2.Mõista AB Dialoog OÜ-lt (registrikood 12580072) Xxx (isikukood xxx) kasuks välja 1945,6 eurot (üks tuhat üheksasada nelikümmend viis eurot ja kuuskümmend senti).
3.Mõista AB Dialoog OÜ-lt (registrikood 12580072) Xxx (isikukood xxx kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt 1750 eurot alates 13.04.2019 kuni võlgnevuse tasumiseni.
6.Mõista AB Dialoog OÜ-lt (registrikood 12580072) Xxx (isikukood xxx) kasuks välja menetluskulud 2803,8 eurot (kaks tuhat kaheksasada kolm eurot ja kaheksakümmend senti).
7.Mõista AB Dialoog OÜ-lt (registrikood 12580072) Xxx (isikukood xxx) kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
1 (6)
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Xxx (hageja) esitas 30.04.2018 Harju Maakohtule hagi AB Dialoog OÜ (kostja) vastu. Pooled sõlmisid 26.05.2014 töövõtulepingu, millega hageja tellis kostjalt Tartu vallas Tila külas asuva Kolmnurga kinnistu detailplaneeringu koostamise tööd. Hageja tasus kostjale 1750 eurot. Kostja jättis oma kohustused täitmata, detailplaneering jäi koostamata. Hageja taganes lepingust 09.11.2017 avaldusega, taganemine jõustus 23.11.2017. Hageja nõuab tagasi tema poolt makstud tasu koos seadusjärgse intressi ja viivisega.
2.14.05.2018 kohtumäärusega võttis kohus asja menetlusse. Kohus määras, et asja arutamine toimub lihtmenetluses.
3.Kostja vaidles 01.08.2018 avaldusega hagile vastu. Kostja väitel ei saanud tema täita oma lepingulisi kohustusi põhjusel, et hageja esitas talle kohaliku omavalitsuse tingimustele mittevastavaid nõudmisi, mida kostjal planeerijana oli võimatu täita. Hagejal ei olnud õigust lepingust taganeda ja kostja arvates on leping lõpetatud lepingu p 7.2 alusel, mille kohaselt tellija peab tasuma tehtud töö eest ja maksma täiendavalt veel 20% lepingu kogumaksumusest. Detailplaneering on koostatud ja planeeringu menetlus on kooskõlastamise etapis. Sellele eelnenud planeeringuetapid on läbitud ja tehtud töö eest tasutud. Kostja palus mõista hagejalt välja lepingu lõpetamise tasu 560 eurot.
4.Hageja vastas kostjale 24.08.2018 avaldusega. Hageja eitas teostamatute nõudmiste esitamist kostjale. Hageja tegi kostjale korduvalt etteheiteid tegevusetusee kohta. Kostja kaotas ise huvi lepingu täitmise jätkamiseks. Kostja ei ole küsinud hagejalt tellija poolt vajalikku kaasabi tööde tegemiseks. 09.11.2017 andis hageja kostjale täiendava tähtaja tööde teostamiseks ja kostja sai selle samal päeval kätte. Kostja oma kohustusi täitma ei asunud.
5.Hageja esitas 24.08.2018 oma menetluskulude nimekirja.
6.Alates 01.02.2019 menetleb käesolevat tsiviilasja kohtunik Ants Mailend. Kohus teatas pooltele 20.02.2019 e-kirja vormis tehtud määrusega kohtukoosseisu muutumisest ja kirjeldas 2 (6)
menetluse seisu. Kohus palus hagejal täpsustada oma viivise ja intressinõuet. Kohus palus kostjal täpsustada 01.08.2018 vastusele lisatud tõendite asjakohasust ja hoiatas, et puuduste kõrvaldamata jätmisel neid tõendeid ei menetleta. Kohus selgitas kostjale, et tema 01.08.2018 vastuses esitatud nõue tuleb esitada vastuhagina ning et võimalik võib olla ka vastunõuete tasaarvestamine. Kohus andis pooltele täiendava tähtaja seisukohtade esitamiseks ja teatas otsuse teatas otsuse teatavakstegemise aja.
7.05.03.2019 pikendas kohus täiendavate seisukohtade esitamise tähtaega.
8.Kostja taotlusel kuulas kohus mõlemad pooled 14.03.2019 ära telefonikonverentsi teel.
9.Hageja esitas kohtule 25.03.2019 oma lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirja.
Kohtu põhjendused
10.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
11.Pooled ei vaidle järgmiste hagi aluseks olevate asjaolude üle: 1) hageja ja kostja vahel oli 28.05.2014 sõlmitud töövõtuleping nr 14A/DP05, mille alusel pidi kostja koostama Tila külas Tartu vallas Kolmnurga kinnistu detailplaneeringu; 2) hageja maksis kostjale lepingu alusel 600 eurot 09.06.2014, 300 eurot 14.07.2014, 200 eurot 05.03.2015, 300 eurot 05.03.2015, 150 eurot 03.08.2015 ja 200 eurot 28.10.2015, kokku 1 750 eurot; 3) 22.06.2017 esitas hageja kostjale kirjaliku pretensiooni tööde venimise kohta ja küsis kinnitust tööde jätkamise kavatsuse kohta; 4) kostja vastas hageja pretensioonile 18.08.2017 e-kirjaga ja teatas, et kui hageja soovib saada kätte alusandmeid, tuleb eelnevalt lõpparve ära tasuda; 5) pooled pidasid 2017 oktoobris läbirääkimisi lepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Projekti kohaselt pidanuks kostja andma hagejale üle seni tehtud tööde dokumendid ja muude nõuete vastastikune esitamine oleks välistatud. Pooled ei jõudnud üksmeelele dokumentide üleandmist puudutavate lepingupunktide sõnastuses ja kokkulepe jäi sõlmimata.
12.09.11.2017 kirjaliku avaldusega andis hageja kostjale tähtaja tööde teostamiseks ja teatas, et kui tööd ei ole lõpetatud 14 päeva jooksul, loeb hageja ennast lepingust taganenuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 ja 2 p 5 kohaselt, millele hageja on oma avalduses muuhulgas tuginenud, on taganemine lubatud, kui lepingu teine pool rikub oma kohustust ja ei täida kohustust täiendava tähtaja jooksul. Kostja ei ole vaidlustanud selle avalduse kättesaamist ega ole väitnud, et tööd on tema poolt lõpetatud. Kostja pole ka tuginenud täiendava tähtaja pikkuse mõistlikkusele. Ainsa vastuväitena lepingust taganemisele on kostja väitnud, et tööde lõpetamata jätmise põhjustas oma tegevusega hageja. Kostja väitel on hageja esitanud temale objektiivselt saavutamatuid nõudmisi tööde tegemiseks, kuid kostja pole 3 (6)
selgitanud, mis nõudmised need konkreetselt olid. Kostja pole esitanud ka vastavaid tõendeid. Kõnealustele asjaoludele tugines kostja ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi pidi neid tõendama kostja.
13.14.03.2019 ärakuulamisel nimetas kostja tõendina hageja poolsete ebarealistlike nõudmiste kohta xxx 06.06.2016 e-kirja (toimiku lk 61). Sellest e-kirjast nähtuvalt on kostja töötaja xxxküsinud xxx nimeliselt isikult puurkaevu asukoha planeerimise võimaluste kohta. E-kirja adressaatide hulgas ei ole märgitud hagejat. Kostja poolt kohtule esitatud AS Tartu Veevärk 14.04.2015 kirjast (toimiku lk 98) nähtuvalt oli xxx selle ettevõtte töötaja. xxx 06.06.2016 ekiri ei tõenda, et kostja oleks takistanud hageja tööd detailplaneeringu ettevalmistamisel.
14.Tartu Vallavalitsuse poolt kostjale 06.02.2017 saadetud kirjas (toimiku lk 77) on põhjendatud lähteülesande muutmisest keeldumist, kuid sellest kirjast ei nähtu, et probleemseks osutunud tingimused olid hageja nõudmine või et hageja oleks keeldunud oma nõudmiste muutmisest probleemi ilmnemisel. Kostja osutas professionaalset teenust ja ei saanud pimesi juhinduda hageja nõudmistest. Probleemsete nõudmiste esitamisel oleks kostja pidanud neid hagejaga arutama ja lahendusi välja pakkuma.
15.Töövõtuleping on kokkulepitud tulemuse saavutamisele suunatud leping (VÕS § 635 lg 1). Pole vaidlust, et kokkulepitud tulemus jäi saavutamata. Nagu eespool punktis 12 tuvastatud, oli hagejal õigus lepingust taganeda. Lepingu punktis 4 kokkulepitud töö tegemise tähtajad olid taganemise ajaks ammu möödas ja täiendavalt antud tähtaja jooksul kostja töid ei lõpetanud. Kohtu arvates välistab seadusest tuleneva taganemisõiguse õiguspärane teostamine lepingu p-s 7.2 kokkulepitud lepingu lõpetamise korra kohaldumise. Kõnealune säte oli ilmselt mõeldud kaitsma töövõtjat olukorras, kus tellija ütleb lepingu üles ilma, et seda oleks põhjustanud töövõtja. Sarnaselt on lepingu ülesütlemise õigust ja selle tagajärgi reguleeritud VÕS §-s 655. Kostja pole väitnud ega tõendanud, et hagejal pidi olema huvi töö vaheetappide tulemuste vastu ka siis, kui lõpptulemus jääb saavutamata. Tõendatud pole ka see, kas ja millises ulatuses kostja vaheetappide tööd üldse ära tegi. Pole vaidlust, et hagejale pole kostja midagi üle andnud.
16.Vaatamata kohtu poolt 20.02.2019 tehtud nõudmisele, ei selgitanud kostja oma 01.08.2018 avaldusele lisatud tõendite asjakohasust. Eespool käsitlemata ulatuses jätab kohus need dokumendid tõenditena menetlemata. Kohus ei pea uurima võistlevas menetluses ise dokumentide võimalikku asjakohasust ega otsima esitatud dokumentidest osiseid, mis võiksid kuidagi poole seisukohtadega seonduda.
17.Kuna hageja on kehtivalt lepingust taganenud, tuleb kostjal tagastada hagejalt lepingu alusel saadu. Vastavalt VÕS § 189 lg-le 1 võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Seega peab kostja maksma hagejale tagasi lepingu alusel hagejalt saadud raha.
18.Vastavalt VÕS § 189 lg-le 1 tuleb tagastatavalt rahalt tasuda intressi alates raha saamisest. Muude kokkulepete puudumisel on selleks § 94 lg 1 järgne intressimäär. Alates tagastamiskohustuse sissenõutavaks muutumisest asendub intressinõue VÕS § 113 lg 1 teise lause järgse viivisenõudega. Raha tagastamiskohustus muutus sissenõutavaks hetkest, mil hageja on lepingust taganenud. Kuivõrd hageja sidus lepingust taganemise kostjale antud täiendava tähtajaga, milleks oli 23. november 2017, muutus raha tagastamiskohustus sissenõutavaks alates 24. novembrist 2017. 4 (6)
19.Hageja intressiarvestus on järgmine: 1) 0.99 eurot 600 euro eest intressiperioodiga 09.06.2014 - 23.11.2017; 2) 0.44 eurot 300 euro eest intressiperioodiga 14.07.2014 - 23.11.2017; 3) 0.2 eurot 300 euro eest intressiperioodiga 05.03.2015 - 23.11.2017; 4) 0.13 eurot 200 euro eest intressiperioodiga 05.03.2015 - 23.11.2017; 5) 0.07 eurot 150 euro eest intressiperioodiga 03.08.2015 – 23.11.2017; 6) 0.07 eurot 200 euro eest intressiperioodiga 28.10.2015 - 23.11.2017. Kokku peab kostja tasuma hagejale intressi 1.90 eurot. Kostja ei ole hageja arvestusi vaidlustanud.
20.Alates taganemisele järgnevast päevast (24.11.2017) peab kostja maksma hagejale seadusjärgset viivist (VÕS § 113 lg 2). Põhivõla summa on 1 750 eurot. Viivisenõude suurus perioodi 24.11.2017 – 12.04.2019 eest on 193,7 eurot (1750 eurot x 0,021918% päevas [8% aastas] x 505 päeva). Kostja ei ole viivisenõude aluseks olevatele asjaoludele ja viivise arvestusele vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus hageja viivisenõude põhjendatuks. Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
21.Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1750 eurot, intressi 1,90 eurot ja kohtuotsuse tegemise kuupäevaks kogunenud viivise 193,70 eurot, kokku 1945,60 eurot.
22.Kostja on palunud viivise väljamõistmist kuni põhivõla täitmiseni. Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 järgi on see lubatud ja kohus rahuldab nõude.
23.Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingujärgse tasu 690 eurot, sissenõudmiseks tehtud kulutuste kaudu põhjustatud kahju hüvitise 100 eurot ja kohtuotsuse tegemise kuupäevaks kogunenud viivise 154,95 eurot, kokku 944,95 eurot.
24.Hageja on palunud kohtul mõista hüvitis tema poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulude eest – riigilõiv summas 225 eurot ja lepingulise esindaja tasu 2578,8 eurot eurot 15,35 tunni töö eest tunnitasuga 140 eurot (millele lisandub käibemaks). Lepingulise esindaja toimingud on loetletud hageja 25.03.2019 menetluskulude nimekirjas ja sellele lisatud õigusabiarvetes. Kohtu arvates on tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga. Õigusabikulude summa ületab küll hageja nõuete summat, kuid see ei anna käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades hageja menetluskulude osaliseks hüvitamata jätmiseks. Vaidlusalune summa on suhteliselt väike, kuid selle üle on peetud mitmete kirjalike menetlusdokumentide vahetamisega menetlus. Ainuüksi kostja 01.08.2017 vastuse analüüsiks ja sellele vastamiseks on hageja esindajal kulunud üle 5 tunni aega, mis kostja vastuse sisu ja sellega koos esitatud arvukate tõendite asjakohasuse nõuetekohaselt põhjendamata jätmise tõttu ei ole paisutatud. Kostja taotlusel oli vajalik ka poolte ära kuulamine, milleks samuti hageja esindajal põhjendatult aega kulus. Kostjal oli võimalik menetluskulusid vältida kokkuleppe sõlmimisega. Oktoobris 2017 peetud läbirääkimistes oli hageja nõus loobuma makstud tasu tagastamise nõudest kui oleks saanud kostjalt vastu seni tehtud töö dokumentatsiooni. Kokkulepe jäi sõlmimata, kuna kostja ei andnud hagejale mingit kindlust võimalikult üle antavate dokumentide koosseisu ja sisu kohta.
5 (6)
Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus määrab menetluskulud kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitisena 2 803,8 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus käesolevas otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.