Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 30.05.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-24-104379/17
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 30.05.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 4502

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Bondora AS11483929(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.05.2025, Tallinn, tsiviilkantselei

Tsiviilasja number

2-24-104379

Tsiviilasi

Bondora AS-i hagi X vastu võla, kulude, intressi, viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

2254,73 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929, A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn, 1131), lepinguline esindaja Elari Arjakas Kostja: X (isikukood XXX, faktiline asukoht teadmata)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus, hageja ära kuulatud 07.04.2025, Tallinn, osales hageja esindaja E. Arjakas

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.

2.Välja mõista Xlt AS-i Bondora kasuks laenuvõlga 1624,32 eurot, intressi 82,1 eurot, haldustasu 45,6 eurot, lisateenuste kulusid 154,89 eurot, viivist 137,58 eurot ja alates 08.06.2024 viivist 12,02% aastas võlgnetavalt laenuvõlalt kuni laenuvõla täieliku tasumiseni. Sissnõudmiskulude hüvitamise nõue 15 eurot jääb rahuldamata.

3.Jätta rahuldamata AS-i Bondora hagi X vastu sissenõudmiskulude 15 eurot väljamõistmiseks.

4.Jätta rahuldamata AS-i Bondora hagi alternatiivselt Xlt laenuvõla 994,20 euro väljamõistmiseks vastavalt 27.05.2024 maksegraafiku järgi ja viivise väljamõistmiseks laenuvõlalt alates 31.10.2023 võlaõigusseaduse § -i 113 lg-e 1 2. lause järgi kuni laenuvõla tasumiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu. Edasikaebamise kord Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise aeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Bondora AS ja X on sõlminud tarbijakrediidilepingu BL2353879. Hageja andis kostjale laenu summas 2126 eurot (lepingu p 1.12) ja poolte kokkulepitud intressimäär oli 12,02% aastas tagastamata krediidisummalt (lepingu p 1.20). Laenulepingu kestuseks oli 60 kuud. Kostjal tuli esimene osamakse teha 27.09.2021 ning viimane osamakse 25.08.2026. Kostja pidi igakuiselt maksma lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas (lepingu p 1.21), lepingu sõlmimisel lepingutasu 126 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel (lepingu p.1.22). Krediidi kulukuse määr lepingus on 23,49%. Krediidi kulukuse määr sõltub laenusummast (eritingimuste p 1.12), kuumaksete arvust (eritingimuste p.1.16), intressimäärast (12,02%, eritingimuste p 1.20), haldustasust (eritingimuste p 1.21), lepingutasust (eritingimuste p 1.22). Kostja pidi tasuma makseid iga kuu 25-ndal kuupäeval, mis võis vastavalt maksegraafikule mõnevõrra erineda olenevalt sellest, kas 25. kuupäev sattus nädalapäevale või riigipühale. Kostja igakuise makse suurus oli 54,4 eurot, mis hõlmas põhiosa ja kõrvalnõudeid, sh intressinõue ja lepingu haldustasu. Kostja jäi osamaksete tasumisega hätta 27.06.2023 osamakse tegemisel, mil tasus võlgnevuse osaliselt. Kostja jättis täielikult maksmata 26.07.2023, 27.08.2023, 26.09.2023 ja 27.10.2023 osamaksed täielikult. Ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 28.09.2023 ning kostjat teavitati võimalusest jõuda 30 päeva jooksul kokkuleppele võlgnevuse tasumises. Hageja hoiatas 28.09.2023.a saadetud teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimise võimalike kokkulepete sõlmimiseks. Sellest hoolimata ei näidanud kostja üles soovi lahendada tekkinud olukorda ning täita lepingust tulenevaid kohustusi määral, mis võimaldaks lepingujärgsete kohustuste täitmist varasemalt poolte poolt kokkulepitud tingimustel. Kui hageja ütles 30.10.2023 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 2

1955,84 euro tasumist, mis hõlmas tagastamata krediidisummat, intressi ja muid kulusid. Hageja on saatnud e-kirju kostja enda väljatoodud kontaktaadressil TsÜS § 70 järgi. Laenulepingu üldtingimuste p 3.1.1 näeb ette, et juhul kui kostja kontaktandmed muutuvad, peab ta sellest teavitama laenuandjat 5 pangapäeva jooksul. Kostja ei ole teavitanud enda kontaktandmete muutumisest. Laenutaotluses on kostja esitatud info näha krediiditoimiku väljavõttest (hagi lisa 9) alamlehelt, millised andmed kostja esitas hagejale oma elukoha, kulude, pere, hariduse, töökoha, staaži, sissetulekute ja kulude kohta, elamiskulud olid null. Hageja tegi päringu krediidiinfosse (maksehäirete kontrollimiseks laenutaotluse esitamise ajal) ja analüüsis kostja esitatud pangakontot. Selle tulemusel selgus, et kostja ei olnud maksehäireid, hinnates sissetulekut ja kohustusi igakuiselt, samuti elamiskulusid, kehtivaid laene oli 0 eurot ja vaba raha olemasolu. Laenutaotluse esitamisel on võimalus laenutaotlejal märkida ülalpeetavate arv, perekonnaseis, haridustase, tööandja, tööstaaž. Samuti peab laenutaotleja andma omapoolse hinnangu igakuise sissetuleku suurusele, igakuise kohustuse suurusele ja igakuistele elamiskuludele. Juhul, kui laenutaotleja ei märgi igakuiseid elamiskulusid, on hageja arvestanud elamiskuludeks 30% sissetulekust (või minimaalselt 250 eurot). Sissetulekute puhul on hageja lähtunud kolme kuu keskmisest sissetulekust, sama kehtib ka regulaarsete kohustuste kohta. Kohustused, millega hageja on arvestanud laenulepingu sõlmimisel, on välja toodud alamlehel Bank Statement details. Veerus "B" on näha laenulepingu numbrit, mille järel on välja toodud sissetuleku ja väljamineku tüüp ning summa. Laenulepingu väljastamisel on analüüsinud hageja kostja esitatud pangakonto väljavõtte kolme eelnevad kuud laenulepingu sõlmimisele. Krediiditoimiku alamlehelt Bank Statement nähtuvad kostja esitatud pangakonto väljavõtted: laenuleping BL2353879 – read 2 kuni 1450. Hageja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet laenulepingu sõlmimisel ning laenuleping on üles öeldud kehtivalt ning väljatoodud eeldust arvestades. Vastasel korral hageja ei oleks laenulepingut sõlminudki. Hageja tegi ka menetluses laenu tagasimakse kohta ümberarvestuse. Nõude ümberarvestamisel loobus hageja lepingu sõlmimise tasust, on intressimäärast (st arvestanud intressimääraks 0%) ning samuti on hageja loobunud lepingu igakuisest haldustasust ja võimalikest viivistest, mis on sissenõutavaks muutunud lepingu kehtivuse ajal. Kuna lepingu ülesütlemine toimus 30.10.2023, siis oli BL2353879 lepingu järgi laenuvõlg 994,2 eurot. Hageja taotleb sellisel juhul seadusjärgse viivise väljamõistmist laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 31.10.2023. Juhul, kui kohtu hinnangul on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kohtu hinnangul ei ole täidetud ülesütlemise eeldused, taotleb hageja TsMS § 369 alusel tulevikunõude rahuldamist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Kostja on teinud hagejale oma kohustuste katteks viimase osamakse 27.06.2023, st alates sellest ajast kuni käesoleva seisukoha esitamiseni ei ole kostja kordagi tasunud ühtegi lepingujärgset osamakset. Hagejal on alus karta, et kostja ei pruugi täita tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt. Sellisel juhul palub hageja arvestada nõude ümberarvestamisel, et viimane laekumine lepingujärgse maksegraafiku põhinõude katteks on toimunud 27.05.2024 (osaline laekumine).

Kostja vastuväited ei esitanud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist lihtmenetluse vaidlusega TsMS § 405 järgi, siis teeb kohus otsuse lihtsustatud vormis kooskõlas TsMS § 444 lg 2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma, lg 3 sätestab, et krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga, VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 399 lg 1 p 1 sätestab, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 4, 6, § 108 lg 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja viivist, lepingu üles öelda. VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi on viivis VÕS § 94 sätestatud määr, millele lisandub 8 % aastas. TsMS § 367 järgi võib hageja esitada viivisenõude koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. TsÜS § 69 lg 3 lause sätestab, et lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja 5

tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisil. Hageja tõendas, et tema ja X vahel on sõlminud tarbijakrediidileping BL2353879, millega hageja andis kostjale 04.09.2021 laenu 2126 eurot vastavalt lepingu p-le 1.12 ja sellelt arvestati maha 126 eurot lepingu tasu (laenuleping koos graafikuga ja lepingueelne teave, dtl 41, 65 ja laenu väljamakse 1200 eurot, maksedokument 4.09.2021, dtl 72). Lepinguga on tõendatud, et laenult tuli maksta intressi 12,02% aastas tagastamata krediidisummalt (lepingu p 1.20). Lepinguga on tõendatud, et lepingu kestuseks oli 60 kuud ja kostjal tuli teha esimene graafikujärgne makse 27.09.2021 ning viimane makse 25.08.2026. Seega oli poolte vahel sõlmitud laenuleping tarbijakrediidilepinguna VÕS § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 401 lg 1, § 402 lg 1 järgi. Kohus kontrollib omal algatusel krediidikulukuse määra. VÕS § 406.2 lg 2 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Esitatud lepingu järgi oli krediidikulukuse määr 23,49%. Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimise ajal 18,68%, Seega ei ületa lepingus krediidikulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud määra 3-kordset määra. Leping ei ole vastuolus VÕS § 406.2 lg 1 sätestatuga ja on kehtiv. VÕS § 403.4 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust, lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403.4 lg 6 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. VÕS § 403.4 lg 7 I lause sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 6

Hageja esitas kohtule kostja laenuvõimekuse kohta koostatud krediiditoimiku andmed (hagiavalduse lisa 9), mis sisaldab ka kostja pangakonto väljavõttest saadud andmeid. Kohtul puudub alus kahelda, et hageja on kasutanud laenuvõimekuse kontrollimisel pangakonto andmeid /Bank Statement“ ja „Bank Statement details/, milles on kostja pangakonto andmed ridadel 2-1450, alamlehel Bank Statement details read 1-16. Esitatud andmed võimaldasid hagejal teada, et perioodil 06.06.2021-16.08.2021 on laekunud kostjale sissetulekut Edusissta OÜ poolt kokku 8400 eurot, haigekassa poolt 129,67 eurot, Finesta International OÜ poolt 2659,39 eurot. Samuti on toimunud laekumine kolmandalt isikult (R. H.) kokku 470 eurot. Eeltoodu tähendab laekumist 11659,06 eurot, mis teeb 3 kuu keskmiseks sissetulekuks 3886,35 eurot. Maksevõime hindamisel on hageja võtnud arvesse, et kostja tasub igakuiselt laenu ka Inbank AS-ile ja arvestas elamiskulusid maksevõime analüüsis. Hageja väitis, et arvestas kostja elamiskuludega, kuigi kontolt neid ei nähtunud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja tõendas kostja varanduslikku võimekust ja et hageja on järginud vastutustundlikku laenamise põhimõtet VÕS § 403.4 lg 1 järgi. Lepinguga on tõendatud, et kostja pidi maksma lepingujärgseid makseid (põhiosa ja intressi) iga kuu 25. kuupäeval, esimene makse pidi olema 27.09.2021 (dtl 62), mis sisaldas intressi 18,93 eurot laenuosa 26,02 eurot. Hagi asjaolude kohaselt jäi kostja võlgu osaliselt alles maksega 27.06.2023 (mitu aastat hiljem pärast lepingu sõlmimist). Hageja väitel jättis kostja täielikult maksmata 2023. juulikuu, augustikuu, septembrikuu, oktoobrikuu maksed. Lepingust nähtuvalt pidi kostja maksma nendel kuudel vastavalt 54,41 eurot, 54,10 eurot, 54,40 eurot ja 54,40 eurot. Kostja pole tõendanud, et ta poleks võlgu jäänud 2023.a. juunikuu osalise maksega ja 2023.a. juulikuu, augustikuu, septembrikuu, oktoobrikuu laenu ja intressi maksetega. Hageja on tõendanud kohtule esitatud teatega 28.09.2023 (dtl 73), et andis kostjale VÕS § 416 lg 1 järgi võimaluse võlg tasuda hiljemalt 27.10.2023 ja hoiatas lepingu ülesütlemisest. Tõendamata on, et kostja oleks tasunud hagejale ära nõutud võla teates märgitud aja jooksul. Hageja on tõendanud, et ütles lepingu üles kostjale üles 30.10.2023 kirjaga (dtl 76) ja saatis kostja kontaktiks olevale e-postile. Kostja pole vaidlustanud oma kontaktandmeid. Seega on mõlemad kirjad, sj lepingu ülesütlemise avaldus kostjale saadetud TsÜS § 62 lg 3 ja § 70 järgi ja kostjal oli võimalik nendega tutvuda. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja rikkus laenu ja intressi tagasimakse kohustust VÕS § 399 lg 1 p 1 järgi, kuna jättis tasumata osaliselt 2023.a. juunikuu osamakse ja täielikult maksmata 2023. juulikuu, augustikuu, septembrikuu, oktoobrikuu laenu ja intressimaksed. Seega oli hagejal õigus, arvestades VÕS § 416 lg 1 järgi tehtud teadet ja hoiatust, kostjale leping 30.10.2023 üles öelda VÕS § 416 lg 1, § 399 lg 1 p 1, § 101 lg 1 p 4 ja lepingu tingimuste p 13.2 järgi. Eeltoodu tõttu muutusid sissenõutavaks seni võlgu olevad laenu ja intressimaksed ja kogu edaspidine laenuvõlg VÕS § 399 lg 1 p1, § 396 lg 1, § 401 lg 1 ja lepingu p 13.2 ja 3 alusel. Hageja väitis, et kostja tasus lepingu kehtivuse ajal kokku 501,68 eurot ja jäi võlgu laenu1624,32 eurot ning lepingu ülesütlemise ajaks võlgu intresse 82,10 euro perioodi eest 26.06.2023 kuni 27.10.2023. Lisaks väitis hageja, et kostja pidi maksma igakuiselt lepingu alusel haldustasu, milleks oli 4% laenusummast aastas, mis sisaldus ka maksegraafikus olevas põhiosa makses. Kostja jäi võlgu haldustasu 9,12 eurot perioodi 26.06.2023 kuni 27.10.2023 eest (s.o 5 kuud) kokku 45,6 eurot. Kostja pole väitnud ega tõendanud, et ta oleks eeltoodud laenuvõla, intressivõla ja haldustasu võla ära tasunud. Seega on hageja nõue laenuvõla, intressi ja haldustasu võla osas tõendatud, põhjendatud. Kohus leiab, et kostja on rikkunud VÕS § 100 mõttes laenu, intressi ja haldustasu maksmise kohustust VÕS § 76 lg 1, 2, § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 401 lg 1, § 402 lg 1. Hageja laenuvõla 1624,32 eurot, intressivõla 82,1 eurot, lepinguhaldustasu võla 45,6 eurot nõuded on tõendatud ja põhjendatud ja tulen kostjalt hagejale välja mõista VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108, § 399 lg 1 p 1, §369 lg 1, § 397 lg 1, § 401 lg 1, § 402 lg 1 järgi. 7

Hageja väitel avaldas kostja laenulepingut sõlmides soovi, et soovib kasutada krediidiandja poolt pakutavaid lisateenuseid: B on Track, B Secure, B Secure+. Hageja väitel on tegemist lisateenustega, millega liitumine on vabatahtlik ning mis annab eeliseid kliendile. B on Track igakuine kuumakse on 2,99 eurot; B Secure igakuine kuumakse on 14,99 eurot ning juhul, kui kostja on valinud B Secure+ teenuse, siis sellisel juhul on igakuine kuumakse 24,99 eurot, kuid selle hinna sees on juba B Secure lisateenus. B on Track puhul on tegemist lisateenusega, mida kasutades saadetakse kliendile SMS-i ja e-kirja teel teateid seoses laenu tagasimaksete ja Bondora kontoga. Tegemist on tasulise teenusega vastavalt hageja hinnakirjale ning kliendil on alati õigus teenusest taganeda või see lõpetada. Hageja on tõendanud, et kostja on elektrooniliselt allkirjastanud lisateenuste lepingu B on Track, milles on ka vastavad kasutuse ja õiguste selgitused (hagi lisa 8, dtl 93 jj kinnitamise viide IP aadressile ja kinnitamise ajale). Seega on tõendatud poolte kokkuleppe nende teenuste osutamises kostjale VÕS § 76 lg 1, 2 järgi. Hageja väitel on tegemist tasulise teenusega ja kostja võlgneb hagejale lisa teenuse eest kuus 27,98 eurot (24,99+2,99) perioodi 27.06.2023-27.10.2023 (5 kuud) eest 139,90 eurot. Kostja pole vaidlustanud eelviidatud asjaolusid ega ole tõendanud, et need tasud oleksid makstud. Kostja on seega mainitud teenuse eest tasumise kohustusega rikkumises VÕS § 100 järgi. Hageja on tõendanud laenulepinguga, et pooled leppisid kokku p-s 8.4, et laenuandja pakutava lisatoote või -teenuse kasutamisel maksab laenuvõtja laenuandjale tasu laenuandja veebilehel avaldatud hinnakirja alusel. Laenuvõtja maksab laenuandjale kõik sellised tasud laenuvõtjale portaalis edastatud teate alusel teates märgitud maksetähtaja jooksul ja et maksehäire edastamise teate maksumuseks on 14,99 eurot. Hageja on tõendanud, et esitas kostjale vastava arve nr 4969358 14,99 eurot (dtl 95). Kohtu hinnangul ei ole tegemist sellise kulu näol ebamõistlikult suure hüvitisega VÕS § 42 lg 3 p 2 tähenduses ning kohtu arvates pole tegemist tühise tüüptingimusega. Hageja väitel on kostjal need kulud tasumata 14,99 eurot. Kostja pole vaidlustanud eelviidatud asjaolusid ega ole tõendanud, et need tasud oleksid makstud. Kostja on seega mainitud kulude tasumise kohustusega (p 8.4) rikkumises VÕS § 100 järgi. Seega on hageja nõue eelviidatud lisateenuste ja kulude eest kokku 154,89 eurot (139,90 + 14,99) tõendatud ja põhjendatud ning kostjal on kohustus VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi need kulud ja tasud hagejale hüvitada kokku 154,89 eurot. Need kulud tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ning sama sätte 3. lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega võimaldab seadus kokku leppida seadusega võrreldes kõrgemas intressimääras ja sellega võrdses viivisemääras. Riigikohus on osundanud, et tarbijakrediidilepingutes võib kokku leppida seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, millisel juhul peab võlgnik arvestama kohustust maksta viivist lepinguga ettenähtud määra alusel (RK TKo 3-2-1-120-08, p 12). TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 8

Hageja on tõendanud lepinguga, et tingimuste p 9.1 järgi on pooled leppinud kokku, et viivisemäär on võrdne poolte vahel kokku lepitud intressimääraga. Antud juhul on viivisemääraks lepingu tingimustes sätestatud intressimäär ehk 12,02% võlgnetavalt summalt aastas. Hageja väitel oli 28.09.2023 seisuga lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 0,91 eurot. Kohus tuvastas, et kostja jäi hagejale võlgu pärast lepingu ülesütlemist laenu 1624,32 eurot, seega on kostja VÕS § 100 mõttes kohustusega täitmisega viivituses. Nii on viivis hagi esitamise ajaks laenuvõlalt kokku 137,58 eurot. Kostja pole viivise arvestust vaidlustanud ega ole tõendanud, et oleks viivist tasunud. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud ja tõendatud ning kostjal on kohustus maksta hagejale VÕS § 76 lg 1, 2, § 113 lg 1 3. lause, § 415 lg 1, TsMS § 367 ja tingimusete p 9.1 järgi viivist kokku 137,58 eurot ja alates 08.06.2024 viivist võlgnetavalt laenuvõlalt 12,02% aastas kuni laenuvõla tasumiseni. Viivis tuleb kostjalt hagejale välja mõista koos edasiulatuva viivisega. VÕS § 113.2 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga 5 solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutstegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel (ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagasite andja kohta) täiendavalt sissenõudmiskulu, mille määrad on sätestatud VÕS § 113.2 lg-s 2. Hageja on tõendanud lepinguga, et p 13.4 alusel kannab laenuvõtja sissenõutavaks muutunud võla sissenõudmise kulud. Hageja on palunud välja mõista kostjalt 15 eurot. Hageja väidab, et saatis meeldetuletuskirjad 03.07.2023, 02.08.2023, 29.08.2023 ning kostjale esitatud arved. Hageja on tõendnaud, et on esitanud kostjale arved (hagi lisad 6.1-6.3, dtl 84-86), aga tõendeid, et oleks saadetud lepingu kehtivuse ajal eelviidatatud kirjad, ei ole. Seega on hageja väide meeldetuletuskirjade saatmise ja tekkinud kulude kohta tõendamata ja põhjendamata. Arvete esitamine ei asenda nõudekirjade saatmist. Nii ei saa hageja nende kulude hüvitamist 15 eurot nõuda VÕS § 76 lg 1, 2, § 113.2 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, tingimuste p 13.4 järgi. Selles osa jääb nõue rahuldamata. Hagi kuulub osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 1624,32 eurot tagastamata laenuvõlga, intressi 82,1 eurot, lepingu haldustasu 45,6 eurot, lisateenuste kulusid 154,89 eurot, viivist 137,58 eurot ja alates 08.06.2024 viivist 12,02% aastas võlgnetavalt laenuvõlalt kuni laenuvõla täieliku tasumiseni. Sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 15 eurot jääb rahuldamata. Kuna hageja primaarnõue kuulub osalisele rahuldamisele (rahuldamata jäi vaid tõendamata sissenõudmiskulude nõue), siis jääb rahuldamata alternatiivne nõue laenuõla 994,20 eurot väljamõistmiseks vastavalt 27.05.2024 maksegraafikule ning viivise saamiseks VÕS § 113 lg 1

1, 2 alusel poolte menetluskulud kostja kanda ja kohus ei määra kindlaks kostja kulude rahalist suurust. Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel õigusbüroo EFTA Legal OÜ poole. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulu on 120 eurot/h. Hageja lepingulise esindaja kulud on hagiavalduses sisalduva ja 10.04.2025 esitatud nimekirja kohaselt järgmised: • Hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, dokumentide esitamine, riigilõivu tasumine – 1,5h (1,5*120), 07.04.2025 istungiks ettevalmistumine ja istungist osavõtt – 45 min (0,75*120). Kohtunõudega tutvumine, seisukoha koostamine, nõude ümberarvestuse tegemine ja kohtule esitamine – 1,5h (1,5*120). Kokku on tasu 450 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks palub hageja välja mõista kostjalt TsMS § 172 lg 9 ja 484.2 alusel 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses ning riigilõivu summas 350 eurot. Hageja kinnitab, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Hageja on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu on kulud õigusabile esitatud ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10). Hageja taotleb, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja hagiavaldus, mis sisaldab kulude nimekirja ja menetluses esitatud menetluskulude nimekiri on kostjal kätte toimetatud Ametlike Teadannete kaudu. Kostja ei ole kuludele vastuväiteid esitanud (tähtaeg 24.05.2025). Hageja menetluskuludeks on TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1 järg riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 484.2 järgi 20 eurot. Need kulud on põhjendatud. Hageja menetluskuluks on ka TsMS § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi lepingulise esindaja kulud 3,75 tunni eest tasu määraga 120 eurot tunni eest käibemaksuta. Arvestades asja mahtu, keerukust, hageja menetlustoiminguid, istungit, leiab kohus, et esindaja tööaeg 3 tunni ja 45 minuti eest 450 eurot ja tasu määr 120 eurot tunnis on põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 820 eurot (350+20+450). TsMS § 177 lg 4 järgi tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnetavatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kui kostjale ei õnnestu toimetada kohtuotsust muul viisil kätte, siis toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu, kuivõrd algselt toimetas kohus hagiavalduse kätte kostjale Ametlike Teadaannete kaudu.