Võlgnik: S D (ka Si D, pankrotis, isikukood xxx, elukoht xxx); Usaldusisik: K K (isikukood xxx, e-post: xxx); Võlausaldajad: Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826), lepinguline esindaja Annely Paaps (e-post: [email protected]); AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepinguline esindaja Piret Kangur (e-post: [email protected]); Bigbank AS (registrikood 10183757), lepinguline esindaja Elari Arjakas (e-post: [email protected]); Tallinna kohtutäitur Arvi Pink (e-post: [email protected]); Korteriühistu Kärberi 4 (registrikood 80053393), seaduslik esindaja T S (e-post: xxx).
lõpetamine
ja
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada S D (ka Si D, pankrotis, isikukood xxx) kohustustest vabastamise menetlus ja keelduda vabastamast S D’t (pankrotis) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
2.Vabastada K K võlgniku usaldusisiku kohustustest.
Avaldada teade kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4.Jätta menetluskulud võlgniku kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud 1 (5)
2-10-34046
1.Harju Maakohtu 21.03.2012 määrusega algatati S D (edaspidi võlgnik) kohustustest vabastamise menetlus ning määrati usaldusisikuks K K.
2.Võlgnik esitas 04.12.2018 kohtule taotluse kohustustest vabastamiseks ning menetluse lõpetamiseks. Kohus edastas võlgniku taotluse 30.01.2019 võlausaldajatele seisukohavõtuks.
3.Võlausaldaja SEB Pank AS 05.02.2019 seisukohas leiab võlausaldaja, et võlgnik ei ole teinud kogu kohustustest vabastamise menetluse aja jooksul mingeid pingutusi, et leida mõistlikult tulutoovat tegevust ja kustutada osaliselt oma võlgnevust võlausaldajate eest. Kogu võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jooksul ei ole AS SEB Pangale laekunud summasid võlgnevuse kustutamiseks. Võlgnevuse suurus on endiselt 954.90 eurot. Võlausaldaja palub jätta võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks rahuldamata.
4.Danske Bank A/S Eesti filiaali 08.02.2019 seisukoha kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning jätta võlgnik vabastamata pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse aja jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja ei ole sellist tegevust ka otsinud. Selle tõenduseks on asjaolud, et esitatud andemete kohaselt on võlgnik enamuse menetluse ajast olnud töötu ja kui võlgnik ongi töötanud, siis on võlgniku sissetulek olnud väiksem kui Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud miinimumpalk. 07.09.2018. a aruandes on võlgnik paljasõnaliselt väitnud, et on kandideerinud töökohale kolmes transpordiettevõttes, kuid tõendeid selle kohta esitanud pole. Pealegi ei ole peaaegu seitse aastat kestnud menetluses ainult kolmele töökohale kandideerimine kaugeltki piisav pingutus leidmaks endale mõistikult tulutoov tegevus. Võlgnik ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis on tal takistanud otsimast tööd väljaspool transpordisektorit. 04.04.2017. a usaldusisiku poolt esitatud aruandest on võimalik välja lugeda, et piiravaks asjaoluks mõningatel ametikohtadel töötamisel võib olla eesti keele mitte valdamine. Teadaolevalt pole võlgnik seitsme aasta jooksul teinud midagi selleks, et eesti keel omandada ja seeläbi oma kvalifikatsiooni tõsta. Kokkuvõttes pole võlgnik proovinudki võlausaldajate nõudeid rahuldada. Käesoleval juhul on võlgnik jätnud täitmata peamise pankrotiseadusest tuleneva kohustuse, mille täitmist on seadusandja ette kirjutanud ja võlausaldajad oodanud selleks, et võlgnik saaks menetluse lõpus võlgadest vabaks. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku tegevus olnud vähemalt raskelt hooletu. Võlgnik on teadlikult valinud olukorra, kus ta ei tegele mõistlikult tulutoova tegevusega või selle otsimisega. Kuivõrd võlausaldajate nõuete katteks ei ole laekumisi olnud, siis ei ole kahtlust, et võlausaldajate huve on käesolevas menetluses kahjustatud.
5.Bigbank AS esitas 12.02.2019 oma seisukoha, mille kohaselt ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tasunud võlausaldajale midagi. Kohustusest vabastamise eelduseks on kohustuste nõude täitmine arvestavas ulatuses ning võlgniku vabastamine tema kohustustest riivab olulisel määral võlausaldajate õigusi, sest võlausaldaja lõpeb õigus nõuda võlgniku rahalise kohustuse täitmist. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku suhtes tuleks lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ning jätta ta kohustustest vabastamata.
6.Korteriühistu Kärberi 4 teatas 12.02.2019 kohtule, et ei esine võlausaldajana ning on nõus menetluse lõpetamisega.
7.Kohtutäitur Arvi Pink leidis oma 12.02.2019 seisukohas, et võlgnik on rikkunud pankrotiseaduse § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust, töötades kohtades, kus tema sissetulekud on väiksemad, kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär ning olles pikka aega töötu. Samuti ei ole võlgnik tõendanud, et on pidevalt otsinud endale mõistlikult tulutoovat tegevust, mille läbi oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Enam kui 5 2 (5)
2-10-34046 aastat on piisav aeg leidmaks endale töökoht, kus töötasu oleks vähemalt võrdne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammääraga. Kohtutäitur palub jätta võlgnik kohustustest vabastamata.
8.Kohus on lisaks teostanud 11.01.2019 päringud krediidiasutustele, milles kohustas neid esitama kohtule andmed võlgniku kontode või muu vara kohta ning esitada võlgniku arvelduskontode väljavõtted alates 21.03.2012 kuni käesoleva ajani. Pangad on kohtule oma vastused esitanud.
9.Usaldusisik K K on 21.02.2019 esitanud kohtule usaldusisiku aruande, milles teatab, et võlgnik ei ole ole usaldusisikule ülekandeid teinud, kuivõrd võlgniku sissetulekud ei ole usaldusisikule teadaolevalt olnud üle miinimumpalga. S D on oma 24.04.2014.a. kirjas usaldusisikule selgitanud, et ta töötas varasemalt AS-is MK x, kuid temaga lõpetati tööleping selle tõttu, et ta ei valda eesti keelt. Samuti on võlgnik selgitanud, et ta oli pikka aega töötu, kuid kirja kirjutamise hetkel töötas osalise tööajaga OÜ-s T, kus tema neto sissetulekuks on 168,05 eurot. 05.09.2015.a. esitas S D usaldusisikule ka OÜ-st T tõendi, milles OÜ T kinnitas, et S D töötas 01.12.2013.a. kuni 19.09.2014.a. OÜ-s T ning tema igakuiseks töötasuks oli 178 eurot. Usaldusisikule ei ole teada, kas ja kus on S D töötanud peale OÜ-ga T töölepingu lõppemist. S D ei ole usaldusisikut teavitanud töökoha vahetusest ega ka sellest, et tema sissetulekud ületaksid miinimumpalka ning seega ei ole usaldusisikule üle antud ka rahalisi vahendeid võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks.
10.Kohus määras 19.02.2019 määrusega võlgniku ärakuulamiseks ja vande võtmiseks kohtuistungi aja 14.03.2019 kell 10:40. Kohus märkis, et ärakuulamisele tuleb ilmuda ka usaldusisikul ning samuti võivad osaleda võlausaldajad, kes seda soovivad. Võlgnik esitas 27.02.2019 taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks seoses sellega, et ta viibib 27.02.2019 – 15.03.2019 puhkusel Egiptuses. Kohus määras uueks ärakuulamise ja vande võtmise ajaks 28.03.2019. Ärakuulamisel selgitas võlgnik täiendavalt, et tal on olnud depressioon. Võlgnik on enda sõnul käinud erinevates kohtades tööd küsimas, kuid teda ei võetud tööle, sest ta ei valda eesti keelt. Hetkel käib võlgnik tööl ning võib maksta 100-150 eurot kuus. Kohtumääruse põhjendused
11.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
12.Tulenevalt PankrS § 175 lg 3 on kohus enne võlgniku kohustustest vabastamise otsustamist ära kuulanud võlgniku ning samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.
13.PankrS § 173 kohaselt peab võlgnik menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eelmises lauses nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 3 (5)
2-10-34046
14.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
15.PankrS § 175 lg 5 alusel on kohtul kaalutulusõigus otsustamaks, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Vastava kaalutlusõiguse teostamisel tuleb kohtul muu hulgas kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused, milleks osundatud sätte punkti 2 kohaselt on asjaolu, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 17.04.2013 nr 3-2-1-46-13 p. 11).
16.Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati juba 21.03.2012. Usaldusisik K K esitas esimese usaldusisiku aruande kohtule 04.04.2017, milles tõi välja, et võlgniku sissetulekud ei ole ületanud miinimumpalka. Võlgnik on 24.04.2014 kirjas usaldusisikule selgitanud, et töötas varasemalt AS-is MK A , kuid tööleping lõpetati, kuna võlgnik ei oska eesti keelt. Võlgnik oli pikka aega töötu. Seejärel töötas ta OÜ-s T, kus tema neto sissetulekuks oli 168,05 eurot. Usaldusisik on esitanud kohtule tõendi, milles on kinnitatud, et võlgnik töötas OÜ-s T 01.12.2013 – 19.09.2014 igakuise töötasuga 178 eurot. Oma 07.09.2018 kohtule esitatud aruandes on võlgnik avaldanud, et on kandideerinud AS-i T ja AS-i T , kuid on saanud eitavad vastused. Aruandes on võlgnik märkinud, et elukaaslane kannab tema igakuised püsikulud, kuid kulude suurust ei ole välja toodud. Võlgnik ei ole menetluse jooksul võlausaldajatele väljamakseid teinud.
17.Võlausaldajad on seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustust. PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas tuleb hinnata, millised on konkreetse isiku väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik kohtule esitanud veenvaid põhjendusi selle kohta, miks ta ei ole olnud võimeline leidma tulutoovamat töökohta. Võlgnik on tööealine meesterahvas, kes on töötanud autojuhina. Võlgnik on avaldanud, et töö leidmisel on osutunud takistuseks eesti keele oskuse puudumine. Kohus nõustub võlausaldaja Danske Bank AS Eesti filiaali seisukohaga, mille kohaselt ei ole võlgnik teadaolevalt seitsme aasta jooksul teinud midagi selleks, et eesti keelt omandada ning seeläbi kvalifikatsiooni tõsta. Lisaks ei ole kohtu arvates eluliselt usutav, et näiteks transporttöölise või autojuhi erialal ei ole võimalik leida Eestis mingisugustki tasuvamat töökohta, kus saaks hakkama ka eesti keele oskuseta. Kohtu hinnangul lasub võlgnikul kohustustest vabastamise menetluse kestel anda endast parim, et leida võimalikult tulutoov töö ning rahuldada seeläbi võlausaldajate nõudeid võimalikult 4 (5)
2-10-34046 suures ulatuses. Kui selleks on vajalik näiteks eesti keele õppimine või mõne muu eriala omandamine, siis tuleb ka seda teha. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetlus kestnud kokku enam kui seitse aastat. Kui võlgnik töötab valdava aja kohustustest vabastamise menetluse perioodist töötasu eest, mis ei võimalda võlausaldajatele väljamakseid teha, siis ei saa seda kohtu hinnangul pidada mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks. Kohus rõhutab veelkord, et võlgnik ei ole esitanud kohtule ühtegi mõjuvat põhjust ega tõendit selle kohta, et tal ei ole võimalik tulutoovama tegevusega tegeleda. Võlgnik on ärakuulamisel öelnud, et tal on depressioon. Võlgnik ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tal esineksid või on esinenud tervislikud probleemid, mis oleksid takistanud tal tööl käia või tööd otsida. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et ta käib nüüd tööl ning saaks võlausaldajatele tasuda 100-150 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohustustest vabastamise menetlus saab kesta maksimaalselt seitse aastat, siis ei ole käesoleval juhul võimalik enam menetlust pikendada. Võlgnik oleks pidanud oma seadusest tulenevaid kohustusi täitma menetluse perioodil.
18.Lisaks märgib kohus, et võlgnik ei ole esitanud kohtule andmeid ega tõendeid oma sissetulekute suuruste, samuti igapäevaste kulude osas. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise eelduseks on läbipaistvus ning kohtule tuleb anda menetluse kestel igakülgset informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta, sh esitada kõiki asjaolusid kinnitavad tõendid. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning võlgnik peab suutma seda hiljem ka kohtule tõendada. Juhul, kui võlgnik seda ei tee, riskib ta sellega, et teda kohustustest ei vabastata.
19.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on süüliselt (vähemalt raske hooletusega) rikkunud PankrS § 173 lg-tes 1 ja 2 ette nähtud kohustusi ning rikkunud sellega võlausaldajate huve. Seetõttu tuleb pankrotimenetlus lõpetada ning jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
20.Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab K K võlgniku usaldusisiku kohustustest.
21.Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
22.Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.