2-19-4407/10 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

8.Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja pankrotiavaldus Viru Maakohtule on esitatud J J avaldus P J (surnud 06.02.2015) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja võlgniku pärija. Pärandvara inventuuri viis läbi kohtutäitur Andrei Krek. Pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvelt. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 25.03.2019 määrusega on P J pärandvara ajutiseks halduriks nimetatud Hillar Villers. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada P J pärandvara pankrot. Pankrotihalduriks tuleb nimetada Hillar Villers. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on: arvelduskonto XXX AS-is Swedbank, mille saldo seisuga 04.04.2019 on -3.26 eurot, kontole on arvestatud viivis 40.04 eurot, kontol on broneering 2 064.47 eurot (laenuleping); arvelduskonto XXX AS-is SEB Pank, mille saldo seisuga 26.03.2019 on 02.11 eurot, kontole on arvestatud viivis 0.02 eurot. Sularaha võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puudub. Kokku on võlgnikul (s.o võlgniku kontodel) teadaolevaid rahalisi vahendeid 02.11 eurot. Rahvastikuregistri andmetel oli võlgnik kuni surmani abielus O L, abikaasade varasuhetele kohaldatakse perekonnaseadusest (PKS) tulenevalt ühisvararežiimi. Kuivõrd PKS § 39 tulenevalt, kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka, kuuluks pärandvara koosseisu 50% võlgniku abikaasa O L arvelduskonto(de) olevast summast seisuga 06.02.2015. Pärandava inventuuriaktist ei nähtu O L kontosid ja nende seisu krediidiasutustes. Ajutine haldur on tuvastanud ka, et AS-i Pensionikeskus andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr XXX, konto saldo 25.03.2019 seisuga on 1 338,329 SEB Optimaalne Pensionifond osakut. 25.03.2019 seisuga oli osakute turuväärtus 1 186.80 eurot. Samas on osakute turuväärtus ajas muutuv. Kogumispensionide seadusest ja Investeerimisfondide seadusest (§ 64 lg 11) tulenevalt saab kohustusliku pensionifondi osakud pärandvara pankroti korral välja võtta rahas. Seega saab pensionifondi osakuid arvestada pankrotivara hulka.

Maanteeameti poolt esitatud andmetel oli võlgniku nimele seisuga 02.04.2019 registreeritud sõiduk Audi A6 Avant (reg.märk XXX, esmane registreerimine 2000). Sõidukile on juba 2014 aastal seatud kohtutäituri käsutamiskeeld. Sõiduki asukoht ja faktiline olemasolu on teadmata. Arvestades sõiduki vanust, andmete puudumist sõiduki seisukorra ja faktilise olemasolu kohta hindab ajutine pankrotihaldur sõiduki väärtuseks 0.00 eurot. Ka pankrotiavalduse kohaselt on sõiduki asukoht ja olemasolu teadmata ning liikluskindlustus ja tehnoülevaatus on lõppenud. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnisasju ei ole. Ehitisregistri andmetel võlgnikul ehitisi kui vallasasju ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik ei oma osalust juriidilistes isikutes. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Äriregistri ja kinnistusraamatu andmetel võlgniku abikaasa O L nimele ühisvara koosseisus olevaid osalusi äriühingutes ja kinnisasju registreeritud ei olnud. Ajutises menetluses kogutud materjalide põhjal kuuluks seega P J pärandvarasse kogumispensioni osakute turuväärtusele vastav rahasumma, milline 21.11.2018 seisuga oli 1 186.80 eurot (ajas muutuv) ja kontol olev raha summas 02.11 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt pärandvara hulgas nõudeõigused kolmandate isikute vastu ja pooleliolevad kohtuvaidlused puuduvad. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused on kokku vähemalt 4 262.08 eurot, kuid eelduslikult suurenevad kohustused viivistenõuete, intressinõuete vms arvelt. Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused seega võlgniku varasid vähemalt ca 3 073.00 euro võrra. Pärandvara koosseisus puudub seega vara sellises mahus, mis võimaldaks täita pärandaja kohustusi täies mahus. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku surm. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades kogutud informatsiooni (eelkõige täitemenetlust), siis võib maksejõuetuse tekke ajaks olla juba 2008 aasta, kuid kõige hiljem 06.02.2015 (võlgniku surmaaeg). Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (PankrS § 22 lg 5). Ajutine pankrotihaldur Hillar Villers on esitanud tasunõude 4,5 töötunni eest kokku summas 427.50 eurot (lisandub käibemaks 85.50 eurot). Ajutise halduri kulud on kokku summas 20.00 eurot (lisandub käibemaks 04.00 eurot). PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 96.00 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust, on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 427.50 eurot (lisandub käibemaks 85.50 eurot). Kohus on seisukohal ka, et aruandes viidatud kulud summas 20.00 eurot (lisandub käibemaks 04.00 eurot) on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja