C M ́i avaldus Tallinna Üürikomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses (üürivaidlusasi nr 11-1/9/18, hageja G L)
Tsiviilasja hind
2 285,59 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: G L (isikukood xxx), elukoht xxx, e-post: xxx Kostja: C M (isikukood xxx), elukoht xxx, e-post xxx Kostja esindaja: V M (isikukood xxx), elukoht xxx, epost xxx
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde kostja 15.03.2018 esitatud menetlusdokumendid.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Mõista C Milt G L kasuks välja põhinõudena 252 eurot ja kõrvalnõuetena 10,04 eurot ehk kokku 262,04 eurot.
4.Jätta menetluskuludest 88% hageja ja 12% kostja kanda.
5.Rahuldada G L menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
6.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning välja mõista C Milt menetluskuludena G L kasuks 30 eurot.
7.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
Pooled allkirjastasid 03.12.2016 digitaalselt üürilepingu 1-toalise renoveeritud korteri aadressil xxxx üürile andmiseks. Üürileandja andis 18.12.2016 korteri üle koos kahe paari võtmetega ning kohapeal allkirjastati käsitsi üürilepingu lisad. Korter vaadati üle ja üürniku poolt pretensioone korteri seisukorra kohta ei olnud.
Üürnik tasus igakuiselt nii üüri kui kommunaaltasusid vastavalt e-maili teel saadetud arvetele üürileandja emale E Lle.
Üürnik teavitas 18.02.2017 korteris kohtudes üürileandja ema, et akna äärtes olev silikoon on hallitama läinud. Üürnik oli selle avastanud mõni päev tagasi. Kohapeal jagati üürnikule juhiseid korteri edaspidiseks kasutamiseks (pesu kuivatada vannitoas, korterit tuulutada, rulood tõsta üles päevaseks ajaks, akendele tekkinud kondensvesi kuivatada). Üürileandja vanemad muretsesid enda kulul korterisse igaks juhuks õhuniiskuse eemaldaja. Hallitanud silikoon eemaldati ja asendati uuega.
Üürileandja kohtus 12.08.2017 üürnikuga korteris ja uuris eluruumi puutuvate probleemide kohta, neid polnud.
26.10.2017 andis üürnik kirjalikult üürileandjale teada, et õues on miinuskraadid ning aknalauad on jälle vett täis. Üürileandja küsis, kas üürnik on käitunud vastavalt juhistele. Üürnik vastas, et pesu kuivatavad vannitoas ning niiskuse eemaldaja töötab pidevalt. Hallituse ilmnemisest polnud sõnagi, üksnes veest aknalaudadel. Üürileandjat tegi teade murelikuks ja leppis kokku, et üürileandja ema tuleb üüri tasumise päeval 18.11.2017 ja vaatab korteri üle.
Üürileandja saatis 30.10.2017 üürnikule e-kirja, milles teatas, et kolib uuest aastast enda korterisse tagasi ning üürileping lõpeb 31.12.2017 nagu üürilepingus kokku lepitud ja üürilepingut edasi ei pikenda. Põhjused selleks olid, et üürnik ei avaldanud soovi korterisse kauemaks jääda ning üürileandja oli otsustanud, kus elukaaslasega edasi elama hakkab.
Üürnik küsis 10.11.2017 e-kirjas, kui leiab novembris ehk enne 31.12.2017 uue üüripinna, kas siis võib korterist välja kolida. Üürileandja vastas, et ka sel juhul jäävad igakuised kulutused (üür ja kõrvalkulud) kuni üürilepingu lõppemiseni üürniku kanda. Teavitamine lepingu lõpetamise soovist 10.11.2017 on liiga hiline. Üürileandja oli nõus
tegema tasaarvelduse juhul, kui ise jõulude ajal korterisse tagasi kolib, seda detsembrikuu üüri- ja kõrvalkulude osas. Üürnikul etteteatamise vajadus lepingu lõpetamise soovist tulenes asjaolust, et selle aja jooksul olnuks võimalik leida korterisse uus üürnik. Üürnik küsis, kas oleks mõeldav lõpetada üürileping detsembrikuu esimese nädala lõpuks ning enne kui üürileandja vastata jõudis, teatas, et kui üürilepingu varasem lõpetamine võimalik ei ole, on ta sunnitud lõpetama üürilepingu ennetähtaegselt seoses eluruumi tervistkahjustava olekuga. Nendeks nimetas ta akende hallitust ning väitis, et on käitunud kõikide juhendite järgi, kuid paranemismärke akendel ei ole. Pärast üürniku 10.11.2017 kirja andis üürileandja üürnikule 11.11.2017 teada, et üürileandja ema tuleb korterisse olukorda üle vaatama, et leppida siis kokku, kuidas tekkinud olukorda lahendada. Üürileandja leiab, et selleks, et hallitus tekiks, mis läheb aknapõskedele lausa kipsplaadi sisse ja aknaklaasidel on hallitusseened nii kõvasti kinni, et küünega kraapides need lahti ei tule, on üürnik teadlikult ja väga pikalt olukorda üürileandja eest varjanud ning seoses sellega tekitanud üürileandjale ootamatut kahju.
13.11.2017 saatis üürnik üürileandjale e-kirjaga avalduse üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks 30.11.2017, milles viitas, et üürileandja on taganenud augustikuisest lubadusest jääda korterisse ka uuel aastal, kuigi üürnik ise ei andnud üürilepingu pikendamise küsimusele vastust. Üürniku väitel akendele koguneva kondensvee eemaldamiseks jagatud juhiste järgmine tegi tema elu antud korteris ebamugavaks. See väide on üürileandjale jaoks arusaamatu, sest ebameeldivustunnet pole üürnik üürileandjale kordagi ei suuliselt ega ka kirjalikult maininud. Lisaks on üürniku poolt avaldatu vastuoluline - ühelt poolt pole korteris võimalik hallituse tõttu elada, sest tekitab tervisele ohtu, kuid teiselt poolt avaldab nördimust, sest olid soovinud siiski korterisse jääda.
18.11.2017 toimus üürileandja ema ja üürnike kohtumine korteris, et korter üle vaadata ning saada üürnikult oktoobrikuu kõrvalkulude ja novembrikuu üüriraha. Kohtumisel viibis ka üürileandja isa, et korteri seisukord üle vaadata ja otsustada edasine tegevus. Üürniku poolt oli kohtumisel ka tema ema V M. Jõudes korterisse, oli üürileandja vanemate imestuseks üürnik ette teatamata korterist kõik enda asjad välja kolinud, kuigi oli alles 13.11.2107 esitanud avalduse lepingu lõpetamise kohta seisuga 30.11.2017. Üürniku ema kinnitas, et oktoobrikuu kõrvalkulusid ning novembrikuu üüriraha enam ei maksta, sest selleks peaks jätkuma tagatisraha. Kohtumisel ei viidanud ta ka kattemadratsi olukorrale. See oli kenasti kokku pandud ning asetatud diivani alla sahtlisse. Pärast üürniku lahkumist jäid vanemad korterit üle vaatama ja leidsid kattemadratsi, mis oli kasutuskõlbmatu. Lisaks tuvastati ka hallitanud nurk vannitoas. Sellised avastused ja käitumine ei osunda kuidagi üürniku heaperemehelikule käitumisele, pigem pahatahtlikkusele ja tegude varjamisele.
10.Üürniku vanemad ei olnud valmistunud kohapeal korteri üleandmis-vastuvõtmise akti koostamiseks. Seetõttu koostati see hiljem. Selles oli olukorra kirjeldus koos piltidega ja see edastati digitaalselt allkirjastatuna 23.11.2017 nii üürnikule kui ka tema emale ning paluti digitaalselt allkirjastada. Seoses üürniku terviseprobleemidega võttis suhtluse üle tema ema, kes esialgu andis mõista, et digiallkirjastab akti. Hiljem tõi mitmeid põhjusi mitteallkirjastamiseks. Kirjavahetus lõppes 19.12.2017, kui üürileandja lõpetas suhtluse peale mitmendat püüdlust saada üürnikuga antud vaidluses kokkuleppele ning tõdes, et antud vaidlus ilma kolmanda osapooleta ei lõpe.
11.Avalduse kohaselt nõudis hageja üürikomisjonis võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg 1 ja 2 ning VÕS § 294 alusel üürnikult C Milt kokku 1 151,74 eurot, mille hulka on arvatud üüri ja kõrvalkulude võlg ning rikutud kattemadratsi asendamise kulu. Üüri ja
kommunaalkulude võlg koosneb 2017. aasta oktoobrikuu kommunaalteenustest summas 118,08 eurot ja novembrikuu üüritasust summas 400 eurot, kokku 518,08 eurot, 2017. aasta novembrikuu kommunaalteenustest summas 103,93 eurot ja detsembrikuu üüritasust summas 400 eurot, kokku 503,93 eurot ning 2017. aasta detsembrikuu kommunaalteenustest 97,66 eurot. Nõudis ka kattemadratsi asendamise eest 29,99 eurot. Lisaks eeltoodule palus üürileandja välja mõista võlalt viivise üürilepingu punktis 6.2.2 fikseeritud viivisemääras 0,5% iga hilinenud päeva eest kuni üürivaidluskomisjoni otsuse tegemise päevani. Seisuga 31.03.2018 on arvestatud viivist 656,26 eurot. Istungil jäi üürileandja oma avalduses ja selle täienduses esitatud väidete ja nõuete juurde. Tegi paranduse kõrvalkulude nõude osas. Ekslikult on arvestuses detsembris 2017 xxx KÜ-le maksmisele kuuluvate kõrvalkuludena märgitud 71,69 eurot, kuid peaks olema 73,77 eurot. Seega on üüri ja kõrvalkulude nõue kokku 1121,75 eurot, millele lisanduvad viivised. Sama nõude esitas hageja kohtus.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
12.Kostja hagi ei tunnista.
13.Kostja kinnitab, et 30.11.2016 sõlmisid C M üürnikuna ja G L üürileandjana xxx asuva ühetoalise möbleeritud korteri üürilepingu tähtajaga 31.12.2017. Eluruum anti üürniku valdusse 18.12.2016.
14.Veebruaris 2017 märkas üürnik, et eluruumi aknalauale on tekkinud vett ning et akna äärtel olevale silikoonile on tekkinud hallitus. Üürnik teavitas koheselt üürileandjat. Üürileandja hinnangul oli probleemi põhjuseks pesu kuivatamine eluruumis, mis tekitas tuppa niiskust. Samuti leidis ta, et üürnik peaks pidevalt aknaid kuivatama, rohkem tuba tuulutama ja rulood alati päevaks eest ära tõmbama. Üürileandja vahetas akna äärtes olnud silikooni ja tõi üürnikule õhu kuivatamiseks vajaliku elektrilise õhukuivati, mida pidi pidevalt töös hoidma. Sellest tingituna muutus eluruumi kasutamine oluliselt ebamugavamaks kui üürnik oleks osanud lepingu sõlmimisel arvata. Igapäevaste tegevuste hulka hakkas kuuluma akende ja aknalaua kuivatamine. Elektriline õhukuivati töötas ööpäev läbi, tõusid elektriarved. Arvestades, et tegemist on ühetoalise eluruumiga ning seega tuli magada pidevalt undava õhukuivatiga samas toas, oli tegemist küllaltki ebamugava olukorraga. Pesu kuivatas üürnik vannitoas, kus oli pesu kuivatada keeruline, sest ka see ruum oli niiske ja pesu kuivas niigi halvasti. Pesu pesemist tuli edaspidi vältida, sest pesu vannitoas ei kuivanud ning toas tekitas pesu kuivatamine akendele niiskust ja hallitust. Rõdu eluruumil ei ole. Üürnik palus üürileandjalt luba paigaldada vannituppa vannikardinad. Üürileandja oli kardinate paigaldamisega nõus ja üürnik paigaldas omal kulul kardinad. Üürnik talus olukorda, kuna oli äsja eluruumi kolinud ja lootis, et olukord tänu õhukuivati kasutamisele paraneb. Siis üürnik ei teadnud, et hallitus on ohtlik tervisele ja see ei tekkinud eluruumi mitte tema tegevuse tõttu.
15.Üürileandja ema, kes käis igakuiselt eluruumis üüritasu võtmas, ei avaldanud pärast õhukuivati toomist kordagi soovi aknaid üle vaadata. Samuti viibis augustis 2017 eluruumis üürileandja ise. Ka tema ei soovinud akende olukorraga tutvuda, kuid leidis, et juhul, kui üürnik soovib, võib ta jätkata eluruumi kasutamist ka järgmisel aastal. Oluline on, et eluruumi üleandmisel üürileandja ei teavitanud üürnikku, et eluruumis tuleb igapäevaselt aknaid kuivatada. Siiski on üürileandja selgitanud eluruumi kasutamise kohta tema enda 11.11.2017 kirjas, et ka tema eluruumis elamise ajal tekkis aknalauale niiskusest vett, aga ta kuivatas aknalaudasid igapäevaselt.
16.Kevadel 2017 hallitus taandus ning aknalauad ei muutunud pidevalt märjaks. Üürnik arvas, et seda tänu õhukuivati pidevale töötamisele ja korteris enam pesu praktiliselt ei pestud ega kuivatatud. Ebamugav oli korteri kasutamine ka seetõttu, et üürnik ei julgenud enam akendele aknakatteid ette tõmmata kartes, et niiviisi koguneb niiskust veelgi rohkem. Eluruumi kasutusse andmisel üürileandja üürnikku eluruumi puudusest ei teavitanud ja eluruum kasutamine oli ebamugav. Lisaks tekkis üürnikul kohe eluruumi kolimisel hingamisteede haigus ning ta oli pikalt haiguslehel ja pidi tarvitama antibiootikume. Kehv tunne hingamisel ja kerge köhatamine püsis tegelikult kogu eluruumis elatud perioodi vältel, kuid üürnik ei osanud seda kohe seostada eluruumiga. Sellest, et probleem võib olla tingitud eluruumi kehvast ventilatsioonist ja hallitusest, sai teada emalt, kes sai vastava info allergoloogilt. Selgus, et hallitus on väga ohtlik ning hallitanud aknaga ruumis magamine on tervisele eriti ohtlik.
17.Oktoobri 2017 lõpus ilmnes, et vaatamata kõigi üürileandja poolt antud juhiste järgimisele ja niiskuse tekkimist takistavate meetmete tarvitamisele tekkis akendele uuesti niiskus, aknalaudadele vesi ja mõne aja möödudes uuesti ka hallitus. Kuna samal ajal läks ka õues külmaks, olid esimesed miinuskraadid, arvas üürnik, et niiskus ei teki tema tegevuse või tegemata jätmise, vaid välise temperatuuri tõttu. Selleks, et eluruum oleks kasutamiseks nõutavas seisukorras, peab olema eluruumis ventilatsioonisüsteem, mis tagaks vajaliku õhuvahetuse ja reguleeriks ruumide õhuniiskust. Kõnealuse korteri aknad on vahetatud pakettakende vastu, mille puhul on vajalikud õhutusavad. Antud korteri puhul seda tehtud ei ole. Sellest tingituna puudub eluruumis nõutav ventilatsioon. Kõnealune eluruum ei olnud juba üleandmise hetkel kasutamiseks sobivas seisundis. Seega oli täitmata üürileandja kohustus anda üürniku kasutusse lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis eluruum. Lepingus ei olnud sõnagi juttu sellest, et eluruumil on ventilatsiooniprobleem ja koguneb niiskus, millega tuleb igapäevaselt tegeleda ning, mis muudab eluruumi kasutamise ebamugavaks ja tervisele ohtlikuks.
18.Probleemi teistkordsel ilmnemisel kirjutas üürnik 26.10.2017 koheselt üürileandjale: „Meil jälle sama mure, mis eelmine talv. Täna tulid miinuskraadid ja aknalauad on jälle vett täis“. Üürileandja soovitas tuba tuulutada ning uuris, ega toas pole pesu kuivatatud. Üürnik kinnitas, et pesu kuivab ainult vannitoas ning õhukuivatusmasin töötab 24/7. Kuigi üürnik oli kirjutanud, et masin töötab 24/7 vastas üürnik, et ehk masin aitab. Veel soovitas üürileandja kindlasti tuulutada ja ka aknalt vett kuivatada, sest muidu tekivad praod. Üürnik kirjutas, et ta ei saa igapäevaselt kodus olla ja seetõttu pole ka võimalik olukorda kontrolli all hoida. Üürnik jätkas akende kuivatamist, kuid aegamööda tekkis siiski taas hallitus. Üürnik ei osanud enam rohkem midagi ette võtta ning üürileandja, vaatamata sellele, et teda oli teavitatud ohust tema varale, probleemi vastu rohkem huvi ei tundnud.
19.10.11.2017 pöördus üürnik taas üürileandja poole, et ei suuda enam olukorda kontrolli all hoida, sest ei saa iga päev kodus olla ja aknaid kuivatada ning uuris üürileandjalt lepingu varasema lõpetamise võimalust. Üürileandja teatas, et üürnik võib kolida välja varem, kuid peab tasuma üüri ja kommunaalteenuste eest kuni 31.12.2017.
20.Üürnik kirjutas 11.11.2017 üürileandjale, et tekkinud on hallitus. Üürileandja, olemata olukorraga tutvunud, ainult süüdistas üürnikku, et viimane soovib varem välja kolida ning seetõttu otsib ettekäänet probleemist jms. Ometi ei avaldanud üürileandja ka siis soovi eluruumi üle vaadata. Seda vaatamata asjaolule, et lepingujärgne üüritasu maksmise aeg oli iga kuu 8-10 kuupäeval ning tavaliselt oli üürileandja sellel ajal käinud üüritasu võtmas. Niisugune tegevus viitab probleemi ignoreerimisele. Seepeale kirjutas üürnik, et juhul, kui üürileandja pole nõus lepingut varem lõpetama, siis on ta sunnitud
lõpetama lepingu seoses eluruumi tervistkahjustava olekuga, akende hallituse tõttu. Üürnik leiab, et kuna üürileandjale oli teatatud, et probleem on sama, mis eelmisel talvel, siis oli üürileandjal probleem teada ja oli võimalik koheselt reageerida ning võtta tarvitusele meetmed vara säilimise tagamiseks. Üürnik ootas veel kaks päeva ning 13.11.2017 saatis üürileandjale lepingu ennetähtaegse lõpetamise avalduse sooviga lõpetada leping 30.11.2017. Põhjuseks korduva probleemi jätkumine, akende niiskuse tõttu tekkinud hallitus.
21.18.11.2017, kui üürileandja tuli lõpuks üüritasu võtma, viis üürnik oma asjad teisele üüripinnale. Vaidlust pole selles, et eluruum oli üleandmise ajaks muutunud kasutuskõlbmatuks seoses tervisele ohtliku seisundiga, hallitusega aknal. Seda on kinnitanud ka üürileandja oma avalduses üürikomisjonile, kus ta märgib: „Kuna plaanisin tagasitulekut Eestisse 25.12.2017 ja üürniku poolt mahajäetud korteris ei olnud võimalik elada seoses hallitusega (hallitusseene ohtlikkus tervisele)“.
22.Üürnik leiab, et üürileping lõppes küll alles 30.11.2017, kuid ta ei pea maksma üüri ega kõrvalkulusid juba alates 18.11.2017, sest üürnik ei pea maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada puuduse tõttu, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud. Üürnik teatas 13.11.2017 üürileandjale soovist leping lõpetada. Üürilepingu lõpetamist ei ole üürileandja ettenähtud tähtaja jooksul vaidlustanud ning vaidlust pole selles, et leping lõppes 30.11.2017 nii nagu on märgitud lõpetamise teates, milles on selgelt väljendatud üürniku tahe lõpetada leping 30.11.2017.
23.Üüripinda ei saanud üürnik alates 01.11.2017 kasutada, üürnik koos elukaslasega ööbis ema juures.
24.Üürileandja nõudele mõista üürnikult välja üüri ja kõrvalkulude võlg perioodi oktoober kuni detsember 2017 eest kokku 1121,75 eurot ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata, sest üürileping lõppes eluruumi tagastamisega 18.11.2017. Üürnik ei saanud üürileandjast tulenevatel põhjustel üüritud asja kasutada. Üüri tuleb tasuda kuni
18.novembrini 2017 ja sedagi alandatud määras, sest eluruumi kasutamine oli takistatud eluruumis tekkinud hallituse tõttu.
25.Üürileandja viivisenõue on põhjendamatu ja ülemäärane. Äärmisel juhul kuuluks kohaldamisele seadusjärgne intress ja vaid siis, kui nõue oleks põhjendatud.
26.Kattemadratsi eest esitatud kahjutasu nõue on alusetu, kuna üürniku esindaja sõnul ei ole üürnik kattemadratsit kunagi kasutanud.
ÜÜRIKOMISJONI OTSUS
27.Üürikomisjon otsustas:
G L ja C Mi nõuded rahuldada osaliselt.
Välja mõista C Milt G L kasuks üüri- ja kõrvalkulude võlg 721,75 eurot (seitsesada kakskümmend üks eurot 75 senti).
Välja mõista C Milt G L kasuks võlalt arvestatud viivis 656,26 eurot (kuussada viiskümmend kuus eurot 26 senti).
Välja mõista C Milt G L kasuks kahjuhüvitis kattemadratsi eest 29,99 eurot (kakskümmend üheksa eurot 99 seni).
Jätta rahuldamata C Mi nõuded G L vastu üüri alandamiseks ja enammakstud üüri, remondifondi maksete ja üüripindade hinnavahe välja mõistmiseks.
KOSTJA MENETLUSDOKUMENTIDE VASTUVÕTMINE
28.Kostja esitas kohtule enda 15.03.2019 menetlusdokumendid hilinenult (1 päeva võrra). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 331 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või § 30 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.
29.Kuivõrd 1 päeva võrra hilinenud dokumentide esitamine ei põhjustanud menetluse venimist, võtab kohus kostja 15.03.2019 esitatud dokumendid asja materjalide juurde.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
30.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
31.TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
32.Tsiviilasja materjalide, sh Tallinna Üürikomisjoni toimikus olevate materjalide kohaselt puudub pooltel vaidlus järgmiste faktiliste asjaolude üle:
poolte vahel on 03.12.2016 sõlmitud üürileping xxx asuva korteri üürimiseks;
korteris esines juba enne üürile andmist probleeme liigniiskusega, kuid üürileandja (kui veel ise korteris elas) tegeles probleemiga, kuivatades akent ja aknalauda ning suutis vältida hallituse teket;
üürilepingu kehtivuse ajal niiskuse probleem süvenes ja üürniku poolt korteri kasutamise ajal tekkis aknale ja selle ümbrusesse tugev hallitus;
üürnik ütles lepingu erakorraliselt üles 13.11.2019 (pooled ei vaidle ülesütlemisavalduse saatmise üle üürileandjale ja selle üle, et üürileandja sai avalduse kätte, kuid vaidlevad, kas ülesütlemine oli õiguspärane);
korteri tagastamine toimus 18.11.2017 ja korteri üleandmisel esines nii aknal kui selle ümbruses märgatav hallitus, korteri kasutamine oli seoses tugeva hallitusega inimeste tervisele ohtlik, mida möönis ka üürileandja, kes ei saanud enne hallituse kõrvaldamist ja remonti korterisse ise sisse kolida.
33.Pooled vaidlevad eeskätt õigusliku hinnangu üle asjaoludele:
kas hallitus (eluruumi puudus) tekkis üürnikust tulenevatel põhjustel;
kas üürnikul oli õigus leping ennetähtaegselt üles öelda (ehk kas ülesütlemine oli õiguspärane);
kas üürnik peab maksma üüri ja kõrvalkulusid (ning viiviseid) aja eest peale ülesütlemist/korteri tagastamist;
millises seisus oli kattemadrats korteri üürnikule üleandmise ajal, kas üürnik rikkus kattemadratsi ja peab selle hüvitama.
34.Esmalt analüüsib kohus, kas ja mis alusel oli üürnikul õigus üürileping ennetähtaegselt üles öelda. Vastavalt VÕS § 313 lg-le 1 võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. VÕS § 314 lg-s 1 on sätestatud, et kui üürnikul ei ole üürileandjast tuleneval põhjusel võimalik üüritud asja kasutada, võib ta üürilepingu üles öelda, kui ta on üürileandjale andnud eelnevalt mõistliku tähtaja asja kasutamise võimaldamiseks ning üürileandja ei ole selle tähtaja jooksul võimaldanud üürnikul asja kasutada. Üürnik ei pea lepingu ülesütlemiseks eelnevalt üürileandjale tähtaega andma, kui lepingu täitmine ei paku üürnikule ülesütlemist põhjustanud asjaolu tõttu enam huvi. VÕS § 317 sätestab, et kumbki lepingupool võib eluruumi üürilepingu üles öelda, kui eluruum on sellises seisukorras, et selle kasutamine on seotud olulise ohuga inimeste tervisele.
35.Eluruumis esinevale hallitusele ja selle terviseohtlikkusele on viidanud üürnik enda 13.11.2017 ülesütlemisavalduses (üürivaidluskomisjoni toimik lk 15) ning ka enda sama kuupäeva e-kirjas üürileandjale (üürivaidluskomisjoni toimik lk 16). Üürileandja on eluruumi terviseohtlikkust seoses hallitusega möönnud muu hulgas enda avalduses kohtule (kohtutoimiku lk 18 pöördel, viimane lõik). Seega pooled ei vaidle selle üle, et korteris oli tekkinud tugev hallitus ja see oli inimeste tervisele ohtlik. Eeltoodust tulenevalt oli üürnikul õigus öelda üürileping VÕS § 317 alusel üles, kuivõrd eluruum oli sellises seisukorras, et selle kasutamine on seotud olulise ohuga inimeste tervisele. VÕS § 317 on VÕS § 314 suhtes erinorm ja sellele tuginemine ei eelda, et üürnik oleks üürileandjat eelnevalt terviseohtlikkusest teavitanud või andnud talle tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Eeltoodud põhjusel kohus neid küsimusi ka ei analüüsi.
36.Kohus möönab, et üürniku käitumine on olnud vastuoluline – ühelt poolt on ta soovinud jääda korterise kauemaks kui algselt kokku lepitud üürilepingu tähtaeg seda võimaldanud oleks. Seejärel aga vähese aja möödudes lepingu siiski üles öelnud. Selline käitumine aga ei välistanud kohtu hinnangul tema õigust leping eluruumi terviseohtlikkuse tõttu erakorraliselt üles öelda. Seda enam, et poolte kirjavahetusest ja kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt eskaleerus hallituse probleem külmade ilmade saabudes oktoobrisnovembris 2017 väga kiiresti.
37.Asja materjalidest nähtuvalt esines liigniiskuse ja aknalauale vee kondenseerumise probleem korteris juba enne selle üleandmist üürnikule (vt nt üürileandja 23.11.2017 ekiri üürnikule - üürivaidluskomisjoni toimik lk 20 pöördel ja üürileandja ärakuulamise protokoll, kohtutoimiku lk 71). Asjas ei ole esitatud tõendeid, mille alusel kohus saaks tuvastada, et üürnik tegi korteris midagi sellist, mis väljunuks tavakasutuse piiridest ja põhjustanuks täiendava liigniiskuse ja hallituse tekke. Korteris elamine, sh söögi tegemine, enda ja pesu pesemine ja kuivatamine on normaalne eluruumi kasutamine, mis ei välju tavakasutuse piiridest. Üürileandja heidab ette, et üürnik väidetavalt ei järginud talle antud juhiseid igapäevaseks aknalaudade kuivatamiseks, kuivatusseadme kasutamiseks ja pidevaks vee tühjendamiseks selle paagist, korteri tuulutamiseks jms. Kohtu hinnangul väljuvad need toimingud üürieseme tavakasutamise piiridest ja isegi kui üürnik ei oleks neid tegevusi igapäevase järjepidevusega läbi viinud, ei oleks see talle etteheidetav. Kohtu hinnangul on asja materjalidest ilmne, et liigniiskuse probleem kui
puudus esines korteril juba enne üleandmist üürniku kasutusse ja kui üürileandja soovinuks, et üürnik tegeleb igapäevaselt aknalaudade kuivatamise, korteri tuulutamise jms-ga, tulnuks pooltel selles lepingut sõlmides eraldi kokku leppida. Käesoleval juhul sellest kokkulepet üürilepingus ei sisaldu.
38.Järgnevalt tuvastab kohus, millal leping lõppes. VÕS § 313 lg-s 3 on sätestatud, et üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 8.4 alusel on üürnikul õigus leping ennetähtaegselt lõpetada, teatades sellest ette vähemalt 2 kalendrikuud. VÕS § 317 (eluruumi üürilepingu ülesütlemine seoses olulise ohuga inimeste tervisele) ei sätesta ülesütlemise tähtaega. Seega sisuliselt on üürnikul terviseohtlikkuse esinemisel õigus lõpetada leping ette teatamata ehk „päeva pealt“. VÕS §-s 275 on sätestatud, et eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kuivõrd poolte vahel sõlmitud lepingu p 8.4 kitsendab üürniku õigusi seadusega võrreldes (nõuab lepingu lõpetamisest pikemat etteteatamist), on see lepingusäte tühine ja tuleb lähtuda seadusest ehk sellest, et üürnikul oli õigus leping ette teatamata või enda poolt valitud aja ette teatades üles öelda. Üürnik ütles lepingu üles alates 30.11.2017 (ülesütlemisavaldus - üürivaidluskomisjoni toimik lk 15). Sellest lähtuvalt tuleb leping lugeda lõppenuks alates 30.11.2017.
39.Pooled ei vaidle selle üle, et korteri tegelik üleandmine toimus 18.11.2017. Kohtuasja (sh üürivaidluskomisjoni asja) materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid sel kuupäeval leppinud kokku üürilepingu lõpetamises kokkuleppel 18.11.2017 ehk et see oleks muutnud üürniku poolt varasemalt väljendatud üürilepingu lõppemise tähtpäeva (30.11.2017). Vastupidi – üürileandja hinnangul kehtis leping veel ka peale viimati nimetatud päeva edasi. Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et kuigi üüritud asi anti üle enne lepingu tähtaja lõppu, ei muutnud see üürilepingu lõppemise tähtpäeva. Üürileping lõppes üürniku poolt ülesütlemisavalduses väljendatud ajal ehk 30.11.2017. Selle aja eest pidi ta tasuma ka üüri ja kõrvalkulusid.
40.Hageja nõuab kostjalt üüri ja kõrvalkulude võla tasumist ning rikutud kattemadratsi asendamise kulu. Võlg koosneb hageja nõude kohaselt 2017. aasta novembrikuu üürist 400 eurot ja oktoobrikuu kommunaalteenustest 118,08 eurot, kokku 518,08 eurot; 2017. aasta novembrikuu kommunaalteenustest 103,93 eurot, detsembrikuu üüritasu 400 eurot ja Starmani teenusest 25,97 eurot, kokku 503,93 eurot ning 2017. aasta detsembrikuu kommunaalteenustest 99,74 eurot ja Starmani teenusest 25,97 eurot. Hageja palub üürnikult välja mõista ka viivised 0,5% võlalt päevas kuni võla tasumiseni. Hageja on seisukohal, et tagatisraha ei kuulu tagastamisele, vaid see tuleb arvestada korteri kahjustuse kõrvaldamise katteks.
41.Kohus tuvastas eelnevalt, et poolte vahel sõlmitud üürileping kehtis 30.11.2016 kuni 30.11.2017. Lepingu p 4.1 kohaselt kohustus üürnik tasuma üüri 400 eurot kuus ning vastavalt lepingu p-le 4.2 kommunaalkulude eest vastavalt korteriühistu poolt esitatud arvele. Maksed pidi üürnik tasuma iga algava kuu 8.-10. kuupäeval. Lepingu p-de 4.3 ja
4.4.kohaselt kohustus üürnik tasuma ka korterisisese elektrienergia võrguteenuse ja tarbimise eest vastavalt elektriarvesti näidule ja kehtivatele tariifidele otse üürileandja vanematele. Tasumine pidi toimuma iga kuu 8.-10. kuupäeval. Kõikides eelnimetatud maksete osas oli kokku lepitud, et kui eelpool märgitud ajaks ei olnud vastavad arved saabunud, pidid pooled maksete suuruses kokku leppima ja hiljem pidi tehtama tasaarvestus. Lepingu p 4.4 kohaselt kohustus üürnik tasuma korterisisese televisiooni ja muude teenuste eest vastavalt teenusepakkuja esitatud arvele iga kuu 8.-10. kuupäeval, tasudes otse üürileandjale.
42.Vaidlust ei ole selles, et viimati maksis üürnik septembrikuu kõrvalkulud ja oktoobrikuu üüri. Seega on üürnikul tasumata üür 2017.a novembri eest ning kõrvalkulud 2017.a oktoobri ja novembri eest.
43.Esmalt peab kohus vajalikuks analüüsida üüri suurust, kuivõrd kostja on tuginenud üüri alandamisele. VÕS § 296 lg 1 kohaselt ei pea üürnik maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada VÕS §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse. Kostja on esitanud üürivaidluskomisjonis taotluse alandada tagasiulatuvalt üüri, lugedes üüri suuruseks alates veebruarist 2017 kuni oktoobrini 2017 kuus 250 eurot ja novembri 2017 eest kuus 100 eurot. Põhjuseks on kostja toonud eluruumis tekkinud hallituse, mis põhjustas üürnikule ebamugavust ega võimaldanud eluruumi normaalselt kasutada. Hageja vaidleb sellele vastu. Ta leiab, et üüripinnal tekkinud hallituse eest vastutab üürnik ja sellest tulenevalt ei ole alust nõuda üüri alandamist ja üürist 1650 euro tagastamist.
44.Pooled ei vaidle selle üle, et üürnik on esitanud üürivaidluskomisjonis üüri alandamise avalduse ja hageja kui üürileandja on selle kätte saanud. Seega taandub küsimus sellele, kas üürnikul oli tegelikult õigus üüri alandada ja millises suuruses. Üürnikul õigus nõuda üüri alandamist VÕS § 296 lg 1 alusel, seda ka tagasiulatuvalt. Sealjuures peab aga üürnik selgelt põhjendama ja tõendama, millest lähtudes on ta leidnud, et just tema märgitud alandatud suuruses üür oleks vaidlusalusele eluruumi seisundile kohane olnud. Seda ei ole kostja teinud. Eeltoodud põhjusel leiab kohus, et üüri ei ole kehtivalt alandatud ja üürnik on kohustatud tasuma kogu lepingu kehtivuse perioodi eest üüri 400 eurot kuus ehk poolte vahel kokkulepitud summas.
45.Alljärgnevalt analüüsib, millises summas on kostjal tekkinud hageja ees võlgnevus. 2017 oktoobrikuu kõrvalkulud on 118,08 eurot. Oktoobrikuu kõrvalkulude summa koosneb Eesti Energia arvest perioodi 01.-31.10.2017 eest summas 16,49 eurot (üürivaidluskomisjoni toimik lk 45), xxx KÜ arvest 107,57 eurot (üürivaidluskomisjoni toimik lk 48), millest üürnik pidi tasuma 101,59 eurot (maha arvestatud veearvestid 5,98 eurot). Kuna kohus leidis, et leping lõppes 30.11.2017, on nõue tõendatud ja põhjendatud.
46.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole tasunud üüri 2017 novembrikuu eest. Kostjal on kohustus maksta 2017 novembrikuu eest üüri summas 400 eurot.
47.2017. aasta novembrikuu kõrvalkulude summa, mis on kostjal tasumata, koosneb Eesti Energia arvest 8,65 eurot (üürivaidluskomisjoni toimik lk 46), xxx KÜ arvest 94,91 eurost (üürivaidluskomisjoni toimik lk 49), millest üürnik pidi tasuma 88,93 eurot (maha arvestatud veearvestid 5,98 eurot) ja Starman arvest 25,97 eurost (üürivaidluskomisjoni toimik lk 51), kokku 123,55 eurost. Ka see nõue on põhjendatud lepingu lõppemisega 30.11.2017. Nõue on tõendatud ja põhjendatud hageja poolt nõutavas summas 103,93 eurot.
48.Kuivõrd kohus leidis, et üürileping lõppes 30.11.2017, jätab kohus rahuldamata hageja nõude 2017.a novembri ja detsembri üüri ning kõrvalkulude väljamõistmiseks.
49.Hageja on esitanud kostja vastu ka kahju hüvitamise nõude, nõudes kattemadatsi soetamismaksumuse hüvitamist. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele (VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat
asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige mõistlikud kulud kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks, samuti tulevikus tekkivad kulud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kattemadrats korteris oli. Samas üürnik nõuet ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu põhjendusega, et üürnik ei kasutanud kattemadratsit kordagi. Üürileandja selgituse kohaselt jättis ta korterit üürile andes üürniku kätte keemilise puhastuse kviitungi, kuna pidi ära sõitma ja üürnik ise tõi selle puhastusest ära korterisse. See oli keemilise puhastuse pakendist välja võetud ja asus diivani kastis. Kohtule on esitatud tõendina väljavõte elektroonilisest vetlusest hageja ja kostja vahel, milles hageja teavitab, et on lasknud madratsi puhastada ja jätnud selle korterisse (tl 74). Hageja esitatud fotodelt (üürivaidluskomisjoni toimik lk 34) on näha plekkidega kattemadrats. Üürileandja nõuab üürnikult uue kattemadratsi soetamise kulu 29,99 eurot (JYSK kviitung, üürivaidluskomisjoni toimik lk 37). Kohtu hinnangul on eelviidatud tõenditega tõendatud, et üürileandja jättis üürniku kasutusse puhta kattemadratsi, kuid üüritud eluruumi üleandmisel oli see määrdunud ja vajas asendamist. Seega tuleb hageja nõue - mõista üürnikult kattemadratsi asendamise kulu - rahuldada. Hageja on esitanud uue kattemadratsi soetamise arve, millega on tõendatud kahju suurus – 29,99 eurot. See summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
50.Eeltoodu kokkuvõttes leiab kohus (enne tasaarvestuse ja teiste kostja vastuväidete analüüsimist, et kostja võlgnevuse suuruseks hageja ees oli 400 + 118,08 + 103,93 + 29,99 = 652 eurot.
51.Alljärgnevalt käsitleb kohus tagatisraha tagastamise ja tasaarvestamisega seonduvat. Vastavalt lepingu p-le 6.1.2 kohustub üürileandja tagastama üürnikule makstud tagatisraha eeldusel, et üürileandjal ei ole üürniku vastu varalisi nõudeid. Vaidlust ei ole selles, et tagatisraha 400 eurot üürnik (kostja) üürilepingu sõlmimisel maksis. Kostja leiab, et juhul, kui temalt võlg välja mõistetakse, tuleb see tasaarvestada tasutud tagatisraha 400 euroga. Üürileandja vaidleb tagatisraha tagastamise nõudele vastu. Ta leiab, et tagatisraha ei kuulu tagastamisele, kuna eluruumis tekkis üürniku süül hallitus ja selle kõrvaldamiseks kulus tunduvalt enam kui oli tagatisrahana tasutud 400 eurot.
52.VÕS § 197 lg-s 1 on sätestatud, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Kostja on esitanud kohtu kaudu hagejale tasaarvestusavalduse (kohtutoimiku lk 47) ja seega on formaalsed eeldused tasaarvestuseks täidetud. Kohtus ei leidnud tõendamist, et hallituse tekke oleks põhjustanud üürniku tegevus. Eeltoodud põhjusel ei saa üürnik vastutada ka tekkinud kahju eest. Kohtu hinnangul puudub eeltoodud põhjustel alus tagatisraha mittetagastamiseks ja täidetud on ka materiaalsed eeldused taraarvestuse läbiviimiseks. Seega kuulub kostja poolt tasutud tagatisraha 400 eurot kostjale tagastamisele ja kohus tasaarvestab selle summa tema novembrikuu üüri võlgnevusega hageja ees. Kostja kohustuste suuruseks hageja ees peale tasaarvestust on seega 652 – 400 = 252 eurot (2017 oktoobri ja novembri kõrvalkulud).
53.Kostja on esitanud üürivaidluskomisjonis nõude hüvitada senise üüripinna üüri ja üürniku uue, xxx asuva eluruumi üürihinna vahe 95 eurot 2017. a. detsembrikuu eest ning tagastada tasutud remondifondi tasud jaanuarist 2017 kuni oktoobrini 2017 summas 200 eurot, tasaarveldada tasutud tagatisraha oktoobri 2017 üüriga. Kostja teatas kohtule, et ei
soovi nende nõuete läbivaatamist kohtus vastuhagina ja ei soovi nende nõuete menetlemist (kohtutoimiku lk 84). Eeltoodud põhjustel kohus neid nõudeid ei analüüsi.
54.Hageja palub üürnikult välja mõista võlalt tasumisega viivitamise eest lepingu p 6.2.2 kokku lepitud viivis 0,5% päevas iga tähtajaks maksmata jäetud korteriüüri-, elektri- ja muude teenuste tarbimise eest kuni 24.06.2018 ehk hagi esitamisele eelnenud päevani. Üürnik vaidles viivisenõudele vastu ja seda ei tunnista. Põhjenduseks tõi, et võlanõuet ta ei tunnista ja seega puudub alus ka viivise nõudeks. Lepingus kokku lepitud viivise määra peab ülemääraseks. Äärmisel juhul tuleks viivist arvestada seaduses sätestatud määras.
55.VÕS §-s 275 on sätestatud, et eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kohtu hinnangul ei ole pooltel võimalik eluruumi üürilepingu puhul kokku leppida seaduses sätestatust kõrgemas viivise määras. VÕS § 313 lg 1 järgne viivise määr vaidlusalusel perioodil oli 0,022% päevas. Kuivõrd lepingus sätestatu on üürniku jaoks kahjulikum tingimus, on see tühine ja kohus lähtub viivise arvutamisel seaduses sätestatud viivise määrast. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu p 4.1 kohaselt tuli üür tasuda hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks ja kõrvalkulud p 4.2 kohaselt järgmise kuu 10. kuupäevaks. Kuivõrd hageja on lähtunud viiviste arvestamisel hilisematest kuupäevadest (vastavalt 18.11.2017 ja 15.12.2017, lähtub kohus samuti viiviste arvestamisel nendest kuupäevadest.
56.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja viivise alljärgnevalt:
57.2017.a oktoobri kõrvalkulude tasumisega viivitamise eest mõistab kohus välja viivise 118,08 eurot * 0,022% * 219 päeva = 5,67 eurot.
58.Novembri kõrvalkulude tasumisega viivitamise eest mõistab kohus välja viivise 118,08 * 0,022% * 192 päeva = 4,37 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
59.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
60.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 12% ulatuses (262,04 x 100 : 2285,59 =11,46, mille kohus ümardab kui 12%) kostja ja 88% ulatuses hageja kanda.
61.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
62.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
63.Toimikust nähtuvalt on hageja tasunud kohtusse pöördumisel riigilõivu 250 eurot (kohtutoimiku lk 29). Riigilõivu tasumine nähtus ka kohtupoolsel kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Seega on vastavate kulude kandmine hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kohus jätab vastavalt menetluskulude jaotusele riigilõivust 12% kostja kanda ja mõistab selle temalt välja (summas 250 * 12% = 30 eurot) ning 88% hageja kanda.
64.Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ka õigusabikulude osas (kohtutoimiku lk 76). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Esindajaga seotud kulu peab olema vastaspoolele mõistlikult ettenähtav (vt nt Riigikohtu 23. novembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-11, p 17 teine lõik, ja selles viidatud varasem kohtupraktika). Viidatud põhimõte on üldisem ja kohaldub ka muudel juhtudel peale neis lahendites konkreetselt käsitletud esindajakulu piirmäärade problemaatika. Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (Riigikohtu 1. aprilli 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-183-14, p 13 teine lõik). Kohus on seisukohal, et esindajakulude ettenähtavuse põhimõte tähendab muu hulgas seda, et vastaspoolele peab olema iga konkreetse menetlustoimingu puhul arusaadav, et selle teeb lepinguline esindaja tasu eest. V M on kostja ema. Kohus on ka tema volitusi kostja esindamiseks aktsepteerinud TsMS § 218 lg 1 p 5 alusel kui üleneja sugulase volitusi. Kohus ega hageja ei saanud eeldada, et ema annab oma pojale tasulist õigusabi. Nii ei olnud kostja võimalikud kulud õigusabile vastaspoolele (hagejale) ettenähtavad, samuti ei ole esitatud kohtule arveid õigusabi eest, mistõttu ei saa pidada neid hüvitatavateks kuludeks TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus jätab kostja taotluse õigusabikulude hüvitamiseks rahuldamata.
65.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.