Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse läbivaatamist kohtuistungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue OÜ Advokaadibüroo LMP (hageja) ja Karl-Janek Saks (kostja) sõlmisid XX.XX.XXXX õigusabi teenuse osutamiseks kliendilepingu nr XXX. Selle alusel osutas hageja kostjale õigusabiteenust 7 tunni ja 59 minuti ulatuses, millest 2 tundi ja 4 minutit kulus kostja esitatud materjalide läbitöötamisele ning analüüsile ja kronoloogia koostamisele; 3 tundi 41 minutit kulus kostja esitatud dokumentide juriidilisele analüüsile, õiguslikule analüüsile (80 lk); 2 tundi ja 14 minutit kulus juriidilise hinnangu andmisele ja dokumendi koostamisele. Kostjale esitati tehtud töö eest arve summas 1149.60 eurot, millest kostja on tasunud 533.96 eurot. Tasumata on 615.64 eurot. Arve kuulus tasumisele hiljemalt 7.03.2018. Hageja on arvutanud lepingust tulenevat, sissenõutavaks muutunud viivist 0,06 % päevas tähtajaks tasumata summalt alates 8.03.2018 kuni 11.01.2019 kokku 114.51 eurot. Hageja taotleb lisanduva ka viivise väljamõistmist kuni kogu võla täieliku tasumiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja tellis hagejalt töö. Töö mahtu on hageja põhjendanud muu hulgas sellega, et väidetavalt kulus paar tundi materjali kronoloogilisse järjekorda seadmiseks. Kostja esitas hagejale dokumendid mälupulgal ning need olid skaneeritud õiges järjekorras juba kostja poolt. Kostja on seisukohal, et ta on tasunud tegelikult tehtud töö eest mõistliku summa ning hageja nõudel puudub alus. Kostja esitas kohtule hageja poolt tehtud töö: kronoloogilises järjekorras dokumentide loetelu (58 positsiooni) ja hageja poolt koostatud dokumendi ühel lehel. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsundisaaja üldised kohustused tulenevad VÕS §-st 620. Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega (VÕS § 620 lg 1). Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (VÕS § 620 lg 2). Vastavalt VÕS § 77 lg 1 peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Vastavalt VÕS § 77 lg 1 ls 2 kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või

seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohus märgib, et teatud järeldusi nõustamisteenuse oodatava kvaliteedi kohta saab teha nõustamisteenuse hinnast. Kohtule on esitatud hageja ja kostja vahel sõlmitud kliendileping nr XXX, mille p 3 kohaselt oli lepingu sõlmimise seisuga õigusabiteenuste tunnitasu suuruseks 120 eurot/h, lisandub käibemaks. Hageja on esitanud kostjale 28.02.2018 arve summas 1 149.60 eurot. Kliendilepingu p 9 kohaselt loetakse esitatud arve kliendi (kostja) poolt aktsepteerituks, kui klient ei esita 5 tööpäeva jooksul arve kättesaamisest arve kohta pretensioone. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on arve kätte saanud ja selle osaliselt ka tasunud. Hageja 24.04.2018 võlanõudele on kostja esitanud vastuväite, nähtuvalt kostja esitatud vastusest kohtule. Kohus on seisukohal, et kostjal on võimalik vaidlustada hageja nõue VÕS § 26 lg 3 alusel. Kliendilepingus lepiti kokku teenuse tunnitasu, kuid mitte teenuse maht ja sellest tulenevalt ka osutatud teenuse kogumaksumus. Tegemist on lahtise tingimusega. VÕS § 26 lg 3 kohaselt kui lahtise tingimuse peab määrama üks lepingupool, peab määratud tingimus vastama hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele. Arvele lisatud spetsifikatsiooni kohaselt kulutas hageja kronoloogia koostamisele ca 2 tundi. Kohus loeb selle mõistlikuks ajakuluks, kuid arvestab siinjuures spetsifikatsioonis märgituga, et selle aja kestel hageja ka analüüsis dokumente. Kronoloogiast nähtuvalt algab see 1903. aastal välja antud dokumendiga, mis on kostja esitatud [skaneeritud] pildil nr 18. Ka edaspidi on kronoloogiline järjekord erinev piltide järjekorranumbritest. 3 tundi 41 minutit kulus hagejal kostja esitatud dokumentide juriidilisele analüüsile, õiguslikule analüüsile. Tegemist on sünonüümidega. Lisandub ajakulu 2 tundi 14 minutit juriidilise hinnangu andmiseks ja dokumendi koostamiseks. Kohus on andnud hagejale tähtaja koostatud dokumendi esitamiseks. Hageja seda teinud ei ole. Kostja esitatud „Nõue“ ühel A4 lehel ei ole dokument, vaid lühike kokkuvõte kostja poolt hagejale esitatud olulisematest dokumentidest. „Nõude“ sisu osas peab kohus vajalikuks märkida, et hageja on teatanud, et Eesti NSV tsiviilkoodeks temale kättesaadav ei ole, küll aga eeldab hageja, et 1992. aastal oli olemas päritav hoonestusõigus ja M.S. maatükk pidi tema surma järel minema tagasi tema emale. Kohus nendib, et maareformi seadus hakkas kehtima alles 1.11.1991 ning 1992. aastal Eesti Vabariigis maa veel tsiviilkäibes ei olnud; tsiviilkoodeksis puudus mõiste „hoonestusõigus“. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda tasu käsunduslepingu täitmise eest lepingus kokku lepitud tunnihinnaga, kuid arvestades töö mahtu ja teenuse osutaja kvalifikatsiooni on „Kronoloogia“ ja „Nõude“ koostamiseks vajalik ajakulu kokku 4 tundi, sh 2 tundi kronoloogia koostamiseks ja dokumentide analüüsiks ning 2 tundi kokkuvõtte („Nõue“) koostamiseks. Eeltoodu alusel tunnustab kohus hageja võlanõuet (4x120x1,2-533.96) 42.04 euro ulatuses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kliendilepingu punktis 10 kokku lepitud viivise määr on 0,06 % päevas. Kohus mõistab kostjalt välja viivise 0,06 % päevas tähtajaks tasumata summalt, so 42.04 eurolt alates 8.03.2018 kuni 11.01.2019 summas 7.82 eurot. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt välja lisanduva viivise kuni põhivõla täieliku tasumiseni TsMS § 367 alusel VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.01.2019.

Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 alusel jagab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja 730.15 euro suurune põhivõla ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue on rahuldatud 42.04 euro, so 5,76 % ulatuses. Kostjal menetluskulud puuduvad. Hageja menetluskuludeks on esitatud taotluse kohaselt riigilõiv 175 eurot ja hageja õigusabi kulud 480 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja õigusabikulu on mõistlik ja põhjendatud 2,5 tunni ulatuses, arvestades asjaolusid, et 1) tegemist on lihtsa võlanõudega ja hageja nõue ning selle põhjendused on sisuliselt 2-leheküljel; 2) kohtuistungit ei toimunud; 3) lisaks on esitatud hageja esindaja lühike vastuväide kostja vastusele. Õigusabi tunnitasu määr – 120 eurot, vastab kohtupraktikale. Kohus määrab hageja mõistlikuks ja põhjendatud õigusabi kulu suuruseks seega (175+300) 475 eurot, millest 5,76 %, so 27.36 eurot kuulub välja mõistmisele kostjalt hageja kasuks. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt välja menetluskulult viivise VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.