Mittetulundusühingu Eesti Liikluskindlustuse Fond hagi Sonrisa OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
760,06 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: mittetulundusühing Eesti Liikluskindlustuse Fond (registrikood 80206477, asukoht Mustamäe tee 46, Tallinn 10621); Hageja lepinguline esindaja: Jüri Aava (isikukood 36907240225, mittetulundusühing Eesti Liikluskindlustuse Fond, e-post [email protected]); Kostja: Sonrisa OÜ (registrikood 11724089, asukoht Mustamäe tee 201 - 4, Tallinn 12912 ), seaduslik esindaja juhatuse liige D P (isikukood xxxx), e-post xxxx
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
RESOLUTSIOON
Jätta Sonrisa OÜ (registrikood 11724089) taotlus tunnistada liikluskindlustuse seaduse § 57 p 1 esimene alternatiiv koostoimes sama seaduse §-ga 7 lg 3 põhiseadusega vastuolus olevaks rahuldamata. Rahuldada hagi osaliselt. Mõista kostjalt Sonrisa OÜ-lt (registrikood 11724089) hageja mittetulundusühingu Eesti Liikluskindlustuse Fond kasuks välja tagasinõude korras kahju hüvitamiseks 560,06 eurot. Jätta hagi rahuldamata nõude käsitluskulu 200 euro nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
5.1.Jätta menetluskulud 74% ulatuses kostja kanda ja 26 % ulatuses hageja kanda.
Mõista kostjalt Sonrisa OÜ-lt (registrikood 11724089) hageja mittetulundusühingu Eesti Liikluskindlustuse Fond kasuks välja menetluskulu hüvitamiseks 236,5 eurot (74 % riigilõivust ja dokumentaalse tõendi tõlkekulust).
5.3.Määrata kindlaks, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohtuotsus toimetada kätte pooltele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.Mittetulundusühing Eesti Liikluskindlustuse Fond (hageja/LKF) esitas 20.12.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Sonrisa OÜ-lt (kostja/OÜ) 760,06 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 10.01.2018 kostjale makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 11.01.2018 aadressil xxxx. Kostja esitas 24.01.2018 vastuväite ja seetõttu lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond 02.03.2018 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Vastavalt Harju Maakohtu 02.03.2018 määrusele esitas hageja 13.03.2018 hagiavalduse koos lisadega ja tasus täiendavat riigilõivu (kokku 175 eurot). Hageja esitas täpsustavad dokumendid 19.03.2018.
3.Harju Maakohus võttis hagi 20.03.2018 määrusega menetlusse. Kostja vastas hagile 30.04.2018. Hageja esitas kostja vastuse osas arvamuse 10.05.2018.
4.Kohus määras 31.08.2018 kirjaga pooltele tähtajad ja tegi ettepaneku asjaolusid täpsustada. Hageja vastas 03.09.2018.
5.Kohus määras 28.02.2019 kirjaga pooltele lõplikud tähtajad ja teatas lahendi tegemise aja. Kostja esitas 01.03.2019 taotluse dokumentide edastamise kohta (kohus lahendas 04.03.2019). Hageja vastas kohtule 01.03.2019. Kostja esitas täiendavad seisukohad 13.03.2019.
Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud
6.13.03.2018 esitatud hagis soovib hageja kostjalt saada tagasinõude korras 760,06 eurot, mis moodustub kannatanule väljamakstud liikluskahjust ja Rohelise kaardi sisereeglite alusel makstavast käsitluskulust.
7.Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud: Ü S põhjustas 17.07.2016 kostjale kuuluva sõidukiga xxxx reg märgiga xxxx Soomes, Xxxxs liiklusõnnetuse. Vastutuse määras Soome politsei. Kostja tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuste ajal kindlustamata. Hageja hüvitas 26.06.2017 Soome Rohelise kaardi Büroole A I Uile tekitatud liikluskahju summas 560,06 eurot ja vastavalt Rohelise kaardi sisereeglite punktile 5.1.3 kahjukäsitluskulu 200 eurot. Soome Rohelise Kaardi Büroo tasus kannatanule 510,06 eurot, mis koosnes kannatanu poolt kantud omavastutusest 500 eurot ja sõiduki remondis oleku aja eest 10,06 eurot ning kannatanu vabatahtliku sõidukikindlustuse kindlustusandjale omavastutuse osa ületava osa summas 50 eurot. Käsitluskulude tasumise kohustus tuleneb Rohelise Kaardi reeglitest ning riikidevahelisel arveldamisel on 200 eurot miinimumsumma. Hageja esitas kostjale 29.06.2017 tagasinõude summas 760,06 eurot. Kahju põhjustanud sõiduk oli liiklusõnnetuse hetkel ajutiselt registrist kustutatud. Kostja oli liiklusõnnetuse hetkel sõiduki omanik ning liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 7 lg 3 kohaselt kindlustuskohustusega isikuks. Kostja mõistlikul tähtajal LKFile tagasinõuet ei tasunud. Hageja on kostjale esitanud nõude LKindlS § 57 p 1 alusel seetõttu, et kostja kustutas sõiduki ajutiselt registrist ja lõi sellega olukorra, kus ta muutus kindlustuskohustusega isikuks ning vastutav seetõttu LKF-i ees. Kahju hüvitamise kohustus tulenes LKF-il Rohelise Kaardi reeglitest. Kannatanule tekitatud kahju hüvitas Soome Rohelise Kaardi Büroo ja LKF-il lasus Soome Büroole, koos käsitluskuludega, hüvitise tagasimaksmise kohustus. Seda seetõttu, et kahju põhjustaja tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuse hetkel kindlustamata. Kahju hüvitamisel kohaldati Soome õigust, kuid tagasinõude esitamise korral kohaldub Eesti õigus. Hageja hinnangul on nii LKindlS § 57 p 1 p 1 kui ka § 7 lg 3 Põhiseadusega (PS) kooskõlas ning peab seega kostja taotlus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve, põhjendamatuks.
8.Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda. Hageja menetluskulud on riigilõiv 175 eurot ja tõlkekulud 111,60 eurot. Kostja vastuväited hagile
9.Kostja vaidleb oma 30.04.2018 vastuses hagile vastu leides, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja avaldas, et kostja ei võta ühtegi hagiavalduses toodud asjaoludest omaks. Hagi on põhjendamata ja tõendamata. Kostja on esitanud hagile järgmisi vastuväiteid: Kostja hinnangul kuulub kohaldamisele Soome õigus; Liiklusõnnetuse põhjustamine sõidukiga xxxx ei ole hageja poolt tõendatud. Sisuliselt on tegemist kindlustusjuhtumi põhjustamisega tuvastamata jäänud sõidukiga, mille puhul ei ole hüvitamiskohustust.
Kostja ei ole käsitletava mootorisõiduki valdaja. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks mootorsõiduki omanik. Liiklusõnnetuse ajal oli liiklusõnnetuses osaleva mootorsõiduki valdaja Ü S. Seega eeldatakse, et ta on mootorsõiduki omanik. Kostja ei ole kindlustuskohustusega isik, kuna vastavalt liiklusregistri andmetele on käsitletaval mootorsõidukil vastutav kasutaja ning sel juhul lasub kindlustuskohustus vastutavale kasutajale. Hageja ei ole tõendanud, et ta hüvitas kannatanule tekitatud kahju. Tõendamata on kahju suurus, põhjuslik seos, kostja vastutus. Hageja kahju kalkulatsioon on ebaselge. Hagejal ei olnud õigust hüvitada kannatanule väidetavalt tekkinud kahju, kuna kindlustusjuhtum toimus Soomes. Samuti poleks pidanud kindlustusandja hüvitama kannatanule omavastutuse osa. Kostjale jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel esitab hageja kostja vastu käsitluskulu summas 200 eurot ning kuidas ja millise metoodika järgi on see välja arvutatud. Väidetav kahju ei ole normi kaitsealas. Kahju ei ole kostja jaoks ettenähtav. Alternatiivselt taotleb kostja VÕS § 139 ja/või VÕS § 140 lg 1 kohaldamist.
10.Kostja taotleb kõikide menetluskulude jätmist hageja kanda. Kostja vaidleb hageja tõlkekuludele vastu. Kostja taotlus põhiseadusliku järelevalve algatamiseks
11.LS § 57 p 1 esimene alternatiiv (rakendades seda koostoimes LS § 7 lg-ga 3) on põhiseadusevastane. Nimetatud normide koostoimes rakendamine tekitab olukorra, milles õigustamatult riivatakse (rikutakse) mootorsõiduki omaniku põhiõigusi, eelkõige PS §-s 32 sätestatud omandiõigust. Olukorras, kui mootorsõidukit omavoliliselt või muul viisil ilma õigusliku aluseta valdab teine isik (nt. varguse, müügi- või muu lepingu erakorralise ülesütlemise/lepingust taganemise korral, kuid tagasitäitmata jätmisel) peab mootorsõiduki omanik, kes on ühtlasi kindlustuskohustusega isik LKindlS § 7 lg 3 järgi, valima kahe alternatiivi vahel: Selleks, et vältida/välistada LKindlS § 7 lg 3 koostoimes § 57 p-ga 1 võimalikku kohaldamist, jätkata edasi tasuma kindlustusmakseid või automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakseid määratlemata aja jooksul (sisuliselt kuni mootorsõiduki valduse tagasisaamiseni või kindla teadmiseni, et sõiduk ei osale liikluses). Sellisel juhul LKindlS § 57 p 1 koostoimes LKindlS § 7 lg-ga kohaldamine on välistatud, kuid mootorsõiduki omanik kannab põhjendamatut kulu, eriti siis, kui tegemist on varastatud mootorsõidukiga ja varga isik ei ole tuvastatud (ei ole selge, kelle vastu esitada vindikatsiooni- või muu nõue); Selleks, et vältida/välistada liikluskindlustuse maksete tasumist, kustutada mootorsõiduk ajutiselt liiklusregistrist, kuid riskida, et Hageja või sarnaseid eesmärke täitev organisatsioon esitab mootorsõiduki omaniku vastu nõude LKindlS § 57 p 1 ja § 7 lg 3 alusel.
12.Kannatanul puudub deliktiõiguslik nõue kostja vastu. Seega ei saa rääkida ka sellest, et hagejale läks üle kannatanu nõue kostja vastu. Sellisel juhul võib LKindlS § 57 p 1 koostoimes LKindlS § 7 lg-ga 3 pidada n-ö trahviks selle eest, et keegi kolmas õigusvastaselt, omavoliliselt või muul viisil õigusliku aluseta kasutab mootorsõidukit. Nimelt on LKindlS § 57 p 1 esimese alternatiivi koostoimes LKindlS § 7 lg 3 rakendamise võimalikkus on üksnes hageja majanduslike huvide kaitse mootorsõidukite omanike omandiõiguse arvel, mis on imselgelt
ebaproportsionaalne (ei ole vajalik ega proportsionaalne stricto sensu). Kostja on seisukohal, et niivõrd suure ja sisuliselt kontrollimata riski kandmapanek mootorsõiduki(te) omaniku(te)le on ebaproportsionaalne ning vastuolus PS §-dega 32 ja 11. Lähtuvalt eeltoodust ning tuginedes PSJKS § 9 lg-le palub kostja kohtul põhiseaduslikkuse järelevalve algatamist LKindlS § 57 p 1 (koostoimes LKindlS § 7 lg-ga 3) suhtes.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, menetluse kestel poolte esitatud täiendavad seisukohad ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud jagab kohus menetlusosaliste vahel proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
14.Kohus selgitab, et hagimenetlus on võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3 (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-15317; 06.03.2019).
15.Kohus selgitab asjaoludest tuleneva nõude kvalifitseerimise kohta, et kohus kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise, kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 järgi seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 21; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 15).
16.Soome sõidukikindlustuse keskuse poolt 23.08.2016 EKF-ile saadetud dokumentide alusel (milles sisaldub xxxx eeluurimis aruanne /tõlge t lk 53 pöördel ja 54/; Xxxx Oy remondikulude kalkulatsioon 09.08.2016 /t lk 56 pöördel/ ja A I Ui liiklus-ja sõidukikahju avaldus /t lk 54 pöördel jj/); tuvastab kohus järgmist: -
Soomes xxxx elav A U ja tema juhitud sõiduauto xxxx ning Eesti numbrimärgiga xxxx sõiduauto, mida juhtus Ü S, osalesid 17.07.2016 kl 15:15 Soomes Xxxxs toimunud liiklusõnnetuses (LÕ); t lk 48 pöördel ja 53 pöördel.
-
Xxxx on uurimisaruandes märkinud, et kuriteos kahtlustatav Ü S on sündinud Eestis, kodakondsus teadmata, tal puudus juhtimisõigus ja patrull on kohapeal nõudnud Ü S karistust juhtimisõiguseta juhtimise eest.
-
Soome sõidukikindlustuse keskuse kahjukäsitluse andmetel (t lk 52 pöördel jj) Ü Sl liikluskindlustus puudub, ning ta on sõidukiga xxxx põhjustatud liikluskahju eest ainuvastutav.
-
Kahjuteate kohaselt on Ü S süü omaks võtnud, põhjustatud on aineline kahju A Ui sõiduautole (t lk 56).
-
Xxxx Oy remondikalkulatsiooni kohaselt kulub LÕ tõttu tekitatud kahju likvideerimiseks 550 eurot, millest arvestatakse maha omavastutus 500 eurot (t lk 56 pöördel).
-
Soome sõidukikindlustuse keskus on 23.08.2016 hüvitanud A Uile kahju 510,96 eurot, mis seisneb omavastutuse hüvitamises 500 eurot ja hüvitis sõiduki kasutamise
võimaluse kaotamise eest 10.06 eurot. Xxxx Oy-le on Soome sõidukikindlustuse keskus hüvitanud 50 eurot (t lk 81). -
Maanteeameti 09.03.2018 teate kohaselt on kostjale kuuluv sõiduk xxxx numbrimärgiga xxxx olnud omaniku avalduste alusel ajutiselt registrist kustutatud ajavahemikul 15.07.2016-20.08.2017 (t lk 42).
-
LKF on 26.06.2017 võtnud vastu hüvitamisotsuse, millega on liikluskindlustuse juhtumis osalejateks loetud kostjale kuuluv sõiduk xxxx, registrimärgiga xxxx, mida juhtis Ü S, kes vastutab kahju hüvitamis eest. Kannatanuks on A I U. LKF hüvitab sõidukikahju 560,06 eurot ja käsitluskulu 200 eurot Soome sõidukikindlustuse keskusele (t lk 38).
17.Rohkem tõendeid ei ole kohtule esitatud. Vaidlus on selle üle: 1) Kas LÕ-s osales kostjale kuuluv sõiduauto xxxx numbrimärgiga xxxx, 2) kas nimetatud sõiduauto üldse kuulub kostjale, 3) kas asjas kohaldub Eesti õigus, 4) kas kostjal oli LÕ toimumise ajal kindlustuskohustus, 5) kas hageja on kannatanule kahju hüvitanud, 6) kui suur on kahju.
18.Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 1 ja 2 ning LkindlS § 8 lg 3 järgi tuleb kohtul esmalt Euroopa Liidu (EL) õigusaktide alusel kindlaks teha vaidlusele kohaldatav õigus, kuna LÕ toimus Soomes. Poolte vahel puudub leping ning hageja nõue kostja vastu on oma olemuselt kahju hüvitamise nõue ehk tsiviilõiguslik nõue ja seega kuulub kohaldamisele määrus (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma II). Osundatud määruse artikkel 4 p 1 alusel kohaldatakse kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva lepinguvälise võlasuhte suhtes selle riigi õigust, kus kahju tekib, olenemata sellest, millises riigis kahju põhjustanud sündmus aset leidis ning olenemata sellest, millises riigis ilmnevad sündmuse kaudsed tagajärjed.
19.Kohtu hinnangul tekkis kahju praegusel juhul Soomes: kahju põhjustanud liiklusõnnetus toimus Soomes ja ka kahju kannatanud sõiduk oli registreeritud Soomes ja selle omanik elab Soomes. Kahju kannatanud A Uile ongi kahju hüvitatud Soome seaduste alusel ja kohaselt (Liikennevakuutuslaki ehk liikluskindlustuse seaduse § 32, 46 kohaselt peab Soome liikluskindlustuse keskus hüvitama kahju, mis on põhjustatud liiklusõnnetusega Soomes, mille on põhjustanud muu, kui Soome püsiva asukohaga sõiduauto rikkudes kindlustuskohustust. Liikennevakuutuslaki § 74 p 5 alusel on Soome liikluskindlustuskeskusel õigus nõuda kannatanule hüvitatud summat tagasi LKF-ilt, kes on LkindlS § 10 lg 2 alusel Rohelise Kaardi Büroo Nõukogu liige ja rohelise kaardi büroo Eestis ja kes on LkindlS § 69 lg 1 p 3 alusel kohustatud hüvitama kahju, mis on põhjustatud kindlustamata sõidukiga.
20.Euroopa Kohtu kohtuasjas nr C587/15 tehtud lahendi kohaselt (vt kohtujurist M B 23.03.2017 ettepanek) on Rohelise kaardi sise-eeskirjad Komisjoni otsuse 2003/564/EÜ lisaks ja seega on need sise-eeskirjad EL õiguskorra osa. Rohelise kaardi sise-eeskirjade artikkel 5 käsitleb asjaomaste büroode vahel tagasimaksmise tingimusi. Artikli 6 kohaselt garanteerib iga liikluskindlustuse rahvuslik büroo selle, et tema liikmed hüvitavad iga summa, mida nõutakse vastavalt artikli 5 sätetele.
21.Seega on kannatanule A Uile hüvitatud kahju Soome ja EL õiguse kohaselt ning samuti on LKF hüvitanud Soome liikluskindlustuse keskusele kannatanule välja makstud kahju vastavalt Soome seadustele ja EL õigusele (eelkõige Rohelise kaardi sise-eeskirjade artiklile 6 ja 5 tuginedes, aga ka direktiivi 2009/103/EÜ (mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta) artiklile 10 ja 11 tuginedes).
22.Direktiivi nr 2000/26/EÜ (mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise ning nõukogu direktiivide 73/239/EMÜ ja 88/357/EMÜ muutmise kohta e Neljas liikluskindlustuse direktiiv) art 6 p 2 kohaselt lähevad LKF-ile, kui organile, kes on maksnud Soome liikluskindlustuse keskusele kahjuhüvitise, üle kannatanu õigused õnnetuse põhjustanud isiku või tema kindlustusseltsi vastu niivõrd, kuivõrd kannatanu elukohariigi hüvitusorgan on maksnud hüvitist antud isiku- või varakahju eest. Iga liikmesriik on kohustatud tunnustama seda regressiõigust, nagu selle näeb ette iga teine liikmesriik. Osundatust ja ka Euroopa Kohtu kohtuasjas C-587/15 tehtud lahendist tuleneb, et regressinõude suguse kahjuhüvitise nõude menetlemist ja sisu reguleerib täielikult selle liikmesriigi õigus, kus see nõue esitati (Kohtujurist M B ettepanek kohtuasjas nr C-587/15 p 104 ja p 114). Seda kinnitab ka Rooma II artikkel 19 nõudeõiguse ülemineku kohta. Seega tagasinõudele, mis LKF-il võib olla kahju põhjustanud isiku või mõne muu isiku vastu, kohaldub Eesti õigus.
23.Samas märgitakse Euroopa Kohtu kohtuasjas C-587/15 kohtujuristi ettepanekus ka seda, et EL põhiõiguste harta artikli 47 kohased poolte õigused tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule menetlusele tuleb tagada ehk kostjatel peab olema võimalus vaielda vastu väitele vastutuse tekkimise kohta ja nõutava kahjuhüvitise summale. See võimalus tuleb anda kas õnnetuse toimumise liikmesriigis peetavas kohtumenetluses (kui niisugune menetlus on algatatud) või regressinõude esitamise liikmesriigis peetavas kohtumenetluses. Osundatust ilmneb kohtu arvates ka LkindS § 57 p 1 kooskõla PS-iga, kuna kostjale on tagatud õigus, et regressinõue realiseeritakse eesti seadustele vastavalt, muuhulgas tuleb kohaldada ka kahju hüvitamist reguleerivaid norme ja kostja saab esitada kõik oma vastuväited, mis tal nõudele on. Seega on kostjale tagatud põhiseaduslik õigus tõhusale õiguskaitsele ja ka omandi kaitsele.
24.Hageja on esitanud nõude LkindlS § 57 p 1 alusel, mille kohaselt on LKF-il tagasinõude õigus kindlustuskohustusega isiku või sõiduki valdaja vastu, kui kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga, mille suhtes kindlustuskohustus oli täitmata, välja arvatud juhul, kui kindlustusjuhtum põhjustati automaatse liikluskindlustusega sõidukiga.
25.Hagi asjaolude kohaselt oli LÕ põhjustanud sõiduki omanik õnnetuse toimumise hetkel kostja ja LkindlS § 7 lg 3 alusel kindlustuskohustusega isik.
26.LkindlS § 7 lg 1 kohaselt on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Sama § lg 3 kohaselt on muudel juhtudel kindlustuskohustuse täitmise eest vastutav sõiduki omanik omandiõiguse tekkimisest arvates. LkindlS § 3 lg 2 ja § 4 p 1 järgi ei tohi liikluses kasutada sõidukit, millel ei kohustuslikku liikluskindlustust.
27.Maanteeameti 09.03.2018 teatise kohaselt oli kostja see, kes xxxx numbrimärki kandva sõiduki xxxx ajutiselt registrist kustutas (15.07.2016) ja siis kande registris taastas (20.08.2017).
Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimuste ja korra (Majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määrus nr 19) § 3 lg 1 kohaselt teeb Maanteeamet registritoiminguid reeglina sõiduki omaniku või tema esindaja taotluse alusel. Maanteeameti kinnitusel on kõnealuse sõidukiga seotud registritoiminguid teinud selle omanik ehk kostja. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et xxxx numbrimärki oleks vahepeal kandnud mõni teine sõiduauto või et numbrimärk või sõiduauto xxxx oleks varastatud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Selliseid asjaolusid ei ole kohtu ette toodud ega tõendatud. Kostja ei ole väitnud, et ta on sõiduki võõrandanud või et see on temalt varastatud. Kostja ei väida ka seda, et ta on sõiduki müünud Ü Sle (isik, kes oli LÕ põhjustamisel ajal registrimärki xxxx kandva sõiduki juht). Kostja sedastab vaid, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 90 lg 1 alusel tuleks Ü S kui sõiduki valdaja omandit eeldada.
28.Kostjal on õigus, et Soome liikluskindlustuskeskuse poolt LKF-ile saadetud dokumendid (t lk 47-57) ei sisalda üheski kohas viidet sellele, millise sõidukiga LÕ põhjustati – seda markeeritakse vaid Eesti numbrimärgi äranäitamisega. Kuna seda numbrimärki kandis Eestis kostjale kuuluv sõiduauto xxxx, siis muude andmete puudumisel on kohtu arvates loogiline järeldada, et LÕ-s osales kostjale kuuluv sõiduauto xxxx numbrimärgiga xxxx.
29.LKF-i kohustust hüvitada kannatanule tekkinud kahju, on kohus käsitlenud käesoleva otsuse punktides 19, 20, 21 ja 22 ning see kohustus tuleneb EL õigusest ja ka LkindlS § 69 lg
30.Kuna kostja on kohtule esitatud tõendite järgi (Maanteeameti 09.03.2018 teatis, t lk 42) sõiduki omanik ja muid tõendeid ega asjaolusid pole kohtule esitatud, siis on kostja LkindlS § 7 lg 3 järgi kindlustuskohustusega isik, kellele kuuluv sõiduk osales liikluses ja sõidukit juhtinud Ü S põhjustades 17.07.2016 Soomes Xxxxs liiklusõnnetuse. See on LkindlS § 3 lg 2 rikkumine.
31.LkindlS § 57 p 1 alusel on hagejal nõue kostja vastu ning seejuures on hagejal õigus valida, kas ta esitab tagasinõude kindlustuskohustusega isiku või sõiduki valdaja vastu. Kohus viitab siinkohal ka Euroopa Kohtu lahendile 04.09.2018 kohtuasjas nr C-80/17, mille kohaselt võib siseriiklik õigusakt sätestada, et kui õnnetuses osalenud sõiduki omanik ei ole täitnud siseriiklikust õigusest tulenevat kohustust see sõiduk kindlustada, nagu käesolevas asjas, võib hüvitusorgan esitada regressinõude peale õnnetuse põhjustanud isiku või isikute ka sõiduki omaniku vastu, sõltumata omaniku tsiviilvastutusest õnnetuse toimumise eest (p 56).
32.LkindlS § 26 lg 1 ja 2 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 132 lg 3 alusel loeb kohus hüvitatavaks kahjuks kannatanu omavastutuse osa 500 eurot, mille kannatanu pidi ise maksma kahju saanud sõiduki taastamiseks (Soome liikluskindlustuse keskus maksis sõidukit remontinud Xxxx Oy-le 50 eurot ja remondiarve ülejäänud osa (500 eurot) maksis kannatanu ise, mille Soome liikluskindlustuse keskus hüvitas otse sõiduki omanikule A Uile. Vt ka t lk 81). Ka sõiduki taastusremondi eest Soome liikluskindlutuse keskuse makstud 50 eurot loeb kohus hüvitamisele kuuluvaks kahjuks.
33.LkindlS § 26 lg 1 ja 2 ja VÕS § 132 lg 3 alusel loeb kohus põhjendatud hüvitatavaks kahjuks ka hüvitise sõiduki kasutamise võimaluse kaotuse eest summas 10,06 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist asja parandamisega seotud vajaliku ja mõistliku kulutusega.
34.Kohus nõustub kostjaga selles, et Rohelise kaardi sise-eeskirjade artikkel 5 p 1.3 alusel hageja poolt nõutud nõude käsitlemise tasu suuruse arvutamise metoodikat ei ole hagis esile
toodud. Kohtu hinnangul ei piisa pelgalt hageja väitest, et riikidevahelisel arveldamisel on 200 eurot miinimumsumma. Kohtu hinnangul ei piisa pelgalt faktist, et hageja on sellises ulatuses käsitluskulu Soome liikluskindlustuse keskusele hüvitanud. Kostjal peab olema võimalik aru saada ja vastuväiteid esitada, kui nõude kujunemine ja suurus ei ole arusaadav või tõendatud. Hageja ei ole tõendanud, et põhjendatud nõude käsitluskulu suurus on 200 eurot. Rohelise kaardi sise-eeskirjade artikkel 5 p 1.3 kohast metoodikat käsitlustasu suuruse kujunemise kohta ei ole kohtule esitatud.
35.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt, kostjalt tuleb tagasinõude korras LkindlS § 57 p 1 alusel välja mõista kahju hüvitamiseks 560,06 eurot. Hagi jääb rahuldamata nõude käsitluskulu 200 euro välja mõistmiseks. Kohus jätab käesoleva otsuse punktis 23 toodud motiividel rahuldamata kostja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks LkindlS § 57 p 1 (koostoimes LkindlS §-ga 7 lg 3) põhiseadusevastaseks tunnistamise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
36.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
37.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi ümardatult 74 % ulatuses, siis jäävad poolte menetluskulud 74 % ulatuses kostja kanda ja 26 % ulatuses hageja kanda (vt ka TsMS § 162 lg 1).
38.Kohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel.
39.Hageja on 01.03.2019 menetlusdokumendis välja toonud, et tema menetluskulu on riigilõiv 175 eurot ja tõlkekulu 111,60 eurot. Kohus tuvastab tsiviilasja materjalide alusel, et hageja on kandnud tõlkekulu OÜ Xxxx.03.2018 arve alusel 111,60 eurot (t lk 58) ja OÜ Xxxx 10.05.2018 arve alusel 33 eurot (t lk 83). Kokku on tõlkekulu seega 144,60 eurot. OÜ Xxxx arvete sisu vastab tõlgitud dokumentidele ja kohtu hinnangul on tuvastatav, et tõlgitud on käesoleva tsiviilasja juurde hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid.
40.TsMS § 138 lg 2 ja § 139 alusel on riigilõiv põhjendatud kulutus ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
41.TsMS § 138 lg 1, § 143 p 1 ning p 2 ja § 144 p 2 alusel on dokumentaalse tõendi tõlkimisega seotud kulud põhjendatud menetluskulu ja see tuleb kostjal hagejale hüvitada.
42.Hageja menetluskulu kokku on seega 319,6 eurot (riigilõiv 175 eurot + tõlkekulu 144,6 eurot).
43.Kostjal tsiviilasja materjalidest nähtuvaid menetluskulusid pole.
44.Arvestades menetluskulude jaotust 74/26, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 236,5 eurot (s.o 74% summast 319,6 eurot).
45.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui
vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.