2-18-15072/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded 09.10.2018 esitas AS PlusPlus Capital Viru Maakohtule hagi L B vastu võlgnevuse nõudes ja 18.10.2018 hagiavalduse täienduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Bigbank AS (endine nimi Balti Investeeringute Grupi Pank AS) 30.01.2006 Tarbijakrediidilepingu nr 0600161/46st. Lepingu järgi andis pank kostjale krediidi summas 20 000 Eesti krooni. Lepingu sõlmimise tasu oli 300 krooni, mis peeti kinni panga poolt üleantavast krediidisummast. Seega kandis pank kostja arvelduskontole 19700 krooni (20 000300=19700) (tlk 39). 29.05.2006 sõlmis kostja pangaga kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta, millega kostja kasutuses olevat krediidisummat 19 935,46 krooni suurendati 30 000 krooni võrra. 29 700 krooni täiendavast krediidisummast kanti kostja arveldusarvele (tlk 41) ja 300 krooni tasaarvestati kostja kohustusega tasuda pangale lepingu muutmise tasu. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist on kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 49 935,46 krooni. 19.11.2007 sõlmis kostja pangaga kokkuleppe nr 2 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta, millega kostja kasutuses olevat krediidisummat 48 646,74 krooni suurendati 30 000 krooni võrra. Täiendav krediidisumma 30 000 krooni kanti kostja arveldusarvele (tlk 46). Pärast täiendava krediidisumma üleandmist oli kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 78 646,74 krooni. 22.07.2011 sõlmis kostja pangaga kokkuleppe nr 3 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta, mille kohaselt oli kostja täitmata rahalised kohustused panga ees - krediidisumma 4555,57 eurot ja kokkuleppe nr 3 sõlmimise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud intress 119,37 eurot, mille pank tasaarvestas lepingust tulenevate kostja rahaliste kohustustega panga ees ja kostja kasutuses olevat krediidisummat 4555,57 eurot (71 279,18 krooni) suurendati 119,37 euro võrra. Seega oli kostja kasutuses krediidisumma 4674,94 eurot (4555,57+119,37 = 4674,94). Kostja kohustus krediidi koos intressiga tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 10.10.2011 summas 431,34 eurot kuni viimase osamakseni 12.02.2018 summas 147,04 eurot. Vastavalt kokkuleppe nr 3 põhitingimustele oli

intressimäär 32,7853% tagastamata krediidisummalt aastas, arvestatuna lähtuvalt 30 päevasest kuust ja 360 päevasest aastast. Vastavalt maksegraafikule on kostja tasunud osamakseid tähtaegselt kokku summas 6419,39 eurot, mis sisaldavad laenu põhiosa perioodil 10.10.2011 kuni 10.03.2015 summas 1410,04 eurot, intressi summas 4977,56 eurot alates 10.10.2011 osamaksest kuni 10.03.2015 osamakseni ja lepingu sõlmimise tasu 31,79 eurot (tlk 47). Kostja rikkus lepingu üldtingimuste p. 2.1. ja vaatamata korduvatele meeldetuletuskirjadele ei tasunud laenu põhisumma ja intressi alates 10.04.2015 osamaksest. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingu üldtingimuste punktist 6.1.1 teavitas pank lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning kuulutas laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 16.10.2015. AS Bigbank loovutas 27.11.2017 oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimiset kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevuse 3264,90 eurot (4674,94 -1410,04 = 3264,90) ja intressi perioodil 10.04.2015 –12.10.2015 vastavalt maksegraafikule summas 590,26 eurot, millele lisandub intress summas 10,30 eurot 4 päeva eest perioodil 13.10.2015-16.10.2015, kokku 600,58 eurot. 4 päeva intress on kujunenud selliselt, et 10.11.2015 intressimakse summas 77,40 eurot on jagatud 30 päevaga ja korrutatud 4 päevaga. Samuti võlgneb kostja seadusjärgses määras viivised perioodil alates lepingu lõpetamise päevast 17.10.2015 kuni hagiavalduse esitamiseni 08.10.2018 summas 779 eurot (tlk 9, 36) ning hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist seadusjärgses määras põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja menetluskuludena tasutud riigilõiv summas 400 eurot, õigusabikulud 420 eurot, tasu kohtutäiturile 36 eurot ning viivis menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 11.02.2019. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate avaldamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohus on teatanud, et teeb kohtulahendi teatavaks 05.04.2019. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 11.02.2019 ja loeti kättetoimetatuks 26.02.2019, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 12.03.2019. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Bigbank AS (endine nimi Balti Investeeringute Grupi Pank AS) on kostja vastase nõude loovutanud AS-le PlusPlus Capital. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Bigbank ja L B 30.01.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0600161/46st ning 29.05.2006, 19.11.2007 ja 22.07.2011 täiendavad kokkulepped. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus summas 3264,90 eurot ja tasumata lepingujärgne intress summas 600,58 eurot. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis alates lepingu lõpetamisest 17.10.2015 kuni hagiavalduse esitamiseni 08.10.2018 seadusjärgse viivisemääraga kokku summas 779 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni. Seadusjärgne viivis põhinõudelt (3264,90 eurolt) perioodil 09.10.2018 kuni 05.04.2019 (k.a) 179 päeva eest moodustab 128,09 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 907,09 eurot (779 eurot + 128,09 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, seega juhindudes TsMS §-st 367, kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 06.04.2019 edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude 3264,90 euro tasumiseni. Kohus märgib, et kohtupraktikast lähtudes ei tohi tulevikus sissenõutavaks muutuv viivisenõue koos väljamõistetud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 400 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutustega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud riigilõivu vastavalt seaduses nõutule. Hageja palub kostjalt välja mõista ka täituritasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest summas 36 eurot (käibemaksuga) ja õigusabikulud summas 420 eurot (käibemaksuga) ning viivise menetluskuludelt. Kohus on kontrollinud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa ta kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja seega on põhjendatud õigusabikulude väljamõistmine koos käibemaksuga. Esindaja on osutanud õigusabi 3,5 tunni ulatuses hinnaga 120 eurot/tund, mis sisaldab dokumentide komplekteerimist ja analüüsi, hagiavalduse koostamist ja esitamist (tlk 24). Kohus leiab, et kohtutäituri tasu on põhjendatud ja kuulub kostja poolt hüvitamisele kuid õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvetel teenuse tunnihinnaks märgitud 120 eurot/tund (käibemaksuga) pidada mõistlikus suuruses olevaks. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Asja keerukust ja mahukust ei suurenda haginõude summaline suurus. Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse ja seda täpsustanud. Hagi lisad, mille komplekteerimisele ja analüüsile kulus esindajal 1,5 tundi, kohtu hinnangul märgitud mahus ajakulu ei õigusta. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 2 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 240 eurot (käibemaksuga). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik