lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-9714/10

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-9714/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1504
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 104 lg 1, 3Kohtualluvuse kokkulepeTsMS § 106 lg 1Kohtualluvuse kokkuleppe tühisusTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 423 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtusTsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamineTsMS § 70 lg 4Rahvusvaheline kohtualluvusTsMS § 71

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
PG Inkasso OÜ11100041(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

12.04.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-9714

Tsiviilasi

ITM Inkasso OÜ hagi XX vastu võla ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.09.2018 määrus hagi läbi vaatamata kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

ITM Inkasso OÜ määruskaebus

Menetlusosalised, nende esindajad Hageja: ITM Inkasso OÜ (registrikood 11100041, asukoht Fr.R. Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Marjana Hiie (e-post: XXX) Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, tegelik elukoht XXX, e-post: XXX) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 06.09.2018 määrus tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetluse käik
1.ITM Inkasso OÜ (hageja) esitas 25.06.2018 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtualluvuse kokkulepe
TsMS § 79 lg 1Isiku kohtualluvus
VÕS § 37 lg 1Tüüptingimused lepingu osana
VÕS § 42 lg 1Tüüptingimuse tühisus
VÕS § 8 lg 1Lepingu mõiste
VÕS § 9 lg 1Lepingu sõlmimine
Kohus võttis 29.06.2018 määrusega hagi menetlusse.
3.Kohtul ei õnnestunud hagis kostja elukohana märgitud aadressil XXX, Tallinn, kostjale hagimaterjali kätte toimetada. Kohus määras 13.07.2018 hagejale tähtaja kostja elukoha täpsustamiseks. Kohus kohustas hagejat juhuks, kui kostja elukoht ei asu Eestis, põhistama, miks tema arvates tuleb käesolev asi lahendada Harju Maakohtus.
4.Hageja 20.07.2018 vastusest nähtuvalt võib avalikult kättesaadavatele andmetele tuginedes kostja elukoht asuda Ameerika Ühendriikides. Hageja arvamuse kohaselt kuulub vaidlus lahendamisele Harju Maakohtus, kuna laenulepingu sõlmimise ajal oli kostja elukoht Eestis. Pooled on sõlminud kehtiva kohtualluvuse kokkuleppe ajal, mil mõlema lepingupoole peamine asukoht oli Eesti Vabariigis. Esimese astme kohtu määrus
5.Harju Maakohtu 06.09.2018 määrusega jäeti ITM Inkasso OÜ hagi XX vastu võla ja viivise nõudes läbi vaatamata. Menetluskulud jäeti hageja kanda.
6.Kohus on teinud kostja elukoha väljaselgitamiseks päringud erinevatesse registritesse. Maksu- ja Tolliameti andmetel sai kostja Eestis maksustatavat tulu viimati 2015. aasta detsembris. Äriregistris ja kinnistusraamatus andmed kostja kohta puuduvad. Kostja ema on kohtule teatanud, et kostja elab Ameerika Ühendriikides. Politsei- ja Piirivalveametil puuduvad andmed kostja elu- või asukoha kohta. Kohus on seisukohal, et kostja elukoht on Ameerika Ühendriikides. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei kuulu Eesti Vabariigi kohtu kohtualluvusse.
7.Käesoleval juhul on hageja nõude aluseks tarbijaga sõlmitud leping. TsMS § 79 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku vastu võib hagi esitada tema elukoha järgi. Seega üldise kohtualluvuse järgi hagi Eesti kohtule ei allu.
8.TsMS § 71 kohaselt võivad pooled seaduses sätestatud juhtudel ja korras sõlmida kohtualluvuskokkuleppe. TsMS § 104 lg 1 kohaselt võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Need tingimused antud juhul täidetud ei ole, kuna lepingu üheks pooleks on tarbija. Kohtu hinnangul on nimetatud sätete näol tegemist imperatiivsete sätetega, millest ei saa poolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Nimetatud piirang teenib tarbijakaitse eesmärki.
9.TsMS § 104 lg-s 1 sätestatuga vastuolus olev kohtualluvuse kokkulepe on tühine (TsMS § 106 lg 1 p 1), välja arvatud juhul, kui kohtualluvuses on kokku lepitud pärast vaidluse teket või kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada (TsMS § 104 lg 3).
10.Hageja on kohtualluvuse põhistamisel tuginenud PLACET GROUP OÜ üldtingimuste punktis 16.7 sätestatud kohtualluvuse kokkuleppele. Kuigi viidatud punkt osundab olukorrale, kus kostja on pärast kokkuleppe sõlmimist asunud elama välisriiki, on nimetatu sätestatud tüüptingimusena. Tüüptingimusena sätestatud kohtualluvuse kokkulepet ei saa käsitada lepingupoolte vahel läbirääkimiste tulemusena saavutatud kokkuleppena.
11.Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt asjaolust, et kostja elukoht asub välisriigis, jätab kohus ITM Inkasso OÜ hagi XX vastu võla ja viivise nõudes TsMS § 423 lg 1 p 13 läbi vaatamata. Määruskaebus
12.Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 06.09.2018 määruse tsiviilasjas 2-18-9714 ja jätkata tsiviilasja nr 2-18-9714 lahendamist Harju Maakohtus.
13.Tsiviilasi kuulub Harju Maakohtu kohtualluvusse. Lepingu p 16.7. kehtib järgmises sõnastuses „Pooltevaheline kohtuvaidlus lahendatakse vastavalt seadustele. Juhul, kui Laenusaaja ja/või Käendaja asub pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki või

Laenusaaja ja/või Käendaja elukoht ei ole hagi esitamisel teada, kuuluvad vaidlused käesoleva kokkuleppe alusel lahendamisele Harju Maakohtus“. Eeltoodust tulenevalt ei ole pooled kokku leppinud teisiti ning lepingu p-s 16.7. sisalduv kohtualluvuse kokkulepe olukorraks, kui laenusaaja asub pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki või tema elukoht ei ole hagi esitamisel teada, on käsitletav erandliku kohtualluvuse kokkuleppena.

14.Kohtualluvuse kokkulepe on kehtiv. Kuivõrd TsMS § 104 lg 3 sätestab sõnaselgelt „sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust“, kehtib TsMS § 104 lg-s 3 sätestatud tingimusele vastav kohtualluvuse kokkulepe sõltumata TsMS § 104 lg-s 1 sätestatust.
15.Tüüptingimusena sätestatud kohtualluvuse kokkulepe on kohtualluvuse kokkulepe TsMS § 71 mõttes. Kahe poole vahel sõlmitud tehing, millega lepingupooled kohustuvad midagi tegema on leping VÕS § 8 lg 1 mõttes. Leping sõlmitakse VÕS § 9 lg 1 kohaselt pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Eeltoodust tulenevalt ei eelda kokkuleppe sõlmimine läbirääkimisi, vaid vastavasisuliste tahteavalduste vahetamist. Eeltoodust tulenevalt on kooskõlas TsMS § 104 lg-ga 4 sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kohtualluvuse kokkulepe kehtiv. Menetluse edasine käik
16.Maakohus edastas kostjale elektronpostiaadressile hagiavalduse ja selle lisad ning määruskaebuse koos inglisekeelsete tõlgetega ja küsis kostja seisukohta kohtualluvuse kohta, kuid kohtule vastust esitatud ei ole.
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et maakohus on ebaõigesti jätnud hagiavalduse läbi vaatamata. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning tsiviilasi saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
19.Maakohus jättis hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata, kuna leidis, et hagi ei allu Eesti Vabariigi kohtule, sest poolte kohtualluvuse kokkulepe on tühine. Kolleegium ei nõustu, et kohtualluvuse kokkulepe on tühine.
20.Arvestades hageja nõuet ja hagile lisatud tõendeid leiab ringkonnakohus, et tegemist on tarbijalepingust tuleneva vaidlusega, mille puhul kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut TsMS § 70 lg 4 p 1 järgi üksnes ulatuses, milles ei ole Brüsseli I määruses (uuesti sõnastatud) sätestatud teisiti.
21.Brüsseli I määruse art 6 lg-st 1 tuleneb, et kui kostja alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis, tehakse liikmesriigi kohtute pädevus kindlaks iga liikmesriigi oma õiguse kohaselt, kui artikli 18 lõikest 1, artikli 21 lõikest 2 ning artiklitest 24 ega 25 ei tulene teisiti. Brüssel I määruse art 25 p 1 kohaselt tuleb Eesti õiguse alusel hinnata, kas poolte vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe on kehtiv. Pooled pidid kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimisel Harju Maakohtu kasuks arvestama Eesti õigusega.
22.Ülalmärgitut arvestades asus maakohus õigesti kontrollima, kas selline kohtualluvuse kokkulepe on kooskõlas Eesti õigusega.
23.TsMS § 104 lg 3 p-de 1 ja 2 järgi kehtib kohtualluvuse kokkulepe sõltumata TsMS § 104 lg-s 1 sätestatust ka juhul, kui selles on kokku lepitud pärast vaidluse tekkimist või kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama

välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada.

24.Kolleegium märgib, et TsMS § 104 lg 3 p 2 kohaselt peab kohtualluvuse kokkulepe selle kehtimiseks olema sõlmitud just sättes nimetatud juhuks.
25.Hageja väitel allub hagi Harju Maakohtule, sest laenulepingut sõlmides on kostja ühtlasi nõustunud Placet Group OÜ üldtingimustega (tarbimislaen, käenduslaen), mille p 16.7 teise lause kohaselt kuuluvad vaidlused lahendamisele Harju Maakohtus, kui laenusaaja ja/või käendaja asub pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki või laenusaaja ja/või käendaja elukoht ei ole hagi esitamisel teada (tl 8).
26.Tsiviilkolleegiumi hinnangul on üldtingimuste p 16.7 teises lauses sätestatud kohtualluvuse kokkulepe sõlmitud spetsiaalselt TsMS § 104 lg 3 p-s 2 nimetatud juhuks.
27.Tsiviilkolleegium leiab, et nimetatud üldtingimused, sh ülalviidatud kohtualluvuse kokkulepe, on käsitatavad tüüptingimustena võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 tähenduses, mis on VÕS § 37 lg 1 järgi saanud poolte laenulepingu osaks, kuna kostja on lepingut sõlmides kinnitanud nendega nõustumist.
28.Kui lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab tüüptingimus teist lepingupoolt ebamõistlikult, on tingimus VÕS § 42 lg 1 esimese lause järgi tühine. Ebamõistlikku kahjustamist VÕS § 42 lg 1 teise lause järgi eeldatakse mh siis, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest. Tsiviilkolleegium leiab, et tegemist pole tühise tüüptingimusega VÕS § 42 lg 1 mõttes, kuna kohtualluvus on kokku lepitud juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki. Samuti muutuks TsMS § 104 lg 3 p 2 sätestatud kohtualluvuse kokkulepe rakendamine võimatuks, kui tegemist on vaidlusega, milles üheks pooleks on tarbija ja tarbija asub peale kohtualluvuse kokkuleppe sõlmist elama teise riiki. Sellisel juhul oleks ka hagejal võimatu oma nõude maksmapanek tarbija vastu kohtus, milles lepiti kohtualluvuse kokkuleppes kokku.
29.Kuna ülalmärgitud põhjendustel on hageja üldtingimuste p 16.7 teine lause kui kohtualluvuse kokkulepe kehtiv, jättis maakohus ebaõigesti hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.
30.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
31.Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja