XX hagi YY vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja parandamiseks ning õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 03.01.2019 määrus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XX 07.02.2019 taotlus menetluse peatamiseks.
2.Pärnu Maakohtu 03.01.2019 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta XX kanda.
4.Mõista XX-lt riigi tuludesse välja riigilõiv 50 eurot, mille tasumisest oli XX määruskaebuse esitamisel menetlusabi korras vabastatud. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates määruse jõustumisest vastavalt määrusele lisatud makseinfole. Riigilõivu tasumisega viivitamisel tuleb maksta alates määruse jõustumisest kuni lõivu tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 178 lg 2). Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata resolutsiooni p-de 1 ja 4 osas (TsMS § 360 lg 2 ja TsMS 179 lg 3).
Selgitused Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.XX (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 02.05.2018 hagi YY (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja parandamiseks ning õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.
2.Pärnu Maakohus jättis 19.09.2018 määrusega hagi läbi vaatamata. Menetluskulud jäeti hageja kanda. Maakohtu määrus on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2018 määrusega.
3.19.11.2018 palus kohus kostjal esitada menetluskulude nimekiri.
4.Kostja poolt 22.11.2018 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud käesolevas asjas menetluskulusid (kulud õigusabile) summas 1 650 eurot (ilma käibemaksuta) kokku 10 töötunni ulatuses (ühe tunni hind 165 eurot + km). Kostja ei taotle kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kostja kinnitab, et kõik nimekirjas toodud kulud on vajalikud ja põhjendatud ning kantud tsiviilasja nr 2-18-6849 menetluses. Kostja menetluskulud on tekkinud seoses vastuste koostamisega hageja esitatud määruskaebustele. Sisulise vastuse esitamiseni asjas ei jõutud, mistõttu ei ole kostjal täiendavaid kulusid hagile sisulise vastuse koostamiseks tekkinud.
5.Hageja palub kostja 22.11.2018 taotluse tema väidetavate menetluskulude suuruse kohta jätta rahuldamata ning tuvastada, et kostjal puuduvad menetluskulud. Hageja leiab, et kostja 22.11.2018 taotlus menetluskulude kohta on võltsimise tunnustega dokument selles teadlikult esitatud valeandmete tõttu (intellektuaalne võltsimine), selliste valeandmetega dokumendi esitamises esinevad võltsitud dokumendi kasutamise tunnused ning lõppkokkuvõttes esinevad kostja sellises teos kelmuse katse tunnused. Kostja ei ole menetluses mingeid kulusid kandnud ja tal ei ole ka tekkinud kulude kandmise kohustust. Kostja lepinguline esindaja ei ole kostjale õigusabiteenuse eest arveid väljastanud ja sellest tulenevalt ei ole kostja kulusid kandnud ka maksekohustuse tekkimise tähenduses. Kostja 22.11.2018 menetlusdokumendis esitatud kulude täpse arvestuse ja koosseisu eest on Advokaadibüroo NOVE OÜ esitanud arved nr 20180606 ja 20180820 Saaremaa vallale Saaremaa Vallavalitsuse kaudu. Nimetatud dokumentides on kõik andmed täpselt kattuvad nii töö kirjelduse, selleks kulutatud aja kui ka tasu suuruse osas. Käesolevas asjas esineb kostjana füüsiline isik YY. Advokaadibüroo NOVE OÜ, vandeadvokaat Veikko Puolakaineni ning füüsilise isiku YY vahel ei ole sõlmitud kirjalikku kliendilepingut AdvS § 55 lg 1 ja 4 nõuete kohaselt ning advokaadibüroo ei ole kostjast YY-le arveid väljastanud. Menetluskulud on kandnud menetlusosaliseks mitteolev kolmas isik õigussuhtes, mille osaliseks ei ole kostja. Esimese astme kohtu määrus
6.Pärnu Maakohtu 03.01.2019 määrusega määrati kindlaks YY-le hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus summas 1650 eurot (käibemaksuta). Maakohus mõistis XX-lt välja YY kasuks menetluskulud 1650 eurot ja määras, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis.
7.Käesolevas asjas on kostja palunud menetluskuludena kindlaks määrata kulud õigusabile summas 1650 eurot (ilma käibemaksuta) kokku 10 töötunni ulatuses (ühe tunni hind 165 eurot + käibemaks), kuna kostjale osutas õigusabi Advokaadibüroo NOVE OÜ vandeadvokaat Veikko Puolakainen.
8.Hageja esitas menetluskuludele vastuväite peamise põhjendusega, et kostja pole kulusid kandnud, kuna kostja lepinguline esindaja ei ole õigusabiteenuse eest arveid väljastanud kostjale vaid Saaremaa vallale. Kulud on kandnud menetlusosaliseks mitteolev kolmas isik õigussuhtes, mille osaliseks ei ole kostja.
9.Kohus hageja vastuväitega ei nõustu ning leiab, et see on põhjendamatu. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja väited ei ole takistuseks menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt ka siis, kui need on kandnud muu isik. Hageja väited intellektuaalse võltsimise ja kelmuse katse kohta on menetluslikult asjakohatud.
10.Kostja osundab põhjendatult oma 27.12.2018 selgituses hageja vastuväitele, et ta on menetluses selgitanud kliendilepingu sõlmimisega seotud asjaolusid. Kostja tegi seda vastuses hageja määruskaebusele hagi läbivaatamata jätmise määrusele, kus hageja tugines täpselt samadele argumentidele. Siis soovis hageja küll väita, et kliendileping on tühine ja kostja esindajal puudub üldse esindusõigus, mistõttu tuleks kõik kostja vastuväited ja taotlused jätta tähelepanuta. Maakohus ja Ringkonnakohus nende argumentidega ei nõustunud ja hageja määruskaebuse jäeti täielikult rahuldamata.
11.Kostja selgituse kohaselt on õige fakt, et arvetel on märgitud arve saajaks kolmas isik Saaremaa vald, kes on need esitatud arved ka tasunud, kuid TsMS § 174 lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik.
12.Kohus nõustub kostjaga selles, et konkreetsel juhul omab tähtsust see, et taotletavate menetluskulude hüvitamise korral pärast nende reaalset tasumist hageja poolt ei saaks kostja kõnealuseid summasid endale jätta. Kostja kinnitusel hüvitab ta makstud summad pärast reaalset tasumist hageja poolt kolmandale isikule ehk Saaremaa vallale, kes on need kulud kandnud kostja eest. Kui kostja seda ei teeks, siis tekiks Saaremaa vallal nõudeõigus kostja vastu ja kostjal tekib vastav kohustus hüvitada need kulud vallale käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1018 lg 1 ja § 1023 lg 1 või VÕS § 1028-1028).
13.Kostja on menetluses läbivalt selgitanud, millistel kaalutlustel oli kliendilepingu sõlmijaks advokaadibürooga Saaremaa vald. Hageja ei ole advokaadibüroo poolt sõlmitud lepingute pooleks ega vallavanema ja Saaremaa valla omavaheliste õigussuhete pooleks ning puudub teave, et lepingupooled ise lepingu kehtivust kahtluse alla oleks seadnud.
14.Kohus, pidades mh silmas antud tsiviilasjas esitatud dokumentide mahtu ja sisu leiab, et kostja esindaja poolt antud menetluses tehtud toimingud on kostja õiguste efektiivseks kaitseks TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalikud. Ajakulu 10 tundi on kohtu hinnangul menetluses esitatud dokumentide sisu ja mahuga vastavuses.
15.Nähtuvalt menetluskulude nimekirjast osutati õigusabiteenust hinnaga 165 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hageja ei ole kostja esindaja tunnitasu määrale vastu vaielnud. Kohus leiab, et antud asjas on selle õiguslikku keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud õigusteenuse tunnihind 165 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodut arvestades on kostja esindaja põhjendatud kulude suurus kokku 1650 eurot (10 h 00 min x 165). Kostja ei taotle kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Lisaks kuulub menetluskuludelt tasumisele viivis TsMS § 177 lg 4 alusel.
Määruskaebus
16.Hageja palub tühistada täielikult Pärnu Maakohtu 03. jaanuari 2019 määrus ja tuvastada, et kostjal YY-l menetluskulud puuduvad.
17.Hageja on seisukohal, et kuna kostja väidetavad menetluskulud tulenevad kostja poolt tühise tehingu tegemisest Saaremaa valla nimel korruptsioonivastase seaduse sätete rikkumisega koos teiste süütegude tunnustega, siis peab kohus sellisele kostja tegevusele andma õigusliku hinnangu käesoleva menetluse raamides. Kuna maakohus seda teinud ei ole, siis on esimese astme kohus oluliselt rikkunud kaalutlusõigust ja määruse põhjendamiskohustust, mis on menetlusõiguse oluline rikkumine TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8, samuti § 653 ning § 654 lg 4 ja 5 eiramise tõttu. Kuna kostja väidetavad menetluskulud tulenevad tühisest tehingust (kus kostja ei ole tehingu osaliseks) ja süütegude toimepanemisest, siis õiguse üldprintsiibi kohaselt ei peaks riik andma õiguskaitset kostja poolt õigusvastase käitumisega Saaremaa vallale kui kolmandale isikule tekitatud varalise kahju väljamõistmiseks kolmandalt isikult, st hagejalt.
18.Kliendileping advokaadibüroo ja Saaremaa Vallavalitsuse vahel on allkirjastatud kostja YY poolt. Hageja leiab, et 23.05.2018 Advokaadibüroo NOVE OÜ ja Saaremaa Vallavalitsuse vahel sõlmitud kliendileping nr 18-023 on tühine ja seega õiguslike tagajärgedeta TsÜS § 87 tähenduses kui seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing, kuna kostja YY on ametiisikuna teinud seadusega keelatud tehingu oma peas kujunenud ainuotsuse alusel oma isiklikest huvidest ja ebaseadusliku varalise kasu saamise eesmärgil. Üldjuhul otsustab vallale rahalise kohustuse võtmise volikogu ning vallavalitsus kollegiaalse organina võib sellise otsuse teha vaid juhul, kui see seondub mingite avalike ülesannete täitmisega. Kliendilepingu nr 18-023 sõlmimisega on vallavanem rikkunud vallavara valitsemise korrast tulenevat keeldu vallale rahalise kohustuse võtmiseks volikogu või vallavalitsuse otsuseta, riigihangete seadusest tulenevat keeldu lepingu sõlmimiseks nõutavat hankemenetlust korraldamata, kui eeldatav teenuse maksumus võib ületada seaduses sätestatud piirmäära (karistusseadustiku § 300 lg-s 1 sätestatud kuriteo tunnused), karistusseadustiku §-s 201 lg 2 p-s 2 sisalduvat keeldu pöörata ametiisiku poolt talle usaldatud võõrast vara ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks, korruptsioonivastase seaduse §-s 5 sisalduvat keeldu ametiseisundi ja avaliku vahendi korruptiivseks kasutamiseks (korruptsioonivastase seaduse §-s 17 sätestatud väärteo tunnused) ning korruptsioonivastase seaduse §-s 11 sätestatud toimingupiirangutest tulenevat keeldu (korruptsioonivastase seaduse §-s 19 sätestatud väärteo tunnused).
19.Kostja 22.11.2018 taotlus menetluskulude kohta on võltsimise tunnustega dokument selles teadlikult esitatud valeandmete tõttu (intellektuaalne võltsimine), selliste valeandmetega dokumendi esitamises esinevad võltsitud dokumendi kasutamise tunnused ning lõppkokkuvõttes esinevad kostja sellises teos kelmuse katse tunnused. Kostja ei ole menetluses mingeid kulusid kandnud ja tal ei ole ka tekkinud kulude kandmise kohustust. Kostja lepinguline esindaja ei ole kostjale õigusabiteenuse eest arveid väljastanud ja sellest tulenevalt, ei ole kostja kulusid kandnud ka maksekohustuse tekkimise tähenduses. Kostja 22.11.2018 menetlusdokumendis esitatud kulude täpse arvestuse ja koosseisu eest on Advokaadibüroo NOVE OÜ esitanud arved nr 20180606 ja 20180820 Saaremaa vallale Saaremaa Vallavalitsuse kaudu. Nimetatud dokumentides on kõik andmed täpselt kattuvad nii töö kirjelduse, selleks kulutatud aja kui ka tasu suuruse osas.
20.Käesolevas asjas esineb kostjana füüsiline isik YY. Advokaadibüroo NOVE OÜ, vandeadvokaat Veikko Puolakaineni ning füüsilise isiku YY vahel ei ole sõlmitud kirjalikku kliendilepingut AdvS § 55 lg 1 ja 4 nõuete kohaselt ning advokaadibüroo ei ole kostjast YY-le arveid väljastanud.
Menetluse edasine käik
21.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja Pärnu Maakohtu 03.01.2019 kohtumääruse muutmata.
22.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
23.07.02.2019 esitas hageja Tallinna Ringkonnakohtule taotluse peatada TsMS § 356 lg 1 alusel hageja XX 21.01.2019 määruskaebuse menetlus kuni kostja YY vastu 06.02.2019 esitatud väärteokaebuse menetluses lõpliku lahendi saabumiseni korruptsioonivastase seaduse §-s 17 ja §-s 19 sätestatud väärtegude toimepanemise tunnustel. Hageja on 06.02.2019 esitanud uurimisorganile väärtegude toimepanemise avalduse kostja YY poolt korruptsioonitegude tunnustel (korruptsioonivastase seaduse §-s 17 ja §-s 19 sätestatud väärtegude tunnused) ning käesoleva taotluse esitamise ajaks ei ole lõplikku lahendit väärteomenetluses, milles oleks antud õiguslik hinnang kostja tegudele.
24.07.02.2019 ja 03.03.2019 esitas hageja uued tõendid- hageja poolt 06.02.2019 uurimisorganile esitatud väärtegude avaldus korruptsioonitegude kohta kostja tegudes; 22.02.2019 vastuskiri (2.1-3/4025-2) 06. veebruar 2019 esitatud XX avaldusele ning 03.03.2019 kaebus väärteomenetluse alustamata jätmise peale (PPA 22.02.2019 kiri nr 2.1-3/4025-2). Ringkonnakohtu seisukoht
25.Tsiviilkolleegium leiab, et XX poolt esitatud taotlus menetluse peatamiseks tuleb jätta rahuldamata.
26.TsMS § 356 lg 1 kohaselt, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni.
27.Menetluse peatamine teise menetluse tõttu TsMS § 356 alusel on kohtu diskretsiooniotsustus, mitte kohustus. Menetluse peatamine võib põhjustada selle tarbetut venimist, mistõttu peab kohus menetlust peatades olema veendunud, et teine menetlus tõepoolest võib lahendamisel olevat asja mõjutada (vt Riigikohtu lahend nr 32-1-111-11, p 17).
28.Tsiviilkolleegium ei nõustu hagejaga, et praeguses asjas tehtav lahend sõltub kostja YY vastu 06.02.2019 esitatud väärteokaebuse menetluses (väärtegude toimepanemise tunnustel) tehtavast lahendist. Käesoleva tsiviilasja vaidlus keskendub küsimusele, kui suures ulatuses on kostja menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Eeltoodu ei ole sõltuv YY vastu 06.02.2019 esitatud väärteokaebuse menetluses tehtava lahendi tulemusest ei osaliselt ega täielikult. Seega puudub hageja poolt toodud põhjustel menetluse peatamiseks mõistlik põhjendus. Ka ei oleks menetluse peatamine kooskõlas TsMS § 2 põhimõttega lahendada asi võimalikult väikeste kuludega ja mõistliku aja jooksul. Seetõttu jätab tsiviilkolleegium hageja vastava taotluse rahuldamata.
29.Tsiviilkolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Hageja määruskaebuses esitatud vastuväidete osas märgib tsiviilkolleegium järgmist.
30.Hageja on seisukohal, et kuna kostja väidetavad menetluskulud tulenevad kostja poolt tühise tehingu tegemisest Saaremaa valla nimel KVS sätete rikkumisega koos teiste süütegude tunnustega, peab kohus sellisele kostja tegevusele andma õigusliku hinnangu käesoleva menetluse raamides.
31.Tsiviilkolleegium selgitab, et kostja menetluskulude rahalise suuruse kohta tehtud maakohtu määruse peale esitatud määruskaebemenetluses saab vastuväiteid esitada
üksnes menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse osas. Rinkonnakohus ei ole käesolevas menetluses pädev andma hinnangut sellele, kas on toime pandud KVS-s sätestatud rikkumised või mitte.
32.Hageja on leidnud, et kliendileping on tühine ja seega õiguslike tagajärgedeta TsÜS § 87 tähenduses, kuna kostja YY on ametiisikuna teinud seadusega keelatud tehingu oma peas kujunenud ainuotsuse alusel oma isiklikest huvidest ja ebaseadusliku varalise kasu saamise eesmärgil. Hageja ei ole advokaadibüroo ja kliendi vahel sõlmitud kliendilepingu pooleks, kuid õigused ja kohustused ning võimalikud tagajärged tehingu tühisuse korral rakenduvad ning on siduvad vaid lepingupoolte suhtes. Lepingu tühisusele saab tugineda isik, kelle õigusi ja kohustusi leping mõjutab. Üldjuhul on selleks lepingupool. AdvS § 45 lõikest 1 tulenevalt on kliendileping konfidentsiaalne ja ei puuduta õiguslikus mõttes hagejat, kes lepingu pooleks ei ole. Hageja väited intellektuaalse võltsimise ja kelmuse katse kohta on menetluslikult asjakohatud.
33.Kostja on selgitanud kliendilepingu sõlmimisega seonduvaid asjaolusid. Nimelt leidis kostja, et hagi esitati vale isiku vastu. Käesolevas asjas ei avaldanud kostja ajakirjanduses artikleid isikliku arvamusena, vaid Saaremaa valla esindajana (vallavanem). Seega kuulunuks hageja nõue läbivaatamisele halduskohtus riigivastutuse seaduse alusel vastavalt halduskohtumenetluse seadustikule, kus vastustajaks saaks olla Saaremaa vald, mitte ainuisikuliselt vallavanem YY. Kuna kostja ei saa hagi esitamist enda vastu takistada, oli tsiviilasjas kostjaks füüsiline isik YY.
34.TsMS § 174 lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Kui poole ja kolmanda isiku vahel on olemas kokkulepe, mille kohaselt tasub kolmas isik poolele osutatud õigusabiteenuse arved, on pool kohustatud need kulud kolmandale isikule hüvitama. Majandustegevuses ei saa eeldada tehingute tasutust. Poole kohustus hüvitada kolmandale isikule menetluskulud võib olla põhjendatud ka muul alusel (vt Riigikohtu 9. novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16, p 13). Tsiviilkolleegium on seisukohal, et praegusel juhul saab kostja esitatud arvete alusel asuda seisukohale, et kostjal on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Õigusabiarvetel on märgitud arve saajaks kolmas isik Saaremaa vald ja kostja on kinnitanud, et Saaremaa vald on esitatud arved tasunud. Kostja hüvitab makstud summad pärast hageja poolt tasumist Saaremaa vallale, kes on need kulud kandnud kostja eest.
35.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad kaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1). TsMS § 178 lg 4 alusel menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
36.Hagejale on 17.05.2018 määrusega antud menetlusabi ning vabastatud ta hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest. TsMS § 184 lg 4 esimese lause kohaselt kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Lisaks hoiatas maakohus hagejat 17.05.2018 määruses, et TsMS § 190 lg 2 ja lg 3 kohaselt kannab pool, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi kohtukulude tasumiseks. Menetluskulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel. TsMS § 179 lg 1 kohaselt mõistab kohus asjas tehtavas lahendis kohustatud isikult välja menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, mh riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud. Seega tuleb mõista hagejalt Eesti Vabariigi kasuks riigi tuludesse välja riigilõiv määruskaebuse esitamisel 50 eurot. TsMS § 179 lg 5 sätestab, et raha
riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.