nr 2-18-15331 PlusPlus Capital AS hagi X.X. (X.) vastu AS-ga Bigbank 13.11.2015 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr SL 15-011392313 tuleneva põhivõlgnevuse 5863,82 euro, intressi 1173,51 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 1414,35 euro ja alates 13.10.2018 kuni põhivõla tasumiseni viivise 0,06 % päevas väljamõistmiseks kirjalik hagimenetlus
Hagihind
9736,85 eurot
Kohtunik
Kadi Aavik
Hageja
PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, aadress Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115)
2.Välja mõista X.X.lt PlusPlus Capital AS kasuks põhivõlgnevus summas 5863,82 eurot, intress 1173,51 eurot ja 06.09.2017 kuni 10.04.2019 (k.a) sissenõutavaks muutunud viivis summas 2047,65 eurot ning alates 11.04.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis 0,06% tasumata põhinõudelt päevas. Lõpetada viivise arvestus, kui see võrdsustub väljamõistetud põhivõlgnevusega.
3.Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda.
4.Rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja välja mõista X.X.lt PlusPlus Capital AS kasuks hageja kantud menetluskulud summas 850 eurot.
5.Välja mõista X.X.lt PlusPlus Capital AS kasuks tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras, tingimusel, et viivis ei ületa menetluskulude põhisummat.
6.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte hagejale, tema esindajale ja kostjale. Edasikaebe kord
Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA 12.10.2019 NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED (tl 1-3)
1.Hageja on esitanud kostja vastu hagi kostja ja AS Bigbank vahel 13.11.2015 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr SL 15-01-1392313 tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt võimaldas AS Bigbank kostjale laenusumma 6500 eurot ning kostja kohustus maksegraafiku alusel tasuma igakuise maksena alates 15.12.2015 kuni viimase osamakseni 15.12.2020 (tl 5p-6). Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise intressimäär 21,9 % aastas. Kostja rikkus lepingu üldtingimuste p-i 1 ja vaatamata korduvatele meeldetuletuskirjadele (tl 8) ei tasunud laenu põhisummat alates 15.11.2016 osamaksest ja intressi alates 17.10.2016 osamaksest.
3.Lepingu üldtingimuste p-i 5.1.1 kohaselt oli võlausaldajal õigus leping üles öelda ja nõuda kostjalt kogu võla kohest tasumist, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lähtudes kostja poolt toime pandud leping rikkumisest teavitas võlausaldaja kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning ütles lepingu üles 05.09.2017. a (tl 9).
Nõue on loovutatud hagejale 29.03.2018 (tl 10).
5.Hagi õigusliku alusena viitab hageja muuhulgas võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1, VÕS § 82 lg-le 1, VÕS §-le 100, VÕS § 101 lg-le 1 ja VÕS § 113 lg-le 1 ning hageja nõuab kostjalt tarbijakrediidilepingust nr SL 15-01-1392313 tuleneva põhivõlgnevuse 5863,82 euro, intressi 1174,50 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 1414,35 euro ja alates 13.10.2018 kuni põhivõla tasumiseni viivise 0,06 % päevas väljamõistmist.
6.Hageja palus välja mõista kostjalt hageja menetluskulud, s.o riigilõivu 550 eurot ja õigusabikulud 420 eurot, esitades tõendid menetluskulude kohta (tl 14 ja tl 15). KOSTJA 30.10.2018 VASTUVÄITED sh ETTEPANEK KOMPROMISSIKS (tl 23-25)
7.Kostja tunnistab, et sõlmis 13.11.2015 AS-ga Bigbank tarbijakrediidilepingu nr SL 15-011392313 ja tema kasutusse anti 6500 eurot. Ta on tasunud sellest summast tagasi kokku 1774,06 eurot. Kostja leidis, et oleks mõistlik leida võlausaldajaga kompromiss ning pakkus välja omapoolse ettepaneku võlgnevuse tasumise kohta (tl 24-25). Samuti märkis kostja, et kompromissi mitteleidmisel palub ta arvestada kostja poolt juba tasutud intresse ning vähendada nende võrra kostjalt nõutavaid intresse, arvestada intressi 8% aastas ajavahemikus 17.10.2016 - 05.09.2017. Samuti palus kostja mitte välja mõista jooksvat intressi, arvestada viiviseid 8 % aastas ning jätta mõlema poole kohtukulud nende enda kanda.
8.Hageja esitas lisaks vastuväitele võlausaldaja arvestuse lepingu täitmise kohta (tl 29). Hageja ei nõustunud võlgnevuse arvutusega kostja vastuses, kuna VÕS § 82 lg 1 järgi kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Lepingu üldtingimuste p-i 1.1. järgi kohustus kostja tagastama krediidisumma ja tasuma intressi vastavalt maksegraafikule. Lähtudes maksegraafikust pidi kostja tasuma krediidisumma osa ja intressi krediidisumma jäägilt igakuiselt. Seega krediidisumma osad ja intress on muutunud sissenõutavaks vastavalt maksegraafikule maksetähtpäeva saabumisega.
9.Lepingu kehtivuse ajal on kostja tagasi maksnud pangale 1774,06 eurot, mis sisaldab krediidisumma osa 636,18 eurot (alates 15.01.2016 osamaksest kuni 15.09.2016 osamakseni + 50 eurot 17.10.2016 osamakse katteks) ja intressi 1137,88 eurot (alates 15.12.2015 osamaksest kuni 15.09.2016 osamakseni ja 0,99 eurot 17.10.2016 osamakse katteks) (tl 29). Võttes arvesse, et lepingu alusel muutus perioodil 15.12.2015-05.09.2017 sissenõutavaks intress summas 2311,39 eurot (intress alates 15.12.2015 osamaksest kuni 15.08.2017 osamakseni 2248,89 eurot + 21 päeva intress 62,50 eurot), siis oli lepingu ülesütlemisel tasumata intress 1173,51 eurot (2311,39 - 1137,88 = 1173,51). Seetõttu korrigeerib hageja intressi nõuet ja nõuab kostjalt intressi summas 1173,51 eurot.
10.Hageja ei ole nõus viiviste vähendamisega 8%-ni aastas. Lepingus leppis kostja pangaga kokku, et viivis on võrdses määras intressimääraga iga viivitatud päeva eest tasumata krediidisummalt, s.t 21,90% aastas. Riigikohtu praktikale viidates leiab hageja, et lubatud on selline intressimäär, mis ei ületa kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Poole vahel kokkulepitud viivisemäär ei ületa kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seega puudub alus viivise vähendamiseks seadusjärgse määrani.
11.Hageja tegi kostjale omapoolse kompromissettepaneku.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid tõendavad. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
13.Tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada, põhjendades seda alljärgnevalt.
14.Kohtul tuleb lahendada küsimus, kas hageja on õigustatud nõudma kostjalt AS Bigbank ja kostja vahel 13.11.2015 sõlmitud väikelaenulepingust nr SL 15-01-1392313 tulenevat põhivõlga summas 5863,82 eurot, intressi 1173,51 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 1414,35 eurot ja alates 13.10.2018 viivist 0,06 % päevas kuni põhinõude täitmiseni.
15.Poolte vahel ei ole vaidlust, et AS Bigbank ja kostja vahel on 13.11.2015 sõlmitud tarbijakrediidileping nr SL 15-01-1392313 (tl 4-6), mille järgi kostja kasutusse anti 6500 eurot, millise summa pidi kostja tagastama vastavalt maksegraafikule alates 15.12.2015 kuni 15.12.2020 (tl 5p-6). Kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et nimetatud võlanõue on loovutatud hagejale, samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid hageja põhinõude, 5863,82 euro, osas.
16.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning seda nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolsete kohustuste rikkumise korral nõuda muuseas kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
17.Hageja on märkinud, et kostja on tasunud lepingu kehtivuse ajal 1774,06 eurot, mis sisaldas krediidisumma osa 636,18 eurot ja intressi 1137,88 eurot (tl 27 ja tl 29). Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostja oleks rohkem võlgnevuse katteks tasumisi teostanud. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud välja mõista hageja kasuks lepingust tulenev põhivõlgnevus 5863,82 eurot (6500636,18).
18.Riigikohus on 26.11.2012 lahendis nr 3-2-1-141-12 selgitanud, et leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu (kapitali) kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu sõlmimisest 13.11.2015 kuni lepingu ülesütlemiseni 05.09.2017 intressi. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Poolte vahel on 13.11.2015 sõlmitud väikelaenulepingu põhitingimustes aga kokku lepitud intressimäär 21,90% aastas. Kohus leiab, et ei esine mõjuvaid põhjuseid lepingus kokku lepitud intressi vähendamiseks. Lepingupool peab lepingut allkirjastades võtma endale täieliku vastutuse selles sisalduvate tingimuste, sh kokku lepitud intressimäära, osas. Kohtule esitatud tõendi kohaselt oli lepingust tulenev tasumata intressisumma lepingu ülesütlemise seisuga 1173,51 eurot, mis on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista.
19.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kohase täitmiseni. Hageja on tuginenud sellele, et viivisemääraks on lepingus kokku lepitud intressimäär. Kostja on esitanud taotluse viivise vähendamiseks. Väikelaenulepingu ja selle lisa Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe tingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 21,90% aastas tagastamata krediidisummalt (tl 4 ja tl 7). Riigikohtu praktika (sh RKTKo 08.12.2008 nr 3-2-1-125-08, p 14; RKTKo 15.01.2014 nr 3-2-1-156-13, p 10) kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Viivise "mõistlik määr" tuleb kõrgema kohtu praktika kohaselt sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt (RKTKo nr 3-2-1-25-16, p 13). Kohus ei hinda tarbijakrediidilepingus kokkulepitud viivisemäära ebamõistlikuks. Kohus arvestab asjaoluga, et kostja puhul on tsiviilasja asjaoludest nähtuvalt tegemist tarbijaga, kelle puhul tuleks eelduslikult hinnata tühiseks selline viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt RKTKm nr 3-2-1-25-16, p 13). Antud juhul ei ületa kokkulepitud viivisemäär kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ning kohtul puudub ka muu mõjuv põhjus lepingus sätestatud määraga viivisesumma vähendamiseks. Seega on kohus seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhinõudelt viivist 13.11.2015 lepingus ja selle lisas sätestatud määras, s.o viivisemääraga 21,90% aastas ehk 0,06 % päevas.. Kohtuotsuse tegemise päevaks on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 06.09.2017-10.04.2019 kokku 2047,65 eurot (kohtu arvutused www.viivisekalkulaator.ee, tl 39).
20.Hageja on TsMS § 367 alusel taotlenud mõista kostjalt välja ka jooksev viivis 0,06 % päevas. Kostja on palunud jooksvat viivist mitte välja mõista. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kohtu hinnangul puudub alus hageja vastava taotluse rahuldamata jätmiseks ning kostjalt tuleb hageja kasuks alates 11.04.2019 kuni põhivõla tasumiseni välja mõista viivis 0,06 % tasumata põhinõudelt päevas, tingimusel, et viivisenõue ei ületa põhinõuet.
MENETLUSKULUD
21.Hageja esitas kohtule taotluse ka menetluskulude kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt koosnesid hageja menetluskulud kulust riigilõivule 550 eurot ja kulutustest õigusabile summas 420 eurot (sh käibemaks), seega on hageja kandnud tsiviilasjas menetluskulusid kokku summas 970 eurot. Kostja on palunud jätta menetluskulud poolte endi kanda.
22.TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
23.Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb siiski rahuldada osaliselt. Kohus on seisukohal, et kuivõrd riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Samas leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Nimelt peab TsMS § 175 lg 1 järgi kohus lepingulise esindaja kulud välja mõistma põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on märkinud õigusabikulude spetsifikatsioonis, et hagiavalduse koostamisele ning esitamisele on kulunud aega kokku 2 tundi ja dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile on kulunud 1,5 h. Arvestades asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust ning asjaolu, et dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile on hageja esindajal kulunud juba 1,5 tundi, vähendab kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu hagi koostamise ja esitamise osas ühe tunni võrra, kuivõrd nende toimingute puhul ei ole tegemist niivõrd ajamahukate toimingutega. Kohus loeb põhjendatud menetluskuluks hagi koostamise ja esitamise osas 1 tund. Esindaja tunnitasumäär 120 eurot (s.h km) on aktsepteeritav. Seega määrab kohus hageja põhjendatud menetluskuludeks tasutud riigilõivu 550 eurot ja hageja esindaja põhjendatud õigusabikulu 2,5 tunni ulatuses, s.o 300 eurot (sh käibemaks 50 eurot) – kokku menetluskulud koos 850 eurot (550+300). Nimetatud summa kuulub menetluskuluna kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
24.Hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt (850 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras, tingimusel, et viivis ei ületa menetluskulude põhisummat.
25.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
Kadi Aavik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.