2.Välja mõista hagejalt J.G. ́elt kostja B2B Metalworks OÜ kasuks menetluskulud kokku summas 3087,50 € (kolm tuhat kaheksakümmend seitse eurot ja 50 senti), s.o lepingulise esindaja kulu.
3.Menetluskuludelt tuleb hagejal J.G. ́el tasuda kostjale B2B Metalworks OÜ-le menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
2-18-16614
võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.1.Hageja J.G. on 05.11.2018. a esitanud Pärnu Maakohtule hagi, millega palub kohtul kostjalt B2B Metalworks OÜ (registrikood 11000150) välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel ja varalise kahju hüvitis summas 30,63 eurot.
1.2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 29.07.2014 töölepingu. Töölepingu punkti 2.1 järgi hageja asus tööle gaasilõikajana. Töölepingu p 6.2.2 järgi kostja oli kohustatud kindlustama ohutud töötingimused. 04.09.2014 hageja viibis töölähetuses Xxxxxxxxxxxs XXXXXXXXXXX linnas tööobjektil. 04.09.2018 hommikul, mil juhtus tööõnnetus, hagejat suunas tööandja üksinda hoone keldrisse täitma tööülesannet, mida reeglite järgi hageja ei pidanud täitma üksinda, vaid vähemalt kahekesi. Lammutades konstruktsiooni, hagejal ei olnud võimalust kindlaks määrata konstruktsiooni püsivust ega näha ette toimunud varingut. Hageja täitis tööülesannet keldris asuvas tunneli lõpus. Tunnel ise oli hageja sõnul pime ja kitsas. Tööülesande sisuks oli tühja toru metallkonstruktsiooni lõikamine. Keldris olnud valgus ei olnud piisav, kuigi hageja lülitas sisse kõik tööandja poolt antud valgustid. Välja antud valgustitest ei piisanud normaalsete töötingimuste loomiseks. Hageja selgitab, et hageja töö seisnes lähetuses Xxxxxxxxxxxs vanade hoonete lammutamises, matallkonstruktsioonide lõikamises ja lammutamises hoone sees, väljas ja suures kõrguses. Hageja lisab, et seina konstruktsiooni lammutamine on ehitustehniliselt ja tööohutusnõudeid silmas pidades keeruline protsess. Seetõttu tööohutusnõuete järgimine selliste tööde puhul on eriti tähtis. Metallitorude lõikamisel tööobjekti keldris hagejale kukkus raske toru ning surus vasaku jala põlve ala. Toru lõikamisel hageja tundis ära, et toru vajub hageja poole, kuid nõrga valgustuse tõttu hageja ei saanud täpselt kindlaks määrata langemisnurka. Ei olnud kuhugi tagasi astuda läbikäigu kitsuse tõttu. Eriti sai kannatada hageja vasak jalg toru kukkumisel. Toru kaal oli väga suur põhjusel, et toru sees oli ohtralt metalltükke. Nimetatud metallitükid sattusid torusse tööde tulemusena, mis teostati hoone ülemistel korrustel. Tööõnnetuse raporti järgi tööõnnetus juhtus 04.09.2014 kell 13:00. Tööõnnetuse raskusaste oli raske. Vigastuse liigiks määrati põlvesidemete vigastust ning vigastatud kehaosaks oli jalg (põlv). Tööõnnetuses on süüdi kostja, kes ei taganud seadusest tulenevaid tööohutusnõudeid. Kostja ei kujundanud ega sisustanud hageja töökoha nii, et oleks olnud võimalik vältida aset leidnud tööõnnetuse tagajärjel hagejale tekkinud kehavigastusi ja tervisekahjustusi ning säilitada hageja töövõime ja heaolu. Hageja töökoht ei olnud korrapäraselt hooldatud tööandja poolt. Hageja olles pressi all otseses mõttes kannatas väga tugevat valu terves kehas, ei saanud liigutada ning hakkas
2-18-16614
abi kutsuma. Alguses hagejat appikutset keegi ei kuulnud töötavast tehnikast tuleneva müra tõttu. Hageja kaotas teadvuse valu tõttu. Abi ei saabunud kohe ning hageja elas üle tõelise šoki. Kui kohale jõudsid objektis viibinud teised töötajad, siis hageja veel oli valušokis ja emotsionaalses stressis sealhulgas veritsevast haavast, võimatuses liigutada vasakut jalga. 04.09.2014 Xxxxxxxxxxx XXXXXXXXXXXi linna Keskhaigla kiirabi kviitungi nr 3503002, millest on näha, et hageja erakorralise visiidi käigus tasus kiirabi osutatud teenuse eest pangakaardiga kell 14:26 summas 320 xxxxxxxxxxx krooni ehk 30,63 eur Eesti Panga vahetuskurssi järgi 1 EUR = 10,4463 SEK. Tegemist on otsese varalise kahjuga TsMS § 128 lg 3 mõttes. 11.10.2014 Leedu terviseasutuste ülikooli haigla, Avalik asutus Kaunase Kliinikud, Ortopeedia ja Traumatoloogia osakond arst L.B. ja osakonnajuhataja A.XXXXXXXXXXX isikus väljastas hagejale haiguslugu tervisekontrolli kaardilt, haigusjuht nr A4141847 (Lisa 11). Nimetatud tõendis on öeldud, et hageja sai ravi ortopeedia ja traumatoloogia kliinikus alates 06.10.2014 kuni 11.10.2014. Xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 11.10.2014 haiglast väljakirjutamise kuupäeval hagejal tuvastati, et tööõnnetuse tagajärjel on hagejal liikumise ja iseseisva toimetuleku funktsioonid halvenenud. 11.10.2014 hagejat lubati jätkuvale ambulatoorsele ravile. Samuti hagejal 11.10.2014 prognoositi, et 8 kuu pärast väljakirjutamiselt nimetatud haiglast ehk vahemikul 12.10.2014 kuni 11.06.2015 hagejal ei ole täielikku töökoormust ja füüsilist aktiivsust. Töövõimetuslehe nr 00081756 järgi hageja vabastati töölt vahemikul 14.11.2014-22.12.2014 tööõnnetuse põhjusel. Nimetatud töövõimetuslehe andmete õigsust kinnitas 23.12.2014 oma allkirja ja pitsatiga SA Pärnu Haigla arst H.L.. 09.02.2015 Leedu Vabariigi Sotsiaal- ja Tööministeeriumi Töövõimetuse ja Töövõime Hindamise amet Plungė territoriaalse osakonna juhataja XXXXXXXXXXXI. isikus väljastas hagejale töövõime tõendi (Lisa 14), milles on kirjas, et seisuga 09.02.2015-08.08.2015 hageja töövõime oli 55% ning kaotatud töövõime 45%. Töövõime kaotamise põhjuseks märgati 27.1 haigused või seisundid ning hageja diagnoosiks kooskõlas rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooniga Xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 18.11.2015 Leedu Vabariigi Sotsiaal- ja Tööministeeriumi Töövõimetuse ja Töövõime Hindamise Ameti Otsuste Kontrollitalituse otsusest tuleneb, et hageja 2015.a. veebruari seisuga ei talunud keskmist kehalist koormust, ei suutnud püsivalt keskenduda ega teha täpsust nõudvaid tegevusi, vajas tihti puhkepause ja lisapuhkepäevi, pikaajaline kõndimine või seismine põhjustas vaevusi ning ravimi võtmata jätmine ühe päeva jooksul võis põhjustada funktsioonihäirete tugevnemist 09.02.2015 Leedu Vabariigi Sotsiaal- ja Tööministeeriumi Töövõimetuse ja Töövõime Hindamise amet Plungė territoriaalse osakonna juhataja XXXXXXXXXXXI. isikus väljastas hagejale töövõime tõendi (Lisa 14), milles on kirjas, et seisuga 09.02.2015-08.08.2015 hageja töövõime oli 55% ning kaotatud töövõime 45%. Töövõime kaotamise põhjuseks märgati 27.1 haigused või seisundid ning hageja diagnoosiks kooskõlas rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooniga Xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 18.11.2015 Leedu Vabariigi Sotsiaal- ja Tööministeeriumi Töövõimetuse ja Töövõime Hindamise Ameti Otsuste Kontrollitalituse otsusest tuleneb, et hageja 2015.a. veebruari seisuga ei talunud keskmist kehalist koormust, ei suutnud püsivalt keskenduda ega teha täpsust nõudvaid tegevusi, vajas tihti puhkepause ja lisapuhkepäevi, pikaajaline kõndimine või seismine põhjustas vaevusi ning ravimi võtmata jätmine ühe päeva jooksul võis põhjustada funktsioonihäirete tugevnemist. Hageja leiab, et kahju on põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Eespool toodud haigused on tööõnnetusest tingitud, mille eest vastutab kostja. Juhul kui ei oleks toimunud 04.09.2014 tööõnnetust kostja süül, siis hageja ei oleks sattunud haiglasse Xxxxxxxxxxxs XXXXXXXXXXX
2-18-16614
linnas 04.09.2014, ei oleks läbinud operatsiooni ja statsionaarse ravi haiglas Kaunases Leedus 06.10.2014 kuni 11.10.2014, hagejal ei oleks tekkinud püsivat töövõimetust.
1.2.12.02.2019 ja 21.02.2019 on hageja pärast eelistungit täiendanud enda seisukohti. Hageja väidab, et kostja ei ole täitnud TTOS 4 § lg-st 2, lg-st 4-44, Valitsuse määruse „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 3 lg-st 5-6, 12, § 4 lg-st 1, §-st 6, § 17 lg-st 1, § 27 lg-st 1-2, § 34 lg-st 1 tulenevaid nõudeid. TTOS § 4 lg 2 järgi tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Kostja aga ei sisustanud töökoha nii, et oleks olnud võimalik vältida toimunud tööõnnetust ja sellest tekkinud kehavigastusi ja tervisekahjustusi ega säilitada hageja töövõime ja heaolu. TTOS § 4 lg 4 järgi terviseriski vältimiseks või vähendamiseks peavad töökohas olema kaitse-, pääste- ja esmaabivahendid, ohutusmärgid ning muud ohutusvahendid. Seda kostja teinud ei ole. Kostja ei ole tõendanud, et tööobjektil terviseriski vältimiseks või vähendamiseks olid kaitse-, pääste- ja esmaabivahendid, ohutusmärgid ning muud ohutusvahendid. TTOS § 4 lg 41 järgi töökoht ja töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras ja korrapäraselt hooldatud. Ohtude vältimiseks ettenähtud kaitsevahendid ja ohutusseadised peavad olema korrapäraselt hooldatud ja kontrollitud. Seda kostja teinud ei ole. Kostja ei tõendanud, et hageja töökoht, töövahendid kui ka ohtude vältimiseks ettenähtud kaitsevahendid ja ohutusseadised olid tehniliselt heas seisukorras ja korrapäraselt hooldatud ja kontrollitud. TTOS § 4 lg 42 järgi kui töökohas on ohualad, kus töö laadi tõttu esineb õnnetuse või tervisekahjustuse oht, tuleb need alad märgistada ning rakendada abinõusid, et sinna ei pääseks asjakohase juhendamise ja väljaõppeta töötajad ega teised isikud. Ohualal töötajate kaitseks tuleb rakendada asjakohaseid abinõusid. Seda kostja teinud ei ole. Kostja ei tõendanud, et tööobjekti ala, kus töötas hageja ja milles esines õnnetuse ja tervisekahjustuse oht, oli märgistatud ning et sel alal rakendati abinõusid, et sinna ei pääseks asjakohase juhendamise ja väljaõppeta töötajad ega teised isikud. Kostja ei ole ka tõendanud, et hageja tööalal kui ohualal hageja kaitseks rakendati asjakohaseid abinõusid. TTOS § 4 lg 43 järgi töökoha territoorium peab olema piisavalt valgustatud. Valgustus peab tagama ohumärguannete ja hädaseiskamislülitite hea nähtavuse. Seda kostja teinud ei ole. Kostja ei tõendanud, et ala, kus toimus õnnetus, oli piisavalt valgustatud. Kostja ei tõendanud, et ohualal olnud valgustus tagas ohumärguannete ja hädaseiskamislülitite hea nähtavuse. TTOS § 4 lg 44 välitöö tuleb korraldada nii, et seal paiknevad töökohad ja muud tööga seotud piirkonnad ning töövahendid, mida töötajad töö käigus kasutavad, ei ohustaks inimesi. Seda kostja teinud ei ole. Kostja ei tõendanud, et ohuala, kus juhtus õnnetus ning töövahendid, mida kasutas hageja, olid ohutud. Hageja pöörab tähelepanu, et asjakohaseks õigusaktiks käesolevas vaidluses võib osutada ka Valitsuse määrus „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“, kas otsesel kohaldamisel või kohaldamisel analoogia korras. Hageja pöörab tähelepanu, et pooltevahelises töölepingus kokku lepitud töö, nimelt p 2.1 gaasilõikaja, on käsitatav ehitustööna ehitusobjektil. Õnnetus on toimunud puhtalt kostja süül, kuna kostja ei ole hagejale tutvustanud/teatavaks teinud tööohutusnõudeid konkreetsel objektil ega ka laiemalt. Kostja ei ole hagejale mitte mingisuguseid tööohutuse eeskirju hagejale arusaadavas keeles tutvustanud ega hagejalt selle kohta allkirja võtnud. Tööohutuseeskirjad on hagejale allkirja vastu tutvustamata.
2-18-16614
Hagejal ei olnud 04.09.2014, s.o päeval kui tööõnnetus juhtus õigust kostja esitatud lisaks 3 oleva tõendi alusel tuletöid teha. Kostja lisatud lisas nr 3 on expressis verbis kirjas, et nimetatud tõend kehtib kuni 26.08.2014. Õnnetus juhtus ca nädal hiljem, ehk 04.09.2014. Hageja on täiendavalt mittevaralise kahju tekkimist põhjendanud sellega, et jala väiksema kõverdumise tõttu ei saa teha kvaliteetset keevitustööd. Hageja ei saa põlvele toetuda, mistõttu hageja ei saa lõigata keevitustöö raames raskesti ligipääsetavates kohtades. Selline olukord piirab hageja võimalust valida hagejale sobivat tööd. Peale toru kukkumist oli hageja šokiseisundis ning kaotas teadvuse. Hageja ei mäleta, kui kaua aega ta oli ilma teadvuseta. Hageja mäletab, et kostja võttis teda toru alt välja ning viis teda kostja autosse. Hageja mäletab kindlalt, et kostja ei kutsunud kiirabi. Hagejat viis kostja Xxxxxxxxxxxs XXXXXXXXXXX linna haiglasse kostja autoga. Nii hageja kui kostja nägid hageja haiglasse viimisel, et hagejal jookseb jalast verd. Hageja mäletab, et kui toru surus teda, siis hageja karjus valjult terava valu pärast kuni kaotas teadvuse. Hageja sõnul sel hetkel temal oli hirmustunne, sh põhjusel, et hageja ei tundnud oma jalgu. Hageja üritas kasutada oma käte abi toru eemaldamiseks, kuid see ei õnnestunud. 14.03.2019 esitas hageja täiendavad seisukohad, mille kohus jättis 25.03.2019 toimunud kohtuistungil hilinemise tõttu asja juurde võtmata.
KOSTJA VASTUS HAGILE
2.1.Kostja B2B Metalworks OÜ esitas 27.11.2018 vastuse hagiavaldusele, mille järgi kostja ei nõustu hagiga. Kostja leiab, et mittevaralise (moraalse) kahju hüvitamiseks ei ole alust. Kostja ei ole süüdi hagejale tekitatud kahjus ega pea midagi hagejale hüvitama. Õnnetus on toimunud puhtalt hageja süül, kuna hageja ei järginud tööohutusnõudeid. Hageja palub mittevaralise kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hagiavaldusest pole võimalik aru saada, milline hingeline valu ning kannatusi oli hagejal ja kuidas ta seda väärtustab. Nii sellel objektil kui kostjal on tööohutusnõuete järgimisele alati pööratud kõrgendatud tähelepanu. Tol hetkel objektil Xxxxxxxxxxxs töötas kostja poolt ligi 10 inimest, kõik olid jaotatud gruppideks, aga hagejal oli oma personaalne paariline. Juhendi kohaselt sellel objektil mitte ei keegi ei pidanud töötama üksinda, töötajatele selgitati, et nad peavad alati olema üksteise vaateväljas ja üks peab turvama ja aitama teist töötajat. Kostja ei suunanud hagejat üksinda keldrisse. Tööandja ülesandel hageja ja tema paariline algul pidi lõpetama töö saalis ja alles seejärel minema koos keldrisse, et jätkata tööd keldris. Hageja lõpetas oma osa tööst kiiremini ja millegipärast otsustas, et ta ise läheb keldrisse ja alustab seal tööd üksinda. Nagu oli uba ülal seletatud, töötajatel oli rangelt keelatud olla objektil üksinda ja see fakt, et töötaja läks üksinda keldrisse – oli töötaja isiklik initsiatiiv ja ilmne ohutusreeglite rikkumine. Kusjuures hageja isegi ei öelnud oma paarilisele, et ta kuhugi läks. Nad töötasid koos valgustatud ja ettevalmistatud kohas ning hageja, nagu oli öeldud, lõpetas oma töömahu varem. Ja selle asemel, et oodata paarilist või vähemalt hoiatada teda, arusaamatul initsiatiivil hageja ise läks keldrisse ja hakkas seal üksinda lõikama toru. Hageja, seega, rikkus seal hulgas ühte põhilist objektil viibimise reeglit – üksinda mitte minna kinnistesse ruumidesse. Samuti töö alustamisel viiakse läbi kohustuslik instrueerimine kohapeal, kus veel kord selgitatakse põhireegleid ja põhilisi ohutusnorme. Kostja seletab, et Põhja ja skandinaavia riikides ei tohi töötada, kui töötaja ei ole läbinud tuleohutuse erikursuseid. Enne töö alustamist hageja oli suunatud nendele kursustele ja läbis need edukalt. Kostja antud asjaolu tõendab koolituse tellimusega, kust on muuhulgas nähtav hageja nimi. Sellest saab järeldada, et hageja on antud koolitusel osalenud. Kostja märgib, et ei vasta tõele hagiavalduse p-s 5 märgitu, et keldris olnud valgus ei olnud piisav, kuigi hageja lülitas sisse kõik tööandja poolt antud valgustid - hageja ei võtnud keldrisse kaasa tööandja poolt antud valgusteid, vaid piirdus väikese lambiga kiivri peal. Hageja hakkas lõikama toru samuti rikkudes ohutustehnikat – ta ei veendunud, et toru ei ole tühi, vaid täis erinevat
2-18-16614
ehitusprahti. Samuti hageja hakkas lõikama toru, seistes just toru all, mis on rangelt keelatud eeskirjadega: töötajal on kohustus kontrollida alati torude ja konteinerite sisu enne selle lõikamist ning töötajal on keelatud seista langeva objekti trajektooril, isegi kui on see planeeritud trajektoor, sest vale hinnang ja teised olukorrad võivad seda muuta. Hageja ei kaotanud teadvust, tal ei olnud nähtavaid vigastusi ega olnud mingit veritsevat haava, peale toru eemaldamist ta tuli keldrist välja ise, teda ei toodud välja ja ta oli võimeline iseseisvalt kõndima. Kusjuures, peale arstipoolset läbivaatust, s.o. järgmisel päeval pärast juhtunut, hageja iseseisvalt sõitis roolis Xxxxx, mis räägib sellest, et trauma ei olnud niivõrd ohtliku iseloomuga, nagu üritab seda esitada hageja. Kusjuures hagejal on sõidukis tavaline käigukast, mis eeldab sõiduki juhtimisel mõlema jala kasutamist. Sellest võib teha järelduse, et trauma iseloom võimaldas hagejal iseseisvalt liikuda, kõndida ja juhtida sõidukit. Vastasel juhul hageja ei oleks suutnud ei ise kõndida ega sõidukit juhtida. Seega hageja liigselt dramatiseerib olukorda, üritades kõike näidata kujul, justkui temaga juhtunu oleks kujutanud ohtu tema elule, kuid see ei ole nii. Samuti väidab hageja, et tema töökoht ei olnud korrapäraselt hooldatud tööandja poolt. Kuidas see pidi olema hooldatud tööandja poolt ja mis nimelt oli tegemata, jääb kostjale ka ebaselgeks. Kostja seletab, et ohutuse tagamiseks on olemas valgustid, eririietus, kiivrid, raadiojaamad. Samuti on alati kättesaadav objektijuht, kelle poole võib pöörduda abi või selgituste saamiseks. Kõiki töid teostatakse ainult päevasel ajal, töökohtades, kus ei ole piisavalt päevavalgust, on kõik alati täiendavalt valgustatud. Tollel objektil saalis, kus töötas hageja, olid nii lambid ja valgustus ning pikendusjuhtmed. Hageja ja tema paariline töötasid saalis, aga hageja, nagu oli juba ülal mainitud, ise läks pimedasse kohta ega võtnud kaasa valgustust, piirdudes ainult lambiga kiivril. Hakkas lõikama ja ei arvestanud sellega, et toru võib olla vana ja täis prahti, ei võtnud arvesse ohutusnõuete eeskirju, lõikas toru läbi, seistes toru all ja ei hoiatanud paarilist sellest, et ta läks ära.
2.2.14.02.2019 on kostja täiendanud pärast eelistungit enda seisukohti. Kostja selgitas, et sellel objektil mitte keegi ei pidanud töötama üksinda, töötajatele (sh hagejale) selgitati, et nad peavad alati olema üksteise vaateväljas ja üks peab turvama ja aitama teist töötajat. On väga oluline, et töötajatele olid seletatud ka aluspõhimõtted: 1. Ohutus ennekõike. Ära hakka midagi tegema, kui sa ei ole kindel või kui see võib kahjustada tööohutust. 2. Ära täida korraldust, mille täitmine ei pruugi olla ohutu. Seega juhul, kui hagejale tundus, et mingi korralduse täitmine ei pruugi olla ohutu, siis oli tema kohustus korraldust mitte täita. Samuti ei pidanud hageja hakkama midagi tegema (antud juhul keldrisse minema), kui ta ei olnud kindel või kui see võis kahjustada tööohutust. Kui hageja on otsustanud üksinda keldrisse minna, siis ei saa selles olla süüdi kostja. Samuti oli töötajatele (sh hagejale) seletatud, et töö ajal on alati rangelt nõutav kanda ohutusvarustust. Ning oli seletatud, et suletud või pimedates kohtades ei tohi kunagi töötada üksi ning tuleb alati hoida ühendust teiste töötajatega kas raadio teel, suuliselt ja/või visuaalselt. Kuid vaatamata sellele, läks kostja keldrisse üksinda, millega rikkus ohutusnõudeid. Kostjale jääb arusaamatuks hageja väide, et tõde on selles, et hagejal ei olnud 04.09.2014, kui tööõnnetus juhtus, õigust kostja esitatud lisaks 3 oleva tõendi alusel tuletöid teha. Kui hagejal ei olnud juba kehtivat tööluba, siis viibis hageja objektil ebaseaduslikult ehk ei saanud hageja objektil üldse viibida. Hageja, olles teadlik, et temal ei ole õigust tuletöid teha, ei teatanud sellest tööandjale ja läks objektile tööd tegema. Sellises olukorras võib olla ainult hageja süü, kuna hageja üldse ei pidanud sel tööpäeval objektil olema. Töötaja peab ise muretsema, et tema tööluba oleks tööülesannete täitmise ajal kehtixxxxxxxxxxx
MENETLUSE KÄIK
3.06.11.2018 määrusega võttis Pärnu Maakohus hagi menetlusse ja alustas eelmenetlust. 17.01.2019 toimunud eelistungil jäid pooled kirjalike seisukohtade juurde. Kohus määras täiendavate seisukohtade, tõendite esitamise tähtajaks 14.02.2019 ning eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 22.02.2019.
2-18-16614
25.03.2019 toimunud kohtuistungil jäid pooled kirjalike seisukohtade juurde. Kohtuistungil kuulati üle hageja J.G. ja tunnistaja T.P..
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - hageja J.G. ja kostja B2B Metalworks OÜ sõlmisid 29.07.2014 töölepingu nr 104, mille punkti 2.1 ja 2.4 järgi asus hageja kostja juurde tööle gaasilõikajana asukohaga Pärnumaa; - 04.09.2014 hageja J.G. viibis töölähetuses Xxxxxxxxxxxs XXXXXXXXXXX linnas tööobjektil, kus hagejaga juhtus töökohustuste täitmisel tööõnnetus; - hagejale J.G. ́ile kukkus keldris metallitoru lõikamisel peale raske toru, mis surus tema vasaku jala põlve peale; - hageja J.G. ́e jalale kukkunud toru oli kaalult suurem, kui see oleks pidanud olema, sest see oli täis ehitusprahti, mistõttu oli toru kukkumine kiirem ja vähem etteaimatav; - hageja J.G. vigastuse liigiks määrati põlvesidemete vigastust ning vigastatud kehaosaks oli jalg (põlv) ja kliinilisel läbivaatusel tuvastati ilmne ebastabiilsus mediaalse kollateraalsideme ja eesmise ristatisideme kohal; - hageja J.G. erakorralise visiidi käigus 04.09.2014 Xxxxxxxxxxx XXXXXXXXXXXi linna Keskhaiglasse tasus hageja kiirabi osutatud teenuse eest pangakaardiga kell 14:26 summas 320 xxxxxxxxxxx krooni ehk 30,63 eur Eesti Panga vahetuskurssi järgi 1 EUR = 10,4463 SEK; - hageja J.G. oli töölt tööõnnetuse tõttu vabastatud ajavahemikel 04.09.2014-02.10.2014, 03.10.2014-13.11.2014 ja 13.11.2014-11.06.2015 (väljastatud töövõimetuslehed); - hageja J.G. sai ravi ortopeedia ja traumatoloogia kliinikus alates 06.10.2014 kuni 11.10.2014; xxxxxxxxxxx; - 09.02.2015 Leedu Vabariigi Sotsiaal- ja Tööministeeriumi Töövõimetuse ja Töövõime Hindamise amet Plungė territoriaalse osakonna juhataja XXXXXXXXXXX I. isikus väljastas hagejale J.G. ́ile töövõime tõendi, milles on kirjas, et seisuga 09.02.2015-08.08.2015 hageja töövõime oli 55% ning kaotatud töövõime 45%; - hagejal J.G. ́il tuvastati 18.11.2015 seisuga xxxxxxxxxxx; - 02.09.2015 hinnati Leedu Vabariigi Sotsiaal- ja Tööministeeriumi Töövõimetuse ja töövõime hindamise ameti hinnangu nr R-3281 alusel hageja töövõimeks 70%; - 18.11.2015 hagejale J.G. ́ile määrati 80% töövõime, st hageja töövõimetuse määr oli 20%; - 31.03.2015 lõpetasid hageja ja kostja kokkuleppel TLS § 79 alusel töölepingu, millega kinnitasid, et neil ei üksteise vastu varalisi kohustusi.
5.1.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt nõuab hageja J.G. kostjalt B2B Metalworks OÜ-lt mittevaralise kahju hüvitamist, mis on hagiavalduse järgi põhjustatud 04.09.2014 toimunud tööõnnetusega. Asjas ei ole vaidlust selles, et hageja J.G. töötas kostja B2B Metalworks OÜ juures gaasilõikajana, kelle tööülesanne oli Xxxxxxxxxxxs vanade hoonete lammutamine, täpsemalt metallkonstruktsioonide lõikamine. Tööülesannete täitmise käigus on hagejaga juhtunud tööõnnetus, mille tulemusena sai vigastada hageja põlv, mille tõttu oli hageja tervisekahjustuse tõttu ca 10 kuu vältel töövõimetu, milles puudub ka vaidlus. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest Rooma II määrusest (EÜ) nr 864/2007, 11. juulist 2007 (Rooma II) artiklist 4 lõikest Kui juhtumi kõikidest asjaoludest ilmneb, et kahju õigusvastane tekitamine on ilmselgelt tihedamalt seotud mõne muu riigiga kui lõigetes 1 ja 2 osutatud riik, kohaldatakse asjaomase teise riigi õigust. Ilmselgelt tihedam seos mõne teise riigiga
2-18-16614
võib eelkõige tugineda poolte vahel juba olemasolevale suhtele, nagu näiteks lepingule, mis on asjaomase kahju õigusvastase tekitamisega tihedalt seotud. Kohtumenetluse pooli seob omavahel tööleping nr 104, mis on sõlmitud Tallinnas 28.07.2014, samuti on kostja asukoht Pärnus. Seega kohaldatakse käesolevas tsiviilasjas Eesti õigust. Hageja J.G. nõuab kahju hüvitamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 lg 1 alusel, mille järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega (VÕS § 1045 lg 1 p 2). Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse ning et kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (RKTKo 3-2-1-30-07, p 10). Seaduses sätestatud kohustust rikkunud isik vastutab kahju tekitamise eest süü olemasolul, vastavalt VÕS § 1050 lg-le 1 eeldatakse rikkuja süüd. Hageja väidab, et kostja ei ole täitnud töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) 4 § lg-st 2, lgtest 4-44, Vabariigi Valitsuse määruse „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 3 lg-st 56, 12, § 4 lg-st 1, §-st 6, § 17 lg-st 1, § 27 lg-st 1-2, § 34 lg-st 1 tulenevaid nõudeid, mille rikkumise tulemusena on hagejal tekkinud kahju. Vaidlus on selles, kas kostja on süüdi tööõnnetuse toimumises või on tööõnnetus toimunud hagejast tingitud asjaolude tõttu.
5.1.1.Hageja leiab, et tööandja (kostja) kostja ei ole kujundanud ega sisustanud töökohta nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu (TTOS § 4 lg 2). Faktiliselt on hageja hinnangul kahju tekkinud tööandja (kostja) süül, sest tööandja suunas töötaja (hageja) üksinda hoone keldrisse täitma tööülesannet, mida oleks pidanud täitma kahekesi. Kostja on vastuses hagiavaldusele selgitanud, et ehitusobjektil töötasid töötajad alati paaris, mille mõtteks oli aidata vajadusel teist töötajat. Paaristöötamine on ka elementaarseks ohutusnõudeks tuletööde tegemisel, milles puudub vaidlus. Kostja ei võtnud õigeks väidet, et kostja oleks andnud hagejale ülesandeks üksi töötada. Tunnistajana üle kuulatud kostja töödejuhataja T.P. andis ütluseid, mille järgi alustas hageja töödega keldris varem kui oleks pidanud, sest tema paariline jäi veel pooleli olevate tööde tegemiseks varasemasse asukohta. Hageja ülekuulamisel antud ütluste kohaselt töötas ta üksinda objektil, sest ta ei tahtnud jätta muljet, et ta ei taha tööd teha. Tööülesande, mille järgi ta pidi minema keldrisse, andis hageja ütluste järgi T. nimeline mees, kes esindas kostjat kohapeal. Hageja ütluste kohaselt jäi tema paariline Tallinnasse. Tunnistajana üle kuulatud T.P.i ütluste kohaselt oli hagejal sõber, keda ei soovitud liigalkoholi tarbimise tõttu tööle võtta, tegelikult oli hageja paariliseks D.G., kellega nad pidi koos tööd tegema. Kohus leiab, et ilma paariliseta töötamine oli hageja enda otsus, ta ei oleks pidanud töötama üksinda keldris, kui tema paariline veel pooleliolevaid töid lõpetas.
5.1.2.Teise asjaoluna on hageja välja toonud asjaolu, et hagejale ei tutvustatud tööohutusalaseid nõudeid. Kostja väitel oli hageja läbinud tuleohtuse nõuete koolituse, mida kostja tõendab Tondi Koolituskeskus koolituse tellimusega, kust on näha hageja 29.07.2014 koolitusel osalemine. Tunnistaja T.P.i ütluste kohaselt õpetatakse tuleohutuskoolitusel tuletöö nõudeid, töövahendeid ja –meetodeid. Kuna hageja oli selle koolituse läbinud võib kohtu hinnangul nõustuda kostja seisukohaga, et ta oli ohutusnõuetest teadlik. Hageja väitel ei olnud talle ohutusnõudeid allkirja vastu tutvustatud, samuti ei saa olla kindel, et hageja osales sellel koolitusel. Kuid hageja on ülekuulamisel kinnitanud, et enne Xxxxxxxxxxx sõitmist tutvustati temale Tallinnas toimunud koolitusel tööohutusalaseid nõudeid, seega oli hageja vajaliku koolituse läbinud. Kostja on kohtule esitanud tõendina Tondi Koolituskeskuse 29.07.2014 tõendi, millest nähtub, et hageja tuletöökaart kehtib kuni 07/2009 ja tõend kehtib kuni 26.08.2014. Hageja teeb selle tõendi põhjal järelduse, et tal ei olnud 04.09.2014 õigust kostja juures tuletöid teha, sest õnnetus juhtus nädal pärast tuletöökaardi kehtivuse lõppu. Esitatud tõendi puhul tuleb eristada tõendi kehtivuse aega ja tuletöökaardi kehtivuse aega, mis lõppes 2009. aasta juulikuus. Kohtu hinnangul on kostja
2-18-16614
korraldanud hageja ettevalmistuse tuletööde tegemiseks ja hagejale on ka väljastatud asjakohane luba. Põhjendamatu on ka hageja väide, et justkui hageja ei oleks saanud aru koolitusest, sest koolitus oli eestikeelne. Kohtule esitatud koopiast õpikust pealkirjaga „Tuletööde tegemisel ...“ on ka venekeelne versioon. Hageja valdab väga hästi vene keelt, milles kohus veendus kohtuistungil. Fakti, et hageja on koolitust läbimise tulemusena saanud tuleohutuskaardi, ei ole hageja vaidlustanud. Õpiku väljatrükist selguvad tuletööde tegemise põhitõed, sh ohutusnõuded, mistõttu on kohus veendunud, et hageja oli teadlik ohututest töövõtetest. Kostja esitas tõendina ka NKR Demolution Sweden AB esindaja seletuskirja, et töötajad olid kõik vajalikud koolitused läbinud ja töötajaid oli võimalikest ohtudest teavitatud. Nimetatud tõend kinnitab kohtu järeldust.
5.1.3.Hageja leiab, et kostja on rikkunud ka TTOS § 4 lg 43 nõudeid, mille järgi peab töökoha territoorium olema piisavalt valgustatud. Hageja selgitab, et metallkonstruktsiooni lõikamine toimus keldris asuvas halva valgustusega tunnelis, siis ei saanud hageja hinnata metallkonstruktsiooni püsivust ega varingut ette aimata. Puuduliku valgustuse tõttu ei olnud tagatud normaalsed töötingimused, mistõttu ei saanud toru langemisnurka kindlaks määrata. Kostja väitel ei võtnud hageja piisavalt valgusteid kaasa, mis oli tööandja poolt tagatud. Tunnistaja T.P.i ütluste kohaselt oli tööobjektil tagatud valgustid, mida oli töötajatel oli võimalik kaasa võtta. Ka hageja on ülekuulamisel kinnitanud, et tööandja andis valgusteid, kuid leides, et need ei olnud piisavad. Kohus leiab, et tööandja on taganud piisava valgustuse töötajate kasutusse antud valgustite näol. Antud juhul oleks hageja pidanud keelduma töö tegemisest, kui tal ei olnud võimalik piisava valgustuse puudumise tõttu näha lõigatavat toru (TTOS § 14 lg 5). Seejuures tuleb silmas pidada asjaolu, et hageja hakkas iseseisvalt keldris toru lõikama, sest kui ta oleks leidnud, et napib töö tegemiseks vajalikku valgustust, siis oleks ta saanud järgi oodata oma paarilise ja otsustada seejärel, kas toru lõikamine hämaras kitsastes tingimustes on piisavalt ohutu.
5.1.4.Hageja leidis, et võttes arvesse, et toru sees oli ehitusprahti, siis oli toru kukkumine kiirem, mis ei võimaldanud hagejal lõikamistööde käigus toru õiget langemisnurka välja arvestada. Hageja hinnangul ei olnud tagatud töökoha õhtus, mis on TTOS § 4 lg 44 alusel tööandja kohustuseks. Kostja hinnangul rikkus hageja ise tööohutusnõudeid, sest ei kontrollinud, kas toru on prahti täis ja tegi tööd toru langemise trajektooril. Hageja leiab, et see on olnud kostja süü, et toru kukkus varem, sest oli täis ehitusprahti. Kõnealuse tööõnnetuse rapordi kohaselt lõikas töötaja (hageja) vana elektrijaama keldris ventilatsioonitoru. Töötajal olid olemas vajalikud kaitsevahendid, töid teostati gaasilõikuriga. Kuna toru oli täidetud ehitusprahiga, siis see ei kukkunud turvalises suunas ja kukkus varem, kui töötaja oli seda planeerinud. Rapordi kohaselt viis tööõnnetuseni „vigane ettenähtamatu olukorra hinnang.“ Sarnase olukorra ärahoidmiseks on leitud, et enne lõikamist tuleb kontrollida torude sisu ja keelatud on seista langeva objekti trajektooril, sest vale hinnang ja olukorrad võivad seda muuta. Tunnistaja T.P.i ütlustest nähtub, et töötaja peab töövõtted ise valima ja veenduma kohapeal töö läbiviimise ohutuses. Antud juhul oleks hageja pidanud tunnistaja ütluste järgi tegema torule avause, et veenduda, kas see on prahiga täidetud. Kohus nõustub kostja seisukohaga selles, et hageja ei ole põhjendanud väiteid, mille järgi kostja ei sisustanud töökohta nii, et tööõnnetust ei tekiks ega väidet, et töökoht ei olnud korrapäraselt hooldatud. Tegemist oli lammutatava hoonega ja hageja tööülesandeks oli lammutustööde käigus teha metallilõike töid, see ei olnud tavapärane püsiv töökoht mingi kindla töö tegemiseks. Hageja pidi ette nägema seda, et lammutatavas torus võib olla prahti, seetõttu kohus nõustub kostjaga selles, et olukorras, kus ülemisel korrusel olid lammutustööd pooleli võis eeldada, et keldris asuvas vertikaalses ventilatsioonitorus on kogunenud lammutusega tekkinud prahti. Kohus leiab, et kannatanust tulenevatel asjaoludel ei olnud tööprotsess piisavalt ohutu, et toru lõikama hakata.
5.1.4.VÕS § 127 lg 4 Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet, mille kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kui isikule etteheidetav käitumine seisneb tegevusetuses, saab põhjusliku seose tuvastamiseks kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ja vaadatakse, kas kahju
2-18-16614
oleks siis jäänud olemata. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (vt RKTKo nr 3-2-1-173-12, p 18). Kohus leiab, et kostjale ei saa ette heita tegevusetust, sest õnnetus on juhtunud hagejast tulenevatel asjaoludel, sest tööandja rikkumisi ei ole tuvastatud.
5.2.Tulenevalt VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb kahjustatud isikule tema isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. (RKTKo 3-2-1-18-13, p 20, 22). Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav hagejal nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Küll aga oleneb mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu (RKTKo 3-2-1-85-08, p 11–13). VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Isegi, kui kostja B2B Metalworks OÜ väidetav tegevusetus oleks põhjustanud tööõnnetuse ei ole hagejale J.G.ile kohtu hinnangul kahju tekkinud. Hageja J.G. ́is leiab, et kahju on talle põhjustatud sellega, et ta pidi pikk aega olema toru all, kutsudes teisi töölisi endale appi. Hageja oli valušokis ja emotsionaalses stressis, sest jalg veritses ja ei saanud ennast liigutada. Vaidlust ei ole selles, et hageja põlv sai tööõnnetuse tõttu vigastada. Pärast tööõnnetust oli hageja liikumise ja toimetuleku funktsioonid häiritud ning kuni 11.06.2015 oli hageja töötamine ja füüsiline aktiivsus häiritud, mistõttu oli hagejal tervisekahjustused. Hageja ei saanud omal jalal käia WC-s, jalg väsis ruttu ära ja takerdus käimisel. Hageja ei saa ka enam keevitajana töötada, kuna ei saa olla põlvili ega teha keevitustöid kitsastes kohtades. Kohus nõustub kostja seisukohaga selles, et hageja on õnnetust kirjeldades liialdanud talle tekkinud kahju osas, sest tegelikult ei ole hageja teadvust kaotanud. Tunnistaja T.P.i ütluste kohaselt ei olnud hagejal ei olnud isegi nähtavaid vigastusi. Hageja tuli iseseisvalt keldrist välja ja sõitis oma autoga järgmisel päeval Xxxxx. Kostja esitas tõendina 05.09.2014 AS Tallink Grupp praamipileti, kust nähtub, et hageja on oma sõiduautoga S. R. sõitnud, mille on hageja ka kohtuistungil õigeks võtnud. Samuti on pärast pärast töövõimetuslehe lõppemist tegi kostja hagejale ettepaneku asuda uuesti tööle, millest viimane keeldus. Hageja teatas kostjale, et otsib endale uue töökoha. Kohus leiab, et hageja üleelamised ei ole olnud kaalukad, millest võiks teha järelduse, et tal on tekkinud õigus saada mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja leiab, et talle on põhjustatud varalist kahju (VÕS § 128 lg 3), mis on tekkinud seoses sellega, et hageja J.G. on erakorralise visiidi käigus 04.09.2014 Xxxxxxxxxxx XXXXXXXXXXXi linna Keskhaiglasse tasus hageja kiirabi osutatud teenuse eest pangakaardiga 320 xxxxxxxxxxx krooni ehk 30,63 eurot, kuid võttes arvesse, et kostja B2B Metalworks OÜ ei ole hagejale J.G.ele kahju põhjustanud, siis tuleb hagi tervikuna jätta rahuldamata. Õnnetus on juhtunud hageja enda süül, kuna hageja ei ole järginud tööohutusnõudeid.
5.3.Kostja on asja menetlemise käigus leidnud, et Töölepingu lõpetamise kokkulepe oli sõlmitud 31.03.2015, milles oli lepitud kokku punktis 3, mille järgi pooltel puuduvad vastastikused kohustused. Kohus nõustub hageja seisukohaga selles, et lepingu lõpetamise p 3 ei puutu vaidlusesse, sest vaidluse esemeks on kahju hüvitamise nõue, mitte aga töölepingust tuleneda võivad kohustused. Nimetatud punktist 3 ei saa teha järeldust, et hageja on võtnud omaks asjaolu, et ta on ise õnnetuses süüdi. Samuti ei olnud selleks ajaks kostjale esitatud kahju hüvitamise nõuet, mida oleks saanud töölepingu lõpetamisel arvestada. Hagihind
6.Hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks nõudeks ka surma põhjustamise, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või au teotamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, kui nõutava hüvitise summa on hagis märkimata jäetud ja taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel (TsMS § 132 lg 3). Hageja nõuab kahju hüvitist kohtu äranägemisel. Menetluskulud
2-18-16614
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus jätab hagi rahuldamata, seetõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
7.1.Kostja palub määrata kindlaks kostjate B2B Metalworks OÜ menetluskulude rahaline suurus summas 4367,50 eurot, ning märkida, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja lepingulise esindaja kulu on olnud järgmine: - Dokumentidega (hagi lisadega) tutvumine ja läbitöötamine 2h 260€; - Kliendiga kokkusaamine, hagi arutlemine 1h, 130€; - Vastuse hagiavaldusele koostamine t 6h 780€ - Vastuse lõplik ülevaade, väike korrektuur ja e-toimikusse lisadega laadimine 0,5h 65€; - Kindlustusseltsile vastuse koostamine 0,25h 32,50€; - Kohtuistungist (17.01) osavõtt 2h 260€; - Hageja vastusega (05.12.18) kohtu nõudele tutvumine 0,5h 65€; - Istungiks (17.01) ettevalmistamine 1h 130€; - Sõidukulud (aeg+kütus) 5h (50€/h) 250€; - Kokkusaamine kliendiga büroos, kohtuistungi ja asja arutlemine 1h 130€; - Hageja vastusega (12.02.19) kohtu nõudele tutvumine 2h 260€; - Vastuse kohtunõudele ning hageja vastusele ja taotlusele koostamine 6h 780€; - Hageja 21.02.19 seisukohtadega tutvumine/Vastuväidete koostamine 2h 260€; - Kohtuistungist (25.03) osavõtt 4h 520€ - Menetluskulude nimekirja koostamine 0,5h 65€; - Istungiks (25.03.) ettevalmistamine 1h 130€; - Sõidukulud (aeg+kütus) 5h (50€/h) 250€. TsMS § 171 lg 1, § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 alusel kindlaks määrata ja hagejalt välja mõista kostja menetluskulud (õigusabikulud + esindaja sõidukulud) summas 4 367,50 eurot, ning märkida, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.2.Hageja on esitanud kohtule vastuväite hageja menetluskulude osas, leides, et kostja menetluskulud on üle paisutatud. Kostja kirjutab, et vastuse hagiavaldusele koostamisele (kulude nimekirja lk 3, lahter 3 ja 4) kulus kostjal 6,5 tundi kokku. Hageja on seisukohal, et kostjal ei saanud kuluda oluliselt üle kahe tunni nimetatud menetlusdokumendi koostamiseks. Kostja kirjutab oma kulude nimekirja lahtris 9 ja 17, et kahe istungi sõidukulud on kostjal kokku 500 eur. Hageja leiab, et nimetatud kulu on ülepaisutatud. Kostja ei põhjendanud, mille alusel ta arvutas ja leidis, et hind 50 eur tunnis nimetatud toimingu eest on põhjendatud. Puudub põhjendus, mille alusel arvutas kostja kokku 10 tundi nimetatud sõidukulu/ajateenuse eest. Kostja kirjutab, et temal kulus hageja 12.02.2019 vastusega tutvumiseks 2 tundi. Hageja leiab, et see on ülepaisutatud kulu ning nimetatud vastusega tutvumiseks ei saanud kuluda üle ühe tunni. Kostja kirjutab, et vastuse kohtunõudele ja hageja vastusele ja taotlusele koostamisele kulus 6 tundi (kulude nimekirja lk 3, lahter 12). Hageja on seisukohal, et nimetatud kulu on ülepaisutatud ning
2-18-16614
nimetatud toimingule ei saanud kuluda üle 1,5 tunni. Kostja kirjutab, et temal kulus hageja 21.02.2019 seisukohtadega tutvumiseks ja vastuväidete koostamiseks 2 tundi. Hageja leiab, et see on ülepaisutatud kulu ning nimetatud vastusega tutvumiseks ei saanud kuluda üle 45 minuti. Kostja kulude nimekirja lk 3 lahtri 15 toiming „kulude nimekirja koostamine“ ei ole põhjendatud. Riigikohus on öelnud, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. 7.3 Kohus leiab, et hageja vastuväited kostja lepingulise esindaja kuludele on osaliselt põhjendatud. Kohus leiab, et vajalikuks ja põhjendatuks menetluskuluks tuleb lugeda hagile vastuse koostamisel ja korrektuuri tegemisel kokku 4 h, sest arvestades kostja vastuväiteid, ei ole menetlusdokumendis nii põhjalikku analüüsi, mis suuremat ajakulu õigustaks. Samal põhjusel vähendab kohus hageja vastusega (12.02.19) kohtu nõudel tutvumine ja loeb põhjendatud ajakuluks 1h, samuti vastuse kohtunõudele ning hageja vastusele ja taotlusele koostamine ei võtnud eeldatavalt aega 6 tundi, vaid 4 tundi. Kohus leiab, et 21.02.2019 hageja seisukohtadega tutvumine ja vastuväidete koostamine on põhjendatud, sest kohtule on asjakohased vastuväited esitatud. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 0,5h tundi tuleb täielikult kõrvale jätta, sest nimekirja koostamine ei eelda õigusteadmisi. Kohus leiab, kahe kohtuistungi põhjendatud sõidukulu on kokku 200 €, sest see on piisav, et kompenseerida sõidule kulunud aega ja kütusekulu. Ülejäänud osas on lepingulise esindaja kulud põhjendatud, tegemist on olnud keskmisest mahukama ja detailsema asjaga, mistõttu on kulud ka suuremad, mistõttu on kohtu hinnangul lepingulise esindaja kulu olnud põhjendatud. Töötunni maksumus vastab keskmisele tunnihinnale, s.o 130 €/h (ilma käibemaksuta, sest kostja on käibemaksukohustuslane). Kohtu hinnangul lepingulise esindaja kulu olnud 23 h ja 45 min ulatuses põhjendatud, s.o summas 3087,50 €. Kohus rahuldab kostjate menetluskulude hüvitamise taotluse summas 3087,50 €. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse teinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik Otsus jõustus 15.02.2021 Riigikohtu määrusega. Tallinna Ringkonnakohtu 23.10.2020 otsuse RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 12. aprilli 2019. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.
2.Jätta J.G.e apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud J.G.e kanda.
4.Mõista J.G.elt osaühingu B2B Metalworks kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 780 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.