Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tsiviilasi nr 2-18-124566

apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist.

Kohtu selgitused Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

A S esitas 17.10.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2473,65 euro saamiseks. Kohus tegi 31.10.2018 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik A B esitas 07.12.2018 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks.

Hageja on esitanud 23.01.2019 hagiavalduse, millega nõuab kostjalt hageja kasuks 2000 euro põhivõlgnevuse ning seisuga 23.01.2019 sissenõutavaks muutunud viivise summas 515,96 eurot välja mõistmist. Lisaks sellele palub hageja välja mõista ka jooksev viivis kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 30.09.2015 laenulepingu, mille alusel sai kostja hagejalt laenu 2000 eurot. Laenulepingu sõlmimist tõendab kostja 30.09.2015 allkiri (tl 23). Kostja pidi hagejale raha tagastama 01.11.2015. 01.11.2015 kostja raha ei tagastanud. Raha ei ole käesoleva ajani tagastatud. Lisaks sellele nõuab hageja kostjalt seaduses sätestatud määras viiviseid. Hageja arvestuste kohaselt on 23.01.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 515,96 eurot. Täiendavalt palub hageja mõista kostjalt välja jooksev viivis 8% aastas summalt 2000,00 eurot alates 24.01.2019 kuni summa 2000,00 eurot täieliku tasumiseni.

KOSTJA VASTUS

Kostja esitas 07.03.2019 kostja vastuse, milles kostja tunnistas põhivõlgnevust summas 2000 eurot. Kostja ei tunnista viivisenõuet. Lisaks sellele selgitab kostja, et seoses oma raske majandusliku olukorraga ei ole tal võimalik võlgnevust ühes osas tasuda.

KOHTUISTUNG

2(4)

Tsiviilasi nr 2-18-124566

Kohus kuulas menetlusosalised ära 26.03.2019. Istungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja selgitas, et on nõus tasuma põhivõlgnevuse osade kaupa. Viivisenõuet kostja ei tunnista, kuna leiab, et sai hagejalt raha ilma intressita (tl 50).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, arvestades poolte esitatut ning kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: -

kostja on laenanud hagejalt 2000 eurot, mille kohta on 30.09.2015 koostatud ja allkirjastatud võlatunnistus (tl 23);

-

kostja ei ole maksnud tähtaegselt, s.o 01.11.2015 tagasi hagejalt võetud laenu;

-

kostja on 07.03.2019 tunnustanud põhivõlgnevust summas 2000 eurot (tl 33).

TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib kohus lihtmenetluse asjas teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja tunnistab põhivõlgnevust, seega puudub vajadus käesolevas kohtuotsuses analüüsida 30.09.2015 võlakirjast tulenevat hageja nõuet summas 2000 eurot (tl 23).

VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostjale andnud laenu summas 2000 eurot, samuti ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole kokkulepitud ajaks 01.11.2015 kohustust täitnud.

Pooltel on vaidlus viivise osas, sest kostja on leidnud, et ta sai laenu ilma intressita (tl 50). VÕS § 101 lg 1 p-i 1 ja § 108 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 võimaldavad võlausaldajal nõuda võlgnikult raha maksmisega viivitamise eest viivist. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivise tasumist. VÕS § 113 lg 1 võimaldab hagejal viivist nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni täieliku täitmiseni, mistõttu on kostja väited viivisesumma põhjendamatusest alusetud. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada ka selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hagiavalduses sisalduvast viivisearvestusest nähtuvalt hageja on arvestanud viivist perioodil 02.11.2015 kuni 23.01.2019 põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, so Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas. Hageja on arvestanud terve perioodi ühe intressimäära 8% järgi ja on arvestanud viivist kokku 515,96 eurot. Perioodi eest 24.01.2019 kuni otsuse tegemise aja seisuga (12.04.2019) kuulub väljamõistmisele viivis summas 34,63 eurot. Seega kokku kuulub võlgnevuse 3(4)

Tsiviilasi nr 2-18-124566

sissenõutavaks muutumisest kuni otsuse tegemiseni välja mõistmisele viivis summas 550,59 eurot.

Alates 13.04.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni kuulub kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi täies ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude summas 2000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2000 eurolt summas 550,59 eurot ning alates 13.04.2019 kuni põhivõlgnevuse 2000 euro täitmiseni viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras (otsuse tegemise hetkel 8% aastas).

TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldati täies ulatuses, millest tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva otsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.