lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-107014/13

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 11.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-107014/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2220
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 637 lg 3, 4Tasu maksmise kohustusTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 436 lg 2, 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusVÕS § 646 lg 1, 5Lepingu täitmise nõue õiguskaitsevahendinaVÕS § 82 lg 7Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 122 lg 1Tsiviilasja hind

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-107014/14Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.05.2019

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Simragum OÜ11346687(Kostja)Gurey Grupp OÜ12451713(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi

11.aprillil 2019.a, Tallinnas

Hagihind Menetlusosalised esindajad

ja

2-18-107014 Gurey Grupp OÜ hagi OSAÜHING Seriakol vastu töövõtulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 600 euro, viivise 6,34 euro ja täiendava viivise nõudes 654,34 eurot

nende Hageja: Gurey Grupp OÜ (registrikood 12451713, asukoht Puru tee 18a-31, 41534 Jõhvi) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, Sompa 3, 41533 Jõhvi; epost: [email protected]) Kostja: OSAÜHING Seriakol (registrikood 11346687, asukoht Mustamäe tee 147-92, 12918) Kostja lepinguline esindaja Jelena Lehter (Jurex Õigusbüroo OÜ, Tartu mnt 83, 10115 Tallinn; e- post: [email protected])

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalesid

05.03.2019.a Hageja seaduslik esindaja Oleg Gurejev Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko Kostja seaduslik esindaja Andrei Jermiškin

Resolutsioon

1.Jätta rahuldamata Gurey Grupp OÜ hagi OSAÜHING Seriakol vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 600 euro, viivise 6,34 euro ja täiendava viivise nõudes.
2.Jätta poolte menetluskulud hageja Gurey Grupp OÜ kanda.
3.Välja mõista Gurey Grupp OÜ-lt OSAÜHING Seriakol kasuks menetluskulu summas 300 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 442 lg 2Otsuse sisu
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
4.Välja mõista Gurey Grupp OÜ-lt OSAÜHING Seriakol kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (300 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

1.Gurey Grupp OÜ esitas kohtule hagi OSAÜHING Seriakol vastu töövõtulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 600 euro, viivise 6,34 euro ja täiendava viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 29.01.2018.a suuline ehitustööde töövõtuleping. Hageja kohustusteks oli maalritööde teostamine hoones aadressil Kadaka tee 113a, Tallinn (laoruumid ja tehnilised ruumid). Kostja avaldas, et ehitustööde ideaalset kvaliteeti ei nõua ja sellepärast hageja nõustus tegema töid mitte suurema hinnaga kui 4,50 eurot/m2. Ehitustööde alguses maksis kostja hagejale ettemaksu summas 100 eurot. Hageja teostas maalritöid objektil järgmistel kuupäevadel 01.02.2018-06.02.2018, 09.02.2018, 12.02.2018. 13.02.2018.a esitas hageja kostjale tasumiseks arve nr 18001 summas 1 172,06 eurot. Arves märkis hageja teostatud tööde mahu (s.o 282,68 m2), hinna (4,50 eurot/m2) ja lahutas arve suurusest kättesaadud avansi ettemaksu. Pärast arve kättesaamist esitas kostja hagejale vastuväite arves märgitud teenuse hinnale. Kostja väitis, et ilma käibemaksuta peab olema hind 4,00 eurot/m2. Samuti kostja palus eemaldada arvest teabe tasutud avansi kohta. 14.02.2018.a saatis hageja kostjale ümbertehtud arve nr 18001 summas 1 030,72 eurot. Kostja esitas hagejale koheselt vastuse, et nüüd on kõik õige. Arve tasumise tähtpäevaks oli märgitud 16.02.2018.a. Kostja poolt oli arve nr 18001 tasutud osaliselt 05.03.2018.a, s.o summas 430,72 eurot. Kostja jättis arve nr 18001 tasumata summas 600 eurot. Seisuga 21.05.2018.a on kostja viivisevõlgnevus 6,34 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise põhivõlalt (s.o. 600,00 eurot) alates 22.05.2018 kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv summas 125 eurot, esindajatasu summas 720 eurot ja sõidukulu summas 99 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja nõustus arves märgitud ühiku hinnaga, mitte aga teostatud tööde mahu ja kvaliteediga. Kostja teavitas hagejat, et tööde eest tasumine toimub vaid peale tööde üleandmist ja peale tööde heakskiitmist tellija ehk Optimera Estonia AS poolt. 19.02.2018.a käisid kostja esindaja ja tellija esindaja Kadaka tee 113a remonditööde objektil ja tuvastasid, et maalritööd ei ole tehtud nõuetekohaselt, pahteldamine ja kruntimine oli osaliselt tehtud lohakalt, esimesel korrusel ei olnud värvimistöid üldse tehtud, teise korruse värvimistööd olid tehtud hooletult. Hageja keeldus töö parandamisest mistõttu oli kostja sunnitud 21.02.2018.a tellima tööde parandamise kolmandalt isikult, s.o Arhat OÜ-lt. Kuna osa hageja poolt tehtud tööst oli vastuvõetav ja ei vajanud ümbertegemist ehk kruntimine ja pahteldamine kokku 188,46 m2, siis kostja tasus selle eest hagejale. Ülejäänud mahus töid vastu ei võetud ja kostja alandas hageja tasu 600 euro võrra. Kostja esitas hagejale tegemata tööde eest trahvinõude, mis oma olemuselt on tasumisele kuuluva hinna alandamine hageja poolt tegemata tööde ulatuses. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning välja mõista hagejalt esindajatasu summas 300 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused

3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Käesoleva asja hind on 654,34 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel (t/l 45-46, 109-110). TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 19.11.2018.a kohtumääruses (t/l 104).
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
7.Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud suuline töövõtuleping, millise kohaselt pidi hageja teostama maalritöid asukohaga Kadaka pst 113a, Tallinn hinnaga 4 eurot ruutmeeter (t/l 16, 26 pöördel, 54). Samuti puudub vaidlus, et hageja on lõpetanud tööde tegemise 12.02.2018.a isiklikul põhjusel (t/l 16). Hageja esitas kostjale teostatud tööde eest arve nr. 18001 summas 1 030,72 eurot (t/l 28). Kostja on nimetatud arve alusel tasunud hagejale 05.03.2018.a 430,72 eurot (t/l 29) ning varasemalt ettemaksu summas 100 eurot (t/l 16 pöördel).
8.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgevuse summas 600 eurot. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ning leiab, et hageja töö ei olnud vastuvõetav ja seega alandas kostja tasu maksmise nõuet 600 euro võrra (t/l 55).
9.Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
10.Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või

vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).

11.Tulenevalt VÕS § 637 lg 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
12.Kostja vaidleb hageja nõudele vastu, kuivõrd hageja poolt teostatud töö ei vastanud lepingutingimustele ning vajas ümbertegemist (t/l 55). Hageja vastava seisukohaga ei nõustu.
13.Vaidlust ei ole, et kostjalt tööde tellija oli Optimera Estonia AS (t/l 54 pöördel). Kohtule esitatud 16.02.2018.a e-kirja kohaselt saatis kostja eelpool nimetatud tellijale teate töö valmimisest ning palve need üle vaadata. 21.02.2018.a on tellija teinud etteheiteid maalritööde kohta ning palunud need teostada esimesel korrusel ja teisel korrusel üle teha (t/l 58).
14.Kostja on 20.02.2018.a edastanud hagejale kell 13.47 e- kirja, millise kohaselt ei ole hageja poolt töö lõpule viidud ning ei ole esitatud üleandmise-vastuvõtmise akti (t/l 89). Lisaks on kostja edastanud hagejale 20.02.2018.a kell 17.08 e- kirja, millises juhib hageja tähelepanu asjaolule, et töö on tehtud halvasti ning palub hagejal tulla ja lõpetada töö ära (t/l 89).
15.Seega on kostja esitanud hagejale nõude tehtud töö parandamiseks kooskõlas VÕS § 646 lg 1. Tõendeid selle kohta, et hageja on viidatud kostja e- kirjadele enne kohtumenetlust vastu vaielnud, kohtule esitatud ei ole.
16.Tulenevalt VÕS § 646 lg 5, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
17.Kohtule esitatud Arhat OÜ poolt kostjale esitatud arvest nr 1/3 nähtub, et Arhat OÜ on teostanud aadressil Kadaka 113a seinte ja lagede värvimist 848,02 euro eest, millele lisandub käibemaks. Nimetatud arve maksetähtaeg oli 3.10.2018.a (t/l 90). Hageja leiab, et viidatud arve ei tõenda, et hageja poolt tehtud maalritööde osa oli parandatud või ümbertehtud kolmanda isiku poolt (t/l 98 pöördel).
18.Kohus vastava hageja seisukohaga ei nõustu, kuivõrd kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et kostja on pöördunud enne tööde kolmandalt isikult tellimist hageja poole, kuid hageja kostja e- kirjadele ei reageerinud. Seega oli kostja õigustatud tellima vajaminevad maalritööd kolmandalt isikult.
19.Ka ei tulene Arhat OÜ poolt kostjale esitatud arvest nr. 1/3, et see on esitatud enne hageja poolt teostatud tööde lõpetamist, kuivõrd see on koostatud 01.03.2018.a (t/l 55 pöördel, 90). Lisaks nähtub eelpool nimetatud arvest tehtud tööde maht ning tööde teostamise koht, s.o Kadaka tee 113a (t/l 90).
20.Kohus leiab, et hageja poolt esitatud Kadaka tee 113a, Tallinn tööde mahu loetelu, ei tõenda, et hageja poolt teostatud töö on kostja poolt võetud vastu (t/l 24). Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kohtule menetlusosaliste poolt esitatud ei ole. Samuti ei ole hageja tõendanud seda, et kostja vastu olev töötasu nõue on muutunud sissenõutavaks kogu ulatuses. Ainuüksi asjaolu, et hageja on kostjale esitanud tasumiseks arve, ei tõenda tasunõude sissenõutavaks muutumist (t/l 28). Asjas ei ole vaidlust, et hageja töid ei lõpetanud.
21.Kohus on seisukohal, et kostja on antud juhtumil õigustatult kasutanud seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid, s.o. on andnud hagejale täiendava tähtaja töös esinevate

puuduste kõrvaldamiseks ning hageja passiivsuse tõttu on tellinud tööd mujalt. Kantud kuludega seoses on esitanud hagejale arve summas 600 eurot (t/l 91).

22.Eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hageja nõue 600 euro kostjalt väljamõistmiseks põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu. Kuivõrd kohus hageja põhinõuet ei rahulda, siis ei rahulda kohus ka hageja viivise nõuet.
23.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
24.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 654,34 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
25.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
26.Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 300 eurot (t/l 92). Hageja ei ole kostja menetluskulude suurusele vastu vaielnud.
27.Kostja poolt kohtule esitatud esindajakulude spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on läbi viinud suulise konsultatsiooni, analüüsinud dokumente, koostanud vastuse ja esitanud selle kohtule 2,5 tundi.
28.Kostja esindaja tunnitasu määr on 100 eurot (t/l 92). Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et kostja esindaja eelpool viidatud tunnitasu määr on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
29.Kohus leiab, et kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele ja seega on põhjendatud kostja esindajakulu summas 250 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %.
30.Eelnevast tulenevalt kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele esindajakulu summas 300 eurot.
31.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja