Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
1 106,71 eurot Hageja: Stix KV OÜ (registrikood 14092508), lepinguline esindaja Alar Liivamägi Kostja: P S (isikukood xxx), lepinguline esindaja Maia Ploom
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja
2.1.kindlaksmääramine:
2.2.Menetluskulud jätta hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kanda. kostja menetluskuludena kindlaks Rahuldada osaliselt kostja 325 kindlaksmääramiseks ja määrata eurot.
2.3.Mõista Stix KV OÜ-lt (registrikood 14092508) P Si (isikukood xxx) kasuks välja menetluskulu summas 325 eurot.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Lihtmenetluse asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Kohus ei anna käesolevas asjas luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse saab esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui
kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale hüvitamiseks
võib
edasi
kaevata
menetluskulude
2-18-8998 õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib kohus sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 2 kohaselt juhul kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta. Kohus piirdub põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse otsuses, mille kohus teeb lihtsustatud põhjendava osaga, analüüsima tõendeid ega märkima, miks kohus mõnda tõendit ei arvesta. Hageja nõue ja seisukohad
1.Stix KV OÜ (hageja) esitas hagi P Si (kostja) vastu võla nõudes.
2.Hageja nõuab kostjalt võlga summast 988,17 eurot, samuti viivist 39,49 eurot ning viivist alates hagiavalduse esitamisest 0,0219% päevas. Lisaks nõuab hageja edasiulatuvalt võlgnevuse tasumist 100 eurot kuus kuni üürilepingu sõlmimiseni poolte vahel.
3.Hageja väitel ostis hageja 07.08.2017 notariaalse müügilepinguga M T temale kuulunud 1⁄2 suuruse kaasomandiosa x korteriomandist, registriosa nr x. 14.08.2017 kanti hageja 1⁄2 suuruse kaasomandiosa omanikuna kinnistusraamatusse.
4.Kostja kasutab korterit üksinda, s.t. ka hagejale kuuluvat mõttelist osa korterist, ilma et hageja sellest mingitki kasu saaks. Hageja ja kostja kaasomandis olev korter on 14,6 m2 suurune 1-toaline korter.
5.Korteriga sarnaste korterite keskmine üürihind on 218 eurot kuus. Hageja leiab, et õige ja õiglane üürihind korteri väljaüürimisel oleks 200 eurot kuus, millest poolele ehk 100 eurole oleks hagejal korteri väljaüürimisel õigus. Hageja leiab, et just 100 eurot kuus on summa, mille võrra kostja hageja arvelt igakuiselt alusetul rikastunud. Korteri kasutuskord ei ole kindlaks määratud. Kostja vastuväited hagile
6.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
7.Kostja tunnistab, et korteri kasutuskord ei ole kindlaks määratud, seega ei ole kindlaks määratud, millist osa korterist kumbki omanik kasutada võib. Ühiskasutatavat ruumi võivad kasutada mõlemad kaasomanikud.
8.Hageja ei ole kordagi saatnud kostjale teadet, et soovib korteriomandit kaaskasutama asuda. Hageja ei ole tõendanud, et kostja rikastub korteriomandi kasutamise tõttu või hageja saaks
2 (5)
2-18-8998 seetõttu kahju. Alates 10.10.2018 ei ole kostja enam korteriomandi kaasomanik.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
10.Hageja nõuab kostjalt kaasomandi eseme ainukasutamisest tulenevalt võlgnevuse tasumist. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg 2 kohaselt kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. AÕS § 72 lg 3 järgi on kaasomanikul õigus ühist asja vallata ja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaasvaldust ja -kasutust. Üks kaasomanik ei või seega ühise ruumi või selle osa kasutamiseks teisele kaasomanikule takistusi teha kui ei ole sõlmitud kasutuskorra kokkulepet, mis annab kaasomanikule sellise ainukasutusõiguse. Antud juhul poolte vahel kokkulepet kaasomandi eseme kasutamise osas sõlmitud ei olnud.
11.Kaasomaniku valduse rikkumise korral on hüvitise nõude asjakohaseks alusnormiks hüvitamise nõue AÕS § 71 lg 2 alusel. Samuti võlaõigusseaduse (VÕS) § 115, kus kahjuks on kaotatud kasutuseelised ning alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS §-de 1037-1039 alusel, mille esemeks võib mh olla alusetult saadud kasutueelised (vt Riigikohtu 15. juuni 2011 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p-d 19, 23, 22 ja 26-28; Riigikohtu 24. märts 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-15, p 12).
12.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 kohaselt on esemest saadav kasu eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Kaasomanikul on AÕS § 71 lg 2 ja TsÜS § 62 lg 1 koostoimes õigus nõuda teiselt kaasomanikult kasutuseelise hüvitamist. TsÜS § 62 lg 1 järgi võib kaotatud kasutuseeliste eest saadava kahjuhüvitise arvestamisel olla lähtekohaks olla kasu, mida hüvitise nõudja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema (vt Riigikohtu 21. detsembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-05, p 13; 30. novembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-05, p 28; 13. juuni 2005. a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, p-d 15, 16 ja 19). Samu kasutueelistega seonduvaid hüvitise arvestamise põhimõtteid tuleb kolleegiumi arvates kohaldada ka VÕS §-de 1037-1039 alusel esitatava nõude puhul ning ka AÕS § 71 lg 2 alusel hüvitatavaks kasuks võib olla saadud kasutuseelised (Riigikohtu 24. märts 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-15, p 12).
13.Kohus leiab, et võimalike erinevate nõudealuste puhul saab hagejal olla kasutuseeliste hüvitamise nõue kostja vastu ainult juhul kui kostja on hagejat takistanud kaasomandi kasutamisel ehk kostja on rikkunud hageja õigust kaasomandi kaaskasutamiseks. Seega on vajalik käesolevas asjas hageja kasutuseeliste hüvitise nõude puhul tuvastada, kas kostja käitumine takistas hagejat oma kasutusõigust teostada. Vaidlust ei ole selles, et hageja kanti 1⁄2 suuruse kaasomandiosa asukohaga x omanikuna kinnistusraamatusse sisse 14.08.2017 ning kostja elas antud korteris perioodil 14.08.2017 kuni 10.10.2018. Hageja väitel rääkis hageja esindaja kostjaga 07.08.2017 soovist korteri arvelt tulu teenida. Kostja väitel ei ole hageja kostjale kordagi teadet saatnud selle kohta, et ta soovib korterit kasutama hakata. Kostjal ei ole olnud vastuväited sellele, et hageja hakkab samuti korterit kasutama.
3 (5)
2-18-8998 Kohus järeldab kostja vastuväidetest, et kostja väitel ei ole hageja kostjale teinud pakkumist korteri kaaskasutamiseks. Kohus leiab, et pelgalt see, et üks kaasomanik elab korteris sees ei saa olla aluseks teise kaasomaniku kasuks kasutuseeliste väljamõistmiseks. Tuvastatud peab olema reaalne takistatus kaasomandi eseme kasutamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hagejat takistanud kaasomandi eseme kasutamisel.
14.Hageja väite osas, et kostja ei ole reageerinud tema ettepanekule korteri arvelt tulu teenida, märgib kohus järgmist. Kaasomanikul ei saa hüvitise nõuet teise kaasomaniku vastu tuleneda sellest, et teine kaasomanik keeldub kaasomandi eseme tervikuna väljaüürimisest. Juhul kui üks kaasomanik soovib selliselt kaasomandi kasutamist reguleerida, tuleb esitada teisele kaasomanikule ettepanek kasutuskorra määramiseks soovitud viisil. Kasutuskorra sõlmimisest keeldumisel on õigus kohtult paluda kasutuskorra soovitud viisil kehtestamist. Alternatiivselt on kaasomanikul alati võimalik nõuda ka kaasomandi lõpetamist.
15.Kuna antud juhul kohus ei tuvasta hageja takistatust kaasomandi eseme valdamisel ja kasutamisel, siis ei ole sellest tulenevalt kohtu hinnangul hageja nõue kasutuseeliste hüvitamiseks põhjendatud, mistõttu hagi jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
17.Kostja esitas menetluskuludena kostja lepingulise esindaja kulud summas 390 eurot (käibemaksuta).
18.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kõigepealt kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et kostja poolt 30.03.2019 menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud on põhjendatud. Samuti on põhjendatud nendeks kulunud aeg. Seega on kokku põhjendatud 3 tunni ja 15 minuti ulatuses lepingulise esindaja poolt õigusteenuse osutamine.
19.Riigikohus on 13.11.2013. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13) (vt ka Riigikohtu
13.novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Samas on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus. Kostja lepinguline esindaja on märkinud enda tunnitasumääraks 120 eurot. Kohus leiab, et 4 (5)
2-18-8998 kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär ei vasta asja keerukuse ja mahukuse määrale. Asjas ei ole palju asjaolusid ega keerulisi õiguslikke olukordasid, mis tingiks sedavõrd suure tunnitasumäära. Samuti on tegemist asjaga, kus tõendite osakaal on väga väike. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt ja kohtupraktikast juhindudes, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasumääraks antud asjas on 100 eurot.
20.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta. (Riigikohtu 03. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Käesolevas asjas on kostja avaldanud, et lepingulise esindaja tasu ei sisalda käibemaksu. Seega mõistab kohus lepingulise esindaja tasu välja ilma käibemaksuta.
21.Arvestades eeltoodut ja kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu, määrab kohus kostja lepingulise esindaja kuludena kindlaks 325 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.