromissi kinnitamise otsustamine kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 3. juuli 2018 otsus ja kinnitada poolte kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.XX (hageja) , NA Trans OÜ (kostja I) ja Seesam Insurance AS (kostja II, koos kostjad) on kokku leppinud, et kostja I tasub kompromissi korras hagejale 4000 eurot ning kostja II tasub kompromissi korras hagejale 3000 eurot.
1.2.Hageja kinnitab, et tal ei ole kostjate vastu mis tahes varalisi ega muid nõudeid peale käesoleva kompromissilepingu punktis 1 nimetatud nõude.
1.3.Kostjad kinnitavad, et neil ei ole üksteise suhtes mis tahes varalisi ega muid nõudeid.
1.4.Kostja I kohustub kompromissilepingu punktis 1 nimetatud 4000 eurot tasuma kahes osas järgmiselt – 2000 eurot hiljemalt 31. maiks 2019 ning 2000 eurot hiljemalt 30. juuniks 2019. Kostja II kohustub kompromissilepingu punktis 1 nimetatud 3000 eurot tasuma viie tööpäeva jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Vastavad summad tuleb kanda hageja arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXXX.
1.5.Juhul kui kostjad viivitavad rahalise kohustuse täitmisega on hagejal õigus nõuda kostjatelt viivitusintressi (viivist) 0,3% päevas enda osa rahalise
kohustusega täitmisega viivitamisel tähtaegselt tasumata summalt kuni kohustuse kohase täitmiseni.
4.Kompromissiga hõlmamata menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda, v.a tagastatav riigilõiv. Menetluskulusid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 3 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.XX (hageja) esitas 7. septembril 2016 Harju maakohtule hagi NA TRANS OÜ (kostja I) vastu kohustuse täitmise ja alternatiivselt rahalise hüvitise nõudes. Maakohus kaasas
8.mail 2017 hageja taotlusel menetlusse kaaskostjana Seesam Insurance AS (kostja II). Hageja esitas 25. mail 2017 hagiavalduse kostja II vastu kohustuse täitmise ja alternatiivselt rahalise hüvitise või taastamiskulude maksmise nõudes või alternatiivselt garantiikirja väljastamise nõudes. Täiendatud ja täpsustatud hagiavalduses palus hageja: (1) kohustada kostjaid teostama paadi taastamistööd viisil, et paat oleks töökorras ja sobiv merel sõitmiseks, st mere- ja sõidukõlbulik, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist; või alternatiivselt (2) välja mõista kostjatelt solidaarselt rahaline hüvitis 8 000 eurot; (3) kostjalt I lisaks välja mõista: - viivis 8 000 eurolt perioodi 10. veebruar kuni 7. september 2016 eest 370,51 eurot ja jooksev viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte vähem kui 0,02% päevas, alates 8. septembrist 2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni; - kohtueelsed õigusabikulud 1 420 eurot ja jooksev viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte vähem kui 0,02% päevas, alates
8.septembrist 2016 kuni põhinõude kohase täitmiseni; (4) kostjalt II lisaks välja mõista: - viivis 8 000 eurolt perioodi 28. mai 2016 kuni 25. mai 2017 eest 635,82 eurot ja jooksev viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte vähem kui 0,02% päevas, alates 26. maist 2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni; 2 (4)
-
kohtueelsed õigusabikulud 1 795 eurot ja jooksev viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte vähem kui 0,02% päevas, alates 26. maist 2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
Hageja väitel -
-
-
-
-
-
-
sõlmis ta kostjaga II paadi Suzi 323 (edaspidi „paat“) suhtes kindlustusperioodiks 9. august 2013 kuni 8. august 2014 kindlustuslepingu; paat uppus 25. oktoobril 2013 Läänemaal Vormsil Sviby sadamas; hageja pöördus 20. jaanuaril 2014 seoses paadi uppumisega kostja II poole, kes registreeris selle kindlustusjuhtumiks; hageja toimetas paadi aprillis – mais 2014 kostja II nimetatud isiku juurde remonditöökotta; kostja I esitas 19. juunil 2014 kostjale II hinnapakkumise paadi taastusremondiks summas 4 792,96 eurot (koos käibemaksuga) ja samal päeval väljastas kostja II kostjale I garantiikirja paadi taastusremondiks nimetatud summas; hagejale teatati aprillis 2015, et paat on korda tehtud ja sellele võib järele tulla. Hageja andis 5. mail 2015 sama info edasi kostjale II. Kostja II palus hagejal anda paadi vastuvõtu kohta garantiikirjale allkiri; hageja sai 5. mail 2015 paadi enda valdusesse ja tasus samal päeval omavastutuse summas 499,92 eurot; hageja viis 17. mail 2015 paadi Vormsile ja pani vette. Selgus, et paat edasi ei liikunud ega ei olnud sõidukõlbulik; hageja sai 17. juunil 2015 info, et Vormsil Rälby sadamas muuli ääres asunud paat on jälle vee alla vajunud ja 18. juunil 2015 teavitas hageja sellest kostjat II, kes edastas info kostjale I; kostja II tellis paadi uppumise põhjuste kohta riiklikult tunnustatud eksperdilt asjatundjaarvamuse, kes asus seisukohale, et paadi taastamisremont pole teostatud kvaliteetselt, paati sinna kogunenud veest tühjendama pidanud automaatsüsteem polnud enne 18. juunil 2015 toimunud taasuppumist tõenäoliselt töökorras, taastamisremondi käigus on jäetud korrastamata paadi elektrisüsteem; tõenäoliselt uppus paat väliste tegurite mõjul (nt vandalism või sabotaaž), paadi sõidukorda seadmiseks tuleb välja selgitada taastamisremondi käigus paadile paigaldatud mootori veekahjustused (tõenäoliselt tuleb mootor välja vahetada), välja tuleb vahetada kogu elektrisüsteem ja korrastada tuleb turbiini suunalabade ajam ja selle geomeetria; Politsei- ja Piirivalveameti 15. septembri 2015 vastasusest selgus, et ei ole piisavat alust süüteomenetluse alustamiseks, kuna puudub süüteo tunnustele vastav tegu, kuid samas on ilmselge, et paati eelnevalt remontinud firma ei ole teinud oma tööd nõuetekohaselt ja korrektselt; hageja pöördus korduvalt kostjate poole nõudega paadi kordategemiseks. Kostja II leidis, et paadi kordategemine remonditöökoja poolt ei ole põhjendatud; hageja pöördus 16. juunil 2016 nõudega kostja II vastu Eesti Kindlustusseltside Liitu, kes hageja avaldust ei rahuldanud, asudes seisukohale, et kostja II ei vastuta kostja I tegevuse või tegevusetuse eest; kuivõrd paadi remont oli teostatud ebakvaliteetselt, vastutavad ebakvaliteetse töö eest mõlemad kostjad.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu.
3 (4)
3.Maakohus jättis hagi 3. juuli 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi täielikult rahuldada. Menetluskulud palus hageja panna kostjate kanda. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu.
5.Pooled esitasid 16. aprillil 2019 ringkonnakohtule kompromissi määruse resolutsioonis märgitud tingimustel. Kompromissis sisaldub hageja taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 ja § 659 alusel tühistada ning tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja lahendamist kompromissiga.
7.Pooled kinnitasid kompromissi esitamisel, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh TsMS §-des 430 ja 432 sätestatust. Ringkonnakohus on pooltele selgitanud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgi kaebuse menetlusse võtmise määruses.
8.Hageja palus tagastada poole apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivust, selle taotluse saab ringkonnakohus TsMS § 150 lg 2 p 1 ja § 150 lg 3 alusel rahuldada. Kaebuselt tasuti lõivu 600 eurot, seega kuulub tagastamisele 300 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja arveldusarvele.
9.Ülejäänud menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3 poolte endi kanda.
10.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 433 lg 1 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Pooled lühendasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani, see on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.