2-10-34046/2 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

11.X (ka X) X’le (ka X) võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik X (ka X) X (ka X), edaspidi XXXvõi võlgnik, esitas 14.07.2010 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse ja avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. 07.06.2010 määrusega on Harju Maakohus andnud X X’le riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks. Riigi õigusabi korras on võlgniku esindajaks määratud advokaat Ilja Santašev. Pankrotiavalduse kohaselt on XXXmaksejõuetu, kuna ei suuda täita oma rahalisi kohustusi. Indrek Lepsoo on andnud kirjaliku nõusoleku enda nimetamiseks XXXpankrotihalduriks. Ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.07.2010 avaldatud teate kohaselt müüb Tallinna kohtutäitur Arvi Pink XX (XXX) omandisse kuuluvat, XXX, Tallinn asuvat korteriomandit, mille enampakkumine toimub 11.08.2010. 29.06.2010 toimunud enampakkumine nurjus osalejate puudumise tõttu. II Võlausaldaja pankrotiavalduse sisu Pankrotiavalduse kohaselt sõlmiti XX XXX ja XX vahel abielu, mille kestel abikaasad soetasid korteri aadressil XXX, Tallinn. Seoses XX surmaga XX, läksid pärimise korras võlgnikule üle ka abikaasa XX nimele võetud laenukohustused. Alates 01.12.2009 on XXX töötu, lisaks töötutoetusele, mille suurus päevas on 32.90 krooni, ta lisatulusid ei oma. Varana kuulub X X’le pärimise teel omandatud korteriomand asukohaga XXX, Tallinn, mis on ka võlgniku elukohaks. Korteriomand on koormatud hüpoteekidega AS Sampo Pank (praeguse ärinimega Danske Bank A/S) kasuks ning keelumärkega Danske Bank A/S kasuks. Lisaks XX kohustustele on X X’l ka isiklikud võlgnevused. Suuremad võlausaldajad on Danske Bank A/S ja BIGBANK AS, võlanimekirja kohaselt moodustab kogu võlgnevus pankrotiavalduse esitamise seisuga vähemalt 684 010 krooni.

XXXenese arvates on maksejõuetuse põhjuseks abikaasa suured võlgnevused, tööpuudus, oma tulude ja tuleviku ebaõige planeerimine ning hindamine. III Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning tsiviilasjas nr 2-10-22527 Harju Maakohtu poolt 29.06.2010 jõustunud 07.06.2010 määrusega riigi õigusabi andmise kohta X X’le, samuti väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.07.2010 avaldatud teatega, mille kohaselt müüb Tallinna kohtutäitur Arvi Pink XX omandisse kuuluvat, XXX, Tallinn asuvat korteriomandit, mille enampakkumine toimub 11.08.2010 ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Pankrotiavalduse kohaselt sõlmiti XX XXX ja XX vahel abielu, mille kestel abikaasad soetasid korteri aadressil XXX, Tallinn. Seoses XX surmaga 12.02.2009, läksid pärimise korras võlgnikule üle ka abikaasa XX nimele võetud laenukohustused. Alates 01.12.2009 on XXXtöötu, lisaks töötutoetusele, mille suurus on päevas 32.90 krooni, ta lisatulusid ei oma. Ainsa varana kuulub X X’le pärimise teel omandatud korteriomand asukohaga XXX, Tallinn, mis on ka võlgniku elukohaks. Korteriomand (üldpinnaga 32,8 m2, asukohaga XXX, Tallinn, katastritunnusega XXX), mille omanikuks on kinnistusregistri andmetel käesoleva ajani XX (isikukood XXX), on kantud Harju Maakohtu Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa nr XXX. Registriosa III jakku on kantud käsutamise keelumärge Danske Bank A/S, kohtutäitur Arvi Pink kasuks. Registriosa

2-10-34046 IV jakku on kantud hüpoteegid summas 210 000 krooni, 135 000 krooni ja 117 000 krooni AS Sampo Pank (praeguse ärinimega Danske Bank A/S) kasuks. Lisaks X X’le üle läinud XX rahalistele kohustustele Danske Bank A/S, BIGBANK aktsiaseltsi ja aktsiaseltsi SEB Pank ees, on X X’l ka isiklikud võlgnevused XXX osaühingu, XXX osaühingu, Incure Inkasso Agentuur osaühingu, XXX aktsiaseltsi, Julianus Inkasso osaühingu ja korteriühistu XXX ees. Pankrotiavalduse kohaselt moodustab kogu võlgnevus pankrotiavalduse esitamise seisuga vähemalt 684 010 krooni. XXXenese arvates on maksejõuetuse põhjuseks abikaasa suured võlgnevused, tööpuudus, oma tulude ja tuleviku ebaõige planeerimine ja hindamine. Kohus leiab, et võlgnik on enda maksejõuetust põhistanud PankrS § 13 lg 2 kohaselt. Ainsa varana kuulub X X’le pärimise teel omandatud korteriomand, mis on ka võlgniku elukohaks. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul käesoleval ajal vähemalt 684 010 krooni. XXXon töötu, lisaks töötutoetusele, mille suurus on päevas 32.90 krooni, ta lisatulusid ei oma. Võlgnik leiab, et ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja tunnistab enda maksejõuetust. Tulenevalt PankrS § 15 lg 2 võib kohus juhul, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. Eeltoodust ja PankrS §-ist 15 lg 2 tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt tema vara, võlgnikul puudub töökoht ja püsiv sissetulek, mistõttu võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, siis on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kuna võlgnikul on vara pankrotimenetluse kulude kandmiseks ja võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. XXXpankrotiavalduses ei ole välja toodud andmeid pankrotimenetluses vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste kohta. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama asjaolu, kas võlgniku pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Võlgniku hinnangul on tema maksejõuetus tingitud asjaolust, et tema abikaasa ja tema ise võtsid laenukohustusi, mida nende varaline seis täita ei võimaldanud. Võlgniku abikaasa ja võlgnik ei arvestanud endale laenukohustusi võttes oma reaalset majanduslikku olukorda ega võimalusi laenude tagasimaksmiseks juhul kui sissetulekut abikaasade töötasu näol enam ei ole. Kohus leiab, et tõenäoliselt on võlgnik laenukohustusi võttes rikkunud hoolsuskohustust, kuna ei ole kohustusi võttes hinnanud, kas ta on suuteline võetud kohustusi täitma. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga. Kohus selgitab X X’le, et tulenevalt PankrS § 91 lg 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui XXXsoovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Indrek Lepsoo on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXXpankrotihalduriks.