CC-l tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda XX-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Välja mõista CC-lt ringkonnakohtu menetluskulud 55 eurot 08 senti YY kasuks.
7.CC-l tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda YY-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX ja YY esitasid 28.11.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse CC vastu. XX palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 528 eurot ja kahju hüvitise summas 191,88 eurot, kokku 719,88 eurot. Hageja YY palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 372 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja XX tasunud perioodil 01.12.2014-01.12.2016 kostja arvelduskontole kokku 528 eurot. Hageja YY on perioodil 01.12.2014-01.12.2016 tasunud kostja arvelduskontole kokku 372 eurot. Hageja YY eest on makseid teinud hageja XX, välja arvatud summas 15,50 eurot, mis on tasutud YY rahaliste vahendite arvelt YY palvel XX elukaaslase TT poolt. Kui kohus leiab, et YY eest tehtud maksete osas tuleb lugeda üleandjaks XX, taotlesid hagejad alternatiivselt, et kohus mõistaks kogu summa kostjalt välja hageja XX kasuks.
3.Hagejate ja kostja vahel ei ole sõlmitud kokkuleppeid, mis kohustaksid hagejaid tasuma makseid kostja arvelduskontole. Kostjal puudub õiguslik alus hagejatelt rahaliste maksete saamiseks, mistõttu on kostja saanud alusetult 900 eurot (528 eurot +372 eurot). Hagejad on korduvalt nõudnud kostjalt alusetult saadud summade tagastamist, kuid kostja vastavat summat hagejatele ei tagastanud, mistõttu pöördusid hagejad nõude esitamiseks advokaadibüroo Lillo & Partnerid poole. Seetõttu tekkisid hagejal XX-l kulutused õigusabile summas 191,88 eurot (summa koos käibemaksuga). Hagejate esindaja saatis kostjale 20.10.2017 kirjaliku nõude.
4.Hagejad 28.06.2000 sõlmitud ühise tegutsemise lepingut allkirjastanud ei ole ega ole seda heaks kiitnud. Hagejad ei ole kunagi keeldunud elamuga seotud ühiste kulude kandmisest. Hagejad ei nõustu väidetava reservfondi maksete tasumisega kostja isiklikule pangakontole olukorras, kus elamu kaasomanike vahel ei ole kokku lepitud tingimusi sellise reservfondi makse täpse suuruse, maksete kogumise viisi, täpse raha aruandluse ja kasutamise tingimusi. 28.06.2000 ühise tegutsemise lepingu punktis 4.4. oli kokku lepitud, et moodustatakse reservfond kokku summas 4000 krooni (so 255,65 eurot), millises summas sai reservfond 2000. aastal moodustatud. Täiendavate igakuiste maksete tegemist leping ette ei näinud. Samuti ei näinud leping ette maksete tegemist kostja arvelduskontole.
5.Väidetaval 21.12.2014 koosolekul vastu võetud otsused on tühised ja hagejatele mittesiduvad. Hagejatele teadaolevalt ei teavitatud elamu kaasomanikke 21.12.2014
koosolekust kirjalikult kohase teatega, seega ei olnud koosolek pädev otsuseid vastu võtma. Kostja esitatud 23.12.2014 protokollil allkirjad puuduvad, seega on tõendamata, et vastavad otsused oleks koosolekul üldse vastu võetud.
6.23.12.2014 protokollile lisatud ühise tegutsemise leping eeldas selle kehtima hakkamiseks, et see oleks allkirjastatud lepingu sõlminud poolte poolt. Leping on allkirjastatud vaid AA ja CC poolt. Seega kehtib leping vaid eelnimetatud isikute vahel. Kui eeldada, et poolte vahel kehtis kokkulepe maksete tegemise kohta, tuleb kokkulepe lugeda lõppenuks hagejate 20.10.2017 taganemisavalduse esitamisega. Taganemisavalduse esitamise aluseks oli mh (väidetava) kokkuleppe kostja poolne oluline rikkumine. Hagejate nõudmistele vaatamata ei esitanud kostja reservfondi kasutamise kohta ülevaateid, sh ei selgitanud kostja, kas ja mis alustel ning mille katteks on reservfondi vahendeid kasutatud. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnistanud. Hagejad on alates 12.06.2006 XXX korteri nr 1 kaasomanikud. Hageja YY on alates 03.11.2013 korteri nr 5 omanik. Kostja on korteri nr 4 omanik alates 27.11.2001. Antud juhul on korterelamu ühiseks majandamiseks vajalike tööde tellimist ja nende eest tasumist reguleerivaks õigusaktiks kõigi korteriomanike 28.06.2000 allkirjastatud „Ühise tegutsemise leping“. Lepingu punkti 8 kohaselt kehtib see tähtajatult ja omanike vahetuse korral liitub lepinguga uus omanik, mille kohta tehakse lepingusse märge.
8.28.06.2000 sõlmisid korteriomanikud ühise tegutsemise lepingu, mis selle punkti 8 kohaselt kehtis tähtajatult. Tegemist oli kestvuslepinguga. Seoses muutustega korteriomanike hulgas ja seoses vajadusega uute volitatud isikute määramiseks toimus 23.12.2014 korteriomanike üldkoosolek. Hagejad koosolekul ei osalenud. Koosolek loeti otsustusvõimeliseks ja lepingusse tehti muudatused. Lepingu punkti 7.3 alusel volitati kostjat avama reservfondi jaoks enda nimele pangaarve. Hagejad 23.12.2014 üldkoosoleku otsuseid ei vaidlustanud ja hakkasid alates jaanuarist 2015 tegema makseid korterelamu reservfondi nii 2015. aasta kui ka 2016. aasta eest, kokku 900 eurot.
9.Hagejad on kohut eksitanud, väites, et nende eest on varjatud reservfondi kasutamise andmeid. Kostja on igakuiselt ja pidevalt pannud konto väljavõtteid elamu korteriomanike postkastidesse. Hagejad ei ole kostjale järelepärimisi esitanud. Kostja esitas lisaks pangakonto väljavõttele perioodil 01.01.2015 – 31.12.2016 tehtud väljamaksete ja pangaülekannete selgituse, millest nähtub, et kulutusi tehti põhiliselt elamu elektrisüsteemi korrastamiseks. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
10.Harju Maakohus rahuldas 08.06.2018 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja I kasuks välja 719,88 eurot, millest 528 eurot on alusetult saadud ning 191,88 eurot on kahjuhüvitis. Kohus mõistis hageja II kasuks välja alusetult saadud 372 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis hageja I kasuks välja menetluskulud 595,32 eurot, kostja II kasuks 306,68 eurot ning viivised menetluskuludelt.
11.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: kostjale kuulub XXX korterelamus korter nr 4; hagejad on alates 12.06.2006 XXX elamu korteri nr 1 kaasomanikud; hageja YY on alates 03.11.2013 XXX elamu korteri nr 5 omanik; XXX elamus on kokku 4 korteriomandit; hageja XX on tasunud kostja kontole ajavahemikul 01.12.2014 kuni 01.12.2016 528 eurot; hageja XX on tasunud kostja kontole ajavahemikul 01.12.2014 kuni 01.12.2016 hageja YY
eest 356,50 eurot; hageja YY eest tasus kostjale makse summas 15,50 eurot hageja XX elukaaslane.
12.Kostja väidetest ja tõenditest ei saa järeldada, et hagejatel oleks olnud kohustus tasuda kostja pangakontole igakuiseid makseid. Kinnistusraamatu väljavõttest ei nähtu, et kinnistusraamatusse oleks olnud kantud mõni märkus kaasomanike vahelise kokkuleppe kohta. Kuivõrd 28.06.2000 LL, SS, Harju Teedevalitsuse ja kostja CC poolt allkirjastatud ühise tegutsemise lepingu kohta ei olnud kantud märkust kinnistusraamatusse, ei olnud leping kehtiv hagejate suhtes. Lepingu punkti 7.1. kohaselt tehti ühiste asjade ajamine ülesandeks SS-le. Lepingu punkt 8 nägi ette, et leping kehtib tähtajatult. Lepingusse täienduste ja muudatuste sisseviimiseks on vajalik omanike nõusolek. Omanike vahetuse korral liitub ühise tegutsemise lepinguga uus omanik, mille kohta tehakse lepingusse märge. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hagejad uute korteriomanikena ei ole lepinguga liitunud ega lepingut allkirjastanud.
13.28.06.2000 leping ei näinud ette, kes oli lepingu p-s 4.5 nimetatud volitatud isik. Leping ei näinud lepingupooltele ette kohustust tasuda igakuiseid makseid remondifondi, vaid lepingus nähti ette ühekordselt reservfondi moodustamine summas 4000 krooni. Seega ei tulenenud lepingust, et selle sõlminud isikud oleksid olnud kohustatud tasuma igakuiseid makseid remondifondi ja tegema seda kostja isiklikule kontole.
14.2014. aasta ühise tegutsemise lepingul hagejate allkirju ei ole. Kuivõrd kõik korteriomanikud ei olnud antud lepinguga nõustunud ega seda allkirjastanud, ei kohaldunud hagejatele kohustus teha igakuiseid makseid reservfondi ning teha neid makseid nimelt kostja kontole.
15.23.12.2014 protokollis on märgitud, et koosolekul osalesid korteri 2/3 ja korteri 4 omanikud, kuid protokoll on allkirjastamata. Protokolli punktis 3 on märgitud: „Juba maja eelnevatel koosolekutel vastuvõetud otsus reservfondi raha kogumise asjus leidis lahenduse, et alates jaanuarist 2015 korjatakse igakuiselt hiljemalt 15-ndaks kuupäevaks CC spetsiaalselt selleks otsarveks avatud kontole (VOLITUS koos pangakontoga).“ Antud sõnastusest ei ole võimalik mõista millal ja millistel tingimustel on korteriomanikud otsustanud moodustada reservfondi, millises igakuises summas tuleb makseid teha ja kuidas reservfondi laekuvaid summasid kasutatakse. Samuti esitas kostja 28.09.2014 otsuse, mille on alla kirjutanud kostja ja AA. Otsuses nähti ette, et edaspidi kasutatakse kõigi elamut puudutavate küsimuste lahendamisel protsentuaalset enamust.
16.Mõlemad kostja esitatud üldkoosoleku otsused on tühised ega saanud hagejatele kaasa tuua kohustusi. Mõlemad otsused on vastu võtnud kaks korteriomanikku. Kuivõrd majas oli neli korterit, puudus mõlemal koosolekul otsusevõime. Lisaks ei nähtu ühestki kostja tõendist, et koosolekute kokkukutsumisel oleks järgitud seadusest tulenevaid nõudeid. Kuna koosolekud ei olnud otsustusvõimelised, ei saanud nendega anda kostjale CC-le valitseja õigusi korteriomanike ühiste rahaliste vahendite kasutamisel. Kostja ei ole tõendanud, et hagejad oleksid sisuliselt heaks kiitnud tema esitatud 2014. aasta lepingu või heaks kiitnud kohtule esitatud üldkoosolekute otsused.
17.XX pangakonto väljavõttest perioodil 01.01.2015 kuni 01.01.2017 nähtub, et hageja on teinud kostja kontole igakuiseid makseid, mille selgitustes on viidatud kas korterile 1 või korterile 5 ning sellele, et tegemist on remondifondi maksega. Kogumis on hageja kandnud kostja kontole üle 884,50 eurot. 13.04.2015 kandis TT kostja kontole üle 15,50 eurot
selgitusega „Krt 5 makse aprill 2015 eest XXX remondifondi“. Iseenesest puudub maksete tegemise üle poolte vahel vaidlus. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, millist kohustust pidid täitma hagejad. Kostja ei ole põhistanud, miks ei ole hagejatel õigus tagasi saada alusetult tehtud makseid.
18.Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks kasutanud hagejatelt saadud rahalisi vahendeid elamu kaasomandiosa säilitamiseks vajalike toimingute tegemiseks. Kostja esitas oma konto väljavõtte perioodist 01.01.2015 kuni 31.12.2016. Kontole on elamus asuvate korterite omanikud teinud ülekandeid. Kontol olevatest rahalistest vahenditest on ülekannete selgituste kohaselt 19.08.2015 tasutud „maanduse ja freesi eest majale XXX“, 25.08.2015 on tasutud sipelgatõrje ja ventilatsiooniresti eest, 17.11.2015 on tasutud maja maanduse arve ja maanduse mõõtmise eest, 27.11.2015 on tasutud maja ventilatsiooni sulguri arve, 19.05.2016 on tasutud Inspecta Estonia OÜ arve, 12.07.2016 on tasutud korterelamu väliskilbi maanduse klemmide eest, 20.08.2016 on tasutud erinevaid sularaha arveid, 18.09.2016 on tasutud sularaha arveid, 16.10.2016 on tasutud sularaha arve, 31.10.2016 on tasutud elektri auditi eest. Kohus ei saa ainuüksi pangakonto väljavõttest teha järeldusi selle kohta, milleks täpselt kulusid tehti ja kas kulude tegemine oli kaasomandi eseme säilitamiseks vältimatult vajalik. Kostja esitas kohtule ka selgituse kontolt tehtud maksete kohta, kuid tegemist ei ole tõendi, vaid kostja seletusega. Seletuses on kostja kirjeldanud, millised arved olid maksete aluseks, kuid ei ole selgitanud, milliseid töid täpselt tehti ja kuidas olid need vajalikud elamu säilitamiseks või muul moel. Oma väiteid tõendavaid tõendeid kostja esitanud ei ole. Seega ei ole kostja tõendanud, et ta kasutas hagejatelt saadud rahalisi vahendeid seaduses sätestatud eesmärkide täitmiseks või korteriomanike ühisel kokkuleppel.
19.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et Advokaadibüroo Lillo & Partnerid on XX-le esitanud 23.10.2017 arve teatise ja nõude koostamise eest, mille ajakuluks oli 1 h 45 min ning tähtkirja saatmise kulu eest, kokku summas 191,88 eurot. Hagejate esindaja saatis kostjale 20.10.2017 nõude alusetult saadu tagastamiseks ja ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks. Seega kandis hageja XX kohtueelselt nõude esitamiseks õigusabikulusid. Hagejal oli VÕS § 128 lg 3 järgi õigus nõuda kostjalt kohtuväliste õigusabikulude hüvitamist. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja hageja õigusabikulude nõudele vastuväiteid esitanud.
20.Ülaltoodust tulenevalt kuuluvad hagejate nõuded rahuldamisele.
21.Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb lähtuda osavastutuse põhimõttest. Kuna hagejate menetluskulude suuruseks kokku on 902 eurot, siis tuleb kostjalt hageja I kasuks välja mõista 595,32 eurot ja hageja II kasuks 306,68 eurot. Lisaks tuleb välja mõista viivis menetluskuludelt. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
22.Kostja esitas 06.07.2018 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata.
23.Korteriomanike 23.12.2014 üldkoosoleku otsustusvõimelisuse määramise aluseks võeti KOS § 19 lg 2, mille kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui selles osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. Üldkoosolekul oli esindatud 62,5% kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest ja seetõttu oli üldkoosolek otsustusvõimeline ning 28.06.2000 ühise tegutsemise lepingusse
muudatuste osas pädev otsuseid vastu võtma. Kohus jättis tähelepanuta 23.12.2014 vastu võetud ühise tegutsemise lepingu muudatused, mille punktid 4.5. ja 7.3. seadsid hagejatele kohustused. Hagejad tasusid reservfondi makseid korrektselt aastatel 2015 ja 2016.
24.Kostja ei nõustu kohtu järeldusega, et lepingud kehtivad ainult siis kui need on kantud kinnistusraamatusse. Eeltoodud lepingud käsitlevad korteriomanike kokkulepet kaasomandiosade ühiseks majandamiseks vajalike teenuste ja tööde tellimise kohta ning need ei kuulu kinnistusraamatusse kandmisele.
25.2014.a ühise tegutsemise leping kui kestusleping ei muutu üldreeglina tagasitäitmise võlasuhteks. Kostja ei ole hagejate tehtud pangaülekandeid reservfondi omastanud, vaid neid vahendeid on kasutatud sihtotstarbeliselt kooskõlas lepinguga, mida tõendavad kohtutoimikus olevad pangakonto väljavõtted. Vastus apellatsioonkaebusele
26.Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
28.Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et 28.06.2000 ühise tegutsemise lepingust ei tulene hagejatele kohustusi. Hagejad ei ole lepingut allkirjastanud ega hiljem sellega liitunud. Samuti ei ole lepingu kohta kantud kinnistusraamatusse märkust. Lisaks ei näinud leping ette kohustust tasuda igakuiseid makseid remondifondi, vaid nägi üksnes ette reservfondi moodustamise summas 4000 krooni, mis on tagatiseks tasumisel ühisteenuste, tööde ja maksete eest.
29.Tsiviilasja materjalidesse on esitatud ka 2014.a sõlmitud ühise tegutsemise leping, mille kohaselt on reservfondi igakuine kogumakse 100 eurot, mis jaguneb korteriomanike vahel võrdeliselt nende osade suurusele. Leping on allkirjastatud kostja ja AA poolt. Hagejad ei ole sellele lepingule alla kirjutanud, mistõttu ei saa sellest lepingust tuleneda hagejatele kohustust teha igakuiseid makseid reservfondi.
30.Kostja esitatud 28.09.2014 koosoleku otsuse kohaselt toimub maja puudutavate finantstehingute finantseerimine protsentuaalselt, vastavalt korterite ruutmeetrite järgi. Otsusele on alla kirjutanud korteri nr 2/3 ja korteri nr 4 omanikud (AA ja kostja). Sellest ei nähtu, et otsustatud oleks remondifondi raha kogumine, samuti ei selgu otsusest makstav summa.
31.Samuti on kostja esitanud korteriomanike koosoleku protokolli, mille kuupäevaks on märgitud 23.12.2014 ja mille kohaselt toimus koosolek 21.12.2014. Koosolekul osalesid protokolli kohaselt korterite 2/3 ja 4 omanikud. Protokolli p 3 järgi otsustati, et alates 2015 jaanuarist kogutakse igakuiselt reservfondi raha kostja selleks spetsiaalselt avatud arvelduskontole. Kolleegiumi hinnangul ei ole piisavalt veenvalt tõendatud selle koosoleku toimumine. Protokoll on allkirjastamata. Asjas ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et koosolek on kokku kutsutud ja hagejaid sellest teavitatud. Lisaks märgib kolleegium, et protokollist ei nähtu, et koosolekul oleks otsustatud remondifondi kuumakse suurust.
Eeltoodule tuginedes ei tulene 28.09.2014 ja 21.12.2014 otsustest hagejatele kohustust teha makseid kostjale remondifondi katteks.
32.TsÜS § 63 p 1 sätestab, et esemele tehtud kulutused on vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Vastavalt KOS § 15 lg-le 2 on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. AÕS § 72 lg 4 sätestab, et kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Riigikohus on 22.04.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-21-31-15 p-s 9 selgitanud, et kui tegu on vajalike kulutustega TsÜS § 63 p 1 mõttes, tuleneb teistele korteriomanikele kui kaasomanikele KOS § 15 lg-st 2 ja AÕS § 72 lg-st 4 kohustus ühiselt need kulud hüvitada kulutusi teinud korteriomanikule sõltumata oma nõusolekust kulutuste tegemiseks. Kohtule on esitatud kostja arvelduskonto väljavõte (tl 35-36) ja kostja selgitus, milliseid kulutusi on sellest rahast majale tehtud (tl 58-59). Kolleegium märgib, et üksnes arvelduskonto väljavõttest ja kostja selgitusest, millele raha kulus, ei saa teha järeldust, et tegemist oli vajalike kulutustega TsÜS § 63 p 1 tähenduses. Ringkonnakohus andis 18.02.2019 kirjaga kostjale võimaluse põhjendada, et need kulutused olid kaasomandi säilitamiseks vajalikud ning esitada nende vajalikkuse kohta tõendid. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja poolt tehtud kulutused olid vajalikud TsÜS § 63 p 1 tähenduses.
33.Ülaltoodust tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et hagejad on teinud kostjale makseid olemata selleks kohustatud. Asjaolu, et hagejad on makseid teinud kahe aasta jooksul, ei võta neilt õigust nõuda alusetult üleantud raha tagastamist. Tähendust ei ole ka sellel, et hageja II ei ole teinud kostjale ülekandeid isiklikult. Hoolimata sellest, et hageja II eest tegid ülekanded hageja I ja TT, on hagejal II õigus nõuda üleantu tagastamist. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks seda raha kasutanud kaasomandile vajalike kulutuste tegemiseks TsÜS § 63 p 1 tähenduses, siis ei saa kostja nõuda kulutuste hüvitamist ka KOS § 15 lg 2 ja AÕS § 72 lg 4 alusel. Samuti leidis maakohus õigesti, et põhjendatud on hageja I kahjunõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks.
34.Ülaltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
35.Kostja on esitanud ringkonnakohtule 18.03.2019 täiendavad seisukohad. Tsiviilasjas toimus kohtuistung 11.03.2019. Pärast ringkonnakohtu kohtuistungi toimumist ei ole enam võimalik täiendavaid seisukohti esitada, mistõttu jätab kolleegium need tähelepanuta (TsMS § 331 lg 1). Menetluskulude jaotus
36.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis ei ole alust muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Samuti ei ole alust muuta maakohtu otsust menetluskulude kindlaksmääramise osas.
37.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Arvestades, et maakohus määras otsuses kindlaks
menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lg 3).
38.Hagejad palusid kostjalt välja mõista apellatsiooniastme menetluskulud 324 eurot (käibemaksuga), millele lisandub ringkonnakohtu istungi kulu. Samuti palusid hagejad välja mõista menetluskuludelt viivise. Hagejate esindaja tunnitasu on 108 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Hagejad on kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased.
39.Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejate esindaja menetlustoimingud järgmised: tutvumine apellatsioonkaebusega ja sellele vastuse koostamine 2,5h, ettevalmistus kohtuistungiks 0,5h. Kohtuistung kestis ca 0,6h. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind (vt Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Tsiviilasja hind on 1091,88 eurot. Maakohus pidas põhjendatuks hagejate menetluskulusid summas 902 eurot. Arvestades hagihinda ja juba väljamõistetud menetluskulusid, samuti vaidluse keerukust ja seda, et apellatsioonkaebuse vastuses korrati maakohtus esitatud seisukohti, peab kolleegium põhjendatuks hagejate esindaja ajakulu ringkonnakohtus 1,5h ulatuses. Esindaja tunnihind 108 eurot (käibemaksuga) ei ületa keskmist turuhinda. Seega on hagejate menetluskulud ringkonnakohtus põhjendatud kokku 162 euro ulatuses. Arvestades hagejate nõuete omavahelist proportsiooni, tuleb kostjalt hageja I kasuks välja mõista menetluskulud 106,92 eurot ja hageja II kasuks 55,08 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis menetluskuludelt.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.