2-19-1112
Kohtunik
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Raivo Einula
Otsuse kuupäev
10.aprill 2019
Tsiviilasja number
2-19-1112
Tsiviilasi
Osaühing C.B.A. vs P. K. võla nõudes
Tsiviilasja hind
6607,73 eurot
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: Osaühing C.B.A. (registrikood 10495273)
Kohus
Hageja lepinguline esindaja: advokaat Silver Reinsaar (Advokaadibüroo Simson Straus) Kostja: P. K. (isikukood xxx) Kostja lepinguline esindaja: V. B. Menetluse liik
kirjalik menetlus
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Asjaolud ja menetluse käik Hageja esitas 23.01.2019 hagi kostja vastu kokku 6607,73 euro väljamõistmiseks. Kohus võttis hagi menetlusse 29.01.2019. Kostja esitas vastuse hagile 12.02.2019. Hageja esitas 22.02.2019 seisukoha kostja vastuse osas.
2-19-1112 Hageja seisukohad Hagiavalduse kohaselt, kostja ei täitnud kohustusi, mis tulenevad temaga sõlmitud varalise vastutuse kokkuleppest, mille tulemusena tekkis hagejale kahju. Töölepinguga nr 124 koos sõlmitud varalise vastutuse kokkuleppe (täieliku individuaalse materiaalse vastutuse leping 03.01.2018), p 5.2 kohaselt oli kostjal kohustus jälgida tema kasutuses olevate töövahendite korrasolekut ning korraldada nende hooldust. Viidatud lepingupunkti kohaselt olid kostja kohustusteks tehnika riknemise vältimine ja tehnohoolduse õigeaegne teostamine. 01.10.2018 tööandja esindaja avastas, et ekskavaator Komatsu 210 kopp oli töötaja poolt tervikuna maha võetud ning kopa kinnitussõlm oli lahti monteeritud. Kõik tihendid, puksid ja sõrmed olid täiesti kulunud ja vajasid seetõttu vahetamist. Ekskavaator Komatsu kopa kinnitussõlm oli samuti kasutuskõlbmatus seisukorras, st mõlemad sõlme sõrmed olid täiesti kulunud ja vajasid vahetamist. Hageja viis 02.10.2018 läbi seadmete revisjoni, mille käigus avastas, et hagejale kuuluva ekskavaatori Case CX130 sõrmed on samuti kulunud. Sõrmede kulumine oli sedavõrd ulatuslik, et kostja tegevusetuse tulemusena tuli hagejal need välja vahetada. Hageja esitab selle kohta tõendina hageja komisjoni koostatud kaks revisjoniakti, tehnika ülevaatuse akt 02.10.2018 Case CX130 ja tehnika ülevaatuse akt 02.10.2018 Komatsu. Sõrmed ei oleks kulunud, kui kostja oleks varalise vastutuse kokkuleppe p 5.2 tulenevaid kohustusi täitnud nõuetekohaselt. Tihendid olid jäänud õigel ajal vahetamata, mille tulemusena sattus tihendite alla vesi ja liiv ning seetõttu kulusid metallist sõrmed ära. Sõrmed ei oleks kulunud, kui tihendid oleksid olnud kostja poolt õigeaegselt kontrollitud ja vajadusel ära vahetatud. See oli kostjaga sõlmitud lepingust tulenev kohustus. Mäetööde osakonna brigadir koostas muuhulgas ekskavaatoritele Komatsu 210 (VIN: xxx) ja Case CX130 (VIN:xxx) tekkinud kahju fikseerimiseks dokumendi juhtumi raport 01.10.2018. Seega tekkis hagejal kostja kohustuste rikkumise tulemusena kahju. Case CX130 kopplaaduri sõrmede maksumus oli 1806,88 eurot (arve nr 60013468) ning kopplaaduri Komatsu sõrmede vahetuse maksumus oli 1800,85 eurot (arve nr PSIP181150). Kokku põhjustas kostja hagejale kahju summas 3607,73 eurot. 01.10.2018 tekkis kostja ja hageja juhatuse liikme vahel konflikt ja pärast seda lahkus kostja töökohalt omavoliliselt, ähvardades hageja juhatuse liiget tapmisega. Vastavalt töölepingu seaduse § 98 lõikele 1 peab töötaja töölepingu korralisest ülesütlemisest ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Töötaja lahkus töölt ette teatamata ja omavoliliselt 01.10.2018 ja pärast seda tööle ei tulnud. Hageja on koostanud töölt puudumise aktid 01.-12.10.2018. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 10.5 kohaselt peab kostja tasuma hagejale leppetrahvi 3000 euro suuruses summas selle eest, et ta jättis alates 01.10.2018 pärast omavolilist töökohalt lahkumist enda tööülesanded täitmata. Seega on kostjal hagejale leppetrahvi maksmise kohustus 3000 euro ulatuses. 22.02.2019 menetlusdokumendis, jääb hageja hagis esitatud seisukohtade juurde ja leiab, et kostja väited on alusetud. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja väitele, et tehnika ülevaatuse aktide koostamise ajaks, s.o 02.10.2018 oli ekskavaatoritele kahju tekkinud. Järelikult on pooled kahju tekkimise faktis ühel nõul. Kostja väidab, et ta töötas nimetatud ekskavaatoritega 2018 augustis, mistõttu puudub vaidlus ka selle osas, et ekskavaatorid olid kostja kasutuses. Kostja väide, et kahju on tekitanud mitte kostja, vaid hageja juhatuse liige, on paljasõnaline. Väide ei ole ka asjakohane, sest sõltumata sellest, kes konkreetselt ekskavaatoritele kahju tekitas, oli kostjaga sõlmitud varalise vastutuse kokkulepe, mille alusel pidi kostja tagama nimetatud ekskavaatorite korrashoiu. Varalise vastutuse kokkuleppest tulenevaid kohustusi ei mõjuta asjaolu, kas kostja ekskavaatoritega vahetult ja pidevalt töötas, vaid tema kui ekskavaatorite (ühe) kasutaja kohustuseks oli tagada seadmete korrasolek. Kostja lahkus töölt omavoliliselt 01.10.2018 pärast juhatuse liikme ning kostja vahelist konflikti ning edaspidi ei ilmunud alusetult tööle. Kostja töölepingu punktis 1.2 on ära toodud, et tööleping on sõlmitud määramata ajaks ja oli tähtajatu TLS § 9 lg 1 alusel. Kostja esitas avalduse töölepingu lõpetamiseks 27.09.2018. Kui lugeda seda korraliseks ülesütlemiseks, oleks saanud tööleping lõppeda 30 päeva jooksul pärast avalduse esitamist, so 29.10.2018. Töölepingu lõppemiseks 28.09.2018 pidanuks olema sõlmitud kirjalik kokkulepe. Tööandja poolt
2-19-1112 28.09.2018 töötajale Viber’i keskkonnas saadetud sõnum ei olnud kirjalikus vormis TsÜS § 78 tähenduses. Isegi kui asuda seisukohale, et 28.09.2018 kirjavahetuses sisaldub töölepingu lõpetamise kokkulepe, oli kokkulepe TsÜS § 83 lg 1 alusel vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Seetõttu ei lõppenud tööleping ka 28.09.2018 ja oli kehtiv ka 01.-12.10.2018, kui töötaja tööle ei ilmunud. Seepärast oli kostja tööle ilmumata jäämine alusetu ning hageja kahju hüvitamise nõue on põhjendatud. Asjas ei ole vaidlust selles, et kostja alates 01.10.2018 tööle ei ilmunud. Kostja vastus Kostja ei tunnista hagis esitatud nõuet ning vaidleb selle vastu. Hageja kahju hüvitamise nõue ei ole tõendatud. Täieliku individuaalse materiaalse vastutuse lepingu p 4.3 järgi sõidukid viiakse (tööandjalt töötaja juurde) vastuvõtu akti alusel – sõiduki üleandmine. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis tõendavad, et ekskavaatorid Komatsu 210 ja Case CX130 olid üle antud kostjale. Hageja peab tõendama, millises seisundis olid ekskavaatorid üle antud kostjale. Kostja töötas nimetatud ekskavaatoritel lühikese perioodi jooksul 2018 augustis. Ülejäänud aja ekskavaatoritel töötas hageja juhatuse liige. Ekskavaatorid asusid peamiselt hagejale kuuluval territooriumil aadressiga xxx. Kostja töötas karjääris. Hageja poolt esitatud tehnika ülevaatuse aktid on koostatud 02.10.2018 seisuga, st kahe kuu möödumisel sellest, kui kostja lühikese perioodi jooksul töötas ekskavaatoritel. Kostja arvates puudub hagejal õiguslik alus nõuda leppetrahvi tasumist. 27.09.2018 kostja esitas hagejale avalduse, milles palus teda töölt vabastada omal soovil. 28.09.2018 hageja teatas kostjale, et loeb kostja viimaseks töötamise päevaks 28.09.2018. VÕS § 7 lg 1 järgi loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kostja mõistlikult arvas, et tööleping on lõpetatud 28.09.2018, kuna hageja avaldas, et loeb kostja viimaseks töötamise päevaks 28.09.2018. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 235 kohaselt tuleb väidet kohtule põhistada selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda selle väite usutavaks. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks poolte vahel sõlmitud varalise vastutuse kokkuleppe p 5.4 alusel 3607,73 eurot ja töölepingu seaduse (TLS) § 77 lg 1 ja poolte vahel sõlmitud töölepingu p 10.5 alusel leppetrahvi 3000 eurot seoses tööle asumisest keeldumisega, kokku 6607,73 eurot. Kohus on menetluses tuvastanud järgmised asjaolud: -hageja (tööandja) ja kostja (töötaja) vahel on 03.01.2018 sõlmitud kirjalikult tööleping määramata ajaks; -töölepingu p 9 kohaselt on pooled sõlminud materiaalse vastutuse kokkuleppe, mis on töölepingu lisa ja millega võtab kostja (töötaja) sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest; -töölepingu lisa (03.01.2018 täieliku individuaalse materiaalse vastutuse kokkulepe) p 4.1 kohaselt, nimetatud kokkuleppe allakirjutamisega hageja (tööandja) annab ja kostja (töötaja) võtab kasutusse täieliku individuaalse materiaalse vastutusega kokkuleppes loetletud
2-19-1112 autotranspordivahendid, sh Komatsu 210 (VIN: xxx) ja Case CX130 (VIN:xxx); -töölepingu lisa (03.01.2018 täieliku individuaalse materiaalse vastutuse kokkulepe) p 4.3 kohaselt, sõiduk antakse üle tööandjalt töötajale ja töötajalt tööandjale tehnika üleandmise akti alusel; -töölepingu lisa (03.01.2018 täieliku individuaalse materiaalse vastutuse kokkulepe) p 5.2 kohaselt, töötaja peab koheselt teatama tööandjale kõikidest riketest ja asjaoludest, mis võivad karjääritehnika korrasolekut ohustada, vältima kahjustusi, mõistlikult seadmeid kasutama ning õigel ajal tehnohooldust läbi tegema; -töölepingu lisa (03.01.2018 täieliku individuaalse materiaalse vastutuse kokkulepe) p 5.4 kohaselt, töötaja kannab täielikku rahalist vastutust karjääritehnika säilitamise eest, samuti on kohustatud tööandjale hüvitama karjääritehnikale hooletuse või ebaõige kasutamise tõttu põhjustatud kahju; -töölepingu lisa (03.01.2018 täieliku individuaalse materiaalse vastutuse kokkulepe) p 5.5 kohaselt, töötaja ei kanna rahalist vastutust, kui ta tõestab oma süütust tööandja varale tekitatud materiaalse kahju vastu; -töölepingu p 10.5 kohaselt, töötajapoolsel töölepingu süülisel rikkumisel tööle asumisest keeldumisel või töölt lahkumisel, kui seda tehakse töösuhete lõpetamise eesmärgil, on kostja (töötaja) kohustatud maksma hagejale (tööandjale) leppetrahvi 3000 eurot; -kostja on esitanud hagejale 27.09.2018 kirjaliku avalduse, milles kostja palub enda vabastada töölt kostja soovil; -hageja on kostja 27.09.2018 avalduse kätte saanud; -hageja on kostjale 28.09.2018 kell 11.02 suhtluskeskkonnas vastanud, et loeb kostja viimaseks tööpäevaks 28.09.2018 ja teatanud, et kostja tuleks 01.10.2018 üle andma kogu tehnikat, millega kostja on aasta jooksul töötanud; -kostja on hagejale 28.09.2018 kell 11.04 suhtluskeskkonnas kinnitanud hageja teate kättesaamist; -kostja ei asunud 01.10.2018 tööülesandeid täitma. TLS § 77 lg 1 kohaselt, tööandja ja töötaja võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida leppetrahvi töölepingu töötajapoolsel süülisel rikkumisel tööle asumisest keeldumise või töölt lahkumise korral, kui seda tehakse töösuhte lõpetamise eesmärgil. Pooled on töölepingu p 10.5 kokku leppinud kostja kohustuses maksta töötajapoolsel töölepingu süülisel rikkumisel tööle asumisest keeldumisel või töölt lahkumisel, kui seda tehakse töösuhete lõpetamise eesmärgil, leppetrahvi 3000 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja hagiavalduses esitatud väide, et kostja lahkus töölt ette teatamata ja omavoliliselt 01.10.2018, ei ole tõendatud. Kostja on esitanud kohtule koopia 27.09.2018 kirjalikust avaldusest, mille kostja on hagejale esitanud ja milles kostja palub enda vabastada töölt kostja soovil. Samuti on kostja esitanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hageja sõnumivastuse suhtluskeskkonnast, millega on tõendatud, et hageja on saanud kätte kostja avalduse ja on avalduse rahuldamisega nõustunud, vastates kostjale sõnaselgelt, et hageja loeb kostja viimaseks tööpäevaks 28.09.2018. Hageja on 22.02.2019 menetlusdokumendis kinnitanud poolte sõnumivahetust 28.09.2018 Viber’i keskkonnas. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja suhtles 28.09.2018 Viber’i keskkonnas hageja juhatuse liikmega. TLS § 85 lg 1 kohaselt, töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. TLS § 95 lg 1 kohaselt, töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. TLS § 98 lg 1 kohaselt, korralisest ülesütlemisest peab töötaja tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Kostja on esitanud hagejale kirjaliku avalduse, milles ei ole märgitud kuupäeva, millest alates kostja töölepingu lõpetamist soovib. Hageja on vastuses kostjale teatanud, et hageja loeb kostja viimaseks tööpäevaks 28.09.2018. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 4 kohaselt, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus leiab, et hageja teadet, et hageja loeb kostja viimaseks tööpäevaks 28.09.2018, mõistaks lepingupooltega sarnane mõistlik isik sõna otseses mõttes, so et hageja ja
2-19-1112 kostja vahel sõlmitud tööleping lõpeb viimasel tööpäeval, so 28.09.2018. Seega on hageja nõustunud sellega, et kostjaga sõlmitud tööleping lõpetatakse enne TLS § 98 lg 1 märgitud tähtaega ja pooled on kokku leppinud töölepingu lõpetamises 28.09.2018. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei ilmunud 01.10.2018 tööle. TLS § 4 lg 2 kohaselt, tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. TLS § 4 lg 4 kohaselt, käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 3 esimese lause kohaselt, seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 78 lg 1 kohaselt, kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt, tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kuna tööleping pidi olema ning oligi kirjalik, pidi seda lõpetav kokkulepe olema samuti kirjalik. Hageja poolt 28.09.2018 kostjale Viber’i keskkonnas saadetud sõnum ei olnud küll kirjalikus vormis TsÜS § 78 tähenduses, kuid tulenevalt TLS § 4 lg 4 ei ole töölepingu lõpetamise kokkulepe tühine. Riigikohus on kohtuasjades nr 3-2-1-6-08 ja 3-21-117-11 selgitanud, et töölepingu vorminõude eesmärgist ei tulene, et tööleping ja/või selle muutmise kokkulepped oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised. Kohus on seisukohal, et kuna poolte vahel sõlmitud tööleping on lõppenud 28.09.2018, siis ei ole kostja 01.10.2018 tööülesannete täitmisele ilmumata jätmisega rikkunud töölepingu p 10.5 ja nimetatud punkti alusel leppetrahvi nõude esitamine ei ole põhjendatud. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hageja nõude kostjalt leppetrahvi väljamõistmiseks rahuldamata. TLS § 75 lg 1 kohaselt, varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. TLS § 75 lg 2 kohaselt, varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui: 1) see on sõlmitud kirjalikult; 2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud; 3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil; 4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris; 5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-56-17 märkinud, et tööandja ei saa oma vara säilimisest tingitud riske maandada esmajoones sellega, et sõlmib töötajatega varalise vastutuse kokkuleppeid. See moonutaks muu hulgas töötaja TLS § 74 järgse vastutuse olemust ja sisu. Varalise vastutuse kokkuleppe keskne mõte peaks olema tööandja tõendamiskoormise lihtsustamine juhul, kui töötajale on usaldatud raha või muutuva seisuga asjade kogum (nt laoseis), mitte aga hinnalise asja (töövahendi) hävimise ja kahjustamise riskide panek töötajale. Poolte menetlusdokumentides esitatud seisukohtadega on tõendatud, et hageja on kostjale töötamiseks üle andnud karjääritehnika sõidukid (ekskavaatorid) Komatsu 210 ja Case CX130, kostja on nimetatud tehnikaga töötanud ja on tehnika tööandjale tagastanud. Kohtule ei ole esitatud ühtegi materiaalse vastutuse kokkuleppe punktis 4.3 nimetatud akti, millega ekskavaatorid anti tööandjalt töötajale ja töötajalt tööandjale, seega ei ole võimalik üheselt tuvastada, millal täpselt kostja tehnikaga Komatsu 210 ja Case CX130 töötas. Kostja on vastuses hagile väitnud, et kostja töötas ekskavaatoritel Komatsu 210 ja Case CX130 2018 augustis. Pooled on üksmeelel selles, et kostja on töötanud ekskavaatoritega Komatsu 210 ja Case CX130 ja et 02.10.2018 asusid ekskavaatorid Komatsu 210 ja Case CX130 tööandja, so hageja valduses. 02.10.2018 tehnika ülevaatuse akti kohaselt on hageja poolt moodustatud komisjon tuvastanud, et tehnikal Case CX130 on kopa kinnitus ja sõrm katki, et puksid on kulunud 100%, et ekskavaatori noole
2-19-1112 liikumisel kopp loksub. Intrac Eesti AS 02.10.2018 pakkumise-ettemaksu arve nr 60013468 kohaselt on roomikekskavaatori Case CX130 remondikulu aktis nimetatud vigade parandamiseks 1806,88 eurot koos käibemaksuga. 02.10.2018 tehnika ülevaatuse akti kohaselt on hageja poolt moodustatud komisjon tuvastanud, et tehnikal Komatsu on kopp lahti võetud ja maha jäetud ja et sõrm, puksid ja kinnitused 4 tk on kulunud 100%. Baltem AS 22.10.2018 arve nr PSIP181150 kohaselt on tehnika Komatsu remondikulu aktis nimetatud vigade kõrvaldamiseks 1800,85 eurot koos käibemaksuga. Hageja on esitanud kostjale kahju hüvitamise nõude summas 3607,73 eurot materiaalse vastutuse kokkuleppe p 5.4 alusel. Töölepingu lisa (03.01.2018 täieliku individuaalse materiaalse vastutuse kokkulepe) p 5.2 kohaselt, töötaja peab koheselt teatama tööandjale kõikidest riketest ja asjaoludest, mis võivad karjääritehnika korrasolekut ohustada, vältima kahjustusi, mõistlikult seadmeid kasutama ning õigel ajal tehnohooldust läbi tegema. Sama kokkuleppe punkti 5.4 kohaselt, töötaja kannab täielikku rahalist vastutust karjääritehnika säilitamise eest, samuti on kohustatud tööandjale hüvitama karjääritehnikale hooletuse või ebaõige kasutamise tõttu põhjustatud kahju. Hagiavalduses märgitud, ekskavaatoritele Komatsu 210 ja Case CX130 tekkinud kahju fikseerimiseks koostatud dokumenti juhtumi raport 01.10.2018 (lisa 23), ei ole esitatud. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et 02.10.2018 seisuga ilmnesid tehnikal Komatsu 210 ja Case CX130 samal päeval koostatud aktides viidatud kahjustused, mille parandamise kulu on tõendatud kohtule esitatud arvetega. Hagiavaldusest tulenevalt oli kostja jätnud tehnikal Komatsu 210 ja Case CX130 kontrollimata ja vahetamata tihendid, mille tõttu kulusid metallist sõrmed; samuti olid kulunud puksid. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatud tihendid ja puksid kulusid täielikult just sel ajal, kui tehnikaga töötas kostja ja et töötaja ei ole teatanud tööandjale sel ajal, kui tema töötas tehnikaga Komatsu 210 ja Case CX130 või vahetult töötamise lõpetamise järgselt, kõikidest riketest ja asjaoludest, mis võisid karjääritehnika korrasolekut ohustada. Samuti ei ole üheselt arusaadav, milline on kokkuleppe punktis 5.2 märgitud õige aeg tehnohoolduseks. Kohus leiab, et töölepingu lisa (03.01.2018 täieliku individuaalse materiaalse vastutuse kokkulepe) p 5.2 mõttest ei tulene, et pooled leppisid kokku selles, et töötaja vastutab kõigi lepingu p 4.1 loetletud transpordivahendite korrashoiu eest, sh korraldab õigel ajal tehnohoolduse, sõltumata sellest, kas kostja töötas nimetatud tehnikaga või mitte. Kuna pooled ei ole koostanud tehnika vahetul üleandmisel töötajalt tööandjale kokkuleppe p 4.3 nimetatud akte, siis ei ole võimalik tõendada, millises seisukorras tehnika teineteisele üle anti. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tehnika Komatsu 210 ja Case CX130, so kostjale tööülesannete täitmiseks antud vara, on säilinud ja asuvad hageja valduses. Kohus leiab, et hageja poolt menetluses esile toodud asjaoludega ja tõenditega ei ole tõendatud, et kostja ei ole mõistlikult seadmeid kasutanud ja on põhjustanud hageja karjääritehnikale hooletuse või ebaõige kasutamisega kahju. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hageja nõude kostjalt poolte vahel sõlmitud varalise vastutuse kokkuleppe p 5.4 alusel 3607,73 eurot väljamõistmiseks, rahuldamata. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostjal on võimalik esitada menetluskulude nimekiri 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /digitaalselt allkirjastatud/
Raivo Einula
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.