Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

1(3)

2-19-3175 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Osaühingu SVŠ Veod (pankrotis) pankrotihalduri Tarmo Villman hagi L Š vastu võlgnevuse nõudes. Hageja esitas kohtule avalduse hagist loobumiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse, milles palus lõpetada menetlus tsiviilasjas, et kostja on täitnud hageja nõude peale hagi esitamist. Kostja hagist loobumise osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Lähtuvalt TsMS § 168 lg 2 ja lg 4, hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega. Kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja loobus hagist põhjusel, et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude täitnud. Kohus leiab, et kõik menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 2(3)

2-19-3175 Arvestades, et kõik menetluskulud jättis kohus kostja kanda, ei nõudnud kohus kostjalt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks pool riigilõivu hagiavalduse esitamiselt 37,50 eurot ja hageja õigusabi kulud 350 eurot (100 eurot*3,5 tundi), kokku 387,50 eurot. Kostja hageja menetluskulude osas vastuväidet ei esitanud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 37,50 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga, kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta. Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on kulunud asja materjalide tutvumiseks ja hagiavalduse koostamiseks kokku 3,5 tundi. Kohus lähtub hageja õigusabi kulude määramisel tsiviilasja materjalidest. Hageja lepinguline esindaja on kohtule esitanud hagiavalduse, milles sisulist osa 2,5 lehekülge ning tegemist ei ole keerulise asjaga. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud asja materjalide tutvumiseks ja hagiavalduse koostamiseks 2,5 töötunni ulatuses. Kohus arvestab hageja esindaja tunnitasuks 100 eurot ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud summas 250 eurot (100*2,5). Kohtu hinnangul moodustavad hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 287,50 eurot (37,50+250). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks kokku 287,50 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja esitas kohtule taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses hagist loobumisega. Kohus lahendab menetluskulude tagastamise eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud 20.05.2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.