Luminor Liising AS hagi osaühingu LÕUNAPIIM ja MM vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.05.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Luminor Liising AS apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Apellatsioonkaebuse hind 15 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant Luminor Liising AS (registrikood 10237140), lepinguline esindaja Cärolin Olluk Kostja/vastustaja I osaühing LÕUNAPIIM (registrikood 10004016) Kostja/vastustaja II MM (isikukood xxxxxxxxxx) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Antsov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 11.05.2018 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jaotada uuesti menetluskulud.
2.Luminor Liising AS apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Keelduda apellatsioonkaebusega esitatud tõendi, s.o väljavõtte traktorite müügikuulutustest, asja juurde võtmisest ja tagastada see Luminor Liising AS-le.
4.Mõista välja osaühingult LÕUNAPIIM ja MMelt solidaarselt liisingulepingust nr 201110442 tulenev võlgnevus 12 072,03 eurot ja viivis 2857,97 eurot Luminor Liising AS kasuks.
5.Mõista välja osaühingult LÕUNAPIIM sissenõudekulu 40 eurot Luminor Liising AS kasuks.
1(13)
6.Mõista välja MMelt sissenõudekulu 30 eurot Luminor Liising AS kasuks.
7.Poolte menetluskulud maakohtus ja apellatsiooniastmes jätta osaühing LÕUNAPIIM ja MMe kanda solidaarselt.
8.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus
1.09.10.2017 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Luminor Liising AS (endise nimega Nordea Finance Estonia AS, hageja) liisinguandjana ja liisinguvõtja KLM Builer OÜ (äriregistrist kustutatud) 04.10.2011 liisingulepingud nr 201110442, mille alusel andis hageja liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse ratastraktori John Deere 7230 R, väljalaskeaasta 2011 (edaspidi vara või sõiduk). Liisingulepingu tingimustest tulenevalt kohustus hageja omandama liisinguvõtja huvides ja soovil vara ning andma vara liisingulepingu perioodiks liisinguvõtja valdusesse ning kasutusse. Liisinguvõtja peamiseks kohustuseks oli igakuiste liisingumaksete tasumine vastavalt maksegraafikule. Koos liisingulepingu sõlmimisega sõlmisid hageja ja osaühing LÕUNAPIIM (kostja I) ja MM (kostja II) käenduslepingud, mille kohaselt vastutavad kostjad solidaarselt liisinguvõtjaga liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Kostja II vastutuse maksimumsumma on vastavalt käenduslepingu punktis 3 kokkulepitule 185 280 eurot. Kuivõrd liisinguvõtja jättis liisingumakse tähtaegselt tasumata, ütles hageja 26.02.2016 liisingulepingu üles. Liisingulepingu ülesütlemise seisuga olid tasumata arved 19 850,26 euro ulatuses. Vastavalt 26.02.2016 liisingulepingu ülesütlemise teatele oli liisinguvõtja kohustus lepingumaksete võlgnevus tasuda ja liisinguese tagastada hageja esindajale 5 päeva jooksul. Kuna liisinguvõtja ei tagastanud vara vabatahtlikult õigeaegselt, siis kasutas hageja oma esindaja Credit Expert OÜ abi vara valduse taastamiseks. Vara valdus taastati 11.03.2016 vastavalt vara üleandmise-vastuvõtmise aktile nr 2252TLN. Eeltoodud vara üleandmisevastuvõtmise aktis fikseeriti ka varal esinenud puudused, mis märgiti akti märkuste lahtrisse: „Parem peegel katki. Traktoril küljes rentnikule kuuluv „TRIMA“ laadur.“ Credit Expert OÜ esitas vara tagastusteenuse eest arve nr 04210 summas 478,80 eurot. Sõiduk müüdi 03.05.2017 hinnaga 62 400 eurot (km-ga), mis on käibemaksuta 52 000 eurot. Vara müümisega tegeles Stokker Agri OÜ ning esitas selle eest arve nr AGRI60678 summas 3234 eurot. Nimetatud arvelt nähtub, et enne vara müümist teostati varale pesu. Kuivõrd hageja müüs liisingueseme hinnaga 52 000 eurot ja vara jääkmaksumus oli 40 448,66 eurot, siis sai hageja liisingulepingu ülesütlemise tõttu müügikasu 11 551,34 eurot (52 000 – 40 448,66 = 11 551,34).
2(13)
Liisingulepingu ülesütlemisega on hageja kandnud kulutusi kokku 3773,11 eurot: kaskokindlustuse kulu 60,31 eurot perioodil 04.03.2016-14.04.2016, vara tagastusteenuse kulu 478,80 eurot, vara müügiga seotud kulud kogusummas 3234 eurot, millest 114 eurot moodustub varale teostatud pesu ja 3120 eurot komisjonimüügi tasu. Tulenevalt eeltoodust on liisingulepingust nr 201110442 tulenev hageja solidaarnõue kostjate vastu summas 12 072,03 eurot ja koosneb alljärgnevast: tasumata lepingumaksetest summas 19 850,26 eurot, liisingulepingu ülesütlemisega seotud kuludest summas 3773,11 eurot; kuivõrd liisingueseme müügist tekkis kasum 11 551,34 eurot, siis arvestatakse kahjust kasum 19 850,26 + 3 773,11 - 11 551,34 = 12 072,03 eurot. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kostjalt I summas 40 eurot ja kostjalt II summas 30 eurot tulenevalt VÕS §-st 1131 lg 1 ning 1132 lg 2. Lisaks palub hageja mõista solidaarselt kostjatelt välja liisingulepingust nr 201110442 tuleneva viivise. Hageja arvestab viivist tasumata lepingumaksetelt alates lepingu ülesütlemise teates määratletud tähtaja järgnevast päevast ehk alates 06.03.2016 kuni hagiavalduse esitamise hetkeni ja muid kulusid alates nõudekirja maksetähtaja järgnevast päevast ehk alates 24.05.2017 liisingulepingus kokkulepitud määras 0,25% päevas. Vara müüki suunamisest teavitati liisinguvõtjat ja kostjaid 22.04.2016 e-kirja teel, mille kohaselt suunatakse vara müüki alghinnaga 84 000 eurot (km-ga). E-kirjas selgitas hageja kostjatele müügiprotsessi ja vara müügihinna kujunemise jälgimise võimalikkust veebiaadressil, samuti juhtis hageja kostjate tähelepanu asjaolule, et müügihind võib erineda eeltoodud aadressil näidatud hindadest. Hageja teatas kostjatele, et kui kostjate arvates ei vasta vara müügihind vara turuväärtusele, siis tuleb neil koheselt hagejale esitada andmed ostja kohta, kes on valmis vara ostma kõrgema hinnaga. Kuivõrd antud hinnaga ostjat sõidukile ei leitud, siis langetati 02.08.2016 traktori hinda 79 000 eurole (km-ga) ja teavitati sellest kostjaid 02.08.2016 e-kirjaga. E-kirjas selgitati taas müügihinna kujunemist ja kostjate võimalust osaleda müügitegevuses. Sõidukile ka eelneva hinnaga ostja mitteleidmisel langetati 21.04.2017 traktori müügihinda 62 400 eurole (km-ga), teavitati sellest 21.04.2017 e-kirjaga kostjaid ja selgitati sama, mis eelnevas kirjas. Nimetatud hinnaga traktor lõpuks ka müüdi, ilma käibemaksuta oli traktori hinnaks 52 000 eurot, käibemaksuga 62 400 eurot. Kostjad ei teavitanud hagejat, et traktori müügihind on liiga madal, soovist ise tegeleda sõiduki müümisega ega neile teadaolevast võimalikust ostjast. Aasta ja 1,5 kuu jooksul ei esitanud kostjad pretensioone traktori müügiprotsessi osas. Kostjate esitatud müügikuulutuste osas märkis hageja, et sõiduki turuväärtuse hindamisel ei saa võtta aluseks sarnaste traktorite müügikuulutuste hinda, kui selles ei nähtu vara tegelik seisukord. Vaidlusaluse traktori hindamisaktis kajastatud puudused ei pruugi olla identsed müügikuulutustes olnud traktorite omadega ja nende puudused ei ole teada. Kasutatud sõiduki väärtuse puhul tuleb arvestada ja hinnata konkreetse vara seisundit, mh selle väärtust vähendada võivaid defekte. Veebilehekülje müügipakkumiste hinnad ei ole reaalsed müügihinnad, sest viimased kujunevad müüja ja ostja vahelistes läbirääkimistes. Sõiduk pannakse müüki alati kõrgema hinnaga. Kostjad ei ole välja toonud, kui kaua olid traktorid antud veebiportaalis müügis, kes nende hinda on alandatud müügipakkumise perioodil, kas veebiväljavõte on tehtud samasugusest ajavahemikust kui oli müügis vaidlusalune traktor. Juhul, kui veebiportaalis olid
3(13)
traktorid müügis pikemat aega, olid pakkumishinnad järelikult kõrged ja ei vastanud turusituatsioonile. Vaatamata korduvatele hinna alandamistele traktorile ostjat kõrgema hinna eest ei leitud. Traktori oli müügis nii www.auto24.ee ja www.stokkeragri.ee veebileheküljel kui ka Stokker Agri OÜ müügiplatsil. Stokker Agri OÜ on traktorite müügiga tegelev äriühing, võimalikud ostjad pöörduvad Stokker Agri OÜ poole traktorite soetamiseks ning vaatavad ka müügiplatsil olevaid traktoreid. Hagejale jääb arusaamatuks, milliseid müügivõtteid tuleb traktori müügil veel kasutada. Õige on kostjate seisukoht, et liisingulepingu kohaselt müüs vara Stokker Agri OÜ ja peale liisingulepingu ülesütlemist tegeles vara müügiga Stokker Agri OÜ. On tavapärane praktika, et müügiga tegelev Stokker Agri OÜ ostab liisinguandjalt eseme välja siis, kui on leidnud varale ostja ja järgnevalt müüb müügiga tegelev Stokker Agri OÜ vara sama hinnaga ostjale edasi, kuna sellisel juhul jääb Stokker Agri ise (mitte liisinguandja) vastutavaks uue ostja ees. Vaidlusalune liisinguese müüdi 08.05.2017 Stokker Agri OÜ müügiarve kohaselt Soome, arve on koostatud vaid mõned päevad peale hageja poolt Stokker Agri OÜ-le koostatud arvet ning vara hind on mõlemal arvel 52 000 eurot. Seega ei olnud vara tegelik ostja Stokker Agri OÜ. Eeltoodust tulenevalt palus hageja enda kasuks kostjatelt välja mõista solidaarselt põhivõlgnevuse 12 072,03 eurot, viivise 2857,97 eurot ja sissenõudekuludena kostjalt I 40 eurot ja kostjalt II 30 eurot. Kostjate vastuväited
2.Kostjad hagi ei tunnista. Hageja on viidanud nõude alusena hageja ning KLM Builer OÜ (kustutatud) vahel 04.10.2011 sõlmitud liisingulepingule nr 201110442. Sama lepingu alusel on hageja esitanud nõude põhivõlgniku KLM Builer OÜ (kustutatud) pankrotimenetluses 12 072,03 eurot. KLM Builer OÜ (kustutatud) pankrotimenetluses on jäetud hageja nõue tunnustamata ning hageja ei ole taotlenud nõude tunnustamist kohtu kaudu. Hageja on nõustunud sellega, et nõue summas 12 072,03 eurot ei ole põhjendatud. Olukorras, kus hageja on loobunud nõude tunnustamisest pankrotimenetluses, puudub alus ka samas ulatuses nõude esitamiseks kostjate vastu. Hageja on oma tegevusega loobunud nõudest kostjate vastu, sest hageja oli teadlik sellest, et kui tema nõue osutub põhjendatuks, on hagejal võimalus saada oma nõue vähemalt osaliselt rahuldatud KLM Builer OÜ (kustutatud) pankrotimenetluses olevate rahaliste vahendite arvelt. KLM Builer OÜ-ga sõlmitud liisingulepingu nr 201110442 p-s 5 on loetletud tagatisena käenduslepingud kostjatega, samuti tagasiostuleping Mecro AS-ga. Hageja on müünud liisingueseme alla turuhinna. Hagiavaldusele lisatud liisingulepingus (sõlmitud 04.10.2011) on märgitud vara maksumuseks ilma käibemaksuta 154 400,00 eurot. Vara müüjaks on liisingulepingu kohaselt olnud Stokker Agri OÜ. Hagiavalduse lisaks 7 oleval arvel on vara ostjana märgitud samuti Stokker Agri OÜ ehk isik, kes on algselt vara liisinguandjale müünud ning ostusummaks on olnud 52 000,00 eurot (ilma käibemaksuta). Stokker Agri OÜ, kes on liisinguandjale müünud vara ja hiljem ka ostnud vara kolm korda madalama hinnaga, on esitanud liisinguandjale komisjonimüügi tasu vara müügi eest kogusummas 3234,00 eurot (ilma käibemaksuta) ning taotlenud selle hüvitamist kostjatelt. Tegemist ei ole jälgitava, sõltumatu ja objektiivse müügiprotsessiga.
4(13)
Olukorras, kus kostjad ega OÜ KLM Builer (kustutatud) ei saanud mõjutada traktori müügihinda, on põhjendamatu panna liisingueseme võõrandamise müügirisk üksnes nendele. Antud juhul on liisinguandja pannud liisinguvõtja liisingueseme teatud hinnaga võõrandanud ja kohustatud isikud peaksid puudujääva osa hüvitama. Hageja esitatud tõendid kinnitavad, et hageja ei ole teinud kõike endast olenevat selleks, et saavutada traktori müügist parim tulemus ja et vara müügist saaksid rahuldatud kõik liisinguandja nõuded. Hageja ei ole esitanud aktiivse müügitegevuse kohta ühtegi tõendit, sest aktiivset müügitegevust kui sellist ei ole toimunud. Seega ei saa kostjad olla vastutavad hageja tegemata jätmise eest. Maakohtu otsus
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja poolte menetluskulud hageja kanda. Maakohus tuvastas, et hageja (liisinguandja), Stokker Agri OÜ (müüja) ja KLM Builer OÜ (kustutatud, liisinguvõtja) sõlmisid 04.10.2012 liisingulepingu nr 201110442, mille esemeks oli ratastraktor John Deere 7230 R maksumusega 154 400 eurot ilma käibemaksuta. Tagatisena on kokku lepitud tagasiostuleping Mecro AS-iga ning käendusleping kostjatega. Kostjaga II sõlmitud käenduslepingu p 3 järgi on kostja II vastutuse maksimumsummaks 185 280 eurot. Käenduslepingute p 2 järgi vastutavad käendajad liisingufirma ees liisinguvõtja kohustuste täitmise eest, mis tulenevad liisingulepingust nr 201110442. Eelnimetatud kohustused hõlmavad liisingulepingust tulenevaid lepingumakseid, viivist, trahvi ning kõiki muid liisinguvõtja poolt liisingulepingu alusel liisingfirmale tasumisele kuuluvaid makseid, samuti liisingulepingu lisadeks olevatest kindlustuslepingutest ja kütuse krediitkaardi lepingust tulenevaid liisinguvõtja poolt tasumisele kuuluvaid makseid ning liisingfirma poolt võla liisinguvõtjalt sissenõudmiseks tehtud kulutusi. Maakohus viitas VÕS § 142 lg-s 1, § 145 lg-s 1 ja §-s 361 sätestatule. Kohus tuvastas, et KLM Builer OÜ (kustutatud) ja hageja vahel sõlmiti kapitalirendi tüüpi liisinguleping. Liisingulepingu p-s 1.2 on pooled kokku leppinud, et kui liisinguvõtja on lepingu tähtaja lõpuks tasunud kõik lepingumaksed, läheb vara omandiõigus üle liisinguvõtjale. Liisingulepingule lisatud maksegraafikust nähtuvalt on 60. osamakse sooritamisel lepinguline jääkmaksumus null. Käesoleval juhul ei ole käenduslepingutes kokku lepitud, et käendajad vastutavad üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Seega tagavad kostjad sõlmitud käenduslepingutega liisinguvõtja poolt võetud kohustuste täitmise. Käenduse olemusest tulenevalt on käenduslepingu eesmärgiks tagada võlausaldajate nõuete rahuldamine põhivõlgniku vastu ka juhul, kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot (vt selles osas ka Riigikohtu otsus 3-2-1-121-10 p 13). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks oma nõudest loobunud. Maakohus viitas VÕS § 116 lg 2 p-s 2 ja § 196 lg-tes 2 ja 3 sätestatule ja tuvastas, et liisinguvõtja ei tasunud liisingulepingust tulenevaid makseid nõuetekohaselt, mistõttu ütles hageja 26.02.2016 liisingulepingu üles (VÕS § 195 lg 1). Hageja poolt liisinguvõtjale ning kostjatele 26.02.2016 saadetud liisingulepingu nr 201110442 ülesütlemise teatest nähtub, et võlgnevuse suurus 26.02.2016 seisuga on 21 763,16 eurot, mis palutakse üle kanda 5 päeva jooksul teate saamisest. Samaks tähtajaks tuli üle anda ka ratastraktor. Liisingulepingu p-s 6.4 on mh kokku lepitud, et liisinguandjal on õigus leping üles öelda, kui liisinguvõtja jätab 20 päeva jooksul maksetähtpäevast tasumata või ei tasu täielikult liisingumakseid või muid makseid. Hageja on esitanud kostjate vastu müügikahju nõude. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud,
5(13)
mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 järgi kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Poolte vahel oli sõlmitud kapitalirendi tüüpi liisinguleping ning sellest tulenevalt pidi liisinguvõtja tasuma liisinguandjale kõik liisingueseme soetamiseks tehtud kulud. Liisingulepingu punktis 6.7 on kokku lepitud, et kui lepingu ülesütlemise korral vara võõrandamise hind on väiksem kui lepingu järgse võlgnevuse ja põhimaksete (arvestatuna lepingu tähtaja lõpuni) summa, kohustub liisinguvõtja katma liisinguandjale hinnavahe viie (5) päeva jooksul alates liisinguandja poolt nõude esitamisest. Maakohus kohaldas VÕS § 35 lg 1-3 ning järeldas, et liisingulepingu p 6.7 on tühine, kuna selle järgi lasub kogu müügirisk liisinguvõtjal, kellel puudub võimalus lepingu eseme võõrandamisel osaleda. Kohus tuvastas, et hageja poolt on 22.03.2016, 02.08.2016, 10.02.2017 ning 21.04.2017 kostjatele saadetud e-kirjad (tl 84-87). Viidatud kirjadega on teatatud nii põhivõlgnikule kui ka käendajatele, et müügipartneri kaudu on ratastraktor John Deere 7230 R suunatud müüki vastavalt esitatud kirjadele hinnaga 84 000 eurot (km-ga), seejärel langetatud hinda 79 000 euroni (km-ga), seejärel 72 000 euroni (km-ga) ning lõpuks 62 400 euroni (km-ga). Viidatud ekirjades on selgitatud, et reaalne müügitehing võib erineda näidatud/kirjeldatud hindadest ning kui kliendi/käendaja arvates ei vasta müügihind vara turuväärtusele, tuleb esitada andmed ostja kohta, kes on vara nõus ostma kõrgema hinnaga. Hageja poolt viidatud e-kirjad ei anna kostjatele tegelikku võimalust müügiprotsessis osalemiseks. Ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus vara on pandud müüki teatud hinnaga, oleks kostjatel võimalust leida ostja, kes oleks nõus ostma ratastraktori müügihinnast kõrgema hinnaga. Tegelik müügiprotsessis osalemine oleks kostjatele tagatud juhul, kui pooled oleksid kokku leppinud teatud ajavahemiku, millal kostjatel oleks võimalus leida ostja enda poolt määratud hinnaga ning kui kostjad ostjat ei leia, saaks müügiga edasi tegeleda juba hageja müügipartner. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja poolt esitatud teated ei andnud kostjatele tegelikku võimalust müügiprotsessis osalemiseks. Kohus tuvastas, et hageja müüs ratastraktori Stokker Agri OÜ-le hinnaga 52 000 eurot (km-ta). Kostjate poolt esitatud müügikuulutustest nähtuvalt on sarnaste ratastraktorite hind vahemikus 66 000-77 850 eurot käibemaksuta (tl 52-55). Müügiportaalis avaldatud samalaadsete sõidukite müügipakkumiste väljatrükid võivad olla tõenditeks (vt RKTKo 3-2-1-184-12 p 28). Kohus arvestas üksnes kuulutustega, milles on märgitud väljalaskeaastaks 2011 (s.o 5 traktorit). Seega oleks keskmine sarnase ratastraktori müügihind 73 090 eurot (km-ta). Ratastraktor müüdi aga hinnaga 52 000 eurot (km-ta), s.o ca 21 000 eurot odavamalt turuhinnast. Kohus tuvastas, et vaidlusalusel traktoril oli selle tagastamisel hagejale pickupkonksu lukusti ja tross puudu, astmelaud kõver, 7 veakoodi, numbrituli ei põlenud, parema peegli klaas katki, klapikambrikaane vahelt lekkis õli, kapoti esimene ots ja porilauavedrustus olid purunenud (tlk
6(13)
83). Arvestades nimetatud puudustega sai Stokker Agri OÜ ülevaatusaktis turuhinnaks 70 000 eurot (km-ta) ning viitas ka sarnase sõiduki müügipakkumistele Eestis ja Euroopas. Kohus leiab, et seadme ülevaatusaktis hinna määramine ei ole kontrollitav, sellest ei nähtu, milliseid konkreetseid pakkumisi on arvesse võetud. Kohus tuvastas, et liisingulepingu kohaselt oli ratastraktori müüjaks Stokker Agri OÜ, kes on koostanud ka ratastraktori ülevaatuse akti (tlk 83). AS Nordea Finance Estonia on ratastraktori eest esitanud arve summas 62 400 eurot (km-ga) Stokker Agri OÜ-le (tlk 24). Olukord, kus ostjaks osutub endine vara müüja ja hindaja, ei ole iseenesest keelatud. Samas ei ole käesoleval juhul kostjad reaalselt saanud müüki mõjutada ning hageja ei ole müünud vara vastavalt turuhinnale. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks teinud kõike endast olenevat, et saavutada ratastraktori võõrandamisel parim tulemus. Viited, et traktor oli müügis nii www.auto24.ee, www.stokkeragri.ee veebileheküljel kui Stokker Agri OÜ müügiplatsil ei tõenda aktiivset müügitegevust. Kostjad ei saa olla vastutavad hageja tegemata jätmise eest. Hageja müügiprotsess ei ole olnud läbipaistev ja erapooletu. Tähtsust pole asjaolul, et Stokker Agri OÜ on müünud sama hinnaga liisingueseme uuele omanikule. Kui ratastraktor oleks müüdud ligilähedaselt turuhinnale, oleks müügist saadav summa katnud kõik lepingust tulenevad võlgnevused. Kohus viitas VÕS § 139 lg-tes 1 ja 2 sätestatule ja leidis, et hageja on ratastraktori müünud turuhinnast lähtuvalt erinevalt, müügiprotsess on olnud ainult tema kontrolli all ja seetõttu on ta ise oma tegevusega endale kahju tekitanud. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus hagi rahuldamata. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäid menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus selgitas, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Apellatsioonkaebus
4.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei saanud kostjad ühe aasta ja kahe nädala jooksul müügiprotsessist osa võtta. Hageja teavitas korduvalt kostjaid liisingueseme müügiprotsessist. Liisinguvara oli esmalt hinnaga 84 000 eurot (km-ga) müügis peaaegu viis kuud. Järgnevalt oli vara ligi viis kuud müügis 79 000 euroga (km-ga). Perioodil 10.02.2017 kuni 20.04.2017 otsida liisinguvarale ostjat hinnaga 72 000 eurot (km-ga). Viimaks langetati 21.04.2017 liisinguvara hinda 62 400 eurole (km-ga) ja vara müüdi 03.05.2017 eeltoodud hinnaga. Kostjad ei esitanud ühtegi võimalikku ostjat, ei küsinud liisinguvara kohta lisaküsimusi ega näidanud huvi müügi vastu. Kostjad ei võtnud kordagi hagejaga ühendust. Ekslik maakohtu seisukoht, et tegelik müügiprotsessis osalemine oleks kostjatele tagatud juhul, kui pooled oleksid kokku leppinud teatud ajavahemiku, millal kostjatel oleks võimalus leida ostja enda poolt määratud hinnaga. Maakohtu järeldus on üllatuslik ja täiesti uus seisukoht müügiprotsessis osalemise võimaldamisele. Müügiprotsessis osalemine ei tähenda seda, et liisinguvara peab sellel perioodil olema kostjate valduses, sest müügiprotsessis saab osaleda ka nii, et kostjad suunavad võimaliku ostja liisinguvara müüja poole. Tasumata arvetelt nähtub, et liisinguvõtja oli alates 04.09.2015 kuni liisingulepingu ülesütlemiseni võlgnevuses. Lepingu ülesütlemisel liisinguvõtja ei tagastanud vara, vaid apellandil tuli vara tagastamiseks kasutada koostööpartnerit. Liisinguvõtjal oli juba 2015. aastal selge, et ta on viivituses maksete tasumisega ning juba sel ajal oli liisinguvõtjal võimalus otsida
7(13)
liisinguesemele uus ostja. Üldteada on asjaolu, et peale vara valduse saamist suunab apellant vara müüki. Liisinguandjal puudus kohustus järjepidevalt paluda kostjatel iseseisvalt tegeleda liisingueseme müümisega. Maakohus ei ole tuginenud ühelegi lepingu punktile ega seaduse sättele, mis kohustaks apellanti andma kostjatele sellisel viisil müügiprotsessis osaleda. Liisinguvara turuhinna määramisel oli ebaõige lähtuda ratastraktorite müügikuulutustest. Hageja selgitas maakohtus, et sõiduki turuväärtust ei saa määrata vaid teiste sarnaste traktorite (traktorite John Deere 7530) müügipakkumised müügikuulutuste järgi, milles ei nähtu vara tegelik seisukord. Ei ole teada, kas kostja poolt esitatud müügis olevatel traktoritel on identsed või vähemalt sarnased vead nagu vaidlusalusel traktoril, kui kaua olid kostjate poolt esitatud traktorid antud veebiportaalis müügis, kas nende hinda on alandatud müügipakkumise perioodil, kas kostjate veebiväljavõte oli tehtud samasugusest ajavahemikust, mis ajal oli müügis ka vaidlusalune traktor. Kui antud veebiportaalis olid traktorid müügis pikemat aega, olid pakkumishinnad järelikult liiga kõrged, sellest tingituna pole müügitehinguni jõutud ja müügihinnad ei vastanud turusituatsioonile. Veebilehe väljavõttest ei selgu, millises seisukorras müügikuulutustes olevad sõidukid olid, teada on vaidlusaluse sõiduki seisukord. Tegelik müügihind kujuneb müüja ja ostja vahelistest läbirääkimistest. Sõiduk pannakse müüki alati kõrgema hinnaga. Näiteks on kostjad 01.11.2017 menetlusdokumendis esitanud lisana 4 ratastraktori, mille hind on 77 000 eurot ja mille töötatud tundide arv on 4800 tundi. 11.06.2018 seisuga on nimetatud ratastraktor ikka veel müügis, kuid selle hinda on langetatud 63 000 eurole. Apellant ei saanud esitada antud tõendit varem, kuna tõend on 11.06.2018 väljavõte veebileheküljelt. Müügikuulutused oleksid võrreldavad, kui kohtule oleks esitatud sarnaste traktorite täielikud müügikuulutused. Kostjad esitasid vaid teabe, kust nähtub ratastraktori mudel, aasta ja töötatud tundide arv. Maakohus ei andnud hinnangut hageja väitele, et nii vähese teabe põhjal ei ole varad võrreldavad. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastustajad paluvad mitte võtta asja juurde tõendina apellatsioonkaebusele lisatud väljavõtet müügikuulutusest. Antud tõend ei ole samastatav kostjate 02.11.2017 menetlusdokumendi lisas 4 kajastatud traktoriga, mille müügihinnaks on olnud 77 000,00 eurot. Apellatsioonkaebusele lisatud väljavõttes on kajastatud küll 2011 traktori müügihind 63 000,00 eurot, kuid apellandi poolt tähistatud traktori nimetus ei ühti kostjate 02.11.2017 menetlusdokumendi lisas 4 tooduga. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude (TsMS TsMS § 657 lg 1 p 2). I
7.Pooltevaheline vaidlus nii maakohtus kui apellatsiooniastmes taandub liisingueseme tegelikule väärtusele selle tagastamise ajal, kas hageja tagas kostjale võimaluse osaleda liisingueseme müügiprotsessis, samuti küsimusele, kas hageja on endale ise tekitanud kahju vara müügiga.
8(13)
VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Maakohus on asja lahendades viidanud õigetele materiaalõiguse normidele. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et liisingulepingu p-s 6.7 sätestatu on tühine tüüptingimus.
8.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle ei vaielda ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: - 04.10.2012 sõlmisid hageja (liisinguandjana), Stokker Agri (müüjana) ja KLM Builer OÜ (kustutatud, liisinguvõtjana) liisingulepingu nr 201110442; - liisingulepingu esemeks oli ratastraktor John Deere 7230 R maksumusega 154 400 eurot (ilma käibemaksuta); - tagatisena oli kokku lepitud tagasiostuleping Mecro AS-ga ning käendusleping kostjatega; - käenduslepingu kohaselt oli kostja II vastutuse maksimumsummaks kokku lepitud 185 280 eurot; - kostjad käendajatena vastutasid käenduslepingu p 2 järgi liisinguandja ees liisinguvõtja liisingulepingust nt 201110442 tulenevate kohustuste täitmise eest, kusjuures eelnimetatud kohustused hõlmasid liisingulepingust tulenevaid lepingumakseid, viivist, trahvi ning kõiki muid liisinguvõtja poolt liisingulepingu alusel liisingfirmale tasumisele kuuluvaid makseid, samuti liisingulepingu lisadeks olevatest kindlustuslepingutest ja kütuse krediitkaardi lepingust tulenevaid liisinguvõtja poolt tasumisele kuuluvaid makseid ning liisingfirma poolt võla liisinguvõtjalt sissenõudmiseks tehtud kulutusi; - tegemist oli kapitalirendi tüüpi liisingulepinguga; - liisinguvõtja ei tasunud liisingulepingust tulenevaid makseid nõuetekohaselt, mistõttu ütles hageja 26.02.2016 liisingulepingu üles; - võlgnevuse suurus 26.02.2016 seisuga oli 21 763,16 eurot, mille tasumiseks andis hageja liisinguvõtjale 5 päeva arvates teate saamisest ja samaks ajaks tuli tagastada traktor; - hageja saatis kostjatele 22.0.2016, 02.08.2016, 10.02.2017 ja 21.04.2017 e-kirjad, milles teatas traktori müüki suunamisest 84 000 euroga ja edaspidi hinna langetamisest vastavalt 79 000, 72 000 ja 62 400 eurot (hinnad km-ga). E-kirjades selgitati, et reaalne müügitehing võib erineda kirjas toodud hindadest ning kui kostjate arvates ei vasta müügihind vara turuväärtusele, tuleb esitada andmed ostja kohta, kes on vara nõus ostma kõrgema hinnaga; - traktori tagastamisel hagejale olid sellel järgmised vead: puudusid pickupkonksu lukusti ja tross, astmelaud oli kõver, esines 7 veakoodi, numbrituli ei põlenud, parema peegli klaas oli katki, klapikambrikaane vahelt lekkis õli, kapoti esimene ots ja porilauavedrustus olid purunenud; - hageja müüs traktori Stokker Agri OÜ-le 52 000 euroga (km-ta, 62 400 eurot km-ga); - Stokker Agri võõrandas omakorda traktori sama hinnaga uuele omanikule. II
9.Kolleegium ei nõustu esmalt maakohtu seisukohaga, et kostjatel puudus sisuline võimalus müügiprotsessis osaleda. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et olukorras, kus vara on
9(13)
pandud müüki teatud hinnaga, ei olnud kostjatel võimalust leida ostjat, kes oleks nõus ostma ratastraktori müügihinnast kõrgema hinnaga, ning et tegelik müügiprotsessis osalemine oleks kostjatele tagatud üksnes juhul, kui pooled oleksid kokku leppinud teatud ajavahemiku, millal kostjatel oleks võimalus leida ostja enda poolt määratud hinnaga ning kui kostjad ostjat ei leia, saaks müügiga edasi tegeleda juba hageja müügipartner. Nagu apellant õigesti märgib, ei tähenda müügiprotsessis osalemine seda, et traktor peaks olema kostjate valduses. Kolleegiumi hinnangul ei pea liisinguandja üldjuhul eeldama, et kostjad otsivad esmalt ise ostjat ja ootama liisinguvara müüki panekuga, et anda kostjatele võimalus ise ostjat leida. Seda eriti olukorras, kus hagiavalduses väidetu kohaselt ei võtnud liisinguvõtja ega kostjad hagejaga peale liisingulepingu ülesütlemisteate saamist ühendust ega tagastanud ka liisingueset. Kostjad ei vaidlustanud maakohtus hageja väidet, et traktor oli müügis nii www.auto24.ee, www.sockeragri.ee veebilehel kui ka Stokker Agri OÜ müügiplatsil. Seetõttu puudus hagejal vajadus väidet tõendada.
10.Maakohus ei saanud tõenditest tuletada asjaolu, et põhivõlgnik oli teadlik juba 2015. a võlgnevuse tekkimisest. Nimetatud apellatsioonkaebuse väide ei ole põhjendatud. 11. Nagu maakohus õigesti tuvastas, teavitati kostjaid 22.0.2016, 02.08.2016, 10.02.2017 ja 21.04.2017 e-kirjadega traktori müüki suunamisest 84 000 euroga ja edaspidi hinna langetamisest vastavalt 79 000, 72 000 ja 62 400 eurot (hinnad km-ga). Kostjad ei ole väitnud, et ei ole nimetatud kirju saanud. E-kirjades selgitas hageja, et reaalne müügitehing võib erineda kirjas toodud hindadest ning kui kostjate arvates ei vasta müügihind vara turuväärtusele, tuleb esitada andmed ostja kohta, kes on vara nõus ostma kõrgema hinnaga. Seega teavitas hageja kostjaid nii sellest, et traktor suunati müüki kui ka sellest, millise hinnaga seda tehti, kui palju hinda langetati ja hageja kutsus kostjaid teavitama teda ka parema hinnaga müüjast. Kuna kostjad hagejaga ühendust ei võtnud ega ettepanekuid müügi osas ei teinud, pole kolleegiumi hinnangul võimalik väita, et hageja oleks teinud takistusi kostjatele müügiprotsessis sisuliselt osaleda.
12.Kostjad ei ole heitnud hagejale ette liiga kõrge alghinnaga traktori müüki panemist. Toimiku materjalidest nähtuvalt oli traktor müügis kokku üks aasta ja kaks nädalat, seejuures esmase müüki suunamise hinnaga 84 000 eurot (km-ga) umbes viis kuud ja järgnevalt hinnaga 79 000 eurot (km-ga) umbes viis kuud. Kostjad ei teavitanud selle aja jooksul ega hinna edasisel langetamisel hagejat traktori kõrgema või ka madalama hinnaga osta soovijast. Kostjad pole väitnud, et nad ostja otsimisega oleks tegelenud või et potentsiaalne ostja mingi teise hinnaga oleks olemas olnud. Kokkuvõttes ei ole võimalik hagejale mõistlikult ette heita kostjate müügiprotsessist tõrjumist ega hageja poolt võimaluse kasutamata jätmist vara eest kõrgemat hinda saada. III
13.Samuti ei nõustu kolleegium maakohtu järeldusega, et hageja võõrandas traktori alla turuhinna. Keskmise turuhinna osas kuulub kohaldamisele TsÜS §-s 65 sätestatu. Nimetatud normi kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vaidlust ei olnud poolte vahel, et sõiduk müüdi 62 400 euroga (km-ga). Hageja leidis, et tegemist oli turuhinnaga, millega õnnestus liisinguese müüa.
14.Maakohus rikkus liisingueseme turuväärtuse hindamisel menetlusõiguse norme ja tuvastas selle kolleegiumi hinnangul ebaõigesti müügikuulutuste põhjal. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et Stokker Agri OÜ ülevaatusaktis traktori müügihinna määramine 73 090 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole kontrollitav. Seda osas, milles hinda on võrreldud teiste pakkumistega, kuid nendes pakkumisetes toodud traktorite omadused ülevaatusaktis ei kajastu.
10(13)
Seega pole tegemist usaldusväärse tõendiga traktori turuväärtuse kohta selle tagastamise ajal hagejale.
15.Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et kostjate esitatud veebilehe väljavõttest nähtuvad teise tunnusega John Deere 7530 müügipakkumised. Toimiku materjalidest (I kd, tl 52-55) nähtuvalt on kostjad esitanud John Deere 7230 müügipakkumiste kuulutused. Seega ei saanud maakohus arvestada vastava hageja 01.12.2017 menetlusdokumendi p-s 4.9 toodud vastuväitega.
16.Maakohus ei võtnud samas seisukohta hageja maakohtus esitatud väidete osas, mille kohaselt ei saa traktori turuväärtust määrata vaid teiste sarnaste müügikuulutuste järgi. Hageja tugines seejuures järgmistele asjaoludele ja vastuväidetele: vaidlusaluse traktori seisukord ja puudused olid teada; kostjate esitatud müügikuulutustest ei nähtunud traktorite seisukord ega nende puudused; müügikuulutustest ei nähtunud andmeid selle kohta, kui kaua olid traktorid olnud müügis, kajastatud oli vaid traktori mudel, väljalaskeaasta ja töötundide arv. Hageja leidis, et esitatud andmete järgi pole võimalik määrata vara turuhinda ja võrrelda vaidlusalust traktorit müügis olevate traktoritega.
17.Kolleegium nõustub hagejaga, et keskmine traktori müügihind võib sõltuvalt selle puudustest oluliselt erineda. Müügiportaalide kuulutustes pakutud hind ei ole reeglina müügihind, vaid on pakkumise hind ja eeldatavasti langeb. Samuti on põhjendatud hageja seisukoht, et oluline on traktorite müügis oleku aeg, sest pikem müügiperiood võib näidata liiga kõrget hinda turusituatsioonis. Teadmine müügiperioodist ning hinna alandamistest võib anda objektiivse pildi võimalikust turuhinnast. Lühike müügiperiood viitab pigem sellele, et vara alghind on turuhinnast väiksem või sellele ligilähedane. Käesoleval juhul sellised andmed müügikuulutustes puuduvad. Seetõttu leiab kolleegium, et kostjate esitatud sarnaste traktorite müügikuulutused 2011. aastast ei ole vaidlusaluse traktori turuhinna tõendamiseks usaldusväärsed tõendid.
18.Kuna puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, mis oli traktori hagejale tagastamisaegne turuhind, samas ei ole ka kostjad tõendanud, et hageja poolt saavutatud müügihind ei vastanud traktori väärtusele, ei ole võimalik väita, et hageja müüs traktori turuhinnast odavamalt ja tekitas endale sellega ise kahju (VÕS § 139 lg 1). Antud asjaoludel on mõistlik eeldada, et traktori müügihind kujunes müügiprotsessi käigus ja traktor müüdi selle kohaliku keskmise müügihinnaga. Pikk müügiperiood viitab sellele, et hageja pani traktori müüki turuhinnast kõrgema hinnaga. Samas ei ole kostjad tuginenud asjaolule, et kahju on neile tekkinud seoses vara pika perioodi jooksul müümisega. Kostjate väidavad, et hageja müüs traktori alla turuhinda ehk liiga odavalt ja ei teinud kõike selleks, et saavutada traktori müügist parim tulemus. Viimane väide on üldsõnaline ja sellele ei ole võimalik seetõttu vastata.
19.Vaidluse lahendamisel ei oma määravat tähendust asjaolu, et liisingueseme ostis Stokker Agri OÜ. Hageja on selgitanud 01.12.2017 menetlusdokumendis, et tavapärase praktika kohaselt ostab Stokker Agri OÜ kui traktorite müügiga tegelev ettevõte hagejalt liisingueseme enda omandisse ja müüb selle vara ostjale edasi põhjusel, et jääda ise müügilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest ostja ees vastutavaks. Käesolevas asjas on hageja tõendanud, et Stokker Agri OÜ müüs liisinguandja poolt temale müüdud traktori sama hinnaga edasi uuele omanikule, kusjuures arvete esitamisel esineb vaid 5-päevane vahe. Liisinguandja esitas Stokker Agri OÜle arve 03.05.2017 (tl 24) ja Stocker Agri OÜ on esitanud uuele ostjale müügi eest arve 08.05.2017 (tl 88). Seega pole asjaolust, et Stocker Agri OÜ ostis liisingueseme ära võimalik järeldada, et tegemist oli läbipaistmatu ja alla turuhinda toimunud müügiprotsessiga.
11(13)
20.Hageja tõi hagis esile, kuidas kujunes tema nõude suuruseks 12 072,03 eurot. Kostjad ei ole vastu vaielnud hageja poolt esitatud andmetele, mis puudutavad liisingulepingu alusel tasumata arveid 19 850,26 euro ulatuses selle ülesütlemise seisuga, vara jääkmaksumust 40 448,66 eurot, müügikasumit 11 551,34 eurot, samuti liisinguandja poolt tehtud toiminguid seoses vara tagastamise, kindlustamise ja müügiga (tagastusteenus, kaskokindlustus, müügiga seotud kuludest tarktori pesu ja komisjonimüügitasu), samuti kulutuste vajalikkusele ja nende kandmise ulatusele kokku 3773,11 eurot. Eeltoodu tõttu on hageja nõude arvestuskäik 19 850,26 (tasumata liisingumaksed) + 3773,11 (liisinguandja kulutused) – 11 551,34 (müügikasum) = 12 072,03 eurot põhjendatud, hagi kuulub rahuldamisele ja kostjatelt kuulub 12 072,03 eurot solidaarselt väljamõistmisele VÕS § 108 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1 ja § 367 lg 1 alusel.
21.Kostjad ei ole vastu vaielnud ka hageja viivisearvestusele ega metoodikale, hageja on esitanud viivisenõude vähendatud määras. Viivisenõude rahuldamise aluseks on VÕS § 101 lg 6, § 113 lg 1 ja liisingulepingu viivisekokkulepe, mille kohaselt on viivise määr päevas 0,25%. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele ka viivis hageja poolt taotletud ulatuses 2857,97 eurot. Võla sissenõudmiskulude nõude aluseks kostja I suhtes on VÕS § 1131 lg 1 ja kostja II suhtes VÕS § 1132 lg 2. Hageja on tõendanud kostjale II nõudekirjade saatmise oma esindaja poolt. Kostjad ei ole menetluses nimetatud nõuetele vastuväiteid esitanud. Seega kuulub hageja nõue rahuldamisele nimetatud osas ja kostjalt I tuleb välja mõista võla sissenõudmise kulud 40 eurot ning kostjalt II 30 eurot hageja kasuks. IV
22.Kostjate poolt apellatsioonimenetluses viidatud sama hageja ja kostjate (lisaks oli menetluses liisinguvõtja) vahel analoogses vaidluses tehtud Tartu Ringkonnakohtu lahendi 216-15326 asjaolud ei ole võrreldavad käesoleva menetluse omadega eelkõige seetõttu, et traktor müüdi teises vaidluses lühikese perioodi jooksul (üks kuu), samuti ei vaielnud hageja nimetatud menetluses vastu kostja poolt esitatud müügikuulutustele kui ebausaldusväärsetele tõenditele.
23.Hageja on apellatsioonimenetluses esitanud tõendi, millega on soovinud tõendada, et üks kostjate poolt esitatud müügikuulutuses esinev traktor hinnaga 77 000 eurot (töötundide arvuga 4800 h) on ikka veel müügis seisuga 11.06.2018. Kostjad on vastu vaielnud tõendi vastuvõtmisele, kuna tõendist ei selgu, kas on tegemist sama traktoriga. Kolleegium keeldub tõendi vastuvõtmisest, kuna vastava väite tõendamiseks puudub käesolevas menetluses vajadus. Ringkonnakohus ei pidanud kostjate esitatud müügikuulutusi usaldusväärseteks tõenditeks ja hagejal puudub vajadus seoses sellega täiendavate asjaolude tõendamiseks. Kuna tõend on esitatud elektrooniliselt, siis selle füüsilist tagastamist hagejale ei toimu, kuid ringkonnakohus eemaldab selle pabertoimikust. V
24.Arvestades apellatsioonkaebuse rahuldamist tuleb muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Poolte menetluskulud maakohtus ja apellatsiooniastmes jäävad kostjate kanda solidaarselt (TsMS § 162 lg 1, § 165 lg 1 ja 3, § 171 lg 1). Ringkonnakohus arvestab seejuures asjaoluga, et hageja nõue võla sissenõudmiskulude osas on marginaalne (ligikaudu 0,2% hagis nõutust), kostjad esitasid menetluses ühiseid menetlusdokumente ning samu väiteid, pooled ei vaielnud menetlusdokumentides vastu nimetatud kulutuste õiguslikule alusele ega võimalikule suurusele. Seetõttu ei jäta ringkonnakohus mingis osas menetluskulusid kummagi kostja kui kaaskostja kanda.
12(13)
25.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
26.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.